Meie Elu = Our life, November 14, 1985

              lu" nr.46 (1863) Wm „Meie Elu" nr.46 (1863) iS8S
I I I # t • • •
A I D U R I D
I M I S K S T
:a
liv
4.00
4,00
4.00
4.00:
4.00-
4.00
ESTONIA4,Ü0
, , . 4 . 0 0 '
)A. . . . . 4.00^
:4^)0;
. . . . . . . . 4.00;:
4.00'
, 9,r)0
.10,50
. 7,50
.' (v50•
. 6.5a,
. 7.50-
. 6.50
, 9.00
. 8.00
, 10,50
18.00
10.00
8,00
10.50
6/50
7.00 ,
13.50
10.00 ,
1(1,00
. 9.50
7,50
7.50:
11,50 '
10,00
8,75
10.00
8,00
9.00
.9,00
9.00 •
9,00
12.00
11.00
5IC . . . . 12.00
. . . . . . . . 12.50
. . . . . . . . 12.00
4.50
4.00
2^00
2,00
ESTO'8410,00
, . . 11,00
Knd laulud) 6.00
, 6.00
. . . . . . . . 11.00
, , . 48,15
7'^o jci postij^a
ud]
: O K K ( i , .
lUSIKAT
t t-l ' i , I I • I
(4K: 2M
iutas Eesti ühiskond
|i ühiskonna teenistu-piiiiiiiiiiniiiiiiiuisininiiiiiiniip
[kapital Kanadas
famendi-pärandused ja
on tulumaksuvabad.
I annetused noortele ja
organisatsioonidele
[kapital Kanadas
csuvaba kviitungi saa-
^esti Maja, 958 Broad-ronto,
Ont. M4K 2RjS
IniiNiiiiiHiiiiiiiniiiimHHniiiiiiiiiis)
iiimeldi edu
(ME) — Panisis
^jatari Ene Rämmeldi
[ew Yorgis iseseisva
iayastüsliküs seades
{iHO. skp/Eesti M
reks menuks. 3-08ali-
8 — armastus, vas-maa,
kus ta kasutas
ingu, Haava, Liivi,
{omingut — toodi esile
rifektsel tasemel, ko­lm
mittenähtud ilmes.
Igeda meeldivaks ela-a
kviieeritB tugeva,
[ilausiga.
8 oli Ktiltuurfond.
|t illustreeris õhtut
aareste mag. F, Taini"
aatel.
NEtjÄPÄEVAL, 14 NOVEMBRID -- THURSDAY, NOVEMBEK 14
August Mälgu aktus
24. novembril
nxD
DZBB
August Mälk, üks eesti suurkirja-
^ikest, kelle sulest on ilmunud mit-n^
eid huvitavaid rannaelu kirjelda­vaid
romaane, pühitses 4. oktoobril
onia 85. aasta sünnipäeva. Nüüd,
, väikse hilinemisega tähistatakse se­da
päeva Eesti Liit Kanadas korral­dusel
kontsert-aktusega Eesti Majas
pühapäeval, 24. novembril kell 1.30
p.l. Kava viib nieid mälestuste juurde
kodurandadest ja Läänemerest läbi
esitatava August Mälgu loomingu.
Kirjaniku elust ja ta loomingust toob
ülevaate dr. Vello Salo. Rannapilte
maalib Siegfried Preem lugedes kat­kendeid
teosest „Kivine pesa". Ran-'
nainimeste elu võime kogeda näi­dendi
„Taeva palge all" katkendist
Lydia Vohu lavastuses Eesti Rahvus­teatri
esitusel. Muusikalises osas
esinevad Irene Loosberg ja Andres
Raudsepp, kumbki kahe päevakoha­se
lauluga. Klaverisaade on Asta
Ballstadti poolt. Vello Hubel on kava
koordineerijaks. .
JÕULUKINKIDE ETTETELLIMINE AVATUD
IPonev iromaan eestlaste viikiingB-ajastustt
E . K O I VA
LORDS OF THE
WESTERN SEA
August Mälgu romaani ja teiste andmete põhjal.
Hind: U.S. $16.-
: CULTURAL MODELS, Rt. 6, Box 40,
Columbia, Ct. U.S.A. 06237
5 raamatut vÖi rohkem - $2.00 hinnaalandust raamatuül
„Lugedes tuli uuesti meelde mis tähendab olla eestlane!"
„Nöuetav raamat eriti noortele!"
„Sainselgema pildi.kes me olime. Nüüd saan paremini aru, kes ma
ise olen!"
4o
RAHVAKOOLID , ž
Mis veel eestlasi oÄ palju edasi
viinud, on rahvakoolid. Selles asjas
on nad meistki palju ees. Siis kui nad
aastal 1819 vabaks kuulutati, anti
samal ajal ka välja määrus.koolide
asutamiseks. Seda tuleb saksa aadli-mõisade
ja pappide k|iituseks ütelda,
et nad seadust ellu viies ei säästnud ei
vaeva ega^ kulusid, Njiüd on koole
asutatud iga^ paiga, ja õige targasti,
nii et igal külaljä mõisal on oma
väikekool, kus õpetatakse lugemist,
arvutamist ja kirjutamist ning veidi­ke
maateadust. Parimad õpilased '
neist külakoolidest pääsevad siis ki­helkonnakooli
ja seal 1 saavad nad
õppida lisaks veel ajalugu, maatea­dust,
looduslugu ja võõraid keeli. Va­remalt
õpiti ineis peamiselt saksa
keelt }a nüüd vene keelt, mida eest­lastel,
vaja läheb vene sõjaväes aega
teenides. Niiviisi on rahvakoolid tu­gevat
mõju avaldanud juba aasta-'
kümnete jooksul. 1
Seetõttu on ka kirjaoskus ülemaa-.
line ja lugemishimu on erakordseh
suur. Ei'usukski, kui palju neis eest­laste
hurtsikutes on raamatuid ja aja­lehti.
Eesti- ja-Liivimaal antakse va­ja
suur hulk ajalehti ja paljudel neist
. on 2 000, isegi kuni 300Q tellijat. Raa-mat^^
uid trükitakse neistjon 2 000, ise­gi
kuni 3 000 tellijat. Raamatuid trü­kitakse
samuti õige palju ja neil on
hea minek. Aastal 18721 asutasid,
eestlased oma kirjanduse 'seltsi, ni­mega
„Kirjameeste^Seltsi", ja see on
hakanud, nagu meiegi oma, trükki­ma
igasugu selliseid raamatuid, mida
üksikisikutel oleks raske välja anda,
nii nagu näiteks koolirjaamatud kõr­gemate
koolide jaoks.
ESIMENE LAULUPIDU ' •
Eriline koht eestlaste haridus-püüdlustes
on la^ulul. Lauluharrastu­se
osas on nad meist kaugel ees.
Väikesi lauluseltse leidub, juba am-muaega
paljudes kohtades, aga aas­tal
1865 asutas üks andekas ja õil­sameelne
eesti mees Tartu linnas
lauluseltsi, millele pandi nimeks
„Vanemuine", s.o. Väinämöinen.
Nelja aasta pärast korraldas see selts
üldlaulupeo, millest vittis osa kogu
Eestimaa. ^
G Meiesugusel, kes elajb õnnelikes
vabades tingimustes, onvõimatu ette
kujutada, millised kõ|iksugutaksitu-sed
selle ettevõtte juures tuli ära
võita. Olgugi et luba paluti juba aasta
• varem, viivitati selle landmisega
kuust kuusse ja kui see lõpuks tuli,
polnud enam rohkem kui kuus näda­lat
aega järgi jäänud laulupeoks mää­ratud
päevani. Nii lühikese aja jook­sul
tuli ettenähtud laulud selgeks
harjutada kõikides kohtades ja tulla
raugete maade tagant kokku Tartus­se.
Eeesti sõbrad kartsid kõvasti, et
kogu kavatsus läheb nurja või siis
kummatigi läheb halvasti korda,
kuid see hirm peletati lausa hiilga­valt.
Kui lõpuks linna jõudis neli-kümmmend
laulusehsi umbes ka­heksasaja
lauljaga, kõik pikkades
mustades kuubedes, siis tuli saks­lastele
omakorda hirm. Aga halvaks-peetud
eestlased käitusid nii nagu
tsiviliseeritud inimesed kunagi ja
nende laulupidu õnnestus suurepä­raselt,
nii et isegi vastased pidid seda
imetlema.
Samast peost võttis osa peale lau-useltside
ka hulk pasunakoore. Sel-'
leski on nimelt eestlased meist palju
ette jõudnud ja on olnud meile õpe­tajateks.
Pillimängu harrastamine
algs Eestis nii umbes 45 aastat tagasi.
Tollal oli seal ühes Tormanimelises
kihelkonnas Tartu lähedal pillimän­gu
harrastav innukas köster, nimega
akobson. Talle tuli pähe, et kui asu­taks
oige pasunakoori. Ta korjas ra­ha
nii talupoegadelt kui ka sellistelt
mõisahärradelt, kes oma alamate
arengut soodustasid. Nende rahade­ga
ostis ta mänguriistad ja asutas
pasunakoori, mis algul ainult kirikus
koraale mängis, aga hiljem asus ka
ilmalike palade kallale. Peagi hakati
neid kutsuma pulmadesse ja teistele
pidudele moosekantideks; nad käisid
ikka laiemalt, ringi ja mõnikord ka
Tartus.'
Kui niiviisi oli 15 aastat mööda
läinud,. hakkas see eeskuju mõj>i
avaldama ka teistes kihelkondades,
\ Ilmus
Bernard Kangro
luuletuskogu
Lugeja kätte on jõudnud Bernard
Kangro uus luuletuskogu, järjekor­ras
tema kuueteistkümnes luuleraa­mat.
Raamatu pealkirjaks on „Tuisk-liiv.
Talvereis". N i i nagu ta eelmine
kogu, mis ilmus a. 1977, kandis ka­heosalist
pealkirja „Merevalgus.
, Tuuletund", nii käesolevgi. Kui eel­mine
kogu sisaldas luuletusi, mis
põhjenesid peamiselt kevade ja suve
meeleoludel, siis käesolevas on taga­põhjaks
sügis ja talv.
Raamat on jaotatud traditsioonipä-pasunakoore
sündis ikka rohkem, ja raselt nelja tsüklisse: „Hommikukir-
10 aastat tagasi oli neid juba enam j^d", „Tuiskliiv. Talveööd", „Sügis-kui
kümme. See torma pasunakoor ^kk, talvereis" ja „Varjurändaja".
(vaata pilti] käis veidi rohkem kui 10 viimased tsüklid^sisaldavad Kangro-aastat
tagasi ka meil siin Helsingis ja \Q omast intensiivset poeetilist ja filo-
Janakkalas, ning andis esimese tõuke soofilist motiivistikku. Kuigi näili-selle
toreda ja kultuurse harrastuse seh nukrast alatoonist kantud, ei ole
levimiseks ka meie maal. Kangro värsid ometi põhiliselt läbini
Need uued püüdlused ja harrastu- pessimistlikud. Olgu ta laadi iseloo-sed
teatavasti mõjutavad tugevasti mustuseks tsiteeritud paar rida ta vii-rahvast
oma vanu kombeid ja päri- jjjasest palast: „Päike virvendab
musi maha jätma ja unustama. Ome-. fnaaümast läbi./Noor lehestik kahi-tigi
on eestlastelveel palju vana alles, seb lõunatuules./ Kõik on helerohe-
Neil on näiteks võrraltultpnlju laule, Une, ka tuul." (Müügil „Meii Elu"
mida ikka veel lauldakse peaaegu talituses)
igal pool üle maa, ning pole veel, nii Kirjanike Kooperatiiv, Box 3001,
nagu meil, pagenud idapoolsetesse, £20 03 Lund, Sweden, või kohalike
uuest tsivilisatsioonist vp^em puu- esindajate kaudu. Raamatu hind
dutatud paikkondadesse. ^ eid vanu ^QOS saatekuludega on ^8,-.
laule lauldakse eriti kevadel, siis kui -
taevaminemispühade ja jaanipäeva
vahel kiigel käiakse.. Eriti lõbusad ja
toredad on veel ka vanad pühade-kombed,
eriti kreekaõigeusklike
eestlaste juures teispool piiri Pihkva
kubermangus.
. ' (lärgneb) .
(Tõlge Julius Krohni raamatust
„Soome sugu", 1887)
Koguteos „Eestlased
Kanadas II" ilmunud
jjEestlased Kanadas" jätkuteose jooksnud toimetaja kätte. Toimetaja
eeltöödega alustati juba 1978.a. sü- arvestuse järgi toimus ajavahemikul
1980-1985 ivähehialt 4000-5000 tele­fonikõnet,
paljud nendest kaugekõ­ned,
töötunde ei ole võimalik arves­tada.
KEAK esimees Ermi Soomet
jon asutati Eesti Liit Kanadas poolt . töötas väsimatult koguteose majan-ja
kuulub Liitu selle allorganisat- dusliku külje klaarimisel'. Wintario
§ioonina. Nii võib ka Liit rõõmusta- lubas katta 50% raamatuga seoses
da juba teistkordselt ettevõetud olevatest kuludest, mis oli $12.928.
suure töö läbiviimise ja lõpetamise Kuna aga koguteos ettenähtud lehe­külgede
arvust tublisti'suurenes, ka­tab
Wintario toetus üldkuludest vaid
31,3i,mille tõttu on tekkinud $3.373
suurune vahe, millise vahe Ajaloo-komisjon
loodab koguteose rohke
müügiga katta. Esimehe palvele,.
Wintario tegelastele tekkinud vahe
katmiseks, vastati eitavalt; nii tuleb
raamatut kindlasti müüa üle 850
gisel, seega seitse aastat
Hüüd on see kauaoodatud teos ih
munud.
Kanada Eestlaste Ajaloo Komis-
KEAK esimehel Ermi Soometil
oli juba algusest peale õnne Valdu
Lillakase isikus toimetaja leidmi­sega,
kes kõik need pikad aastad
koguteose ilmumisetaguseks jõuks
on olnud.
Toimetuse kolleegiumi kuulusid:
Peeter Kopvillem, Eino Kuris, Alfred eksemplari, tekkinud puudujäägi
Kurlents, Lilian Puust, Ene Runge, kaotamiseks.
Ermi Soomet ja Karl Vaikla. Kogu­teose
sisu kirjutamisega on tegelenud
vähemah 150 isikut. Neist on auto­reid
46, lisainformatsiooni andjaid 30
ja fotograafe kümmekond. Siia lisan­duvad
veel Toronto organisatsiooni­de
kontakti-isikud, umbes 60 ringis,
,,Eestlased Kanadas II" arvel on
senini laekunud $19.215, võlavabaks
saamiseks on vajalik veel $22.703
suurune summa.
Kuna käsikirjad ei tulnud õigeks
ajaks kohale, pidi esimees koguteose
ilmumise aega Wintario juures mitu
teised.
Tööd on olnud kõikidel päratu
hulk, ning kõik niidid on kokku
emuaarteo
Grünthalilt
Üht-teist laiahaardelise mälestusteose
sünnist ja sisust
UUS AADRESS
Gaspe Rd., Willowdab.
2E7 ® Tel. 224-
3 magamistuba - esinduslikus Boca
Raton'is mõned minutid ookeanist
ja intercostal.
. Lähemalt telefon 445-8454.
Aryille Puströmi
näitus Eesti Majas
, Käesoleva novembri 22; ja 23. toi­mub
Toronto Eesti Maja väikeses
näitusesaalis Arville Puströmi järje-.
kordne, seekord 10. kunstinäitus.
Teatavasti elab kunstnik alaliselt
.N.J. osariigis USA-s ja on aastate
jooksul saavutanud küllaltki tähele­pandava
hinnangu ja tunnustuse mit­te
ainult oma rahva hulgas võid ka
laiemates ameerika kunstiringkon­dades.
Seda tunnistab arvukas au­hindade
kogu, mis omandatud aas­tate
jooksul.
Praegu esineb A.P. üleameerikali-sel
American Artist's Professional
Le.ague näitusel N.Y..(Salmaguendi
Club. 47. Fifth Ave N.Y. City) ja sama
organisatsiooni Nev^ Jersey osakon­na
näitusel, kus ta meremaal tunnus­tati
auhinna vääriliseks. Kunstniku
looming on hulgaliselt leidnud tee nii
eraisikute kodudesse kui ka omava­litsuste
ja suurkontsernide seintele.
Möödunud suvel Ameerika Vaba­dussõja
mälestamise komitee pooh
Torontos ilmus huvitekitava si­suga
Vera Poska-Grünfhali kolmas
mälestuste raamat „EIu jätkulb
võõrsil".
On veel hästi meeles autori külas-tusreis
Rootsist Augsburgi ja vestlus
„Eesti Raja" toimetuses. Oli siis vih­jamisi
juttu ka tema rikkalikest mä­lestustest.
Ei ütelnud ta sellal, nüüd
üle 35 aasta tagasi, ei ega jaa, kuid
nüüd on juba kolmas mälestuste ko­gu
valminud ja läheb lugeja kätte.
Autoril juhtus neli aastat tagasi õn­netus
liftist väljasaamisel, kus parem
õlg ja^käsi vigastada sai, mille tõttu
pidi ta kirjutamise asemel jätkama
raamatut helilintidele kõnelemisega.
Küsitleme trükkitoimetajat, autori
õiguseteadlasest tütart Tanni Kentsi
just sealt alates:,,Kuidas sai käsikiri
lõpuks valmis?"
— See mälestuskogu oli emal osa-
Hseh juba aastaid valmis. Kui ta kuk­kumisel
murdis parema käe randme,
katkes kirjutamine. Mitmed ta kaas­töölised
ja sõbrad soovisid kindlasti •
käsikirja lõpule viimist.
— Asusite siis nende leeri?
. — Suutsin oma ema selles veenda
ja nii alustas ta mälestuste helilindis-tamist.
Kirjutasin need lintideh pa-
Eesti seltside esindajad ja mitmed korda pikendamas käima. Viimaseks
tähtpäevaks anti 30. september, mis
ajaks ka raamat tõesti Wintario vas­tava
ametniku lauale jõudis. Vastasel
korral oleks toetus tühistatud ja isegi
ettemakstud summa oleks tulnud ta­gasi
maksta. Kõik kolleegiumi liik­med
on nii intensiivselt koguteose il­mumise
heaks töötanud, et ei ole või­malik
kedagi nimeliselt eriti esile
tõsta. Suur töö on tehtud, nägus aja­looline
koguteos on ilmunud meie,
eestlaste tulevastele põlvedele tead­miseks
ja talletamiseks.
Nägus raamat sobib ja peab olema
igas eesti kodus. Suurepärane kingi­tus
iga tähtpäeva ja sündmuse puhul.
Saada on ka veel „Eestlased Kana­das"
esimest raamatut.
E.R.
Vello Hubeli kujundatud
kapp näitusel
• Torontos, Queen's Quayi, sada­mahoones,'
5. korrusel avati üli-moodsa
mööbli näitus „Virtu". Žürii
on valinud 140 tööst 60 mudelil esi­tamiseks.
Üks huvitav kapp peegliga
(,,Turbo Mirragio" — Grooming
stand) lamineeritud plastika konsl-
„Triinu" kaudu. Võtsin kogu riisiko ruktsioonis on kujundatud Vello
endale. Püüan piirduda minimaalse Hubeli poolt ning valmistatud Neat
hinnaga, kuid kulud saan tagasi ai- (u. Niit] puutöökojas. Näitus jääb
nult siis, kui suudan müüa k õ i k avatuks 24. novembrini,
raamatud, s.o. kogu tiraazhi. '
— Ettetellimiste võtmine loomuli-kuh
jätkub?
— Seda küll. Seni saabunud telli­miste
jaoks on aadresslipikud kirju­tatud
ja kaitseümbrikutele kleebitud,
nii et raamatud jõuavad ilma viivitus-giseni.
On vaadeldud põgenemist
Eestist, põgenike esimesi samme
Rootsis, tööd Eesti Komitee Nais-sektsioonis
ja Eesti Abistamiskomi­tees.
Järgnevad reisid Eesti Abi esin-teta
ja rikkumatult- tellijateni, Olen dajana põgenikelaagreis viibivate
välja kuulutatud maalide võistlusel ^^"^e. Olen käinud viimasel kolmel
omandati 3 suuremõõtmelist ajaloo: aastal ema juures Rootsis kaks koi:da
OIDXB33XC XEDQXEB
sa
l a ai
lise Morristowni linnavaadetest.
Kunstniku töid esindavad 3 N.J.
tuntud galleriid, neist üks kodulähe­dane
Metropolitan Galerii Morris-town
New Jerseis.
Detsembris on mitu suurt kunsti­näitust,
„ F o c u s on Arts 1985 ja
Hilltop Fine Arts Festival kuhu Ar­ville
Puström on kutsutud esinema.
Jaanuaris toimub A.P. iseseisev näi­tus
Ortho Pharmacentical Co. Gale-aastas.
Need käigud andsid võimalu­se
kõike veel kord läbi arutada, teha
täpsustusi ja parandusi.
— Muidugi on teos illustreeritud.
Kuidas on keelega?
- Fotosid oli palju, kuid need olid
jaotatud perioodidele ebaühtlaselt.
Tasakaalu saavutamiseks tuli palju
välja jätta. Pilte on siiski rikkalikult.
Keeleliselt redigeeris käsikirja minu
püüdnud teha oma parima. Mu ema
elutöö on seda väärt ja tahaks loota,
et samal arvamiselon ka lugejaskond.
— Müügilaudadel on omajagu
suur tähtsus teose kaanel. On see
illustreeritud?
eestlaste juurde Saksamaal, reis
1949.a. Nev^ Yorki seal peetavale
ülemaailmsele Eesti abistamisorga-nisatsioonide
kongressile. Eripea-tükid
on pühendatud külaskäikudele
Inglismaal asuvate fcsti põgenike
- Kaane kujundas Jaan Hendrik Juurde, samuti Kanadasse ja USA-Pill
autori idee alusel. See kujutab sse. Käsitletud on informatsioonirei-riis
SomervilleN.J.-s On huvitav ^^^^a Peek.
kaasaegne Tartu Ülikoolist, filoloog valge — taust.
eesti kodude ühendaja, ajakirja,,Trii­nu"
levikut vabas maailmas, võttes
aluseks septembri 1985. Kaas on sini-must-
valge värvides: lipusinine —
„Triinu" leviku alad, must — kirjad.
— Lõpuks ehk mõni sõna ka sel-viljalõhnalisod
seeibid.
(i Matsalkad, saynas®®bsd
T y L G E JA V A ADAKEi
' tcscsiiicn
märkida, et ameerika kunstipublik
muu hulgas on eriti huvitatud Tallin­na
vaadetest ja selle kaudu on A.P.
võimalus teha ka rahvuslikku selgi­tustööd.
Arville Puström kuulub mitmesse
ameerika kunstiorganisatsiooni, ol­les
kahes neist juhtivalt te^ev.
sid eestlaste keskustesse Rootsis
ühes vastavate aruannetega, samuti
autori sõnavõtud rahvusvahelistes
naisorganisatsioonides. Omaette
peatüki moodustab ajakirja Triinu"
asutamine ja senine elukäik. Teost
läbib soe ja südamlik, samal ajal
Olemasolevate andmete koha- lest, mida leiab lugeja sei­objektiivne
joon sündmuste ja olu-sult
olete nii teose trükkitoimetaja lest huviga oodatavast ja kahtlemata kordade vaatlemisel, kaasa arvatud
kui ka kirjastaja samas isikus. Kas nii meie aja- ja kultuurilugu rikastavast ka pilk tagasi kaugesse toonasesse-ulatusliku
teose kirjastamine ei teki- niemuaarteosest. Millistele teo- ja Eesti Vabariigi iseseisvusaega ja
la majanduslikku nisikot? võitlusväljakutele on siin.eriti suuna- sealt tänasesse ja homsesse päeva
- Teose väljaandmiseks pöördu- tud mälestuste autori tähelepanu? edasi, vabadusse pääsenud eestlaste
sin Estoprinti omaniku A. Külma - Teos haarab valdavas osas aja- ülesannetesse ja kohustustesse,
poole, keda tunnen palju aastaid järku 1944.a. suvest kuni 1961.a. sü» joKa