Meie Elu = Our life, December 10, 1987

              ta
DEGEMBER10
^iu^u" - „ O U R LIFE" " EstoEiai Weekly
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 BroadviewA^e., Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R8.
Tel 466-0951
Toimetajad: H. Rpbane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milf ord, NJ. USA.
Tel. (201) 262-0773.
5JJ ieie Elli" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
AsutA. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada. - Tel 466-0951.
„ M E I E ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.Lj teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul, laupäeviti kl. 9 hm. - 1 p.l.
..MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas la.^45.00,6 k. S25.00,
3 k. $16.00. © USA-sse l a . $50.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00.
© Ülerneremaadessel a. ^55.00, 6 k. |30.00, 3 k. $20.00. i>
Kiripostiliäa: Kanadas l a . $39.00.6 k. $19.50,3 k. $9.75.' USA-sse
1 a. 1^8.00, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Õhupostilisa ülö-
5:1 a. $93.00^6 k. $46.50, 3 k.^23.25. .
ÜKSIKNUMBER - 75^
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veeral - esiküljel $6.50,
tekstis $5.50.
WiillllllillilllllllSW9lllllillllllilllWSSHIIISIISIIIIilllllillilll^
Reagani-Gorbachisvi kokkusaa° -
mine oli määrajtud teisipäevale, 8.
detsembrile Washingtonis, et alla
kirjutada leppele, millega tulevad
likvideerimisele itaktikalised tuu­marelvad
mõlema maa vahel. Kü-sinius
on tekitanud ärevust palju­des
maades, seda ei sugugi vähem
USA-s endas. Endiselt on küsimuse
all usalduse küsimus kahe maa va­hel
ja sellest tulenev tekkiv jõuva-hekord
USA ja Nõukogude Liidu
vahel tuumarelvade küsimuses.
Sest tuumarelvade piiramise et­tepanek
tuli originaalselt Görbac-hevi
poolt ajal, mis Reagan oli Eu­roopas
ja eriti Lääne-Saksamaal
asunud oma taktikaliste relvade a^
senali üles ehitama. Reagan oli sei­sukohal,
et Euroopa peab kaitstud
saama N. Liidu vastu uute relvade­ga
lennuulatusega 500 kuni 5000 '
miili, millega suudetakse tõrjuda
N. Liidu edasitung läände ja mis on
mobiilsed ja odavad. See oli uus
kontsept, millele N. Liit ei olnud
ette valmistatud ja misesitas Krem­lile
uued kulupostid, et võrdsena
püsida.- :
Kuid Kremlis oli võimu juures
juba Gorbachev, kellelt tuü vastu-ettepanek
see lliik taktikalisi relvi
mõlemapoolselt likvideerida.
Gorbachev üllatas USA-d ja kogu
maailnjia om^ ettepanekuga. Kuid
ometi nähti temas ratsionaalset po­liitilist
intellektuaali ja ettepanek
läks arutuse alla. Nüüd Washing­tonis
kokkusaamisel oli ettepanek
kõikides detailides valmis ailaki^
jutamiseks. Ka Reagan nõustus et°
tepianekuga ja seega taganes oma
algelisest tugevast hoiakust N. Liidu
-vastu..-;
Meie ei ole sõjakbd, kuid meie ei
ole ka poliitilised patsifistid. See­pärast
peame tundma ainult rahul­dust,
et on osaliseltki asutud tuu­marelvade
vähendamisele, sest tuu­marelvade
küsimuses ollakse am-mugi
üleküllastatud mõlemal poo­lel.
Esiteks on tuumarelvad kohu­tavalt
kallid. Teiseks oh nati maail­ma
rahvaWele oiitlikud, kui nad
kasutusele tuleksid. Nende kasu­tamise
järelmõju Isurmab rohkem
inimesi kui^ neid juurde tekkida
saab. Sellisena Washingtonis sõl­mitud
kokkulepe on kõigiti teretu-
. lemast. • <z^- , .i; / '
Gorbachev on põhiliselt kom­munist
ja olelne ise kommunismi
vastase^, Kuid Gorbachevi senised
mõtted ja „ülesehitu8ed"N. Liidus
endas
on võimeline sammuma
edusuunas ja võimalikult ka vajali­kus
koostöös teiste rahvastega. Vii­mases
väljendis oleks võimata lu­badusi
pakkuda enne kui Gorbac­hevi
poolt lubadused leiavad täit­mist
On ometi selge, et Gorbachev
saab aru, mis teised rahvad temalt
Valminud iepingu kohaselt tule°
vad kõik eelpool nimetatud taktika­lised
relvad hävitamisele lähema
kolme aasta jooksul: N. Liidu poolt
683 ja USA pojolt 364 missilit. USA
paigutab oma kontrollaparatuuri
missilite asukohtadesse ja ladu­desse.
Sama teeb N. Liit Lääne-
Saksamaal, Inglismaal, Itaalias ja
Belgias, kus missilid on paigutatud.
Seda kontrolli tehakse 13 järgneva
aasta jooksul. USA moodustab sel­leks
treenitud grupi, 200-300 ini­mest,
kes oh alati valmis oma kont­rolli
teostama. Osa neist paiguta­takse
Votkinski linna, umbes 1000
miili ida poole Moskval
Samasuguselt päigutiab N. Liit
oma järelvalve grupi Utah'sse lää­ne
poole Salt Lake City't nn. Magna
tööstuse juurde, kus missileid on
valmistatud.
See on õieti esmakordne, kus
mõlemad pooled võimaldavad oma
kontrolli teisele oma territooriumil
ja tegelikult sõjatähtsatesse punk­tidesse.
Sellega loodetakse teosta­da
missilite likvideerimise inspeikt-sioon
mõlemal poolel. Missilitel
kõrvaldatakse tuumalaengud, mille
järel missilid tulistatakse verti­kaalselt
üles, kust langedes nad
iseenda põletavad.
Kuid see on kõik alles algus, sest
leping puudutab ainult 5% tuuma^
relvi, färgi jäävad nn. raskekahu­rid,
millega saab tulistada teine­teise
territooriumi ka üle ookeani.
Paratamatult peavad vastaspooled
jõudma ka nende relvade piiramise
või likvideerimise juurde, kui tuu­marelvade
praegusel piiramisel
üldse mõtet on. Selle küsimuse
juurde loodetakse jõuda eeloleva
aasta esimeste kuude jooksul.
On tunnuseid, et N. Liit on are­nemas
rahuliigutuste suunas ka
teistel aladel. Esimese pääsukese­na
on Kremlist lendu lastud kavat­sus
oma vaed ka Afganistanist välja
tõmmata, kus on tehtud hävitus­tööd
ligemale 8 aastat Sõda Afga­nistanis
on maksnud Kremlile (tu-lei^
usteta) kümneid tuhandeid
mehi ja hulgaliselt relvi, mis on N.
)!iiiilililiiiliiillllllllHiilllilili8nilill)IIItiilM^^^
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
736'"1170
Kodos 223-0201
ÄARDVÄRK
TELEFONID:
kodus 921.3245 IHT ANN
teema
Kahtlemata on kogu maailma pil­gud
suunatud järgmisel aastal toi°
muvatele USA presidendi valimis­tele,
kus maailma võimsama riigi
hääletajad lähevad valimiskastide
juurde, et valida president ja vaba­le
maailmale poliitiline juht järg­miseks
neljaks aastaks. Kuna seni-hi
ülesseatud kandidaatide hulgas
puuduvad mõlemal parteil koge­mustega
mehed, nagu on seda se­naator
Sam Nunn, senaator Bill
Bradley ja New Yorgi kuberner
Mario Cuomo, kes kõik senini on
keeldunud kandideerimast, siis ni­metab
USA ajakirjandus senini
ülesseatuid irooniliselt „kääbus-
«
Demokraatidest on senini kandi­deerinud
Michael Dukakis.-kreeka
päritoluga pühaliku esii)emisega
Massachusetts'i osariigi kuberner,
kes kiitleb oma osariigi majandus­liku
olukorraga. Ta kasutas oma
nõuandjaid rivaalsenaator Joe Bi-den'
i kõrvaldamiseks ja tumestas sel­lega
ka oma enda poliitilist tulevik­ku.
Paul, Simon - senaator, kes va­nima
demokraatliku kandidaadina
loodab president Trumani-aegse po­liitilise
mõtlemisviisiga kindlustada
endale koha presidenditoolil. Ric­hard
Gephardt — kongressi liige ja
USA majandusliku isolatsiooni po­liitika
pooldaja, kes kaotamas oma
ideedega partei poolehoidu. Albert
Gore — senaator, kes 39-aastasena
on noorimaks presidendi kandidaa­tide
peres ja endale tähelepanu võit­miseks
flirdib konservatiivsete idee­dega,
jesse Jackson — baptisti õpeta­ja,
kel vaatamata oma teistkordsele
kandideerimisele ja suurele värvilise
rassi pooldajaskonnale puudub par­tei
juhtkonna toetus. Samuti kui eel­misel
korral püüab ta flirtida valge
rassiga endale pooldajate saamiseks,
kuid on kaotanud delegaatide ja aja­kirjanduse
usalduse. Bruce Babbitt
— endine Arizona osariigi kuberner,
kinnisideedega, väljapaistmatu isik,
kellel samuti kui Gore'il ja Gep­hardt'il
puudub väljavaade täieliku
demokraatliku partei toetuseks.
Vabariiklaste kandidaadid ön üht­lasema
ilmega, kuid samuti kui de­mokraatidel
puudub ka neil välja­paistev
isiksus,'kellele kuulub vali­jaskonna
usaldus. Samuti kui de­mokraatidel,
on ka vabariiklaste pki*-
teil raske oma valiku tegemine seni­sest
kuuest kandidaadist. George
Bush — praegune abipresident, kes
vaatamata oma truule kohusetäitmi­sele
abipresidendina ja endise CIA
direktorina, on Teise maailmasõja
veteran, kuid arvestatakse isikliku
otsustamisvõime puudust. On pa­handanud
organiseeritud tööliskon­da
oma väljendustega ja võib vaevalt
loota nende toetusele. Kuigi on prae­gu
oma partei kandidaatidest juhti­val
kohal ja omab küllaldaselt kapi­tali
oma kampaania läbiviimiseks,
on kriitikute märklauaks oma eba­sündsate
väljenduste pärast. Bob
Dole — senaator ja vabariiklaste juht
Senatis. Konservatiivse mõtteviisiga
Teise maailmasõja veteran ja sõjavi-gastatu,
kes on tahtejõuga kujunenud
tõsiseks rivaaliks Georg Bush' iie.
Jack Kemp - Kongressi liige ja endi­ne
jalgpallimeeskonna liige. Presi­dent
Reagani majanduspoliitika tingi­musteta
pooldaja ja toetaja. Välja-paistmata
oma isiklike ideedega. Pat
Robertson — evangeelne pastor, kes
samuti kui Jesse Jackson loodab oma
usukaaslastele, kuid on kaotanud
oma esialgse usalduse mitmesuguste
vastuoluliste seletustega oma isikli­kest
usulistest tõekspidamistest A l Haig
— endine välisminister, kes oma rii­gitüürile
pääsemise kogemusteks
põhjendab Reagani lühikest asenda­mist
pärast presidendile toimunud
atentaadikatset. Ajakirjandus on
negatiivsel seisukohal tema egoismi
tõttu.
Pierre Du Po nt III — endine De­laware
osariigi kuberner, keda oma
rikkusele, heale haridusele ja intelli­gentsile
vaatamata ei peela ajakir­janduse
poolt soosikuks. Osaliseks
põhjuseks on tema prantsusepärane
eesnimi ja perekonna nimega seoses
olevad suured keemiatööstused, mil­lel
korduvalt on olnud pahandusi
keskkonna saastamise süüdistuste-
.ga.-
Ainukeseks teistkordseks presi-dendi-
kandidaadiks on baptisti õpe­taja
Jesse Jackson, kes eelmistel va­limistel
killustas oma teravkeelsuse-ga
demokraatliku valijaskonna. Au­ahne
Jackson, vaatamata oma vare­male
ebaõnnestumisele, on uuesti
esile kerkinud ühe tugevama demo­kraatliku
partei kandidaadina, hoi­des
rangelt oma varemate vigade kor­damisest,
mis said talle saatuslikuks
eelmisel korral. Arvestades valge va­lijaskonna
suurt osatähtsust,"piiüab
nüüd Jackson sõbralikult parandada
varemalt esiletulnud lahkarvamisi ja
tülisid demokraatlikus parteis, mille
põhjustajaks oli ta ise 4 aastat tagasi.
Kuigi Jacksoni pooldajaid arvesta­takse
75% värvilisest valijaskonnast,
ei kuulu nende hulga värviliste polii­tilised
ja seltskondlikud tegelased,
kelle usalduse ta ön kaotanud oma
valgele rassile silmategemisega.
Osava kõnemehena on Jackson
suutnud senini üles kütta oma kpgu-nemistest
osavõtva suurearvulise
töölistest koosneva kuulajaskonna,
vaatamata ametiühingute juhtkonna
vastuseisule. /
: . ^
• • •: 1 1 ; : . •:. . ^. • : . :
\ Iisraeli valitsus pidevalt mõiistab
hukka piinaniise ülestunnistuste
saamiseks diktaatorlike riikide poolt
ja ön selle kasutamise vastu Iisrae­lis.
Vaatamata sellele retoorikale,
esineb ka Iisraelis inimõiguste rikku-,
misi,ja kõrgemate poliitikameeste
teadmisel, nagu see selgus hiljuti Rii­gikohtu
poolt 7-aastase vangistuse
järel vabastatud moslemiusulise Iis­raeli
armee ohvitseri tunnistusest.
Tema ülestunnistus olematus riigi­reetmises
oli piiriamistega välja pres­situd
Iisraeli salapolitsei, ShinBefi"
poolt. Valitsuse 3-liikmeline komis­jon
„Shin Befi" tegevuse uurimiseks
leidis piinamise kasutamise ülestun­nistuste
saamiseks olevat tarbekoha-se
ja kiitis heaks „Shin Befi" kohu­setruuduse
riigiväenlaste paljasta­misel.
H. KIVI
i i
Suures valikus sobivaid jõulukinke
THE SCÄMDINAVIAN SHOPPE
235 Danforth Ave., Toronto, Ont. iVI4K 1N2
Tel. 469-3886
Omanikud eestlased.
VUARNETS parima.
kvaliteediga päikesepril­lid
on sobivaks JÕULU­KINGIKS
talvespordi har
rastajatele.
VUARNET.j
OPTIK RATAS:
Danforth Avenue, Toronto, Ontario M4K
465-6251
Ji(t>;iiiifttili;'i!lii-'-Ji:.
i ; (
KASUTAGE OMA
TORONTO EESTI ÜHIS­PANGA
ARVET ÜLE
KANADA JA USAl
Nüüd on võimalik GUCARD rahakaardi kaudu raha
välja võtta Teie Toronto Eesti Ühispanga arvelt ülal­nimetatud
automaatkassadest üle Kanada ja USA.
INFORMATSIOONIKS HELISTAGE 465-4659
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Avenue
Toronto, Ontario M4K2R6
Credit Union
Tehke oma pühadeostud eestlastele tuntud
cäke cmd coffee shof im.
l::õmtö(^nl (416)7699881
1/2 blokki idcjpoolJaneMsubwayd
Suurepärased TORDID, KOOGia KÜPSI-SED,
SAIAD ja ŠOKOLAADID — kõik oma
tööstuse saadused. Me müüme ka impor-teeritud
šokolaade ja maiustusi.
Avatud: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev,
laupäev 9.00-6.00. neljapäev 9.00-7.00,
reedel 9.00-9.00
Prantsuse ajaleht:
0
il gmpp^'^ ei
juhtiiiud meeleavaldust
Riias
USA Kongressi otsus viis rahvuslasi
nPõranda alla**
Ametlikul vastudemonstratsioonil
ainult 2000 osavõtjat
PARIIS — Tugev politseivalve.
Kaugemal, langevas öös „Vabadus-sammas".
Miilitsad ja nende abili­sed
takistavad mälestusmärgile lä­henemist
Üks villasesse mantlisse
mähkunud daam seisab miilitsate
vastas öeldes, et jääb sinna nii kaua
kui ta jalad vastu peavad. — Ra­porteerib
päevalehe „ L e Figarp"
erikirjasaatja Denis Legras Riiast.
— Sel 18. novembril ei ole mingit
erilist vaimustust Läti 69-nda iseseis­vuse
aastapäeva puhul, kui Läti sai
välja vene impeeriumist. Umbes tu­hat
miilitsat ja 3 või 4 korda rohkem
„druznikku" on saadetud siia, et ära
hoida juuni ja augusti kuus aset leid­nud
meeleavalduste kordumist. Too­kord
mälestati kahte teist traagilist
tähtpäeva selle väikse Balti rahva
ajaloos: Vene-Saksa pakti sõlmimist
ja 1941. aasta küüditamisi.
Sellest 1935; aastal värskelt saa­dud
vabadusele püstitatud Mälestus­sambast
hoitakse eemal rahvast kes
kogunenud rohkearvuliselt; siin on
arglikke pealtvaatajaid kes kardavad
kokkupõrkeid ja linnainimesi igas
vanuses kes eemalt vaatavad samba
tippu. See arvukas inimeste kohal-olemine
näitab juba hukkamõistet.
Meeleavaldus on vaikne kuid siiski
sümboolsem kui möödunud suvel
selle endise elu mälestusmärgi jalale
pandud lilled.
„TULIN VAATAMA VABADUST'
Meie küsimusele: „Mis te siin tee­te?",
vastab teatava kurbusega üks
pensioneeritud daam, kes tuli ühest
eeslinnast, olles kuulnud „ Ameerika
Häälest'*, et siin korraldatakse mee­leavaldus:
„Ma tulin kaugelt vaata­ma
vabadust." Ta ei olegi lätlanna
vaid ukrainlane kes juba 30 aastat
elab Riias. Ta lisab veel: ,,Ma olen
siin solidaarsuse mõttes." See naine ei
ole kindlasti mingi korda rikkuma
tulnud dissident, nagu seda väidab
kohalik ajakirjandus. Kahte eelmist
demonstratsiooni korraldanud „ Hel­singi
grupp 86" keeldus eile andmast
juhtnööre. Üks nende peamistest juh­tidest,
Martins Barkans, assigneeriti
eile tema kaugel asuvasse elukohta.
Kõik ..aktivistid" hoidusid ühisel
kokkuleppel end eemal provokat­sioonist,
. •
Teised ,,informaalsed grupid" sel­le
vastu aga leidsid endale ootamatu
kuulajaskonna ametliku pressiagen-tuuri
Novosti poolt kohale kutsutud
poole tosina pressikorrespondendi
näol, kes tulid siia Moskvast selle
aastapäeva puhul.
Nii toimuski ebareaalne vaate­mäng,
kus mitme vaatega inimesed
avalikul platsil julgesid nõuda här­dalt
ja vahel isegi parodeerides
tõsiasju mida nad tavaliselt ei oleks
julgenud isegi sosistada kodus. Keegi
nõuab mälestussamba püstitamist
Stalini poolt küüditatuile, üks teine
teeb ettepaneku referendumi korral-'
damiseks, et teada saada kas Läti
kuulub N. Liitu või niitte ja Heegi
kolmas denuntseerib „aparatšikuid"
kes organiseerivad linnas kokkupõr­keid
kõrgemalt poolt pealesunnitud
demokraatliku tuule takistamiseks.
KARDETI SÜÜDISTUSI
Vahepeal on aga Vabadussamba
ümbrusest saanud ruutkilomeetri
suurune „no man's land", ümber pii­ratud
tugevaist politseiüksustest.
Kui keegi proovib kõnelda suure
politseijõu üle hämmastunud pealt­vaatajatega,
siin ön ta kohe mõne
sekundiga hallis ja punases mundris
meestest ümber piiratud ja' eemale
surutud. Neile nähtavasti ei tähenda
Moskvast propageeritud õigus infor­matsioonile
mitte midagi.
Ainukeseks lubatud manifestat--
siooniks pakutakse siis partei poolt
organiseeritud kokkutulekut Lenini
lätlastest rahvuskaartlaste auks püs­titatud
ausaniba ees. Selle vastuma-nifestatsiooni
sihiks on paljastada
ameeriklaste segamist Läti vabariigi
siseasjadesse. Siia oodati 10.000 ini­mest,
kuhu aga tuli vaevalt 2.000.
Ameerika Kongressi otsus, teha
18. novembrist „Vabaduspäev", oli
siin häiriv. See otsus viis „põranda
alla" neid, kes karisid süüdistust, et
nad on Washingtoni käsilased kes
kasutavad ära „glasnosti" nõudes õi­gust
mälestusele. -
(Vab^i tõlge vaatlejalt Pariisis)
•1
„MeieElu" nr. 50
EELKuuekonsistoi
abipresident Ivar
sident peapiiskop
Seisavad: Assessoi
Jaak Reesalu, praoi
Ui
STOCKHOLM-El
gu on kinnitanud p(
rad Veemi poolt
konsistooriumi uue
tepaneku poolt anti
vastu kolm häält ja i|
liige pani hääle mai
Konsistooriumi k<
ga aastatel 1987-92
piiskop Konrad Veei
konsistooriumi presl
Karl Raudsepp (Kanj
dent Ivar Paljak (St(
Vaimulikud assei
Udo Petersoo (Kana|
JaakP. Reesalu (Goti
Tõnis Nõmmik (Kanj
Ilmalikud asscsj
Mänd (Stockholm),
(Stockholm), majal
jaan Viival (Stockhoj
Konsistoorium 01
määruste §38 järgi
seega mitte esindajj
sistooriumi otstarbi
sioneevimisQ soisukj
selt tähtsad teisalt tol
koostööks ning EELI
janduslikke võimali
vajadus vältida suur|
Konsistooriumi k(
kas plenaarkoosoicl
siaalkoosolekud. Pei
^ -."1
Robert Gpnquest,
Prantsuse P.E.N. kiul
Internalionari presidJ
Maximov. Paris Forum|
seerijaid, ajakirja ,,C^oiil
ja/toimetaja oli kijUiagr
ke Liidu liige Moskvui
tähendab ta, et igal ma|
kel oma probleomid.
1.
Nagu suur
Mario Vargas Llok,hilj
ohusta Ladiua-Ameerilj
tänapäeval niipalju VIK
mi vangla kui võimalul
tuuriministriks! Kirjani]
kohanemisoHu vastu nl
talitarismi poolt pakut]
vaid ka demokraatlik!
materialismile. Igal juhi
aga gulagiks ka siis, ku|
dud töörahva huvide ki
käändel. Samavõrra jäi
vägivallaks isegi humaij
tuses, ja diktatuur dikj
kardinali kuube kandej
üldiselt ja kirjandusel ei
kaks valikut: kas jääda!
baduse valvuriks või de|
ja olla depotismi sulane,
maius puudub . . . Krc
vaimset vastupanu rohi
vi."
Konverentsi kava alga]
tavate-ülevaatlike etf
Prantsuse vastupanuliiki
sa okupatsiooni ajal isikl
vatupanus aktiivselt osi