1987-04-09-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
15 (1935) 1987 - THURSDAY, ÄPRIL 9
E A L I S T
lada lennu-
Sealt edasi
Soodsamale
oma
•
I ärasõidu ja
luem kui 6
Id Torontost
|iuid l.apsdd Siilolapsnd'
674 90
€07 81
674 90
749 100
674-90
607 81
569 76
607 81
674 90
€07 81
reisibüroo
fäxi. Reservat-muhinnadvõi-
' r ' i i I i ' " t " f r •
I, M5H3IVII7
äi E
ijb
01-
ledu toimub
H E V A L , ,
' Ä E V A U
äeval,
Ijalehtede ja
mllil. •
jjpselt välja.
ja de kokkü-
3^8 tonni
Lähemaks
^VAID ESE-Isimene
toetus andi eesti keele õpetamiseks Toronto Ülikoolis
Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto
Koonduse juurde loodi vilistlase
Leonhard Kahro pärandile rajati^d
jaan Tõnissoni nimeline fond, millest
otsustati anda Eesti Õppetooli
juurde loodava eesti keel® lekto-toetamise
otsus tehti pärast Eesti
Õpetajate Ühing Kanadas^ esinaise
Helgi Nippaku ja Eesti Õppetooli
külalisprofessori dr. Tõnu Parmingu
arvamuste ärakuulamist.
Dr. V. Salo, kes seni on õpetanud
ühe kursuse ulatuses eesti keelt Toronto
ülikoolis, on teatanud et tal ei
ole töökoormuse tõttu enam võiina-lik
seda jätkata järgmisel aastal. jSet-le
pärast on tekkinud vajadus uue
lektori leidmiseks kellel oleks võimalik
seda teha täie tööjõuga ja kes
oleks ülikooli ettevalmistusega keele
õji^etamise alal.
EESTI KEELE LEKTORAAT
Lektor saaks ka mitmeti edutada
meie laiemas ühiskonnas ešsti keele
õppimist ja õpetamist, näit. keeleõpi-^
kute ja sõnastike koostaniisega, kursustega
täienduskoolide õpetajaile ja'
eriti juhendamisega efesti keele õppip
miseks või täiendamiseks üliõpilas-ja
pisut vanemaealiste noorte seas.
See nõuab aga iseseisva lektoraadi
loomist ja vastava õppejõu lei(Jniist.'
Vastava kvalifikatsiooniga isik olekski
juba olemas kui ainult leiduks raha
temale palga ja kulude maksmiseks.
Eesti Õppetooli Sihtasutus ei saa seda
oma praegustest sumhiadest teha
ning vajab selleks mujalt lisa.
Tõnissoni Fondi poolt lubatud toe-,
tus kataks umbes veerandi ettenähtud
kuludest järgmise õppeaasta jaoks
ja Sihtasutus loodab ka ülejäänu laekumist.
LEONHARD KAHRO PÄfeAND
Leonhard Kahro oli vandea'dvo-,
kaat kodumaal enne kui ta 1944.a.
põgenes. 1950-ndate algul siirdus ta
Londonissej Ontarios, kus tegutses
kinnisvara-õiguse tuvastamisega
property title search]. Ta võttis a|c-tiivselt
osa eesti ühiskondlikust tegevusest
nii Londonis, kui Torontos,
kuuludes ka RVN/EKN-i koosseisu.
Isiklikult hindas ta J. Tõnissoni eriti
kõrgelt jja oli peakõnelejaks Torontos
1969.a. Viimasele pühendatud aktu-
Suure osa oma pärandist jättis
Kahro testamendiga Epsti Üliõpilaste
Seltsile tingimusega, et luuakse
, Jaan Tõnissoni nimeline fond, millele
edaspidi ka mujalt pärandusi jä
annetusi võib laekuda. Eriliseks testamendis
väljendatud sooviks oli eesti
keele õppimise ja valaamise õhutamine
eesti noorte seas. Seega ka
äsja loodudfondi.esimene toetus ongi
eesti keele lektoraadi jaoks. Vastavalt
testamendi sätetele on koostatud
ja kinnitatud ka Fondi põhikiri, mille
alusel laekuvad summad mopdpsta-vad
põhikapitali mis peab jääma
puutumata, kasutamisele tulevad
selle tulud (kasumid). Fondi valitsuse
valib ja Fondi tegevust revideerib
EÜS-i Toronto Koondus.
•75.000 DOLLARIT ALUSEKS
JaanTõnissoniFond loodi 11.jaanuaril
1987 nii, et Leonhard Kahro
pärand ja selle kasumid fondi loomisel,
kokku 75.000 dollarit, said selle
puutumatuks põhikapitaliks. Sellele
lisaks asuti kohe ka uute üetuste
hankimisele, milledest märkinriis-väärsem
Karl Auna 1000 dollarit.
Põhikiri võimaldab peale eesti keele
edendamise toetada ka teisi rahvuslikke
algatusi, Jaan Tõnissoni puhta
rahvusideoloogilise võitluse mõtte
eeskujulikul teised Fondi toetajad
oma raha kasutamise üldsuuna lahtiseks
jätavad või kui teisteks otstarveteks
sellekohaseid annetusi ja pärandusi
tehakse. Seega Fondi tegevuse
raadiuse ja ulatuse määravad
annetajad, jättes Fondi valitsuse
ülesandeks vajalike programmiliste
ja järelevalveliste küsimuste lahendamise
koostöös vastavate ekspertidega.
Ka eesti keele lektoraadi loomise
Eesti Üliõpilaste Seltsi 117. aastapäeva
pidulikul aktusel 4. aprillil
Tartu College'is kuulutati Jaan Tõnissoni
Fond avatuks ja tehti teatavaks
eelnimetatud toetus. Fondi
Valitsusse kuuluvad Robert Kreem
(esimees), Karl Aun (abiesimees),
Silver Kask (laekur), Hanno Niidas
(kirjatoimetaja) ja igakordne Toronto
Koonduse esimeees (praegu Mark
Saar).
0
DARRELLKENl
JEALESTATELTQimiOR
Jane Street, Toronto, Ont. M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnisvarade
ostu või müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
® Tasuta s
hindamine
® Hüpoteek-laenude'
korraldamine
Esindaja
LIVIAHOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
ToroEto Eesti Meeskoori
kontsert
Seltsi dr. ArthuiT
Püksovi Fondi 1987.a. laureaatideks
on dr. Gertrud Westermann
Lääne-Saksamaalt ja biblsotekaar
Dr. G Westermanni on autasustatud
1.500 Kanada dollariga tema uurimistöö
eest teosele „Baltischeshis-torisches
Ortslexikon, T e i l l , Est-land",
(Köln-Wien: Böhiau Verlag,
1985, 702 lk.). Leksikoni on koondatud
kümnete aastate jooksul tehtud
töö tulemused, eeskujuliku täpsusega
maakondade; kihelkondade,
külade, linnade mõisate, losside,
saarte, lahtede, jõgede, järvede, sadamate,
muistsete linnuste, mõnin-'
gate suuremate talude jt. nimed koos
lühikeste andmetega nende geograafia
ning ajaloo kohta, alustades tähestikuliselt
Aädami külaga Tartu-,
maal ja lõpetades Zoppa (Tsopa) külaga
Võrumaal. Töö^ põhineb trükis
ilmunud allikate (alates Henriku
,,Liivimaa Kroonika" ja Taani „Hin-damisraamatuga")
ja paljude kaartide
(Mercator 1627 kuni Tammekann
1972) kasutamisel.
Kaasaja seisukohast on leksikon
veel eriti tähtis sellega, et praeguse
okupatsioonivõimu .poolt on süste-maatselt
muudetud ja asendatud
meie maa endisi ajaloolisi haldusühi-kuid
ja kan nende nimesid.
Fil.lic. Mai Rauda on autasustatud
samuti 1.500 Kanada dollariga järgmiste
uurimuste eest; a) „Meisters-tücke
der Revaler Goldschmiede" (E.
Teaduslik Selts Rootsis, Aastaraamat
IX, Stpckholm, 1985, lk. 45-82);
b) ,,Svenska silversmeder i Tallinn"
(Svio-EstoniGa XVII, Lund, 1964) ja c)
Revaler Barocksilber , Beiträge
zueinerbalt. Kunstgeschichte", Bad
Homburg).
Mai Raud on kujunenud parimaks
Rootsi Läänemereprovintside barokiajastu
hõbeseppade tööde tundjaks
ja ka tutvustajaks, tema avaldatud
artiklid põhinevad soliidsel arhiivimaterjalide
tundmisel ja on mõeldud
. rahvusvahelisele lugesjaskon-nale.
Sealjuures seatakse nende
artiklite läbi ka kogu Rootsi ajastu
Eesti- ja Liivimaal uudsesse ja huvipakkuvasse
külgvalgusse.
Dr. A Puksovi testamendi kohaselt
on Fondi ülesandeks anda auhindu
uute teaduslike uurimuste
eest, mis käsitlevad eesti ajalugu enne
aastat 1721. Fondi Žürii koosseisu
kuuluvad prof. dr. Hain Rebas (Kieli
Ülikool Saksamaal), dr. Vello Helk
(Taani riigiarhivaar) ja prof. dr. Peep
R. Rebane (Perinsylvania ülikoo
USA*s). Ettepanekud 1988.a. auhindadeks
tuleb saata 3. oktoobriks s.a.
aadressil: Prof. Dr. H. Rebas, Ols-hausenstr.
40-6, Universität Kiel,
2300 K i e l i , West Germany; muudes
Fondi küsimustes pöörduda Fondi
Valitsuse esimehe prof. dr. Karl
Aun Va poole, 46RoseAve., Toronto,
Ont., M4K 1N9, Ganada. Auhinnad
tehakse teatavaks iga aasta EÜS-i
aastapäeval aprilli alguses. "
8ga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
mmmmmmMmMmmmmmmmxmimmm
üksik naine, haritud, siiras
SOOVIKS TUTVUDA
samasuguse mehega Torontos aastates
65 või vanem. Kirjad märgusõnaga
,,Tutvus" saata Eesti Maja
aadressil:
958 Broadvievy Ave., Toronto, Ont.
IV14K 2R6
Igasugused elaktritööd, parandused
uusirjdusod, kodudes või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
Lic. E1044
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiinin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
j^aeistele eesti organisatsioonidele ?
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
illlillllililllllllilllilllllllllilllliliillftliSIHiHlltlliliin
Ei ole kaSitlusi et Toronto Eesti
Meeskoor peaks oma järgmiseks
kontserdiks valima suurema ruumi;
seda tõendas nende õnnestunud
kontsert 29. märtsil, 1987, Toronto
Eesti Maja suures saalis.
Koori asetus mitte lavale vaid saali
ühte nurka tagas parema akustika,
aga selletõttu jäid kuulajaskonna
viis esimest rida, eriti kooripoolses
saurgas, koorile liiga lähedale.
Meeskoor oli heas vormis ja
rühmade tasakaal üldiselt rahuldav.
Koor! ja üksikute rühmade
sisseastumised olid kohati ebatäpsed
— eriti kontserdi esimese osas.
Hästi tulid ettekandele E. Võrgu
„Muinasjutt", M. Saare „Tipa-tapa
hällilaul" ja „Uhti.uhti" R. Toi hu-vitavas
seades. Kromaatilise harmooniaga
E. Aava lauludes tuli
kahjuks ette probleeme intonatsiooniga.
Meeleolurikas, huvitav ja mitte
lihtne K. Raidi „)ärv leegib eha
paistel", tuginedes osaliselt osti-naatol,
tekitas samuti intonatsiooni
probleeme ja tenorid olid kohati
ebakindlad.
G. Verdi „Orjade koor" kõlas sujuvalt
ja hästi kontrollitud dünaamikaga—
meeldiv ettekanne. Solist
Andrus Voitk esines kindlalt E.
Griegi helindis „Uus isamaa".
Hea profundõde rühm andis koorile
hea kandva, ümara ja kindla
põhja — vahel oli isegi sellel rühmal,
koori üldise vajumise tõttu,
raskusi põhinoote vaenvalt kõlama
panna.
Külaliskoor „Toronto Mieslaula-jat"
Martti Hyhkö juhatusel esitas
kolm laulu. 20-liikmelise koori kõla
oli intiimne, soe ja meeldiv, vaatamata
suhteliselt nõrgale bassi-rühmale.
Koor esitas meeldivalt ].
Tuuri seatud „Talkoopolkka" ja A.
Soosmaa seatud „0i, jos ilta joutu-si",
milles harmooniline tagapõhi
jäi kahjuks väga ebamääraseks. Solist
selles laulus oli? Kavas oli märgitud
M. Hyhkö - - kas solist ja
koorijuht on mõlemad sama nimega?
Hästi oli ette kantud P. Sigmund-ti
seatud „Land of the Silver Birch".
; Ühendkoor esitas P, Hannikai-nefii
,,Kevätsointuja", T. Vettiku
„Kuu" ja 0. Merikanto „MereMä".
Parim nendest oli kahtlemata T.
Vettiku „Kuu" — C. Kipperi juhatusel.
Lihtsale põhiharmooniale rajatud,
intonatsioonilt kindel, dünaamika
hea kontrolli all, mitte senti-'
mentaalsusse laskuv — väga hee
ettekanne.
Koorijuhid Charles Kipper ja
Martti Hyhkö teevad oma kooridega
head tööd. Toronto Eesti Meeskoor
on olnud võimeline õppima ja
esitama uusi helitöid ja koori kõla
on viimase kahe-kolme aasta jooksul
muutunud ümaramaks ja kandvamaks.
Klaveril saatis koori ja solisii
Margit Viia, kelle täpne mäng ja
dirigendi jälgimine tagas kindla
rütmilise orkestri partii ja saate,
millele koor võis toetuda.
Loodame, et jäjrgmine kontsert
toimub suuremas saalis ja et kuuleme
koorilt jälle midagi uut ja värsket
•L AVESSON
Eesti arsi" valvekorras
11. ja 12. aprillil
dr. R. Pahapill Q21-7777
17., 18. ja 19. aprillil
dr. j. Marley 921-7777
25. ja 26. aprillil '
dr. A. Rebane 461-6383
MASSAAŽ-TERAAPIA
1^ REFLEKSOLOOGIA
Leili Terts R.M.T.
registreeritud massaaž-terapist
Vastuvõtt kokkuleppel
tel. 757-8679
m
MÜÜGID
m
Privaatselt vaiknfe. puhas
KOLME MAGAMISTOAGA
KONDOMIINrUM MÜÜA
Helistada peale kell ? p I.
Tel. 755-6749
Tihti neil, kel töö-ettevalmistust kõige
rohkem vaja, puuduvad põhilised kogemused,
et sellega alustada. Ontario Basic Skills
program aitab täiskasvanuid valmistada
ette paremaks tulevikuks Ontario tööturul.
Kursusi, mis hõlmavad kolme tähtsat ala,
on nüüd võimalik tasuta võtta. Neid
annavad enamik '' community college'id'',
mõned tööandjate ühingud jä
ametiühingud,
ETTEVALMISTUS KURSUSEST
OSAVÕTJATELE
Nõuandajad aitavad kursuslasi
otsustada, millist tööd nad
0 tahaksid teha ja kust alustada,
et saada eelteadmisi selle töökarjääri
saavt|tamiseks. \
HARIDUSLIK EDUTAMINE:
Võimalik on võtta kursusi, mis annavad
kuni 12-klassilise keskkooli hariduse lugemises,
kirjutamises, matemaatikas, teadustes
science) ja raali (comp.) kasutamise oskuses.
•uroopalikud tordjd, köögid, küpsised jne.
ValmistarVie kohvilaudu itellimise peale
igasugusteks süncimusteks.
ihavõtte šokolaadid valmistatud kohapea
120 Danfortk Avenue \
Toronto, Ontario M4K1N1 ;
Broadview Subway lähedal. OMANIK ÜÄTLANE
BBBZZ
Minister, Hon.Gregory Sorbara
Premier, Hon. David Peterson
TÖÖ OTSIMINE: Kursusel õpetatakse töö
praktikast ülevaade kirjutamist, töökoha
sooviavalduste täitmist, intervjuudel käitu
mist ja töökohtade otsimist. Samuti kuidas
võistelda tänapäeva pingelisel tööturul.
Kui Te ise või keegi Teie tuttav soovib
alustada Ontario Basic Skills programmiga,
peate minema Ontario Basic Skills kontorisse
kohalikus "community college'is" või helistama
tasuta HOTLINE allpoolsel numbril.
Vajaduse korral on võimalik majanduslikku
abi saada laste järelvaatuseks, sõitudeks ja
majutuseks.
Kõik Ontario elanikud üle 25 a.
vana ja võimelised töötama võivad
i» sellest programmist osa võtta.
H O T L I N E N U M B E R 1-800-387-5656
(Informatsioon nii inglise kui ka prantsuse
keeles]
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 9, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-04-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870409 |
Description
| Title | 1987-04-09-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 15 (1935) 1987 - THURSDAY, ÄPRIL 9 E A L I S T lada lennu- Sealt edasi Soodsamale oma • I ärasõidu ja luem kui 6 Id Torontost |iuid l.apsdd Siilolapsnd' 674 90 €07 81 674 90 749 100 674-90 607 81 569 76 607 81 674 90 €07 81 reisibüroo fäxi. Reservat-muhinnadvõi- ' r ' i i I i ' " t " f r • I, M5H3IVII7 äi E ijb 01- ledu toimub H E V A L , , ' Ä E V A U äeval, Ijalehtede ja mllil. • jjpselt välja. ja de kokkü- 3^8 tonni Lähemaks ^VAID ESE-Isimene toetus andi eesti keele õpetamiseks Toronto Ülikoolis Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto Koonduse juurde loodi vilistlase Leonhard Kahro pärandile rajati^d jaan Tõnissoni nimeline fond, millest otsustati anda Eesti Õppetooli juurde loodava eesti keel® lekto-toetamise otsus tehti pärast Eesti Õpetajate Ühing Kanadas^ esinaise Helgi Nippaku ja Eesti Õppetooli külalisprofessori dr. Tõnu Parmingu arvamuste ärakuulamist. Dr. V. Salo, kes seni on õpetanud ühe kursuse ulatuses eesti keelt Toronto ülikoolis, on teatanud et tal ei ole töökoormuse tõttu enam võiina-lik seda jätkata järgmisel aastal. jSet-le pärast on tekkinud vajadus uue lektori leidmiseks kellel oleks võimalik seda teha täie tööjõuga ja kes oleks ülikooli ettevalmistusega keele õji^etamise alal. EESTI KEELE LEKTORAAT Lektor saaks ka mitmeti edutada meie laiemas ühiskonnas ešsti keele õppimist ja õpetamist, näit. keeleõpi-^ kute ja sõnastike koostaniisega, kursustega täienduskoolide õpetajaile ja' eriti juhendamisega efesti keele õppip miseks või täiendamiseks üliõpilas-ja pisut vanemaealiste noorte seas. See nõuab aga iseseisva lektoraadi loomist ja vastava õppejõu lei(Jniist.' Vastava kvalifikatsiooniga isik olekski juba olemas kui ainult leiduks raha temale palga ja kulude maksmiseks. Eesti Õppetooli Sihtasutus ei saa seda oma praegustest sumhiadest teha ning vajab selleks mujalt lisa. Tõnissoni Fondi poolt lubatud toe-, tus kataks umbes veerandi ettenähtud kuludest järgmise õppeaasta jaoks ja Sihtasutus loodab ka ülejäänu laekumist. LEONHARD KAHRO PÄfeAND Leonhard Kahro oli vandea'dvo-, kaat kodumaal enne kui ta 1944.a. põgenes. 1950-ndate algul siirdus ta Londonissej Ontarios, kus tegutses kinnisvara-õiguse tuvastamisega property title search]. Ta võttis a|c-tiivselt osa eesti ühiskondlikust tegevusest nii Londonis, kui Torontos, kuuludes ka RVN/EKN-i koosseisu. Isiklikult hindas ta J. Tõnissoni eriti kõrgelt jja oli peakõnelejaks Torontos 1969.a. Viimasele pühendatud aktu- Suure osa oma pärandist jättis Kahro testamendiga Epsti Üliõpilaste Seltsile tingimusega, et luuakse , Jaan Tõnissoni nimeline fond, millele edaspidi ka mujalt pärandusi jä annetusi võib laekuda. Eriliseks testamendis väljendatud sooviks oli eesti keele õppimise ja valaamise õhutamine eesti noorte seas. Seega ka äsja loodudfondi.esimene toetus ongi eesti keele lektoraadi jaoks. Vastavalt testamendi sätetele on koostatud ja kinnitatud ka Fondi põhikiri, mille alusel laekuvad summad mopdpsta-vad põhikapitali mis peab jääma puutumata, kasutamisele tulevad selle tulud (kasumid). Fondi valitsuse valib ja Fondi tegevust revideerib EÜS-i Toronto Koondus. •75.000 DOLLARIT ALUSEKS JaanTõnissoniFond loodi 11.jaanuaril 1987 nii, et Leonhard Kahro pärand ja selle kasumid fondi loomisel, kokku 75.000 dollarit, said selle puutumatuks põhikapitaliks. Sellele lisaks asuti kohe ka uute üetuste hankimisele, milledest märkinriis-väärsem Karl Auna 1000 dollarit. Põhikiri võimaldab peale eesti keele edendamise toetada ka teisi rahvuslikke algatusi, Jaan Tõnissoni puhta rahvusideoloogilise võitluse mõtte eeskujulikul teised Fondi toetajad oma raha kasutamise üldsuuna lahtiseks jätavad või kui teisteks otstarveteks sellekohaseid annetusi ja pärandusi tehakse. Seega Fondi tegevuse raadiuse ja ulatuse määravad annetajad, jättes Fondi valitsuse ülesandeks vajalike programmiliste ja järelevalveliste küsimuste lahendamise koostöös vastavate ekspertidega. Ka eesti keele lektoraadi loomise Eesti Üliõpilaste Seltsi 117. aastapäeva pidulikul aktusel 4. aprillil Tartu College'is kuulutati Jaan Tõnissoni Fond avatuks ja tehti teatavaks eelnimetatud toetus. Fondi Valitsusse kuuluvad Robert Kreem (esimees), Karl Aun (abiesimees), Silver Kask (laekur), Hanno Niidas (kirjatoimetaja) ja igakordne Toronto Koonduse esimeees (praegu Mark Saar). 0 DARRELLKENl JEALESTATELTQimiOR Jane Street, Toronto, Ont. M6S 3Z2 Olen teie teenistuses kinnisvarade ostu või müügi puhul Metro Toronto ja Ontario ulatuses. ® Tasuta s hindamine ® Hüpoteek-laenude' korraldamine Esindaja LIVIAHOLMBERG kodus 233-6482 kontoris 766-4088 ToroEto Eesti Meeskoori kontsert Seltsi dr. ArthuiT Püksovi Fondi 1987.a. laureaatideks on dr. Gertrud Westermann Lääne-Saksamaalt ja biblsotekaar Dr. G Westermanni on autasustatud 1.500 Kanada dollariga tema uurimistöö eest teosele „Baltischeshis-torisches Ortslexikon, T e i l l , Est-land", (Köln-Wien: Böhiau Verlag, 1985, 702 lk.). Leksikoni on koondatud kümnete aastate jooksul tehtud töö tulemused, eeskujuliku täpsusega maakondade; kihelkondade, külade, linnade mõisate, losside, saarte, lahtede, jõgede, järvede, sadamate, muistsete linnuste, mõnin-' gate suuremate talude jt. nimed koos lühikeste andmetega nende geograafia ning ajaloo kohta, alustades tähestikuliselt Aädami külaga Tartu-, maal ja lõpetades Zoppa (Tsopa) külaga Võrumaal. Töö^ põhineb trükis ilmunud allikate (alates Henriku ,,Liivimaa Kroonika" ja Taani „Hin-damisraamatuga") ja paljude kaartide (Mercator 1627 kuni Tammekann 1972) kasutamisel. Kaasaja seisukohast on leksikon veel eriti tähtis sellega, et praeguse okupatsioonivõimu .poolt on süste-maatselt muudetud ja asendatud meie maa endisi ajaloolisi haldusühi-kuid ja kan nende nimesid. Fil.lic. Mai Rauda on autasustatud samuti 1.500 Kanada dollariga järgmiste uurimuste eest; a) „Meisters-tücke der Revaler Goldschmiede" (E. Teaduslik Selts Rootsis, Aastaraamat IX, Stpckholm, 1985, lk. 45-82); b) ,,Svenska silversmeder i Tallinn" (Svio-EstoniGa XVII, Lund, 1964) ja c) Revaler Barocksilber , Beiträge zueinerbalt. Kunstgeschichte", Bad Homburg). Mai Raud on kujunenud parimaks Rootsi Läänemereprovintside barokiajastu hõbeseppade tööde tundjaks ja ka tutvustajaks, tema avaldatud artiklid põhinevad soliidsel arhiivimaterjalide tundmisel ja on mõeldud . rahvusvahelisele lugesjaskon-nale. Sealjuures seatakse nende artiklite läbi ka kogu Rootsi ajastu Eesti- ja Liivimaal uudsesse ja huvipakkuvasse külgvalgusse. Dr. A Puksovi testamendi kohaselt on Fondi ülesandeks anda auhindu uute teaduslike uurimuste eest, mis käsitlevad eesti ajalugu enne aastat 1721. Fondi Žürii koosseisu kuuluvad prof. dr. Hain Rebas (Kieli Ülikool Saksamaal), dr. Vello Helk (Taani riigiarhivaar) ja prof. dr. Peep R. Rebane (Perinsylvania ülikoo USA*s). Ettepanekud 1988.a. auhindadeks tuleb saata 3. oktoobriks s.a. aadressil: Prof. Dr. H. Rebas, Ols-hausenstr. 40-6, Universität Kiel, 2300 K i e l i , West Germany; muudes Fondi küsimustes pöörduda Fondi Valitsuse esimehe prof. dr. Karl Aun Va poole, 46RoseAve., Toronto, Ont., M4K 1N9, Ganada. Auhinnad tehakse teatavaks iga aasta EÜS-i aastapäeval aprilli alguses. " 8ga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. mmmmmmMmMmmmmmmmxmimmm üksik naine, haritud, siiras SOOVIKS TUTVUDA samasuguse mehega Torontos aastates 65 või vanem. Kirjad märgusõnaga ,,Tutvus" saata Eesti Maja aadressil: 958 Broadvievy Ave., Toronto, Ont. IV14K 2R6 Igasugused elaktritööd, parandused uusirjdusod, kodudes või ettevõtetes. Tel. 762-9190 Lic. E1044 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiinin Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja j^aeistele eesti organisatsioonidele ? Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-vlew Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 illlillllililllllllilllilllllllllilllliliillftliSIHiHlltlliliin Ei ole kaSitlusi et Toronto Eesti Meeskoor peaks oma järgmiseks kontserdiks valima suurema ruumi; seda tõendas nende õnnestunud kontsert 29. märtsil, 1987, Toronto Eesti Maja suures saalis. Koori asetus mitte lavale vaid saali ühte nurka tagas parema akustika, aga selletõttu jäid kuulajaskonna viis esimest rida, eriti kooripoolses saurgas, koorile liiga lähedale. Meeskoor oli heas vormis ja rühmade tasakaal üldiselt rahuldav. Koor! ja üksikute rühmade sisseastumised olid kohati ebatäpsed — eriti kontserdi esimese osas. Hästi tulid ettekandele E. Võrgu „Muinasjutt", M. Saare „Tipa-tapa hällilaul" ja „Uhti.uhti" R. Toi hu-vitavas seades. Kromaatilise harmooniaga E. Aava lauludes tuli kahjuks ette probleeme intonatsiooniga. Meeleolurikas, huvitav ja mitte lihtne K. Raidi „)ärv leegib eha paistel", tuginedes osaliselt osti-naatol, tekitas samuti intonatsiooni probleeme ja tenorid olid kohati ebakindlad. G. Verdi „Orjade koor" kõlas sujuvalt ja hästi kontrollitud dünaamikaga— meeldiv ettekanne. Solist Andrus Voitk esines kindlalt E. Griegi helindis „Uus isamaa". Hea profundõde rühm andis koorile hea kandva, ümara ja kindla põhja — vahel oli isegi sellel rühmal, koori üldise vajumise tõttu, raskusi põhinoote vaenvalt kõlama panna. Külaliskoor „Toronto Mieslaula-jat" Martti Hyhkö juhatusel esitas kolm laulu. 20-liikmelise koori kõla oli intiimne, soe ja meeldiv, vaatamata suhteliselt nõrgale bassi-rühmale. Koor esitas meeldivalt ]. Tuuri seatud „Talkoopolkka" ja A. Soosmaa seatud „0i, jos ilta joutu-si", milles harmooniline tagapõhi jäi kahjuks väga ebamääraseks. Solist selles laulus oli? Kavas oli märgitud M. Hyhkö - - kas solist ja koorijuht on mõlemad sama nimega? Hästi oli ette kantud P. Sigmund-ti seatud „Land of the Silver Birch". ; Ühendkoor esitas P, Hannikai-nefii ,,Kevätsointuja", T. Vettiku „Kuu" ja 0. Merikanto „MereMä". Parim nendest oli kahtlemata T. Vettiku „Kuu" — C. Kipperi juhatusel. Lihtsale põhiharmooniale rajatud, intonatsioonilt kindel, dünaamika hea kontrolli all, mitte senti-' mentaalsusse laskuv — väga hee ettekanne. Koorijuhid Charles Kipper ja Martti Hyhkö teevad oma kooridega head tööd. Toronto Eesti Meeskoor on olnud võimeline õppima ja esitama uusi helitöid ja koori kõla on viimase kahe-kolme aasta jooksul muutunud ümaramaks ja kandvamaks. Klaveril saatis koori ja solisii Margit Viia, kelle täpne mäng ja dirigendi jälgimine tagas kindla rütmilise orkestri partii ja saate, millele koor võis toetuda. Loodame, et jäjrgmine kontsert toimub suuremas saalis ja et kuuleme koorilt jälle midagi uut ja värsket •L AVESSON Eesti arsi" valvekorras 11. ja 12. aprillil dr. R. Pahapill Q21-7777 17., 18. ja 19. aprillil dr. j. Marley 921-7777 25. ja 26. aprillil ' dr. A. Rebane 461-6383 MASSAAŽ-TERAAPIA 1^ REFLEKSOLOOGIA Leili Terts R.M.T. registreeritud massaaž-terapist Vastuvõtt kokkuleppel tel. 757-8679 m MÜÜGID m Privaatselt vaiknfe. puhas KOLME MAGAMISTOAGA KONDOMIINrUM MÜÜA Helistada peale kell ? p I. Tel. 755-6749 Tihti neil, kel töö-ettevalmistust kõige rohkem vaja, puuduvad põhilised kogemused, et sellega alustada. Ontario Basic Skills program aitab täiskasvanuid valmistada ette paremaks tulevikuks Ontario tööturul. Kursusi, mis hõlmavad kolme tähtsat ala, on nüüd võimalik tasuta võtta. Neid annavad enamik '' community college'id'', mõned tööandjate ühingud jä ametiühingud, ETTEVALMISTUS KURSUSEST OSAVÕTJATELE Nõuandajad aitavad kursuslasi otsustada, millist tööd nad 0 tahaksid teha ja kust alustada, et saada eelteadmisi selle töökarjääri saavt|tamiseks. \ HARIDUSLIK EDUTAMINE: Võimalik on võtta kursusi, mis annavad kuni 12-klassilise keskkooli hariduse lugemises, kirjutamises, matemaatikas, teadustes science) ja raali (comp.) kasutamise oskuses. •uroopalikud tordjd, köögid, küpsised jne. ValmistarVie kohvilaudu itellimise peale igasugusteks süncimusteks. ihavõtte šokolaadid valmistatud kohapea 120 Danfortk Avenue \ Toronto, Ontario M4K1N1 ; Broadview Subway lähedal. OMANIK ÜÄTLANE BBBZZ Minister, Hon.Gregory Sorbara Premier, Hon. David Peterson TÖÖ OTSIMINE: Kursusel õpetatakse töö praktikast ülevaade kirjutamist, töökoha sooviavalduste täitmist, intervjuudel käitu mist ja töökohtade otsimist. Samuti kuidas võistelda tänapäeva pingelisel tööturul. Kui Te ise või keegi Teie tuttav soovib alustada Ontario Basic Skills programmiga, peate minema Ontario Basic Skills kontorisse kohalikus "community college'is" või helistama tasuta HOTLINE allpoolsel numbril. Vajaduse korral on võimalik majanduslikku abi saada laste järelvaatuseks, sõitudeks ja majutuseks. Kõik Ontario elanikud üle 25 a. vana ja võimelised töötama võivad i» sellest programmist osa võtta. H O T L I N E N U M B E R 1-800-387-5656 (Informatsioon nii inglise kui ka prantsuse keeles] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-09-03
