1987-04-23-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ aional Librai^y of Caru^a : vjellinston 3tro « e r J A L E M T P A Second Class Mall Re^slratlon No. B«»4 Nr. 17 (1937) 1987 NELJAPÄEVAL, 23. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 23 XXXVIII aastakäik Oodata Nõul USA kokkulepet Uhsndrükide välisminister MEW YORK (ME) — Mõni tund pärast kohtu oteust mitte pestmda Karl Unna&e deporteerimisst N. Liitu, viidi Linnas esmaspäeval kl, S õ. vanglast Kennedy lennuväljale ja 3 tundi hiljem Tshehhoslovakkia lennukil Praha kaudu N. Liitu, kus ta tagaselja on surma mõistetud. Temm viimased sõnad lennuväljal reporteritele olid:,,Teil the American people what they are doing is raurder and kidnapping." George šhütepidas Moskvas läbi-tnriba Kohvain nt see mida nad teevad on mõrv je inirarööv). Kiäkimisi Nõukogude välisministri «smiHTÄHFiFPANlT piievatdnadze ja parteijuhi Gor- SUUR TÄHELEPANU halshoviga relvastuse kontrolli üle Raadio.,atv.saatedonUSA-smm. ja keskmise kaugusega aatomira-paeya taidetud Karl Linnase depor- ^^^^ Euroopast väljaviimiseks, teenmisega, kusjuures jätkuval esi- p j , , , , kolmepäevaseid läbirääki-neb Tartu surmalaagrr ja seal hu- ini^i Moskvas teatas välisminister ™ ,'"c''^' i'.'"; tous eb juba sHultz, et tehti edusamme keskmi- 12.000.1e. Seda küsimust selgitanud k,„g„,: ^g^ettide kaotami-valdavad, et israeli parastsojaaeg- ^eks Euroopas, kuid mitmed küsi-setel andmetel olevat seal hukatud «.u^^d on jäänud veel lahendada. 200 juuti ,TV-s on näidatud da-Eu- Läbirääkimised selleks jätkuvad ja Veel viimasel minutil tegid omak- Panama valitsus on loobunud Linnased katse saada deporteerimise pi- sele eksiili võimaldamisest, mõnedel cendus, kuna oli teateid, et Panama andmetel otsuse edasi lükanud, ei ole päris lõplikult tema v^sWõt- Rosenbaum esines ka tv-s, kus ta misest ära ütelnud. Kohtuminister ütles, et USA olla oma otsusega, või- Meese keeldus Linnase tütart vastu maldadaLinnasel pääseda deportee-võtmast. Ülemkohtu peakohtunik rimisest N. Liitu, saates ta Panamas- William Rehnquist võttis siiski Lin- Kodu-maailma ees ennast teinud nase tütre Anu avalduseivastu. Len- naeruväärseks." Ta lisas, et Linnase nuki väljasõit peatati ja oodati üle kätel olla „enam verd kui kellelgi tünni kohtu otsuse saabumist, mis teisel."' tuli eitav. ^ ^ ' Karl Linnas mõisteti tagaselja MOSKVASSE surma okupeeritud Eestis 25. aastat , , , . , , - i . •• ^ 1 r n tagasi. Otsus avaldati ühes trükises Tshehhi lennuk valjus parast kl. 8 .? i - i u i- n * • J • . , , ^ 1..,. , uba enne kui kohus oh selle teinud. 0. Karl Linnase toomist lennuyaljale näidati tv-saadetes USA-s ja Kanadas. 67-aastane Karl Linnas on kasvatanud omale suure habeme. Kui ta viidi saatemeeskonna poolt ootavate reporterite rivist mööda hoiatas ta Ameerika rahvast kommunismi eest ja palus UŠA-le Jumala õnnistust. TV-saadetes oli selgesti kuulda ta sõnad, etsee mis tpimubin mõrv ja kidnäping. „Ameerika on vastutav minu mõrva eest" , Teisipäeval raadiosaatjad teatasid, et Karl Linnas on jõudnud Prahasse ja viidud sealt edasi ^N. Liitu-esialgu Moskvasse, kuid mõnedel andmetel roopa kaarti kus on sõna Estonia ja suur haakrist. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides juhatus tuleb kokku eeloleval laupäeval, kus arutatakse ka Karl Linnase deporteerimise küsimust. ivokkuleppe saavutamisel toimuks 4). Keagani-Gorbatshovi kohtumiiie _ Ameerikas selle aasta lõpul. ppiiiillii»^^ iiÄiiliiiilM Pisikesod mannekeonid Erika ja Andrea Kivik astuvad oma õmmeldud kleitides TES Lasteaia moenäitusel rambivalgusse. (Lähemalt lk Foto — 0. Haamer Välisministeerium kinnitas: oma 0 o l i ja tused, et Kanadas eluneb ligi 6000 sõjakurjategijat, vastavad tõele, saadetavat ta edasi Tallinnasse. On Raportist selgus, et need arvud olid tõenäolik, et 1962.a. Tartus tehtud surmaotsust ei viia kohe täide ja on ka kuuldus, et Linnasele antakse isegi võimalus edasikaebamiseks, mis muidugi võimaldab suure javastus-protsessi. V PÄÄS PANAMASSE NURJUS N. Liitu depiorteerimise vältimiseks USA kohtuminister E. Meese, pärast nõupidamist oma lähemate nõuandjatega, üritas Karl Linnasele pääsu . Kesk-Ameerika riiki Panamasse. Läinud nädala kolmapäeval USA raadiosaatjad teatasid, et Panama valitsus on andnud oma nõusoleku Linnase vastuvõtmiseks. See teade pani kihama llogu juudi ühiskonna, kes parajasti pühitses oma paastupüha. Koheselt sõitsid Juudi Maailmakongressi peanõunik Eli.Rosenbaum, juudiaktivist M. Ro-senschaft ja OSI looja E, Holtzman New Yorgist Washingtoni D.C. ja nõudsid kokkusaamist Panama saadikuga. Toimus ka teistviisi juutide proteste. Varsti pärast seda teatas Panama peakonsul New Yorgis, et Kanadel on leping Norraga, mis xohustab Kanadat saatma sõja puh-icedes Põhja-Norrasse 5000-mehe- Ilmaetoleks idaeuroopa või bai- koosolek tolleaegse kohtuministri ise üksuse Norra (ja Pöhja-Skan-tigruppe konsi]iMe(&ntiid,moodusteis John Grosbie'ga millest osa võtsid ka ,imaavia) kaitseks. iCanaiiä valilsuslSBS.'aastal Desc- parlamendiliikmed Andrew Witer ja ; ;. , , Iienes'! komisjonU mille ülesan- Patrick Boyer. Protestiti jälle komis- Nu^f on Kanada valitsus otsus-joni loomise vastu. Crosbie vastas, et '^""d tühistada selle lepingu. See üks põhjus komisjoni loomiseks oli ^tekitanud ärevust Norras ja kait-lõplikult uurida, kas süüdistused N. Siminister Johan Holst käis Otta- Liidult, et Kanada kaitseb sõjakur- seda arutada Kanada vaht-jategijaid, vastavad tõele. Mõte oli ^^^ega, väites e t N o r r a on Kanada õhku puhastada selles küsimuses. esimene kaitseliin". kohutavalt üles puhutud. Süüdis» tust esitati tegelikult 20 isiku vastu. Raport kritiseeris juutide gruppide teinud. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas hakkas kohe jälgima komisjoni töö arengut, samal ajal protestides et komisjon üldse loodi, ja et seda, tehti ilma teisi gruppe konsulteerimata. Esi-m. eseks sammuks oli kirjalik esildis mis rõhutas kolme punkti: .1) teatud isikud on kriminaalselt laimanud terveid rahvusgruppe oma tõendamata süüdistustega; 2) N. Liidu tõendma-terjalid ei ole usaldatavad ja 3) miks otsitakse ainult ..natsi" sõjakurjategijaid kui N. Liit, kes ise neid süüdistusi teeb. on ise süüdi kohutavates sõjaroimades. Pärast kirjaliku esildise saatmist, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees kutsuti komisjoni ette. Laas Leivat kordas kohtunik Deschenes'i ees neid putikte ja teda küsitleti pikemalt. Järgmise astmena toimus koos Ikestatud Rahvusgrupi esindajatega . . . . . . 1 1 . . • . . • • . • • • ET' Koos ..Canadians for Justice" organisatsiooniga avaldas EKN kaks leheküljelist kuulutust Toronto ajalehes ,.Globe and Mail". EKN-i osa nendf» kuulutuste kuludest oli $13.00L. millest osa oleme veel võlgu. Esimene kuulutus küsis, miks see laimukampaania on suunatud ainult idaeuroopa ja balti rahvaste vastu. Teine kuulutus nõudis, et Kanadas ei asutataks USA-s asuva sõjakurjategijate otsimise agentuuri taolist asutust. 1986. aasta suvel selgus, et üks kaasmaalane oli kutsutud komisjoni ette. E K N palkas advokaadi Toomas Õunapuu juuridiliseks kaitseks kus abiks oli ka prof. Karl Aun. Komisjoni töö kestel peeti hulk koosolekuid ministrite ja parlamen-diliikmetega ja saadeti pidevalt mär-' gukirju. Kui 1986.a. kevadel komisjon ähvardas N. Liitu sõita tõend-materjalide kogumiseks, ..Canadians for Justice" koos EKN-iga kaebasid komisjoni kohtusse. Protsess muidugi tühistati^ kui' komisjon otsustas mitte minna. Eestlaste Kesknõukogu esildis ja Laas Leivati esinemine komisjoni ees on nimetatud Deschenes'i raportis. Ei ole kahtlust, et E K N koostöös teiste rahvuste organisatsioonidega mõju- Kanada valitsus kardab aga, et sõja puhul jäävad Kanada sõdurid Norras „kotti", kui nad üldse jõuavad aegsalt kohale. Pealegi ei ole Kanada sõjavägi küllalt suur ülesanneteks välismaadel ; r. E. mmusKLUB! 1987. a. k®!S8õhtu! )9 HONEY HARBOUR'1 |A KOTKAJÄRVE TAIMESTIKUST' Sõjakurjategijate protsesside tunnistajad tuuakse, kohtusse Balti Õhtu Ottawas pn balti esin- Koosoleku avas D. Fraser, üteldes dajatele laienenud tihedaks töö- et Helsingi järelkonverentsil Viinis päevaks, millest õhtune koosviibi- on Kanada mänginud juhtivat rolli mine moodustab ainult ühe osa. inimõiguste küsimuste t5statamisel Sel aastal see algas koosolekuga konverentsil. W. Hough kinnitas, et välisministeeriumi ja balti esinda- kuigi inimõigused on lahutamata osa jäte vahel välisministeeriumi hoo- Balti riikide välisvõitluses, ei saa netes. unustada et Balti rükide legaalne staatus on oluline osa meie välisvõit- Välisministeeriumit esindasid De- luses. Ta selgitas ebaseaduslikult rek Fraser. Ron Halpern ja Anton okupeeritud riikide mittetunnusta- Yurkevich kes kuuluvad N. Liidu ja mise doktriini ajalugu. Hough ütles, Ida-Euroopa osakonda. Neile lisan- et selle doktriini printsiip kinnitati dus kaks N. Liidu eksperti, Graham esmakordselt 1932. aastal Rahvaste Greene ja Mary Massen. Eestlasi Liidu (League of Nations) poolt, kus esindaöid Eestlaste Kesknõukogu võeti vastu resolutsioon mitte tun- Kanadas esimees Laas Leivat ja vä- nustada teiste riikide ebaseaduslikku lispoliitilise komisjoni esimees Mati ja vägivaldset okupeerimist. Selle re- Epner. Koosolekust võttis osa ka N. solutsiooni alusel on Balti riikidel Liidu ekspert, advokaat William tänase päevani täielikult legaalne Hough kes oli kohale kutsutud USA- staatus iseseisva riigina. Hough tõi st Balti Liit Kanadas poolt. (Järgneb Ihk. 3] ' " • • I • tas Deschenes'i komisjoni eriti era-agentuuri loomises, tõendmaterjali-de N. Liidus kogumise küsimuses ja otsuses, et uued seadused hõlmavad kõiki sõjakurjategijaid. P.A. EELK Peotri kogudusd maiõhtu „LEHEKUU ta TULNUD JU ois aaupäaval, 2. mail kail 6 öhtyi Pa®tri kiriku alumiaoa saalis. Kmm kaastagsvad „Ritmika" vöimlajad, dr. Laas-manf i viis last laulavad, „Küla Kaja" orkastar jt. # LOTERII Pää8a$7.50 Avaldud irsssimsitukogu a®gad®B: ©smasga. r®®deni 9.30 h.-8.30 10.00 h.-5.t su8®tud. laup., 9. mail 1987 kell 7.00 p.l. Conste lation Hotellis Tantsuks ,Kenny Simon Hour Glass Dance Band^ EESKAVA BAAR LOTERII ^ Pääse $45.00 (noortele kuni 23 a. $35.00) Laudade ettetellimine tel. 493-1459 Kogunemine kell 6.30 © Õhtusöök kell 7.00 VÄÜSMISJONI-OHTUD: EESTI VABAKOGUDUSES, 562 Jonas Ave. 25. aprillil s.a. kell 6 õhtul. iVllsjonär FRED PEIPMAN, valguspeldid, kohw. TORONTO EESTI BAPTISTI KIRIKUS,333 Broadvicrw Avo. 26. aprillil sa. kell 6 õhtul. Misjonär FRED PEIPI^AN l^ew Guineast. Laule: Medri'delt. KÕIK KUTSUTUD. .1'. T.E.i. TASigyOUiKOOL KORRALDAÜ Pühapiaval/IQ. mail k®ll 2 p. Emadapäava aktuse kõnelejaks on MARTA KIVIK. U s t e n ä i d e n d „ K I N G I T U 8 EMALE" i Õ N A L I S I - M U U S I K A L I S I ETTEKANDEID ÕPILASTELT.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 23, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-04-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870423 |
Description
Title | 1987-04-23-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ^ aional Librai^y of Caru^a : vjellinston 3tro « e r J A L E M T P A Second Class Mall Re^slratlon No. B«»4 Nr. 17 (1937) 1987 NELJAPÄEVAL, 23. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 23 XXXVIII aastakäik Oodata Nõul USA kokkulepet Uhsndrükide välisminister MEW YORK (ME) — Mõni tund pärast kohtu oteust mitte pestmda Karl Unna&e deporteerimisst N. Liitu, viidi Linnas esmaspäeval kl, S õ. vanglast Kennedy lennuväljale ja 3 tundi hiljem Tshehhoslovakkia lennukil Praha kaudu N. Liitu, kus ta tagaselja on surma mõistetud. Temm viimased sõnad lennuväljal reporteritele olid:,,Teil the American people what they are doing is raurder and kidnapping." George šhütepidas Moskvas läbi-tnriba Kohvain nt see mida nad teevad on mõrv je inirarööv). Kiäkimisi Nõukogude välisministri «smiHTÄHFiFPANlT piievatdnadze ja parteijuhi Gor- SUUR TÄHELEPANU halshoviga relvastuse kontrolli üle Raadio.,atv.saatedonUSA-smm. ja keskmise kaugusega aatomira-paeya taidetud Karl Linnase depor- ^^^^ Euroopast väljaviimiseks, teenmisega, kusjuures jätkuval esi- p j , , , , kolmepäevaseid läbirääki-neb Tartu surmalaagrr ja seal hu- ini^i Moskvas teatas välisminister ™ ,'"c''^' i'.'"; tous eb juba sHultz, et tehti edusamme keskmi- 12.000.1e. Seda küsimust selgitanud k,„g„,: ^g^ettide kaotami-valdavad, et israeli parastsojaaeg- ^eks Euroopas, kuid mitmed küsi-setel andmetel olevat seal hukatud «.u^^d on jäänud veel lahendada. 200 juuti ,TV-s on näidatud da-Eu- Läbirääkimised selleks jätkuvad ja Veel viimasel minutil tegid omak- Panama valitsus on loobunud Linnased katse saada deporteerimise pi- sele eksiili võimaldamisest, mõnedel cendus, kuna oli teateid, et Panama andmetel otsuse edasi lükanud, ei ole päris lõplikult tema v^sWõt- Rosenbaum esines ka tv-s, kus ta misest ära ütelnud. Kohtuminister ütles, et USA olla oma otsusega, või- Meese keeldus Linnase tütart vastu maldadaLinnasel pääseda deportee-võtmast. Ülemkohtu peakohtunik rimisest N. Liitu, saates ta Panamas- William Rehnquist võttis siiski Lin- Kodu-maailma ees ennast teinud nase tütre Anu avalduseivastu. Len- naeruväärseks." Ta lisas, et Linnase nuki väljasõit peatati ja oodati üle kätel olla „enam verd kui kellelgi tünni kohtu otsuse saabumist, mis teisel."' tuli eitav. ^ ^ ' Karl Linnas mõisteti tagaselja MOSKVASSE surma okupeeritud Eestis 25. aastat , , , . , , - i . •• ^ 1 r n tagasi. Otsus avaldati ühes trükises Tshehhi lennuk valjus parast kl. 8 .? i - i u i- n * • J • . , , ^ 1..,. , uba enne kui kohus oh selle teinud. 0. Karl Linnase toomist lennuyaljale näidati tv-saadetes USA-s ja Kanadas. 67-aastane Karl Linnas on kasvatanud omale suure habeme. Kui ta viidi saatemeeskonna poolt ootavate reporterite rivist mööda hoiatas ta Ameerika rahvast kommunismi eest ja palus UŠA-le Jumala õnnistust. TV-saadetes oli selgesti kuulda ta sõnad, etsee mis tpimubin mõrv ja kidnäping. „Ameerika on vastutav minu mõrva eest" , Teisipäeval raadiosaatjad teatasid, et Karl Linnas on jõudnud Prahasse ja viidud sealt edasi ^N. Liitu-esialgu Moskvasse, kuid mõnedel andmetel roopa kaarti kus on sõna Estonia ja suur haakrist. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides juhatus tuleb kokku eeloleval laupäeval, kus arutatakse ka Karl Linnase deporteerimise küsimust. ivokkuleppe saavutamisel toimuks 4). Keagani-Gorbatshovi kohtumiiie _ Ameerikas selle aasta lõpul. ppiiiillii»^^ iiÄiiliiiilM Pisikesod mannekeonid Erika ja Andrea Kivik astuvad oma õmmeldud kleitides TES Lasteaia moenäitusel rambivalgusse. (Lähemalt lk Foto — 0. Haamer Välisministeerium kinnitas: oma 0 o l i ja tused, et Kanadas eluneb ligi 6000 sõjakurjategijat, vastavad tõele, saadetavat ta edasi Tallinnasse. On Raportist selgus, et need arvud olid tõenäolik, et 1962.a. Tartus tehtud surmaotsust ei viia kohe täide ja on ka kuuldus, et Linnasele antakse isegi võimalus edasikaebamiseks, mis muidugi võimaldab suure javastus-protsessi. V PÄÄS PANAMASSE NURJUS N. Liitu depiorteerimise vältimiseks USA kohtuminister E. Meese, pärast nõupidamist oma lähemate nõuandjatega, üritas Karl Linnasele pääsu . Kesk-Ameerika riiki Panamasse. Läinud nädala kolmapäeval USA raadiosaatjad teatasid, et Panama valitsus on andnud oma nõusoleku Linnase vastuvõtmiseks. See teade pani kihama llogu juudi ühiskonna, kes parajasti pühitses oma paastupüha. Koheselt sõitsid Juudi Maailmakongressi peanõunik Eli.Rosenbaum, juudiaktivist M. Ro-senschaft ja OSI looja E, Holtzman New Yorgist Washingtoni D.C. ja nõudsid kokkusaamist Panama saadikuga. Toimus ka teistviisi juutide proteste. Varsti pärast seda teatas Panama peakonsul New Yorgis, et Kanadel on leping Norraga, mis xohustab Kanadat saatma sõja puh-icedes Põhja-Norrasse 5000-mehe- Ilmaetoleks idaeuroopa või bai- koosolek tolleaegse kohtuministri ise üksuse Norra (ja Pöhja-Skan-tigruppe konsi]iMe(&ntiid,moodusteis John Grosbie'ga millest osa võtsid ka ,imaavia) kaitseks. iCanaiiä valilsuslSBS.'aastal Desc- parlamendiliikmed Andrew Witer ja ; ;. , , Iienes'! komisjonU mille ülesan- Patrick Boyer. Protestiti jälle komis- Nu^f on Kanada valitsus otsus-joni loomise vastu. Crosbie vastas, et '^""d tühistada selle lepingu. See üks põhjus komisjoni loomiseks oli ^tekitanud ärevust Norras ja kait-lõplikult uurida, kas süüdistused N. Siminister Johan Holst käis Otta- Liidult, et Kanada kaitseb sõjakur- seda arutada Kanada vaht-jategijaid, vastavad tõele. Mõte oli ^^^ega, väites e t N o r r a on Kanada õhku puhastada selles küsimuses. esimene kaitseliin". kohutavalt üles puhutud. Süüdis» tust esitati tegelikult 20 isiku vastu. Raport kritiseeris juutide gruppide teinud. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas hakkas kohe jälgima komisjoni töö arengut, samal ajal protestides et komisjon üldse loodi, ja et seda, tehti ilma teisi gruppe konsulteerimata. Esi-m. eseks sammuks oli kirjalik esildis mis rõhutas kolme punkti: .1) teatud isikud on kriminaalselt laimanud terveid rahvusgruppe oma tõendamata süüdistustega; 2) N. Liidu tõendma-terjalid ei ole usaldatavad ja 3) miks otsitakse ainult ..natsi" sõjakurjategijaid kui N. Liit, kes ise neid süüdistusi teeb. on ise süüdi kohutavates sõjaroimades. Pärast kirjaliku esildise saatmist, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees kutsuti komisjoni ette. Laas Leivat kordas kohtunik Deschenes'i ees neid putikte ja teda küsitleti pikemalt. Järgmise astmena toimus koos Ikestatud Rahvusgrupi esindajatega . . . . . . 1 1 . . • . . • • . • • • ET' Koos ..Canadians for Justice" organisatsiooniga avaldas EKN kaks leheküljelist kuulutust Toronto ajalehes ,.Globe and Mail". EKN-i osa nendf» kuulutuste kuludest oli $13.00L. millest osa oleme veel võlgu. Esimene kuulutus küsis, miks see laimukampaania on suunatud ainult idaeuroopa ja balti rahvaste vastu. Teine kuulutus nõudis, et Kanadas ei asutataks USA-s asuva sõjakurjategijate otsimise agentuuri taolist asutust. 1986. aasta suvel selgus, et üks kaasmaalane oli kutsutud komisjoni ette. E K N palkas advokaadi Toomas Õunapuu juuridiliseks kaitseks kus abiks oli ka prof. Karl Aun. Komisjoni töö kestel peeti hulk koosolekuid ministrite ja parlamen-diliikmetega ja saadeti pidevalt mär-' gukirju. Kui 1986.a. kevadel komisjon ähvardas N. Liitu sõita tõend-materjalide kogumiseks, ..Canadians for Justice" koos EKN-iga kaebasid komisjoni kohtusse. Protsess muidugi tühistati^ kui' komisjon otsustas mitte minna. Eestlaste Kesknõukogu esildis ja Laas Leivati esinemine komisjoni ees on nimetatud Deschenes'i raportis. Ei ole kahtlust, et E K N koostöös teiste rahvuste organisatsioonidega mõju- Kanada valitsus kardab aga, et sõja puhul jäävad Kanada sõdurid Norras „kotti", kui nad üldse jõuavad aegsalt kohale. Pealegi ei ole Kanada sõjavägi küllalt suur ülesanneteks välismaadel ; r. E. mmusKLUB! 1987. a. k®!S8õhtu! )9 HONEY HARBOUR'1 |A KOTKAJÄRVE TAIMESTIKUST' Sõjakurjategijate protsesside tunnistajad tuuakse, kohtusse Balti Õhtu Ottawas pn balti esin- Koosoleku avas D. Fraser, üteldes dajatele laienenud tihedaks töö- et Helsingi järelkonverentsil Viinis päevaks, millest õhtune koosviibi- on Kanada mänginud juhtivat rolli mine moodustab ainult ühe osa. inimõiguste küsimuste t5statamisel Sel aastal see algas koosolekuga konverentsil. W. Hough kinnitas, et välisministeeriumi ja balti esinda- kuigi inimõigused on lahutamata osa jäte vahel välisministeeriumi hoo- Balti riikide välisvõitluses, ei saa netes. unustada et Balti rükide legaalne staatus on oluline osa meie välisvõit- Välisministeeriumit esindasid De- luses. Ta selgitas ebaseaduslikult rek Fraser. Ron Halpern ja Anton okupeeritud riikide mittetunnusta- Yurkevich kes kuuluvad N. Liidu ja mise doktriini ajalugu. Hough ütles, Ida-Euroopa osakonda. Neile lisan- et selle doktriini printsiip kinnitati dus kaks N. Liidu eksperti, Graham esmakordselt 1932. aastal Rahvaste Greene ja Mary Massen. Eestlasi Liidu (League of Nations) poolt, kus esindaöid Eestlaste Kesknõukogu võeti vastu resolutsioon mitte tun- Kanadas esimees Laas Leivat ja vä- nustada teiste riikide ebaseaduslikku lispoliitilise komisjoni esimees Mati ja vägivaldset okupeerimist. Selle re- Epner. Koosolekust võttis osa ka N. solutsiooni alusel on Balti riikidel Liidu ekspert, advokaat William tänase päevani täielikult legaalne Hough kes oli kohale kutsutud USA- staatus iseseisva riigina. Hough tõi st Balti Liit Kanadas poolt. (Järgneb Ihk. 3] ' " • • I • tas Deschenes'i komisjoni eriti era-agentuuri loomises, tõendmaterjali-de N. Liidus kogumise küsimuses ja otsuses, et uued seadused hõlmavad kõiki sõjakurjategijaid. P.A. EELK Peotri kogudusd maiõhtu „LEHEKUU ta TULNUD JU ois aaupäaval, 2. mail kail 6 öhtyi Pa®tri kiriku alumiaoa saalis. Kmm kaastagsvad „Ritmika" vöimlajad, dr. Laas-manf i viis last laulavad, „Küla Kaja" orkastar jt. # LOTERII Pää8a$7.50 Avaldud irsssimsitukogu a®gad®B: ©smasga. r®®deni 9.30 h.-8.30 10.00 h.-5.t su8®tud. laup., 9. mail 1987 kell 7.00 p.l. Conste lation Hotellis Tantsuks ,Kenny Simon Hour Glass Dance Band^ EESKAVA BAAR LOTERII ^ Pääse $45.00 (noortele kuni 23 a. $35.00) Laudade ettetellimine tel. 493-1459 Kogunemine kell 6.30 © Õhtusöök kell 7.00 VÄÜSMISJONI-OHTUD: EESTI VABAKOGUDUSES, 562 Jonas Ave. 25. aprillil s.a. kell 6 õhtul. iVllsjonär FRED PEIPMAN, valguspeldid, kohw. TORONTO EESTI BAPTISTI KIRIKUS,333 Broadvicrw Avo. 26. aprillil sa. kell 6 õhtul. Misjonär FRED PEIPI^AN l^ew Guineast. Laule: Medri'delt. KÕIK KUTSUTUD. .1'. T.E.i. TASigyOUiKOOL KORRALDAÜ Pühapiaval/IQ. mail k®ll 2 p. Emadapäava aktuse kõnelejaks on MARTA KIVIK. U s t e n ä i d e n d „ K I N G I T U 8 EMALE" i Õ N A L I S I - M U U S I K A L I S I ETTEKANDEID ÕPILASTELT. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-23-01