Meie Elu = Our life, April 4, 1985

              Tervitus
Siinjuures tehakse avalikuks ja palutakse kõiki isikuid teatavaks võtta ning vastavalt toimida Tema Majesteedi
valimiskomisjoni esimehe (Returning Officer) eeskirjade kohaselt igas valimispiirkonnas, et valida
rahvaesindajaid Ontario parlamenti.
Rudolph Reinamle
50 aasta õpetajaameti
I
Nende ridade kirjutamise ajal on
Ameerika mandrile asunud ja Eestis
juba ametit pidanud 32 luteri õpeta­jast
16 veel elus. Teine sama arv mehi
on juba lõpetanud maised rännud..
Elusolevate meeste aastad oh kõrged
ja mitmed neist on juba üle 50 aasta
pidanud õilsat karjase ametit, Aga
nad kõik veel teenivad kas osalise
jõugagi. Nende meeste ritta astub
nüüd USA I praostkonna praost ja
Konsistooriumi assessor R. Reinaru.
Eluaastaid on tal p.^aaegu 74. On
Saaremaalt auväärsest vennasteko­guduse,
perekonnast pärit. Isakodus
omatud ilmavaade ja usuline meele­kindlus
on pidanud mehiselt vastu
rännakutel mitmdllmaal Euroopas ja
Ameerikas. Ta lõpetas Tartu ülikooli
usuteaduskonna 19^4 aastal ja ordi-:
neeriti pastori ametisse 14. aprillil
1935 eesti piiskop H B. Rahamägi,
poolt Tallinna .Toonjkirikus. Sealt
algabki 50. aastat kestnud vaimulik
matk. )
Kõige esimene pastoraat võttis ta
vastu Saaremaal, Püha kogi\duses,
kus teenis 4 aastat. Siis Rõuges, V.õ-rumaal,
5 aastat. Edasi 3 aastat laagri-.
te õpetaja Saksamaal. ISiis 4 aastat
Inglismaal ja 6 aastat Kanadas. Vii­mane
ja pikim peatus ning mehe
elutöö kõrgpunKt on saavutatud ligi
30.aastase õpetajaameti pidamisega
Lakewoodi eesti koguduses,, Amee-.
; rikas. (
Silma paistab 21etappi. Püha ko­guduses,
Saaremaal, oli ta iseseisvu-seaegse
silmapaistva eesti pastori
Hkrry Haameri otsene järglane. Ja
Rõuge koguduses eesti kõigi aegade
suurima jutlustaja Rudolph Kallase
kauge järeletulija. Need 2 meest on
jätnud jäljed oma kogudustesse, mis
kaua säiluvad ja millest järeletulija
otseselt osa saab. Kallas oli filosoof,
matemaatik: ja usuteadlane. On. jät­nud
kõigilt neilt aladelt oma kirjuta­tud
raamatuid järele, mis sügavalt
haaravad inimese hinge. Peale muu
ta oli võrratu jutlustaja ja hingede
hoidja. Kas nende kahe eelkäija, kes
m"õlernad olid ka usulised luuletajad,
erk vaim ei suünanud| R. Reinarut
luuletama ja sügavusi otsima inime­se
hinges?
Juubilar Reinaru on oma ametit
võtnud tõsiselt ja-jumal on temale
anhud edu. Lakewoodi eesti kogudu­se
,on ta osanud oma heade kaastöö-li^
ega-tõsta silmapaistvate kogudus­te
sekka. 198l„aastal ta|valiti praos­tiks
ja 1982.Konsistooriumi liikmeks.
Kõigil valimisõiguslikel kodanikel, kes
on mingil põhjusel jäänud välja valimis­eelsest
registreerimisest, aga kes soovi­vad
oma nimed lisada valijate nimestikku,
soovitatakse astuda ühendusse oma piir­konna
valimiskomisjoni esimehega •
(Returning Officer), et temalt saada selleks
täpne protseduur enne kui nimestik on
lõplikult kinnitatud.
. Teie piirkonna valimiskomisjoni esi­mehe
telefoninumber on saadaval
telefonikeskjaamast.
AMETLIK KANDIOAATID
ÜLESSEADMINE
egas vaMmispiirkonna valimiskomisjoni k o n t om
(Returning Office) lõpetatakse
neljapäeval 18. aprillel kell 2 p.
ELVALIMISE
vai, laupäeval
VALIMISTE AEd kl. ü homm: kuni
ISTE PAEV
eijapäevai, 2. mail 198B
9 hommikust kuni kl. S-ini õhtul.'^
TUND AEGA VAREM KENORA JA RAINY RIVER'I VALIMISPIIRKONNAS
JUMAL KAITSE SCUNINGAI^EyAT
.Avaldanud Torontos, Ontarios
CHIEF ELECTION OFFICER
PH/33
0 EleGtions
©I Ontario
v; ^^^^ TEIE INFORMEERIMISEKS
Välja antud Ontario valimiskomisjoni esimehe kontorist
^ - E . Kirs 65 • , /
Meie Ühiskonnas on palju inimesi,
kes ühes või teises organisatsioonis
tegutsevad. Vähem on juba neid, kes
seda pikemat aega on teinud. Üks
neist on Edv\fard (Ärni) Kirs, kes 18.
aprillil saab 65-aastasekš.
Juubilar on Mustjala mehi Saare­maalt,
sündinuna Kihelkonna vallas
kooliõpetajast taluniku pojana. Poi­sile
anti Jäneda Põllutöökooli hari-.
dus. Oma kutset ei saanud ta aga
venelaste tuleku tõttu praktiseerima
hakata. Heast meelest nendest lahti,
saamisest astus ta vabatahtlikuna
idapataljoni, võideldes mitu aastat
Peipsi taga rasketes olukordades.
K^lidiistes ori tä järsu ^ n a g ä t o sai temast juba Rootsi ja Ka
kõrra ja täpsuse teostaja, kuid seda "^^^«^s^^^^^. Torontos kujunes te
käike teeb tas mast pndpkp«mpdn«IPtundi«
mkstusega, mida inimesed hindavad.
Ta on Issanda käskjalg ja eeskuju.
Tema kõrval seisab ustav ja väga
heade võimetega, kogudustes armas­tatud
abikaas Nadja, neiuna Palts,
Ernst Tiivel' i
SUU]
koos mehe
mast andekas masinatetundja ja pa­randaja
Golemani vabrikus. V
. E k s igaühel ole ju oma minevik.
Ühiskondlikult seisukohalt on aga
tähtisi et j inimene ei ole mitte üksi
enese heaolule elanud. Ärni Kirs on
kes' armastusega teenib kogudust ^^^^^ löönud Torontos esimeste
ÖRnitleiTJe juubilari ja tema usta­vat
abikaaiat tähtpäeva puhul meie
kiriku juhtkonna ja kõigi koguduste
poolt ja palume neile Issanda armu
ning rohket õnnistust edaspidiseks.
EELK piiskop
„MEIE ELU"
ärge unustage oma
öpradele soovitamast
„MEIE ELU"
u>(>4xi>(Kii><K3»(>4m(>«iiM)«a>(i«»i>4ai]>4MB9<Hia»ii
saarlaste pidude toimkondades ja hil­jem
hulga aastaid Saarlaste Ühingu
juhatuses abiesimehena. Pikemat
aega on ta ka tegutsenud Toronto
Eesti Võitlejate Ühingu juhatuses
ning lühemat aega Toronto Eesti Ma­ja
ja Toronto Eesti Seltsi juhatustes.
Viimastel aastatel on ta olnud tegev
Toronto Kolmainu koguduse nõuko-
;gUS. V'-
EiK. on abielus ja tal on kaks
poega.
Soovime heatahtlikule kaasalööja-le
eesti ühiskondlikul tööpõllul õnne
ja jõudu tema Juubelipäeval
SÕBRAD
JOHM E.-SOOSAR,CA,
Accountant
Süite 1802,181 University Ave., Toronto/Ontarb,
Tel. 864-0099
Major dipl. ins. Ernst Tiivel tähis­tab
11, apr. oma 85.a. sünnipäeva.
Öppursõdur Vabadussõjas.. 3v. Teh­nikakooli
esimese lennu lõpetamisel
ülendatud kutseohvitseriks ja mää­ratud
tenistusse Sõjakooli koosseisu.
Hiljem läkitati Pran^tsusmaale tehni­lise
hariduse täiendamiseks ja prakti-.
liste kogemuste evimiseks sõjatöös­tustes.
Läkitusaja kestel oma edasi­püüdlikkuse,
töökuse ja andekusega
ta lõpetas kolm ülikooli erinevatel
aladel nende hulgas ka Sorbonne
' ülik. füüsika ja matemaatika fakul­teedi.
1934. a. määratakse kapten
E.T. Varustusvalitsuse relvastus-osak.
ülemaks koloneli ametkohale.
1939,a. E.V. president määrasi major
E.T. eesti Ev. Tehniliseala. juhafa-jaks.
Seega ta kuulus ex officio Sõja-
. nõukogusse ja Sv. Tehnika-Nõukogu
esimehe kohale.
Maapaguluses ta töötas Götebor­gis
oma erialadel, olles ühtlasi ka
sealses Tehnika Instituudis lekto­riks.
Eluneb praegu Montreali lähis­tel.
Sõjanõukogu ainukese elusoleva
liikmena ja Sv. Tehniliseala juhataja­na
ta talletas eesti arhiividesse oma
mälestused eesti sõjaväe relvastuse
ja sõjalise vastuhakkamise võima­luste
kohta aastail 1939-1940. Ta on
illlilllilllillllllllillilitlllllllllllilllitllllilllllllllllllllllllllliilS
KUHU MINNA?
<© Reedel, 5. aprillil Suurreede
kontsert-jumalateenistus Vana-
Andrese kirikus algusega kl. 4 p.l.
® Laup., 6. apr. vaikse laupäeva
pärastlõuna sõnas ja laulus, 562 Jo-nes
Ave. algusega kl. 3 p.
® Laup., 13. apr. Maakondlik Killa­pidu
Eesti Majas algusega kl. 5 õ.
® Pühap., 14. apr. Lasteaia moe-,
näitus Eesli Majas algusega kl. 2.30
p.
(S) Neljap., 19. apr. H. Taremäe
loeng „Lohre, Litzmann ja Mäe"
Tartu CoIIege'is algusega kL 7.30 õ.
® Pühap., 21. apr. Eesti Seltsi Ke-vadpopurrii
Eesti Majas algusega
kl. 3 p.
© Laup., 27. apr. Kaleva korteri-maja
„Open House" m. llnnismo-re€
r. kl. 11—5 õ.
® Pühap., 28. apr. Helmi Betlem'a
juubelikontsert Tartu CoHege'i§ al­gusega
kl. 6 õ.
® Reedel, 10.-12. mail Kalevala
150. aastapäeva tähistamine.
<B Pühap, 19. mail „KaIurineio"
Eesti Rahvusteatri esituses Ryerso-ni
teatris.
lilliilillllllllllilllBlllililillliilliliililHIIIIHililllllllliiiilllii^
T Ö Ö P A K K U M I S E D
OTSIN
Hamiltoni linna 3~a. poislile eesti
keelt kõnelevat
HOIDJAT
5 päeva nädalas. Soovitav lastega
perekond või hoidja, kes käiks meie
kodus. • Tel. 547-5471, Eha.
Montreali EVÜ auliige ja selle org.
ning skautide heldekäeline toetaja.
Paljtide võõrkeelte valdajana ja
vaimliselt värskena ta jälgib paljusid
publikatsioone, mis käsitlevad prae­gust
maailmapoliitilist olukorda.
Armas Ernst! Sinu rohkearvulise
sõpraderingi nimel soovin Sinule ja
abikaasa Salmele Jumala õnnistust
puhkeaastate rahuolu-pakkuvuseks.-
Üks Sina õpilasi '
UDOHÄRM
29. aug. 1917 — 31. jaan. 1985
IN.MEMORIAM
Halastamatu lumetorm piitsutas
arvukat leinajate kogu, kes olid tul­nud
saatma Udo Härm'i tema viima­sele
puhkusele.
Rajuilm polnud tundmatu kadunu­le
ka tema maises elus. Ta tuli ilmale
keset Esiniese maailmasõja tulelõõs-ka,
mil sisevõitlus võimu pärast
Tsaari-Venemaa rusude vahel hoogu
võtmas oli,' Selleks ajaks aga, kui
Udo sellisesse ikka jõudis, millest
peale mälu hakkab talletama jääda-vaid
muljeid elamusist, oli taevas
Eesti kohal juba selginud ja kõikjal
pulbitses reibas ülesehituse töö. Uute
põlvkondade eluteele oli lahti rullu­nud
lootuse vaip, reostamata minevi­ku
ülekohtu ja vägivalla jälgedest.
Täis nooruslikku idealismi ja vai-:
mustust elas Udo kaasa temaaegse
koolinoorsoo elujaatavale voolule.
Eduka õpilasena osales ta organisee­ritud
noorsooliikumises ja selles vai­mus,
et ,,mens sana in corpore sano",
tõusis ta E. Idla ,eliitvõimlejate näi-disrühma
liikmeks. Lõpetanud Tal­linna
Realkooli ja teinud läbi sõjaväe
aspirantide kursuse, kaasa arvatud
lennukool, astus ta 1939.a. sügisel
Tallinna Tehnikaülikooli.
Udo senine elu oli kulgenud ideaal­se
plaanipärasušega ja see jätkunuks
ka edaspidi, kui kogu maad ja rah­vast
poleks tabanud Teise maailma­sõja
katastroof. .
Sõja lõpul leiame leitnant Udo
Härmi idarinde viimases bastioonis,
mille kaitsjad pärast kapitulatsiooni
jäid pimedusega-löödud tsiviilelanik- geldus naeratavast ilmest, mis sundi-konna
jõhkraima kohtlemise objek- ' matult puhkes tema näol teisi ini-tiks.
Udole sai päästjaks tema van- mesi koheldes,
kumatu moraal, leidlikkus ja raudsed
närvid. Saabunud Münchenisse,
immatrikuleerub ta sealsesse Tehni­kaülikooli,
mille ta lõpetab dipl. ine-seneri
kraadiga juba 1946. aastal,
kuna tema Tallinna Tehnikaülikoo­lis
sooritatud eksamid arvesse võe­takse.
Kanadasse asub ta ühe varajasema
pärastsõja-aegse si-sserändajana. Pä­rast
sundusliku füüsilise töö tegemi­se
aasta ärateenimist avaneb tal või­malus
asuda tegutsema oma õigel
erialal, millega pärast nii rohkeid
vintsutusi lõpuks ometi talle tee ava­neb
normaalsesse ellu, mille kõrg­punkteks
saab tema abiellumine He­liga
ja laste sünd nendele. Udo koha­neb
kiireh oludega, ta võetakse vastu
Ontario Professionaalsete Insenerir
de Ühingusse ja ta leiab tunnustuse
võimeka eriteadlasena oma erialal.
Algul on ta ühe konsulteeriva firma
teenistuses Niagara Falls'is, kust
mõni aeg hiljem siirdub Ontario Hyd-ro^
rojekteerimisbüroosse Torontos,
kuhu ta jääb kuni pensionile mine­kuni.
Kõik, mis kadunud tegi, olgu see
kas töö või ajaviide, kandis sügava
õiglusetunde, ligimesearmastuse ja
taktilisuse pitserit ja tenia sõbralik­kuse
siirus kaasinimeste vastu, pee-
Tema arvukad sõbrad,, kolleegid,
relvavennad ja kaasvõitlejad korp!
Leolast jagavad seda leina, mis nii
raskelt rõhub tema abikaasat, lapsi ja
omakseid ning soovivad talle rahu­likku
und.