Meie Elu = Our life, April 4, 1985

              nMeie El
4 „Meie Elu" nr. 14 (1831) 1985
ort amboreeüksus treeningus
Noored „kokad" jagavad toitu eSmetajatele Esto „BrumclilI". Vasakult
— Rein Tammisto, Aino Lokk, Elmar Maripuu. Foto —0. Haamer
Korraldajad taevad veel kokku­võtet
esimese Esto „Brunchi" tu­lemustest,
mille menu oli üllatav.
Ettenähtud 350 pääset olid müüdud
juba nädala keskel ja järjekord oo­tamas
tagasitoodavaid. Keskpäeva­le
nihutatud hommikueine, mil-leks
eeskuju andsid lätlased oma
kultuurimajas, oli huvitekitavaks
uudiseks, mis tõi kokku neidki, ke­da
muidu harva l ä h a meie üritus-kas
see\„brunch" saab muutuda iga-pühapäevakš
nagu Läti Kultuurikes­kuses,
oleneb jätkumisest pärast
uudsuse kadumist. Märgiti, et tõe­näolikult
aitaks populaarsuse hoid­miseks
kaasa hindade kärpimine
eriti jookide osas, mis ainult „tulu-öhtul"
võisid olla õigustatud.
Aga veelgi enam üllatasid noored
korraldajad, neid oli poolsada. Toidu
serveerijad Elmar Maripuu teatri
näitlejad, koogijagäjad. baarimehed,
ettekandjad ja köögiabilised aktiiv­semad
tegelased noorte-, gaidide-
. skautide hulgast, Metsaülikooli ring­konnast
ja teisi, kes innukalt aitasid
kaasi. Peäperenaiseks oli Eesti Maja
kohvikupidaja p i u Henley. Tausta­muusika
eest hoolitses Allan Liik.
Pakuti nii külm*a kui sooja toitu ja
baar oli avatud.
Nagu Eesti Maja abiesimees Alf­red
Sepa ütles ,,Meie Elule", tuleb
taoline jDÜhapäevane eine tõenäoli­kult
kordamisele sügisel ja võib-olla
ka veel hiljem. Puhastulu läheb Eesti
Maja heaks, kusjuures saal ja toidu-nõudp
kasutamine o\\> korraldajatele
tasuta.
Einetajad jäid üldiselt rahule.;kuid
Esto ,,Brunchi" korraldajad olid:
peakorraldajad: Rita V i i v i P i i l , Ingrid
Poom, Linda Saaliste, Tiina Tammis-to.
Perenaine: Tiiu Henley. Abilised:
Koidula Aedna, Priit Aruvald, Krista^
Evert^Mark Evert, Kristi Hess', Ülo
Isberg, Jaak Järve, Lembit Jõgi, Mark
Kass, L i l l y Kastelic, AnnerLiis Keel-mann,
Väino Keelmann, Arno Kii­laspea,
Ava Kiilaspea, Pia Kiilaspea,
Heli Kivilaht, Piret Komi, Elle Koor,
Tiit Koplimägi, Linda Kukk, Anne
Kungla, Helge,Kurm, Lea Kõiv, Pille
Leitham, Alan Liik, Linda L i i k , Ma­ret
Liik.fMaie Liiv-Polli, AirioLokk,
Asta Lokk, Käbi Lokk, Alvine Luu­kas,
Kaarin Maimets, Elmar Mari­puu,
Toomas Merilo, Heily Niidas,
Mark Olo, Asta P i i l , Ingrid P i i l , Os­vald
Piil, Rein Polli, Lydia Poom,
Monica Pääbo, Toomas Põldre, Jüri
Ruus, Laine Saaliste, Ilmar Soom,
Urmas Sui, Pearu Tamm, Eugenia.
Tamm, Rein, Tammisto, Toomas
Trautvag.
> 9 ,Teie sihid on
õiged. o o ' /
,,Teie' sihid pn õiged . . n e n d e
sõnadega tervitas kindral-majorB.J.
Legge "Balti Vetleranide Liidu konve­rentsist
osa võ|jaid. Konverents peeti
9. märtsil Torontos läti sõjaveterani­de
Daugavas Vanagi" majas. Üritu­sest
võtsid osa 12 üksust oma esinda­jat
eg a . Koha 1 oiid veteranid Mont-realist,
Delhist, St. Catharine'ist, Ha-miltonist
ja Torontost.
Koosolekut juhatas liidu president
St. Jokubaitisj ja protokollisid 0.
Beztiss jä E.Lindaja. Oma palvuses
õp. U. Petersoo mainis, et praegu
räägitakse igal pool rahust, aga nii
kaua kui maailmas valitseb kurjus,
kommunismi näol, ei saa olla tõelist
rahu.
Peokõnelejaks ,oli Ontario parla­mendi
liige T.Ruprecht. Ta ütles, et
Jaltas tehtud ülekohut jda-Euroopa
rahvaste suhtes ei või me unustada.
Kanada valiidsuse organid, alates
keskvalitsusega, peavad igal sammul
nende rahvaste vabaduse eest välja
astuma ja nenoe õigusi rahvusvaheli­sel
foorumil kaitsma, eriti Ü R O koos-plekutel.
Sama kohustus ön ka igal
üksikul isikuil, 1 eriti teil, veteranid,
lisas kõnelejal Ärge kartke neid süü­distusi,
mis aegajalt teie vastu teatud
gruppide poolt üles tõstetakse. Need
katsed' on kontrollitud väljaspoolt
Kanadat ja uhtuvad tavaliselt rau­deesriide
taguste maades olevate va-baduspüüetega.
Selle sihiks on mõ­jutada
siinse rahva avalikku arva­mist.
Ontario.valitsuse esindajaksoli A l .
Kolyn,parlamendiliige. Ta soovitas
baltlastel jätkata võitlust oma oku-.
peeritud rahyast eest ja luges ette
Ontario poam nistri F. Miller'i isik­liku
tervituse. Teisteks tervitajateks
olid E, V. aupeakonsui I. Heinsoo,
brigaderkindral ja Canadian Insti-tute
of Strategic Studies president
G.G. Bell, I.,Breithaupl ja kol.ltn.
M.A.^ SteVenson. Viimased saatsid
oma tervitused kirjalikult.
Pärast lõunavaheaega president
St. Jokubaitiš esitas tegevusearuan-de,
laekur A. Tooming kassaaruan-
- de. Juhatusse valiti St. Jokubaitiš, A.
Jurs, 0. Berztiss. E. Lindaja, A. Too­ming,
A. Himma, U. Tamre, P. Ka-nopa,
V. Kalnins, E, Ozols ja veel 2
, leedu esindajat,
Koosolek kinnitas ühel häälel ju­hatuse
poolt valmistatud resolutsioo­nid,
mis otsustatisaata tähtsamatele
valitsusli'ikmetele.E. Lindaja tegi et-tepanbku
kõigil esindajatel anda üle
koopia resolutsioonidest oma piir­konna
parlamendiliikmetelejühtlasi
Skautlike noorte
0 • •• pripaeva paraa
toimub pühapäeval, 28. aprillil kell
1.30 p.l. Eesti Majas. Kogunemine
gaidid^el ja skautidel kell 1.00 p.l.
Kõik on kutsutud pealtvaatajatena.
Kohe pärast paraadi on noorte-iruumis
gaiderite ja skautmastrite
ühine erakorraline üldkoosolek
nooruse fondi asjus, millele järg­neb
gaiderkogu 30-da jaskaütmast-rite
kogu 35-da aastapäeva tähista­mise
koosviibimine.
EESTI GAIDIDE ja SKAUTIDE
MALEVAD KANADAS
TÄNUAVALDUS :
Toronto Eesti Segakoor avaldab
siirast tänu järgnevatele üksikisiku-'
tele ja ettevõtetele, kellede poolt anne­tatud
väärtuslikud esemed aitasid nii
tõhusalt kaasa koori 16. märtsil toi­munud
Lõbusa Laupäevaõhtu loterii
leaks kordaminekuks:
Aardvark Flowers. Broadview De-licatessen.
Gardenia Flowers & Gifts.
H. Later & Co Ltd. Kellasepaäri R.
Pilvel, Rattas Optical & Jewellers,
Rooneems Bakery Ltd. Sam The
Record Man [Mrs. Eve Vammus-Jo-nes),
Pr. Eleonore Sepp, The Scandi-navian
Shoppe.
Kanada @§imestel noorte sisehal­li
tennise meistrivõistlustel i4-a.
vanusegrupis, mis toimusid 21-
24. märtsil Mayfair West Rocquet
Club'i sisehallides võitis Laure
Kandmaa kaks Kanada meistritiit­lit,
tulles võitjaks nii üksik- kui ka
paarismängus.
Eelmistel aastatel, tavaliselt au­gusti
lõpul, peeti neid võistlusi ai­nult
välisväljakutel. Laura Rand­maa
pn nende kahe võiduga saavu­tanud
omapärase rekordi. Ta on
tulnud aasta ja 7-me kuu väjtel
kuus korda Kanada meistriks.
Esimesed kaks meistritiitlit saavu­tas
11-aastasena augusti lõpul 1983.
1,984.a. vahel 12-aastasena võitis 2 ja
nüüd 13-aastasena jälle 2. Võistlus­test
võttis osa 16 tütarlast ja 8 poissi.
ÜKSIKMÄI]GUD
Laura esimeseks vastaseks oji
Candice Alderson, B.C., keda ta või­tis
kergelt 6:0, 6:0. Teiseks - Nata-lie
Forest, Que., keda võitis .6:0,6:1..
Kolmandaks — Quebeci parim
mängija Isabel Lager, suutis talle,
juba vähe rohkem vastu panna, kuid
siiski kaotas Laurale 6:2,6:2. Selle
yõiduga Laura jõudis finaali. Finaa­lis
esikoha pärast tuli tal mängida
oma treeningukaaslase Maureen
Drakega Torontost, kes on temast
aasta vanem, sest Laura sai alles hiK
juti 13-äastasekSv Nendevaheline
võistlus, mis toimus pühapäeval ja
kestis ligi kaks tundi, oli üks põneve-maid
võistlustel. Esimeses setis Lau­ra
asus kohe juhtima ja hoidis oma
edu kogu aeg, lõpetades seti võiduga
6:2.Kuid teises setis Maureen Drake
mängis paremini, kuid ei suutnud
siiski juhtimisele pääseda ja ka see
sett lõppes Laura võiduga 6:4. Selle
võiduga Laura Randmaa saavüias
1985. a. sisehalli meistritiitli, N^^ites
ühtlasi ka suure karika.' -
Võistlused paarismängus algasid
kohe pärast üksikvõistluste võitjate­le
auhindade kätteandmist, rais vae­valt
kestsid 15 minutit.
PAARISMANGUD •
Nendel võistlustel Laura kaasla­seks
oli tema viimane vastane üksik­mängus
Maureen Drake. Esimesteks
vastasteks olid neil Gandice Alder­son
ja Robin MolsynBritish Colum-bia'st,
keda nad võitsid kergelt
6:2.6:0. Teine mäng toimus teise On­tario
naiskonna vastu, kus mängija­teks
olid Monique Adamczak ja Su-san
Cullik. Ka see lõppes Laura.ja
tema kaaslase võiduga 6:2,6:1. Selle
võiduga jõudsid finaali, kus neil tuli
mängida sega-naiskonna vastu,
koosseisuga Lisa Park Ontariost-ja
Jennifer Bishop Newfouiidlandist.
Selles mängus esmakordselt Laura ja
tema kaaslane sattusid raskustesse,
sest nad olid sel päeval palju rohkem
võistelnud kui nende vastased. Errli
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
•
Skautide maleva jambõreeük-sus,
mis koosneb poistest kahest
suurest Toronto lipkonnast —
Lembitu ja Kalev — on praegu
treeningus oma regulaarüksuste
koosseisus. Enne kanada skautide
suurlaagrisse sõitu toimub aga ühi­ne
nädalalõpu laager, mille esialg­ne
aeg on määratud 25. ja maile.
Kuna esindusüksuses on poisse
mitmetest Toronto keskoolidest,
koolide eksamite ajad on aga erine­vad,
siis püütakse eellaagri aega
valida nii, et see ei takistaks poiste­le
eksamite ettevalmistamist. Sel­lest
on tingitud praegune esialgne
ajavalik maikuu viimane nädala­lõpu
peale.
Juhtkond on tegelenud laagrika-vade
arutamise kõrval ka esindusük-suse.
välimuse kujundamisega. Laag­rites
on alati vajadus ametliku skau-divormi
kõrval mugavaks igapäeva­seks
riietuseks, mis tavaliselt ühtlus­tatakse.
Nii ka seekord" otsustati
poiste riietuseks valida sinine T-särk
ja tumesinine kapuutsiga higisärk.
Mõlemale trükitakse kolmes värvis
eesti esindusüksuse jamboreemärk,
mille teatavasti joonistas kunstnik
Jüri Punno. Riietuse juurde kuulub
veel sinine valge ristiga murumüts.
Toronto Eesti Skaudisõprade Selt­si
juhatus otsustas toetada esindus­üksuse
saatmist kanada skautide
kuuendale jamboreele tuhande dol­lariga.
Kuna suurlaager toimub nii­öelda
Toronto ukse all rahvarohkes
Lõuna-Öntarios, kus elab ka suurem
osa Kanada eestlasi, siis on võimalik
meie rahvuslikku skautlust ja eest­lust
tutvustada nii oma kui kanada
publikule. Kanada jamboree juht­kond
ootab laagrisse tuhandeid küla-
Hsi. \ ' •
Vaatamata asupaigalähedusele on
esindusüksuse kulud suured mitme­suguste
Eestit tutvustavate projekti­de
läbiviimisel, nagu lõkkeettekan-ded,
kavatsetav telksaun laagris,
laagrivärav, vahetusmärgid teiste
skautidega ja muud, rääkimata mui­dugi
ühtlasest riietusest, millest oli
juttu eelpool. Kui kaaseestlased soo­vivad
skautide Eesti esindamise pro­jekti
toetada, siis on see suurima
tänuga vastuvõetav. Eesti Sihtkapi­tali
Kanadas nimele kirjutatud
tshekk läheb skautide jamboreefondi
ja on samaaegselt tulumaksust maha
arvestatav. Toetused palutakse saata
jamboree Eesti esindusüksuse juhile:
skm. Harold Kivi, 135 Northwood
, Drive, Willowdale, Ontario, M2M
2K2. Telefon; 221-9735.
Mulkide „äldpäev"
/ i h * .
ۥ1 U ' '
LAURA RANDMAA
oli neid väsitanud nende omavaheli­ne
võistlus üksikmängude finaalis.
Nad kaotasid esimese seti 3:6, kuid
suutsid siiski võita teise seti 7:6 ja ka
kolmanda 6:4, kuid väga tasavagiste
mängudega. Selle võiduga, Laura
Randmaa ja tema kaaslane Maureen
Drake saavutasid 1985. a. sisehalli
meistritiitli ja võitsid mõlemad suu­red
karikad. Roistegrupis eestlasi ei
võistelnud.
,,Toronto Sun" avaldas, koos Lau­ra
suure pildiga, pikema kirjelduse
võistlustest pealkirja all — ,,Laüra
las it her way". Ka kohalikus lehes
,,Markham Economist and Sun'is"
kirjeldati võistlust üksikasjalikult.
Kui Laura,.kes õpib Unionville'i alg­koolis,
esmaspäeva hommikul kooli
läks, siis teatati seal juba esimese
õppetunni algusel valjuhhääldaja
kaudu kõikidele klassidele tema ka­hekordse
meistritiitli saavutamisest,
mis õpilaste poolt võeti vastu suurte
juubeldustega.
HARALD RAIGNA
..MEIEELU'^ A
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
„MEIE ELU' ESISyDAJA
MONTREALIS
iCARL UTSAL
^875 Cavendish Blvd. Apt.
Montreal, P.Q. H4W 2X9
Tel. (514) 488-6228
selgitada Balti riikides valitsevate
inimõiguste rikkumisi.
Konverents lõpetati Baiti riikide
hümnide laulmisega,
• • ' E.I.: •
Lohse, Litzmann ja
Mäe
Neljapäeval 18. aprillil keü 17.30.
esineb Tartu Instituudi ettekannete
sarjas loenguga Eesti Arhiivi Ühen­driikides
juhatuseesimees Heino Ta-remäe.
Tema loengu teemaks^ on
,.Lohse, Litzmann ja Mäe — mõnda
Saksayokupatsioonisf. Eestis 1941-
1944." • •
Saksa okupatsioon Eestis' on aeni-ajani
leidnud suhteliselt vähe käsit­lust
meie ajaloouurimuses, mis.on
olnud põhjuseks miks H.Taremäe on
selle perioodi .võtnud vaatluse alla.
See ettekanne ei vaatle Saksa oku-.
patsiooni üldiselt, vaid peamiselt
suhteid riigikomissarLohse, kindral­komissar
Litzmanni ja Eesti Omava­litsuse,
juhi dr. Hjalmar Mäe vahel.
H. Taremäe ettekanne põhjeneb
Saksa dokumentatsioonil ja sisaldab
valdavas enamuses meie avalikkuse­le
senitundmata informatsiooni. Et­tekandes
leiavad käsitlemist Lohse ja
Litznfianni vahelised tülid, Lohse
püüe Litzmanni kõrvaldamiseks
kindralkomissari kohalt, teine .,Lan-deswehri
sõda" kui ka dr. H".' Mäe
ultimaatum 'sakslastele novembris
1943. Nagu tavaliselt, loengule järg­neb
läbirääkimine ja kohvi omavahe­lise
iutlemisega. Sissepääs on vaba­tahtliku
annetusega; mis katab ka
kohvi-kulud.
Kalev-Estienne
esines Floridas
üks imponeerivamatest tuleviku­maailma
. meelelahutuskohtadest
Floridas on Epcot Center Orlandos,
mille kavandi koostas Walt Disney
enne oma surma 1966.aastal. (Epcot
tähendab: Environmental Prototype
Community of Tomorrov»/). Pärast
tema surma aga siiski ehitati Walt
Disney unistus fantastiliseks meele­lahutuspaigaks,
mis avati 1. oktoob­ril
1982. Epcot koosneb kahest osast,
„Tuleviku maailm" ja „Maailmanäi-tus",
kus tuuakse esile 10-ne maa
erikultuurhja tähelpanuväärsusi. Ka­nada
põhimotiiviks on seal Chateau
Laurier Ottawast. Maade paviljonid
on koondatud kunstilise sisejärve
ümber, mille keskpunktiks on amee­rika
Georgia stiili ehitis ülimoodsa
tehnikaga varustatud hiigellavaga.
Sellel Taval esinesid Evelyn Koop'i
esinemi.srühmad käesoleva aasta
veebruarikuu vältel neli korda päe-vas,
viis päeva nädalas. Sellele lisan­dusid
veel televisioonisaated nende
esinemisest kahel korral.
Evelyn Koop'i esinemisrühmad olid
kutsutud sinna koos paari teise ka­nada
laulu- ja tantsurühmadega Ot-tav\/
ast ja Quebecist. Programmi
koostajad Disneyländist andsidmeie
tüdrukutele tsentraalse osa esinemis-tek
Evelyn Koop'i rühmade esinemine
sai hea vastuvõtu osaliseks, kus väl-nagu
„suurepärane esinemi-
Mulkide Selts oli valinud vihma-,
lume- ja jäävihmasegase ilma oma
peakoosoleku ja seltskondliku
koosviibimise päevaks. See polnud
muidugi nende süü. Kui kuupäev
määrati seltsi „üldpäevaks", nagu
seda ametlikult nimetati, ei osanud
keegi ettenäha märtsikuu ilriataa-di
tujukust.
Üllatavalt tuli aga Eesti Maja
keskmine saal pühapäeval rahvast
täis ja vajati isegi lisalaudu. Mul­gid
ja kutsutud külalised järgnesid
oma juhtide kutsele.
Üldpäev algas peakoosolekuga,
mida juhatas seltsi esimees Johannes
Vihma, "protokollis sekretär Elmar
Silm. kassaaruande esitas Valdeko
Ojasson. Kõik aruanded leiti korras
olevat. Tegevus eelmisel aastal oli
kulgenud Esto '84 tähe all, mille kul­minatsioon
seltsi osas oli maakonda­de
päevast osavõtt Royal York'i ho­tellis,
Järgmises aasta tegevuskavas
sooviti jällegi kokku tulla omavahe­liseks
seltskondlikuks koosviibimi­seks,
Samuti lubati rohkearvuliselt
osa võtta eelseisvast maakondade,
killapeost 13. aprillil Eesti Majas.
Valimiste juurde, asudes sooviti
- üksmeelselt endist juhatust ja revisjoni­komisjoni
tagasi. Kõik senised liik­med
nõustusid kandideerima. N i i va-litigi
seltsi järgmise aasta juhtkonda
järgmised innukad mulgid: esimees
— Johannes Vihma, juhatuse liik­med;
Valdeko Ojasson, Elmar Silm,
Jaan Vares, V i l l i Mandra, Elmar Ta-ni.
Helju Salumets, Ellen Irs, Hilda
Truupere, Leida Randlepp. Revisjo­nikomisjoni
valiti: Tõnis Laar, Paul
Juttus,, Jüri Ramjalg.
Esimees Johannes Vihma konsta­teeris,
et peakoosolek oli võtnud ae­ga
20 minutit. Mulinee suurepärane
eeskuju teistele organisatsioonidele.
Järgnes seltskondlik osa. Siin.olid
kaasaaitajaiks ka mõningad teiste
maaakondade inimesed. Maakond­lik
liikumine on teatavasti,,internat­sionaalne",
kus sõber aitab sõpra.
Selle tunnistajaks on meil Torontos
edukalt tegutsev maakondlik esin­duskogu
— kõikide maakondade liit,
Erna Libe ja Olev Härm laulsid
Elmar Tani akordioni saatel kodu­koht!
meenutavaid viise. Kalle Viires
luges humoreski, mille pealkiri
..Tõestisündinudlood", V i l l i Mandra
jutustas mõningaid igapäevaseid mä­lestusi
kodumaakonnast ja Augus!
Tuvikese külapillimehed Elmar Ta­ni.
Enn Merivee ja Joss ise musitsee­risid
lõbusaid lugusid kuulamiseks ja
isegi väikeseks jalakeerutamiseks.
Mulkide üldpäevai viibis ka Vil­jandi
maavanem Mihkel Hansen abi­kaasaga,
kes teadaolevalt on ainuke
paguluses viibiv Eesti vabariigiaeg-ne
maavanem.
Koosviibimise lõpuosas näidati
valguspilte möödunud suvel toimu­nud
Esto '84 pidustusist ja selle raa-niies
peetud maakondade päevast.
Ekraanile manati eriti rahvuslike ti­kanditega
kaunsitatud rõivaste moe-näitus,
kus nii mõnigi tundis iseen­nast
või omasõpra kõndimas mööda
kitsast purret Royal York'i hotelli
suures peosaalis.
Maakonna daamid olid katnud
kohvilaua rikkalike suupistetega,
kus veedeti juteldes aega, kuni luli
paratamatult asuda koduteele läbi
varakevadise -külma vihma,
Toetusrahasid
EESTI SAATKONNAHOONE
KORRASTAMISEKS LONDONIS
võtab vastu Toronto Eesti Ühis­pank,
958 Broadview Ave.
Arve #7908-0.
iii.
i i
ne", „üleootuste meelde jääv" ja
Kalev-Estienne võimlejate seenior-grupp esinemas Floridas.
„elegaritne ja meeldiv" oli järjekind- andsid suurepärase panuse esinda-lalt
kuulda. Paljud publiku hulgast des Kanadat Epcot Centeris - Amee-tulid
esinemistele mitu korda. 22 tüd- rika ühes tuntumas ja kaunimas kul-rukut,
kelledest mõned vaheldusid, tuurikeskuses.
Eesti v{
tihti, et pi
ku. Sooi
veelgi põl
hata lapij
nõidu-šai
ma säladi
kui tulevil
Nüüdoil
las, Fort
esile kerki
John Mall
mõttel arg;
her] nimetl
nud omal
maailma
gu teadut]
dab.
. Matsi
nas hästi t
hes aväldl
leid ja on
se suure
Heaven
(Maasikat]
seostus).
Kuna
fia põhinj
me muistj
artikleis o|
lemapane
parafraaa
eesti keeli
neile, kesi
linnakultil
Kuid kl
juba mool
enne selg
lõike OskI
jõust":
Soomel
vaatlema
lema, nil
ja milailm
(või ütlek
on kobaml
leitud omi
lahendusi
vaid mõttel
PÕHJAl
Kõik kii
endis peic
informati(|
neetiline
informütsi
kosmil si
põrkavad
nnikübbmi
telligentsi]
ouHikordaj
vette ja
kust looni
neist, nii id
ja seedival
Kuna pij
ga tugev,
asetseb oji
60 põhja!
asub Forti
Soome ja
pool Uuril
selles vöö]
soomcugi
aanlasle jil
hulgas kõij
ehk rahval
milise üll
ühenduss(|
MUST \i
Põhilist
,, musta'
hariliku v|
vad. Nei(
veel mitn
mis muuti
tud teooriij
ja seletata
kõikehaarf
tunnetaniil
ehk kosnj
loomadeslj
ne ja vasli]
ne hauat(
suurte ktu|
ESIMENl
Hauataj
esimese \\\
„aatompoj
kellega nej
talle minf
päässe saq
Nobeli aul
. Matson ti
raaliprõgr]
versaalsp
deli, mille
Mä
Aut
San(
Hiiu
pius