Meie Elu = Our life, October 14, 1977

              REEDEL/14. OKTOOBRIL — FRIDÄY, ÖCTOBER 14. Jple nr. 41 (1444) 1977
LÜHEM TÖÖPÄEV KRIISI LEEVENDUSENA
Kunagi oM^ajad, mil töökohal lu- di kohal. Ka n
gesid aastad ja kogemused. Siis gi koheselt mitte presidendi kohal,
muutusid ajad (pärast Teist Maail- sest igat karjääri tuleb õigest otsast
masõda), mil hakati nõudma ,,25-aas- peale hakata,
taseid noori 15 aasta kogemustega" Nii ongi tööstusmaade moodsaks
ja vanad pandi kohustuse alla pensio- nuhtluseks saanud tööpuudus, sest
neeruda teatud vanusikka jõudmisel, vahepeal ön moodsad tööstusvahen-
Nüüd on moevool USA-s teinud täis- did ja elektrooniline arvut töötajate
pöörde ja saadikutekoda on sund- ^tarvidust vähendanud. Pole normaal-pensioneerumise
tõstnud 65 eluaas- ne ega ka mõeldav, et tööpuuduslik
talt 70 aastale ja lubab ka viimase olukord, mis kestnud juba aastaid,
ülemmäära likvideerida. ^ saab veel lõputuid aastaid edasi kes-
See tõendab ainult seda, et ühis- ta ilma ühiskonda ebaterveks tege-kondlikud
moevoolud minevikus po- mata. Terve ühiskond saab eksistee-ie
alati põhjendatud olnud ja on teh- rida ainult siis, kui iga inimene saab
tud sotsiaalseid, ühiskondlikke ja õi- oma õigust töökohale rakendada või-guslikke
vigu, milliseid on aastatega maiuste kaudu, et tagada oma --ma-raske
parandada. Et kaugeltki mitte janduslikku eksistentsi,
kõik inimorganismid ei vanane ega Mitte vanade väljasurumine töö-muutu
töökõlbmatuiks, ühtlaselt, sel- kohtadelt noort^^ ei vähenda
leks bn näiteid palju, üks neist Briti töötute arvu, sest noored töötud saa-peammister
Winston Churchill,teine vad küll tööd, kuid vanad töötajad
Saksa kantsler Konrad Adenauer, muutuvad samaaegselt töötuteks,
kui klassikalised näited. V Kui masin on vähendanud olemäs-
Teiseks on diskrimineeritud vane- olevate töötundide arvu, siis tuleb
ma generatsiooni õigusliku ..printsiibi neid töötunde jagada kõikide töö-vastu
ja on sundkorras loodud uus tahteliste ja -võimeliste vahel. See
hoölekandeline klass koormaks ühis- tähendab üldise töötundide jagamist
konnale ja iseendale. Kolmandaks on tööotsijate vahel, mis omakorda võr-raiskavalt
ümber käidud kogemuste dub lühemale tööpäevale,
ja oskustega inimmaterjali osas, kes Võime juba ette oletada, et lühe-võinuks
veel aastaid funktsioneerida ma tööpäevaga nõustuvad kõik too­ja
oma osa anda. Ning neljandaks on tajad. Kuid samakindel on, et lühe-petlikult
peibutatud eluküpseid ini- ma tööpäeva arvel väheneva palga-mesi
„kuldse generatsiooni" mõnude- tshekiga ei nõustuks keegi. Kuid vä­ga,
kus ollakse vabad tööst ja järgi henev palgatshekk on antud olukor-on
ainult mõnu jä nauding. . ras ainus valik, kui tahetakse kogu
Kuid ka mõnu ja nauding võib ühiskonda tervena hoida, üldine sis-muutuda
suuremaks koormuseks kui setulekute vähenemine tundub küll
on tunnetada endatarvilikkust. Nü karm, kuid võib kogu ühiskondliku
ongi märgatud, et vabadus tööst on l e struktuurile ja majanduse heaolu-paljudest
pensionääridest teinud elu- teidng isegi inflatsioonile mõjuda
pettunud inimesed, kes kannatavad loomuliku tervendusena. Ülemää1t*a
pinge puudusel tervisrikete all jä elu- sed palgatasemed, eriti Kanadas, ori
mõnude asemel vaatavad vastu va- majanduslikke hüvesid raiskavad,
rajasele äraminekule. Viimast ei põh- halvavad majanduslikku läbikäimist
•"'jusfa ainult kohustuse puudus üles- teiste maadega, on kujundanud eba-annete
vastu, vaid paljudele ka ma- võrdsed ühiskonnaklassid ja Ori ris-janduslikud
mured, mis süvenevad kantsed riiklikule sisekorrale,
elukalliduse tõusuga, milleks kogu- &ui on seadusandlikult suudetud
tud säästud vastu ei pea ja olemas- üle minna 60 või 48 tunniselt töönä-qlevad
pensionid ei ole küllaldased, d a 5 a l t 4 0 tunnilisele töönädalale, siis
Nn õn töötahtelistest! ja -võimelistest P e a b võimalik olema üleminek nai­sinimestest
produtseeritud kunstli- teks või kas 36 tunnisele töönädalale,
kult ainult töötatöölisi, kes omale S e e vabastaks töötunde ja töötasu,
kohta ei leia. sid nendele, kes pi aegu kuuluvad
Teisest otsast produtseeris pärast- Kanadas ligemale 9-pbtsendilise töo-sojaaegne
järsult tõusnud lastetoo- tutehulga sekka ja1 on muutumas
dang ja haritlaste, üleproduktsioon rohkem, kui kärsituks. Seda mõtet
uue liigi töötatöölisi, kes omavad pole majanduseksperdid ega riigl-fcüll
magistrikraadid, kuid kel puu- võim käsitanud. Kuid ometi on see
duvad kohad nende haridusele vas- väärt seda, et selle juurde tullaks,
tavalt. On loodud uus generatsioon, ja mida. varem, seda parem,
kes täna lõpetades ülikooli tahab
homme olla juba kompanii presiden- V.
isiisiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiuiitiiii
houseof
(HWY401 2 bl. lõunasse) ;
Äri avatud: esmasp., teisip., kesknädalal 10—6,
neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6.
ö Äri ori läinud uue omaniku kätte.
O Tulge ja tutvuge hiljuti Škandmaaviäst saabu­nud
mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad
Hinnad soodsad. Isiklik ja usalduslik teenindus.
Kauaaegse kogemuste ,a sisedekoräator.
^ustusega WILLY DÄENZER
AKTUAALSEL TEEMAL
ISMÖIGUSID ILIS!
Inimõiguste nõudmine Moskva kommunismi haardes olevatele rahvas­tele
on kujunenud nagu proovipalliks ja ainult üheks kauplemsiobjektiks
kahe suurvõimu, USA ja N. Liidu omavahelises kemplemises. USA dele-gatsiooniliikmed
kõnelevad eraviisiliselt', et Helsingi kokkuleppe rikku­misi
Moskva poolt tuleb Belgradis käsitada väga ettevaatlikult, et mitte!
Moskvat vihastada. Sõda kinnitas ka president J. Carteri suure tähtsusega
poliftiUne kõneIJ&Q-ni ees, kus J. Carter lubas oma aatomjõudusid vähen­dada
ja kinnitas pühalikult/ £t ÜSA käsutab aatompommi ainult siis, kui
talle kallale tungitakse. Ta kõneles Lähis-Idast ja surve avaldamisest Iis­raelile
ning lubas Aafrika unionile kõike toetust Aafrika lõunapoolsete pa­rempoolsete.;
riikide hävitamiseks, Kuid inimõiguste küsimusele viitas!
J. Carter vaid möödaminnes, puudutamata;N. Liitu.
Kapi^ialikasu või kahju arvestami­se
p.uhul ori m§õduandvaks teguriks
iiin^niispäeva (Valüation Day) kuu­päev.
„ValuatiQn Bay" on 31. detserii-ber,
1971. a. kõikide kapitaalvarade
puhul, väljaarvatud Kanada väärt­paberid,
mis esinevad Revenüe De­partment'!
eriliselt koostatud nime­kirjas
(saadaval tasuta tulumaksu
ametist). Nende väärtpaberite ^Va­lüation
Day" on 22. detsember 1971.a.
Kapitaalvara puhul, mis omati en­ne
..Valuation E)ay!d", kuulub tulu­maksustamisele
ainult varade hinna
tõusu pärast 1971. aastast (^Valüa­tion
Day). Samuti ori lubatav kapi-taalkahju
maha arvestamine ainult
kahjudelt, mis on tekkinud pärast
1971; aastat.
Sellepärast on väga oluline, et las­takse
oma- vara hinnata ..Valuation
Day'' kuupäeval kehtinud turuhinna­ga.
Seda on võimalik teha tagant jä­rele.
Vastasel juhul võib müügi pu­hul
tulevikus tekkida sekeldusi tulu­maksuametiga."
V •
Üldise reegli kohaselt on kapitaal-kasu
või -kahju vara müügist; saadud
summa miinus vara reguleeritud põ-hihind
(Ädjusted Cost Base), millele
4-dal oktoobril algas 35-e rahva
osavõtul Belgradi konverents, et sel-gitadaJmuüseaš
ka seda, miks N. Liit
ei ole Helsingi deklaratsiooni eeskir­ju
täitnud. Alles mõni kuu tagasi ko­guti
UŠA-s ja ka Kanadas suure
hoolega dokumente Helsingi kokku­leppe
rikkumise asjas. Ja mõlemate
maade delegatsioonide portvellides
on rohkesti vastuvaidlemata' tõen­dusmaterjali
N . Liidu vastu.
On vastuvaidlemata selge, et Mosk­va
ci ole pärast Helsingit annud suu­remaid
vabadusi ja inimõigusi oma
"kodanikele, vaid otse vastupidi.. KGB
on oma .haaret tublisti kõvendanud.
Pärast Helsingit; algas hoogne nn.
dissidentide- liikumine eesotsas A.
Solzhenitsõni, A. Sahharovi ja teis­tega.
See liikumine levis ka N. Ees­tis.
Kuid Eerik Udami lugu, kus KGB
talle lubas koguni poolmiljonit dol­larit,
et ta hakkaks provokaatoriks
ja eesti rahvuslasi KGB lõksu meeli­tama,
näitab selgesti milliseid vali­mata
alatuid võtteid; vene kommu­nistlik
võim kasutab eesti rahvuslas­te
hävitamiseks ja rahva mahasuru­miseks.
' On hulgaliste dokumentidega tõen-tuleb
lisada müügiga tekkinud kulud
(advokaadikulud, komisjonid, kuulu­tused,
tasutud boonused, et vabasta­da
laene enne tähtpäeva, jne.).
„Adjusted Cost Base" on enamal
juhul tegelik vara ostuhind pluss os­tuga
ühenduses olevad kulud, kui va­ra
on omatud parast 31.12.-1.971; aas­tat.
Varalt mis omati enne seda kuu­päeva,
on „Adjusted Cast Base" sa­geli
erinev. ) Tulumaksustamise 'ots­tarbeks
kasutatakse sel juhul oleta­vat,
usutavat põhihinda (Deemed
Cost Base). Selleks on, tuluriiaksu
ametil välja töötatud erilised reeglid
erinevate vara liikide kohta. Kapi­taalvara
müügi puhul saadud' kasu .
või kahju arvestamise valem oleks
järgmine: -
müügihind (Ad jušted pr Deemed
Cost Base) pluss, müügikulud.
Näide:' Isik' ostis aktsiaid $1000;
eest, kusjuures komisjon oli sellelt ;
|50. Ta müüs need |20Q0 eest ja ta­sus
komisjoni $100, Arvestus oleks:
2000 miinus 1150 võrdub 850, mis ja­gada;
pooleks. Seega kuulub tulumak­sustamisele
1425 : kui kapitalikasum
(Capital Gaine). ';.•"••,
Vally Johanson
Kanada
(Algus esiküljel)
O 0
Kanada poliitika aluseks on UN-is.
vastu võetud üldine inimõiguste dek­laratsioon
ja igal riigil on vastutus,
et. need põhimõtted saaks ellu vii­dud.
Kui sel alal on lünki,'siis tuleb
astuda, samme olukorra parandami­seks.
Ja1, kõigil kodanikel, nii Kanadas
kui mujal, on õigus sel alal oma
valitsusega dialoogi astuda.
Kui rahvusvaheliselt; tahetakse de-teenteJi
edasi arendada,; siis tuleb
inimõiguste elluviimisega arvestada.
•.. Erilist.tähelepaijiLi on Kanada aval-duses
pööratud perekondade ühen-
- damise probleemile. Kanadas on roh­kesti
inimesi, kellel on perekondli­kud
sidemed Ida-Euroopäga ja Ka­nada
sooviks perekondade ühenda­mise
alal suuremat lahendust. Saa­vutatud
edu . ei ole küllaldane. Sel'
alal peaks olema üldine automaatne
lahendus, aga mitte üksikküsimuste-
. MI.nagu on toimitud seni. Kui sel
alal saavutatakse edu, siis suurendab
see usaldust Helsingi kokkuleppe,
..vastu.'
Kokkuvõttes; Öeldakse Kanada
avalduses, et kui ei saada lahendust
lihtsamates inimõiguste küsimustes,'
.siis kuidas saadakse' ettenähtud suu­remaid
küsimusi lahendada. Kanada
seisukohad esitas Belgradis välismi­nistri
abi asetäitja Klaus • Gold-
. schlag.
Kanada valitsuse seisukohtade ta­gapõhjal
toimusid välisministee-riumi
esindajatega pikemad läbi­rääkimised,
mis kestsid ligi 2!i tundi. Ikestatüd
Rahvaste Kanadav Komitee esimees
dr. L. Lukss tänas Kanada valitsust,
et Kanada on Belgradis inimõiguste
küsimusele suurernat tähelepanu
pööranud. Kuid teisest küljest on
inimõiguste alal palju raskemaid kü­simusi,
kui seda on perekondade,
ühendamine. J.. H , nTaylor märkis
/laienduseks Kanada avaldusele, ötl
selles on diplomaatiliselt, ilma tera-
. vusteta, toodud üldised põhimõtted
; a ' perekondade ühendamine ühe
konkreetse näitena. Konverentsi käi­gus,
aga' käsitatakse küsimusi laie­malt
ja üksikasjalikumalt ja Kanada
tahab kõiki küsimusi käsitada,.
7 Läbirääkimistel toodi lähemalt
esile '/.mitmesugust •informatsiooni
(Algus esiküljel)
oma soovide kohaselt rahvuslike väl­japanekutega
dekoreerida. Kõige
suurem ruum oli määratud Ikesta­tüd
Rahvusile ja selle korraldavaks
abiesimeheks oli R. Tralla. Igale rah­vusele
oli määratud oma piirkond ja
seda püüti ka väärikalt dekoreerida.
Eesti poolset näitust korraldasid
H. Merivälja ja A. Tralla. Kuberner
koos abikaasaga tegi ringkäigu Ikes­tatüd
Rahvuste ruumis, kus tervitas
rahvuste esindajaid. Iga rahvus esi­tas.
ka kunstilise eeskava, mida koor­dineeris
R. Tralla, kes ka ise laulis
rahval aule (, .Kannel" ja ^Muhula­ne");
Saatis E.'Kalkun. Eesti organi­satsioonide
juhtkonnast olid kohal
Rep;ublikaanide.s Klubi esimees ins.
Ä, Lõoke, end. Kirikunõukogu esi­mees
T. Sõmer, laekur Ä. Sinka j.t.
koos abikaasadega.- <
y /-'..'-- ••. *)'^;'-i':-;'V''r
Konverents «lõppes n:n. diplomaat­liku,
piduliku õhtusöögi- ja balliga
millele oli aukutse kubernerilt eest­laste.
osas R. Tralla'le koos abikaasa­ga.
Viimane saatis ka kubernerile
eestlaste nimel tänukirja Ikestatüd
Rahvusile korraldatud vastuvõtu
osas. "•- •
vad Idas,;'; Lääne, Põhjas ja Lõunas
täita inimkonna. lootusi inimsuse
arengu suunas ja loodavad inimva-baduste
suurenemisele. .
Toronto „Sun" märkis Belgradi
konverentsi avamise puhul, et eravii­siliselt
on Lääne-Euroopa: ja USA de­legatsiooni
'liikmed seletanud, et Hel­singi
kokkuleppe rikkumisi venelas­te
poolt käsitatakse pehmelt, et mit­te
Moskvat vihastada. Et ei heidetak­se
ennast üle parda. Pärast seda, kui
möödunud kevadel Kanada peami­nister
P. E. Trudeau koos Lääne-
Saksa kantsleri H. Schmidtiga dek­lareerisid,
et J.-Carteri ifiimöiguste
nõudmine kahjustab detendet Kana­da
delegatsiooni liikmed ütlevad, et
N. Liit on rohkem inimesi välja lask­nud
ja muutunud kuuldavasti tagasi­hoidlikuks
ja välisminister D.Jamie-söniga
on raske saada selles asjas
kokku. •,"•.•'••'
Need asjaolud näitavad selgesti,
millised tuuled puhuvad Belgradi
konverentsi algul. Kõige suuremaks
•takistuseks on asjaolu, et SALT kok­kulepe
on lõppenud ja USA avalik
arvamine nõuab uut lepet. President
J. Carter on sattunud raskustesse
datud, et N. Liit. rikkub brutaalselt j Panama kanali lepingu kinnitamise
kõiki inimõigusi ja Helsingi kokku­leppeid.
KGB provokaatorid ässita­vad
rahvast üles, et saada uusi ohv­reid
Siberi orjalaagreisse ja pšühhi-aatrilistesse
kliinikutesse. Kirikute
tagakiusamine: ja usklikke vangista­mine
Suureneb järjest, mille tõttu
kiriklikke talituste arv on miinimu­mini
vähenenud. Rootsi eestlastelt
on saadud pikad nimekirjad N.. Liidu
vangilaagreis asuvatest eesti rahvus-:
lastest, kes ön sinna saadetud mit­metel
põhjustel, Ön avaldatud • eesti
teadlaste ülevaade sellest kuidas
Moskva halastamata röövib; ja mus­tab
.Eestimaa loodusvarasid. Paljud
Põhja-Eesti ilusad paikkonnad ori
muudetud kuumaastikuks', jõed ja
järved on saastatud ja ka ad on am­mu
surnud. J. •.
Endine Briti • ,peaminister H. Wi 1-
son kõneles Columbia ülikoolis ja
märkis, et Euroopas tuntakse suurt
hirmu N. Liidu sõjalise •ähvarduse jä
mitmetes. Euroopa maades kommu­nistliku
partei võimu Suurenemise
pärast. USA sõjaminister H. Brown
märkis", et N; Liit on rikkunud Vla­divostoki,
lepingut ja omab satellii­tide
hävitussüsteemi. USA on sunni­tut
ka vastava süsteemi muretsema.
Üks. USA ajakiri analüüsis USA,sõja­jõudude
valmisolekut ja leiti, et USA
kaitsesüsteemis on esinenud prooyi-häiretel
suured lüngad. USA sõjalae­vastik
on. poole vähem, kui enne
Vietnami, sõda. -Sõja korral valmis­tab
suurt muret meeste ja varustuse,
inimõiguste rikkumistest kommu­nistlikes
maades. Käsitati poliitilisi
vangistamisi, poliitiliste vangide vai­muhaiglatesse
paigutamist jne. EKM
esimees U; Peteršoo selgitas usuelu
ja kiriku rasket, olukorda okupeeri­tud
Eestis. Terav ateistlik propagan­da
ori avaldanud tugevat mõju kirik­like
talituste läbiviimisele. Ühtlasi
U. Petersoo andis J. H. Taylorile
edasi suurema kogu tagapõhja ma­terjale
olukorra kohta Eestis mit­mel
alal, sealselt demokraatlikult
ringkonnalt tulnud märgukirju jne.
Kokkuvõttes märkis välisministri
abi J. H, Taylor, et kõik saadud in­formatsioon
ja materjalid on tere­tulnud
ja neid palutakse anda ka
edaspidi.. Materjalid saadetakse eda­si
. Kanada delegatsioonile. Kanada
delegatsiooni juhiks Belgradis kon­verentsi
jooksva töö ajal on. Kanada
saadik. Budapestis W. T. Delworth,
kes Oli Kanada delegatsiooni esime­heks,
ka konverentsile eelnenud ette­valmistavatel
läbirääkimistel.
asjas ja tal on ka muid raskusi. Vä­lisminister
Cyrus Vance ähvardab
lahkuda ja nõutakse presidendi vä­lispoliitilise
nõuniku Z. Brzezinski
lahkumist. Sellega suureneks . LRO
saadiku neeger A. Youngi mõju. Nii
on inimõiguste küsimus muutunud,
nagu poliitiliseks proovipalliks japo
liitilise .kauplemise objektiks. Kuid
eelolevad kolm. kuud näitavad, mis
Belgradis juhtub. Oleks vajalik aval­dada
suuremat survet nii Ottawas,
kui ka Washingtonis. Ukrainlased ju
ba demonstreerisid nii USA-s, kui ka
Toronto linnamaja ees..
AJK
r
: 7-da o.kL'„Sun" tõi ära;järjekordse
A. J, Kaja kirjutise, kus märgiti, et
üie 500G-de ukrainlase ja teiste rah
vasie. liikme demonstreerisid Toron
lo Raekoja ees ja nõudsid oma vene
okupatsiooni' all olevatele rahvastele | c | e [ e
vabadust! •:','''••
Peakõnelejaiks olid. mitmekultuu-rirninis.
ter.Norrn Cafik, minister Lar-ry
.Grossman- ja Ontario liberaalide
pariei juht Stuart Smith, kes kõik
mõistsid hukka, vene kommunistliku
vaiitsuse, Hel-singi kokkuleppe rikku­mised
ja selle, et keeldutakse luba­mast
põhilisi inimõigusi Soveti koda­nikele
ja seda just enne Belgradi
Muutuvad ajad, mis on tekitanud
segadusi ja üllatusi kogu maailmas,'
puudutavad .paratamatult ka meid
ühel. või teisel viisil. Üks neid nurki
maailmas, kus- üks meie. rahvusgrupi
pe koos teiste etniliste gruppidega
praegu eriti tunneb • segaste sünd­muste
häirivat mõju. Ori Quebec. Või
Montreal — kui eesti grupi asukohta
täpsemalt määritleda. Praegu Qüebe-eis
võimul oleva poliitilise partei
taotlused on ilmselt vastuvõtmatud
Euroopa päritoluga rahvusgruppide-le,
kes on tulnud siia varjupaiga leid­miseks.
Paljud eriti5 pessimistlikud
on Quebecist juba..lahkunud ja pal­jud
plaanitsevad seda. Teised —
märksa optimistlikumad — ei näe
asju mitte just nii mustas värvis ja
vaatavad tulevikku veidi helgemalt,
leides selleks mugavat kaasabi n.n.
Gallupi-uurimustest, mis annavad
Quebeci lahkulöömisele ülejäänud
Kanadast vähe väljavaateid. Kuid
ükskõik kuidas keegi üldine mee­leolu
Quebecis on praegu segane. Sii­ani
on suhteliselt vähe eestlasi Morit-realist
lahkunud viimase aasta sünd­muste
otsesel tagajärjel. Kuid see
küsimus tõuseb ikka ja ikka jälle
ülesse igal seltskondlikul kokkutule­kul
ja hoiab igasuguse vestluse oma
kammitsas. Need probleemid ja mu­red
ori nüüd paratamatult ülesse
tõusnud ka Montreali eestlasgrupi
aval iku 1 foorumil oktoobri kuus. Ni­melt
leiab 22. ja 23. oktoobril Mont­realis
aset avalik sümpoosion kohali­ku
rahvusgrupi päevaprobleemide
teemal ja teiste ettekannete hulgas
on siin .ette nähtud loengud; Jaan
Raudsepalt teemal „Quo vadis Que­bec?"
ning MacDonald Realties Inc.
presidendilt Mr. MäcDorialdilt tee­mal
..Kinnisvarad — kas müüa või
osta?". Ülejäänud arutlusteemad on
rahvuslikud ja rahvuskultuurilised.
Sümpoosioni algatajateks «•ja korral­dajateks
on Montreali eestlaspere
noorema põlve esindaja MeemeSult-son,
Jaan: Raudsepp, Heino Laaneots,
Hille Viires-Stitt ja Helle Vaus.
Loengute ja ettepanekutega, mille-ärgneväd
mõttevahetused, esi-konverentsi.
Suur tänu eesti TV me-viimine
üle Atlandi; On suur puudus h e härraE. Väärile meie võisime se-relvadestJa
lenduritest jne. U S A r e - J a ? sündmust,nautida TV-is - k l , 5.
servid kahanevad palgaarmeega.; • |kahjuks puudus Toronto press.
Sellel tagapõhjal pidas .president j,:Sc\le kirjutise alla oli toimetus ase-
J. Carter Liitunud Rahvaste Organi- l a R U C l naljatoonis märkuse: „Toron-satsioom
ees tähtsa kõne ja tegi N . !
l 0 n rcss kirjutab ainult tshiililastest,
Liidule veel uusi järelandmisi. 4. okt.; i i r ] a s l c s l ja.2ariibimere rahvastest",
moodus SALT kokkuleppe tähtaeg.. Teoeiikult leidus sündmusest lühi­da
kinnitas, et USA vähendab.oma : t e ^ e esmapäevase ,rStari'' viimases
aatomrelvi 10—20% võrra,, juhul, kui
Warssavi pakti riigid -teevad sama,
siis vähendab USA oma aatomrelvi
poole; võrra. J. Carter. on esimeseks
USA presidendiks, kes kinnitas püha­likult,
et USA ei kasuta aatomrelvi
esimesena ja võtab need kasutusele
vaid siis, kui talle kallale tungitakse.
Ta leinnitas, et :USA avaldab "Xäh)s:-
Idas juutidele survet, et need läheks
Moskva poolt toetatud Palestiina ter­roristidega
Genfis ühe laua taha. Lu­bas
Aafrika unionile kõike abi,, et
Rodeesias, parempoolset -valgete va­li
tsust ja Lõuna-Aafrika ja Namibia,
mitmerassi valitsusi asendada Mosk­vast
toetatud mustade '.'terroristidega:
Kuid inimõiguste küsimust käsitas
president J. Carter vaid möödamin­nes
ja eLnimetanud üldse;N. Liitu.
Ta vaid märkis, kõik rahvad taotle-
5-iärniga väljaandes.
. Prantsusmaal valmistutakse tuleva,
aasta märtis toimuvatele üldvalimis­tele.
Enne valimisi -on••senine sotsia-listide
ja kommunistide koostöö, la­gunenud,
kuna sotsialistid ei ole
'nõus kommunistide eksproprieerimi-se
või natsionaliseerimise prorgam
misa. Arvatakse, et see asjaolu võib
paas,ta Prantsusmaa kommunistide
diktatuuri alla minemast, sest. kui ka
viimasel .minutil kokkulepe teostub,
siis; valijad ei. lähe sellega kaasa ja
mõlematele parteidele hääletajate
arv väheneb. Kui nad koos lähevad,
!-ši;iš oleks nende edu suur.. : • ' ; - . ' ::
nevad veel H. Laaneots, R. Kreem
(Toronto), H.'Vaus/P; Tammark, W.
Rand, -H. Habicht, P. Möldre ja E.
Aser, kuna T. Metsala ja Andres
Raudsepp Torontost käsitlevad rah­vamänge
ja tantse ning uusi laule.
Sümpoosion leiab aset Montreali
Jaani koguduse ruumides ning Mont­reali'Eesti
Seltsi ja Jaani koguduse
ühise patronaazhi all. Kõikide tähe-lepanekute
järele näib see-üritus
Montrealis äratavat väga elavat huvi.
' Välja arvatud need. muremõtted,
mis küll ainult viimase aasta jooksul
on n.n. aktuaalseks, muutunud
Montreal on kolmekümne viimase
aasta jooksul olnud mugavaks elu­asemeks
üsnagi suurele arvule meist.
Alates 1947..aastast kasvas Montreali
eestlaspere arv viie aasta kestel 2500-
ni. Montreali eriliseks külgetõmbe­jõuks
oli neil aastatel suur nõudmi­ne
inseneride järgi ja..suurfirmad
nagu Alcan, Dominion Engineering,
Canadair' ja Surveyer, Nenniger &
Chenevert haarasid isa kättesaadava
Kõikideks kindlustusteks
LATER & CO LTD
7f
18
1482 Bathurst St,
Toronto 10
,: 6^3-7815 ja 653-7816
0 9 ®
eesti inseneri .ning joonestaja. AlcaiVi
teenistuses oli tippaastatel üle 10-ne
eestlase.1. Samuti meelitas Montreali
kuulsus kui elegantne euroopaliku
meeleoluga suurliiin. Kõik need asja-olud
tõid Montreali 'teiste hulgas
kokku erakordselt'arvuka grupi eesti
teatri-, muusika- ja kunsti jõudusid.
iMontrqali Eesti Teater oli üks;
meie menukamaid . teatrigrüppe,
omades selliseid jõude nagu Hanno
Kompus, Rahel Ölbrei, Riina Reinik,
Teet Koppel, Rudolf Lipp ja Silvia
Tael. Montreali Segakoor Roman Toi
juhtimisel oli esimesi suurkopre siin
mandril ning Dagmar Kokker, Arno
Niitöf, Armas Maiste, Linda Uusimaa
ja Endel Stafenau teadagi ainult
tõstsid Montrealijkuulsust. Olaf Kop-villemist
kasvas välja omalaadne
muusikaline kuulsus ja kujutava
kunsti aial olid. Montreali väljapaist­vamad
nimed Salme Utsal ning Eliza-bet
Malvet. Rahvuskultuurilisel pin­nal
ulatus kaugele Montreali noorte
..Vikerlaste", ja nende juhi Harry Ki- •
vi loo kuulsus. Siis äga Toronto mee­litas
sinna alul Roman Toi jä seejä-rele
Riina Reiniku ja Rudolf Lipu,
hiljem Olaf Kopvillem maandus Ha­miltonis
ja ..Vikerlased" lakkasid
olemast, kui Harry Kiviloo samuti
asus ümber Torontosse. Teisi tõmba­sid
kaugemad rannad, nagu Kalifor,
nia, Vancouver, New York, Chicago
ja Miami ja aegamööda kahanes
Montreali eestlaspere arv tunduvalt.
Ent Montreali jäi ometi püsima mõ­nus
eesti vaijm, tänu eriti igasuguste
lahkhelide, puudumisele. Montreali
Jaani Kogudus, Montreali Eesti
-Selts, Montreali Segakoor, Montreali
Eesti• Meeslaulu Selts, Montreali Ees­ti
Skaudid ja Gaidid; Eesti Skaudi-sõprade
Selts, Montreali Eesli Nais-selts,
Montreali Eesti Võitlejate
Ühing, Eesli Täienduskool ja terve
rida teisi organisatsioone on selle
elu jõu ilmekaks tunnistuseks. Mont-k
reali Eesti Skaudid on Endel Ruber-gi
juhtimisel: võitnud, ilma-kanadlise
kuulsuse oma hiilgavate lasketaga-järgedega
ja samal ajal Endel Ru-berg
on arenenud suhteliselt piiratud
võimalusi pakkuva rakenduskunsti
alalt laialdast tähelepanu võitnud
äkvarell-kunsthikuks. Armas Maiste
on Montreali Sümfoonia Orkestri
alalise'pianistina võitnud rohkem kui
kohaliku kuulsuse. Tiiu Sander on
Montsealis tuntud ja kõrgesti hinna­tud
reklaamkunstnik, Toomas Aru­soo
— endine rahvusvaheline uju-miskuulsus
— üldtuntud uiumisala
organiseeria ja treener,; Hilja . Paul
üldtuntud nimi moodsa naisvõimle­mise
alal. Asjaolu, et.võrdlemisi-suur
osa siin mandril üles; kasvanud noo­ri,
samuti nagu meie teistes keskus­tes,
on siirdunud teistele radade, ja
samuti mõnevõrra ka asjaolu, et pal­jud
sega-äbieludest võrsunud noored
ön jäänud eemale eesti ringkoniipst;
— on kahandanud skautide ja gaidi­de
ridasid .Kuid sellele vaatamata
kõik need, kes meie. noorte kasvata­mise
ön kunagi teinud oma südame­asjaks,
on jäänud sellele kutsele
truuks, isegi süsi'kui nende klassis
või grupis on ainult kaks-kolm noort.
Neile .inimestele kuulub Montreali
eestlaskonna eriline ..lugupidamine;
Tahaks ainult loota,.et eelseisev süm­poosion
loob Montrealis meeleolu,
mis: tooks/.noorema põlvkonna lähe­male
meie organisatsioonide juhtimi­sele.
Ja sellega koos kahtlemata ai­taks
ka praeguste, meist mi-tte olene­vate''
raskustega kergemini toime
tulla. :/'../• , :
i. • : " ' \ •'•;"• Henn Arvo
Iga uus tellija aitab kaasa sisuka­male
ajalehele