Meie Elu = Our life, October 7, 1977

              lu" nr. 40 (1443) 1977 Meie Elu" nr. 40 (1443) 1977 REEDEk/7. FRXDAY, ÖCTOBER 1
7-infinm
i i i i i i i i i i i i i i i i i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i u a i i a i i
l p s 5
I *•
•'' ' a •*
|>e Karavani ajal ° -
ürikutes. Väljas- §.
esinetud Sudbu- E
ringreis tehtud.?
lule Lindau õed |
Isinemiste kaudu •.= .
|-s, mida korral- ?
• . .. • • . ta
'sepp. Eestlaste §'
jopulaaršust tõs- i
tdäit õed" mida I
• • IM.
Itetud. Ellen ar- «•
[ta pärast tuleb l
cm
nr omavaheline 1
tahavad kind- l
koos ka pärast jj
mdest, Reet ühe f
loore, Toomas si­ilub;
1
tafjutamiste tõt- ~
|d vähe aega osa- |
organisatsiooni- |
ihvatantsuks ja f
liseks nad siis- *
|. Need kaks on •
eesti noorte -
lilikud tuleviku "
lendunud selles, -
[äljaspool kodu- „
Uus on väärt, et
iii noortele tü- -
lldada rohkem -
kusaami-si, et "
|kokkukuuluvus -
muutuda; -ja •>
keleuujSi sõpru
i. l i l iS i l t i i •6.
Iwi Saar, 12;ü.\
;—: Robert' Sa: :
i(H.ks — Mai;' i »
:. '1,500 :.rri. 'jõuks .
|5;7 , !. (1.).' Kau-'.
irv:, 19T. ], i i /
V1Ü-VV2. tlV..
J. • (3.): Kõrgus- •
W;;:5'7";'i.--(i,)v:'
il':,..2'.'(2.).;Kai-'.
a, 35'3";',2.: (3,).:
.*, 13,7 m, 1. ( l . i.
\ 2. (3.). Ketas :
'. 1." (]'.)..• Elmar.
ek J a n hõbe-
. i", proiikimed.ar.
Ü95S ja wirem;
j nas Saar, 11,40,
--Toomas Saar,
%, 24,20, 2. (?::.
Järve m\ \:
i. Järw. 57"., .!-.
|::är\v. 10.29 rn.
'.•59 m,'2. (3.).'' .
J iirvc. hõbernc--
a\i -Jaan Roos,
lelinut Jaagus-
I40--44'a.) Jaan
n rooks (40-45
Ml' 1. 1,500 rn
|u Roos, 4:39.28,
vhmu Jaasuste,
fr-73'10", 1, Bo-'
" mi (50—54
8.,95-m, 1..
Soris Bock-k.
o).
1 PEAKOOSOLEK
ISEl
ii'st — Töö
24. septembril avati riigisekretäri, ,,Vie\v of York". See .on madala hori-
John Roberts'i poolt Ontario Kunsti,
galerii (Art Gallery of Ontario) uus
„Canadian Win.g", miilist sündmust
galerii direktor] William J. Withrow
loeb üheks tähtsamaks galerii 77 aas­tase
ajaloo jooksul.
. Uus tiib lisab.86.000 ruütjalga põ­randapinda
(Kögii Galerii 371.000
.ruütjalga) nelja eri saalina, millised
mahutavad „Hislorical Canadian Col-lectiorfi"
(3 saali) ja uuelaadse lae-valgustusega
„Canadian Contempo-rarv
Gallery". Meed kogud on tähtsu­selt
teisel kohal. Kanadas >tOtta\va
national galerii" kogu järele.
"Galerii laiendamist on plaanitse­tud
1964 aastast peale. See oh seni­ni
maksma läinud 23 miljonit dolla­rit'
ja on muutnud moodsaimaks ga­leriiks
kogu kWinendil.
Kanadas ärkava rahvusliku, tead­likkuse
tagapõhjal oli Torontos suur-puudus
ajaloolisest ja tänapäevasest
permanentsest Kanada kunsti välja­panekust,
Uus 'Canadian Wing avab
•ruumi ,200 seni vähenahtud ;kunsti-
* tööle - galerii kogust. ;;Eelpoolsei'e:' li-
• sandub. erivaigustusega' Graafilise
kunsti galerii, kus hetkel on avatud
• 19. sajandi Praiitsuse graafika näitus,
kus näeme niisuguseid detailimeist
Teid nagu.Delacroix ja Gericaulf.
Suurearvuline Kanada graafika
. esitatakse ajajooksul lühemaajaliste
erinäitustena.!
Permanentse ajaloolise väljapane­ku
varajaseim, teos on 1750 aastal
Montrealis tundmatu skulptori poolt
elusuurune puusse nikerdatud „Ma
donna lapsega", mis omab: rohkem
tähtsust ajalooliselt kui kunstiliselt
'Maalidest on varaseim Robert Ir
vine poolt 1820 aastal maalitud
teatriõhtu ".Ottawas.;
sondiga; järve poolt, vaade. Tor.ontole,
<ui see oli alles alevik Ontario järve
caldal. Teised, varajasemad .maalid
19. sajandi lõpust on portreed ning
maastikud ja indiaaniainelised. Aja-ooliselt
tähtsatena imetleme Cofne­ius
Krieghoffi detailseid ja elavaid
muljeid külaelust, kahetseme suurte
võimetega Paul Peel'i. liigvärajast
surma- ja astudes 20. sajandisse ole­me
haaratud J. W. Morrice koloriidi-delikaatsetest
Impressioonidest.
Saame hea ülevaate ..Group of Se-ven'i"
maastiku meistritest- ja Fred
Varley portree tundlikusest. ;
Kanada tugevaim naiskunstnik
Emily Garr on hästi esindatud.: Ka­hetseme,
.et moodsa. Kanada kunsti
kaks suurimat nime Bordua ja Rio-pelle
ei ole rikkalikumalt esindatud..
Tänapäeva Kanada kunst' on hästi;
esindatud suure hulga 'meile tuntud
nimede poolt.
„Grange pargi" poole, galerii taha,
on kujundatud : skulptuuride aed,
kus väljapanekud. vahelduvad tea­tud
aja järele. Sinna avaneb hea vaa­de
mugava puhkeruumi avarast ak­nast;
kus galeriides kõndimisest väsi­nud
vaatleja võib jalgu puhata.
Lisaks permanentse kollektsiooni
galeriidele on suurejooneliselt laien­datud
ka kunstihariduslikku osakon-da,
mis bn suunatud koolidele ja iga­suguses
vanuses huvigruppidele/in­diviidele
ning galeriidele nõuandeksj
juhtimiseks ja demonstratsiooniks.
See mahutab 22.000 köitest koosneva
raamatukogu ning 40.000-li.se diapo­sitiivide
kogu. Kõik kunstihuvilised
peaks tutvunema selle suurejooneli­se
uue kunstikeskilsegä Torontos.
Abel Lee:';
Teatrihooaeg kaasmaalastele Otta­was
ja ümbruskonnas avatakse tei­sipäeval,
11, oktoobril, kell 8 õhtul
Arvo Vabamäe esitab E. luule- ja
teatriõhtu umbes ühe tunni kestva:
kavaga, milles deklamatsioone' meie
luulemeistritelt- ja 2 kuuldemängu —
„Mul ei ole aega" mis-on pilk täna­päeva
ellu ja ^Põrgupõhja uus pere­mees
pastori jutul" —.stseen A. l i .
tammsaare romaanist. Etenduse
koht teatatakse hiljem. .
Eesti Kunstide Keskuse aasta-peakoosolek peeti kolmapäeval, 28. skp.
algusega kell 5 p.l. Toronto Hyatt-Reagency hotelli ruumes Avenue roadil.
Koosolekut juhatas nõukogu esimees Ilmar Heinsoo, protokollis sekretär
[S.Veidenbaum. Senine Nõukogit-valiti üksmeelselt tagasi ja järgnenud ju-
| hatuse koosolekul sai Nõukogu esimeheks T. Heinsoo, kellele valiti kak^
abiesimeest, Stelia Kerson ja Arved Pedjase, viimane ülesandega esimeest
temal lasuvates kohustustes-abistada. /
/Koosolekut avades mälestas;koos­oleku,
juhataja vaikse püstitõusmise­ga
vahepeal surma läbi lahkunud lii­get
Helga' VeidenbaunVi. Järsnevait
Senine Nõukogu esimees Ilmar
Heinsoo valiti tagasi esimehe ko­hale.
.•:
Juhatusse valiti ka teised- senised
võeti vastu E K K by-law.nr. :4, mille juhatusliikmed; Stella: Kerson (abi-kohas.
elt liikmed; jagurievad: tegev-, esimees), Arved Pedjase (abiesimees
E. SOOSAAR, CA
Chartered Accountaet
Süite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
429-4944
AKERY & piLICATESSEN
281 DANFORTH AVE. - Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused— kardemoni-saiad,
struudeiid^; soome lordid, kiipsi-sed.'
Lihäpirukad.
; .::.odSTOiidifys. ;;:
Eesti Kunstnike Koondis Toiontos
read vähenevad iga aastaga;."-kuid
kunstinäiinsed toimuvad endise, hoo­lega.
Tänavu esinevad üksteist liiget:
Urve Aedna, Helmi Herman; Mai. Jär­ve,
Tiiu Kadalv/ Kai Käärid,. Leida
Laänep, Jaan Miijan, Eric Pchaa.
Joann Saarniit, Ants Vomm ja Beiri-ta
.Vonim, Evald J. Woitkilt on rnä-lestusnäiLuse
raames' väljas'1.4 teo^t;
osa •: neist; müüdavad. KunsLmäiuise:
avab kirjanik Arvi Kork. : ; •;
Näitus •toimub endiselt Peetri, kiri­ku
seltskondlikes ruumes 23.-^30. ok­toobrini.
••' r
Ants Vommilt on suuremõõduline
skulptuurpõrtree Paul. Keres.esl •Tal­linnast'
saadetud ülesvõtete järgi,
milliseid kasutas ka ta isa, kujur Au­gust,
Vomm oma viimaseks tööks en­ne
ootamatut'surma 1. mail. 1976.
Joann Saarniidult on Peetri kiriku
naisringi väljakujundusel rüüa, teh­nikas
seinavaip „Leinav Linda". Pea­le
selle on 'esitatavate; maalide hul­gast
silmapaistvalt esitatud ka endi­sed
pallaslased. :
Kunstnikud loodavad kõikide eest­laste
rohkearvulise külastusele.
EKKT juhatus
toetav-, noorliikmed ja organisatsioo­nide
esindajad. Kõik liikmed, kes on.
saanud 18 aastat vanaks, omavad
hääleõiguse. Nagu selgus, sisaldab
liikmete nimekiri 114 nime ja neli or­ganisatsiooni.
Järgnevalt kuulati ära.
ja kinnitati. eelmise peakoosoleku
protokoll, mille ette kandis sekretär..
Rahaline aruanne oli koostatud
aktivä-passivaga tasakaalus
4.947,24- dollarit, mis sisaldab ka
tulude-kulude puudujäägi 1.052,64
dollarit.
ja laekur), Maie Landra, Abel Lee
Nikolai Küttis, Osvald Timmas, Os­kar
Kerson ja S. Veidenbaüm (sek-retär).
Arministratiivjuhatuse presi-dendiks
valiti S. Kerson, liikmeiks:
Uno Taft, Maie Landra, Vello Hubek
Vello Muikma, Laine Pant, Siegfrid;
Veidenbaum ja uute juhatuse liikme­tena
Marta Kivik ja Anne Tüll. Re­visjoni
komisjoni valiti tagasi: Har­ri
Pärkma, Evald: Timusk ja Johait-nes
Künnapuu, Välisrevidendiks va­liti
tagasi Gunnar Mitt. •." •
' /.MONIKA' PHL.'
etas Toronto ülikooli pedagoogi-'
lise kursuse B. Ed. kraadiga. Sündi­nud
23. mail 1953 Torontos, lõpeta­nud
Riverdale Collegiate Instüutel
ja 1975. a. Toronto ülikooli B. Sc.
kraadiga psühholoogia alal;
Tarnpõld'u, adv.. Harri. Lantlra't ja
adv. Ants Ker.soni kutselise abi • ja
koostöö ees-t juhatuse ning komisio-
7 õ.' '
EKK aasta sissetulekud on olnud j 'Lõpuks tänas'; sekretär arhitekt E
11.083,48 ja väijaniinekud -12.856;12 '
dollarit. Tulude poolel oh liikmemak­sudest
laekunud 1.110,—, annetustest
jä :toetustest'.6.280,— jä müükidest jnide töös.: Koosolek lõppes
ning komisjonidest 3.439,46 dollarit.:
:; '.'"'••';•.'/•'...' -.
•Kiilude'poole . s u u r i l ' •'••
figureerivad 'kunstitarvete ostud j. KÜLALISTEGA •.'
2.380;82, kunstipärandi kogumine ; : ; Peakoosolekule .järgnes, pidulik öh-
3.818:18, raamatud .1.883,65 ja stipen-, tusöök rohkem kui 70 isiku osavõtul,
diumiel; 2.500— dollarit, , Aruande 'Konfereerisid S: Kerson ja. A.. Tüit.,
EUROÖPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID, v
DELIKATESSID
Avatud leisip., kolmäp., ne!jap. 9—6,
reedel 9—7; laup. 9—2. ;
Esmaspäeval suletud. :.
\ Esmaspäev, 1(0. oktoober ori puhkepäev, sel päeval jäätme­te
äraviimist ei öle. ' :
Esmaspäevane äraviimine toimub teisipäeval ja teisipäe­vane
äraviiniine kolmapäeval. :-v
Ajalehtede, suurte asjade,' külmutuskappide, majapidamis­tarvete,
aia prahi jne. äraviimine' ei toimu kolmapäeyal,
12. oktoobril 1977, vaid need viiakse ära kolmapäeval, 19.
oktoobril 1977. ' • - ' ' v .
Palutakse jäätmed välja panna õigetel äraviimise päevadel.
' R. M. BREMNER
i Gommissioner of Public Works
City of Toronto
oome
eeskoori icülalis
kontserdfid
Euroopas hästituntud Soome
meeskoor Tampere Mieskuoro „Lau-lajat"
külastab . Kanadat ja Am
Ühendriike. Koor oh asutatud 1909.
a., praegu on kooris 90 lauljat, neist
matkal on kaasas umbes pooled laul­jaist.
Koori on juhtinud mitmed tun
tud Soome koorijuhid, neist 30 aas­tat
juhi kohal Volmäri Volanen, kes
oma hariduse - sai. Heikki Klemet'ilt,
Koor võitis esimese auhinna 1951. a
ülesoomelisel laulupeolja on esinda­nud
mitmel korral Soome meeskoo
re rahvusvahelistel laulupidudel ja
Võistlustel. Käesoleval matkal koori­juhina
toimib dir.mus. Matti Vihto-nen.-
Lähemalt konfsertidest kuiilu-tuses.
:
kohta 'andsid seletusi laekurid Ü.
Tatt ja' A. Pedjase ja aruanne kinni­tati.
ning klaveri paladega esinesid Pee t ei
W.illmart ja \Tora-Ma!f Kerson. Ainet-liku
ingliskeelse kõnega esines tu.n-
. Järgnevalt kuulati ära tegevusüld-|tud. viiuldaja ja . kohduktor Hans
aruanne, mille esitas Helge Kurm ja Bauer,'kes.kõneles kunstiala inimes-majanduskomisjoni
aruanne, mille te ootustest ja lootustest, kuni nad
esitas S, Veidenbaum. EKK on kor­raldanud
4 kontsertnäitust, neli 'näi­tust,
EKK päeva veebruaris 1977. a.
koos fotovõistluse tulemuste ja port-reedenäitüsega
ning juurdekuuluva­te
sõnaliste ning muusikaliste ette­kannetega.
Kunstimuuseumi kuraa­tori
-E. Eerme aruandest selgus, et
kunstikogule on lubadusi 40 kunsti­teose
annetamise kohta, kuid vastu­võtmise
peamiseks takistuseks on
ruumide puudus väljapanekute pai­gutamiseks.
Nii on Agathe Veber
nõustunud 30—40 graafilise lehe. de­poneerimiseks,
millest osa juba käes.
Kunstnik Ernö Kochi perekonnalt
on lubatud valikkogu kunstniku töö­dest.
Ning, on valminud kunstnik
Andres Kingisepa õlimaal Roman
Rohkesti noori".«-
.... (Algus lk. 4) . ;; '
i'eldt.6,30, 3. Oda^; (50—5.4: a.) Eric
Münther 27,10 m, 1., Helmut Jaagus­se
24,30 mi 2., Boris Bockfeldt 20,10
m. 3. .' '.- V ':••..-
• 40—44 a. klass — Jaan Roos—
kuldmedal.
50—54 a. klass — Helmut Jaagus te
— kuldmedal, Eric Münther: — hõ­bemedal,
Boris Bockfeldt — pronks-
' medal. ' ,'
TEATEJOOKS
Noored mehed: l . Eesti — Mark
Olo, Hillar Heina, Martin Jõgi, Tho'
mas Vanaselja, 51,61, 2. Leedu,'54,04,
3. -Läti,.57.58.
Tütarlapsed: l . Eesti — Linda L in
-dau, Linda Laikve, ' Anne, Summa,
Linda. Järve, 1:02,66, 2. Eesti —. Moni
ka Pint, Linda Halling,. Juta Metsala,
Linda Paju, 1:04,60, 3. Leedu, 1:06,07.
,; Poisicl: 1. Leedu, 1.00,28 2. Ersti, Ju-,
han Lindau, Eric Tallmeister, Karl
Konze, Robert Sermat,1:55,05, 3. Lee-,
du, 1:56,05.
:esti
Londoni ;,DaiIy telegraph'is" ilmu­nud
kirjas Rahvusvahelise PEN-klri­bi
peasekretär Peter El st oh teatab,
•t peruulasest president Vargas Llos-sa
on sel sügisel kutsunud M. Vene
irj a n i ke üh ingu t ja tk am a Lon cl on i s
pooleli jäänud läbirääkimisi nende
PEN-i liikmeks astumise osas. Selle-,
ga seoses Rahvusv. PEN-i ekseku liiv-komitee
liige ja Pagulas-PENd presi­dent
j a Balti PEN-klubide üks oluli­semaid
. kaitsjaicl Josef . Josten on
avaldanud kirja samas ajalehes, mär­kides,
et N. Vene liitumine PEN-iga
võib tulla kõne alla vaid siis, kui nad
loobuvad oma eeltingimusest, et Ees-ti
ja Läti PEN klubid tulevad likvi­deerida.
Selgub ühtlasi, et. valimis-in
triigi de abil on Josef, Josten eemal­da
tud PEN eksekutiivkomiieest ja
samuti on Läänc-Saksa PE^ klubi
nihkunud .vasakpoolsete'.••.elementide;
kätte. Teiste sõnadega .Balti- PEN
klubide kaitsjate, arv PEN ckseku-tiiv-
komitees kahaneb. Eesti PEN
klubi eluõiguse eest on olnud aktiiv­sed
PEN kongressidel .peadelegaati-dena
J; Aavik, A.. Adson, A. Aspel, A.
Torma, H. Jänes,'A. Öfas;A. Rannit,
E. Saks ja vijmaseil aastai 1 As ta Wi 11-
mann-Linnolt.
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
Kunstipärandi registreerimise alal
on valminud 4.144 registratsiooni
Laine Panfi juhtimisel ja Helen Pe­tersoni
ning Ille-Mai Gerdelis'e kaas­tööl.
Kartoteegi tegemisel oli abiks
Ellen Martens ning 'masinkirja ,e.est
hoolitsesid Hilda Haamer,- Hilda Eer­me,
Neili;Kess ja Ellen Irs. Regist­reeritud,
materjalist on tehtud um­bes
550 diapositiivi Vello Muikma ja
Urmas Vompa koostöös. Sellele li­sandub
veel ligi '200 diapositiivi rah­varõivastes!
ja tarbekunsti alalt. Teh­nilist
nõuannet on saadud Toronto
Eesti Naisseltsi liikmeilt Aurelie
Soolt, Hilda Lehola'lt,' Eha Toom--j
berg'ilt; Mari. Veskojalt ja Alice Kul-iangoTt.
Viimased kuuluvad ka etno-graafilišse'
zhüriisse.
, E K K juures töötab; kunstiline ko­mitee,
kunstimuuseumi hoone komis­jon,'
noorte- kammerorkester „Dö-Re-
Mi", laste õppering, näitering, daami­de
komitee, Trenti' ülikooli juures
kavatsetava seminari ettevalmistav
komisjon, kirjastus. Stipendiaat-kontserdil
märtsis 1977 jagati;' noor­tele.,
2.650 dollarit .stipendiumiteks.
Adm inisl ra t iiv j uhatus on : pidanud
9 koosolekut.
Majanduskomisjoni aruandest sei­sus,
et Kunstimuuseumi hoone ost-mi
seks ori senini 7 isikut lubanud
tehtätiivselt toetusi 3.000,— igalt.
Summade kogumisel on komisjon
näidanud kindlat' tagasihoidlikkust,
et aega anda küsimuse,kristallisee­rumiseks:
meie ühiskonnas. Komis­jon
peab oma töö antud küsimuses
pooleliolevaks. Tegevusaruanded
kinnitati ja ;
kätetõstmisega väljaspool ametlik­ku
hääletust näidati kindlat poole­hoidu
Kunstimuuseumi hoone va­jaduseks.
Järgnevalt kinnitati 1977/78. a. tege­vuskava.
Kuna eelarve ei ole valmi­nud,
kohustati . administratiivjuha-tust
eelarve koostada ja esitada nõu­kogule
kinnitamiseks. Sisenäituste
all on kavas 3 näitust koos Kontsert-bürooga
jä E K K päev 1978. Välisnäi-tusi
on kavas 5. Edasi on kavas kuns­tikogu
ülesehitamine ja kunstifondi
loomine, kunstialalise arhiivi, ja heli­plaatide
arhiivi loomine. Rida pro­jekte
on ka foto ja filmi osakonnal
koos foto huviringi loomisega jä fo­tovõistlusega
eriteemadel. Kunstipä­randi
osakond jätkab oma tegevust
laiendatud alusel. Samuti jätkavad
tegevust kõik teised komisjonid juba
rajatud a l u s t e l . ' . '.;•'::.,
jõuavad ka. majanduslikult professio­naalsele
tasemele. ,• -•'.;.'
Õhtu jooksul toimus ka kunstnik
A. Kingissepa poolt valminud õlimaa-i
üleandmine E. Tikenbergi poolt Ro­man
Toi'st, millist on majanduslikult
toetanud Toronto Eesti Meeskoor ja
R.- Toi isiklikult. See on suurepinna­line
teos n.n. süaiskoloriidis, millise
pinna vähema osa võtab oma alla
portree ise. Maali saamine Eesti
Kunstimuuseumi kogusse toimus
E K K algatusel ja Meeskoori majan­duslikul
toetusel. Esialgselt läheb
maal R. Toi valdusse ja arvatavasti
hiljem jääb Kunstimuuseumi oman­duseks..-
• .-" ;•:' . ;','
Kauge juhatusliige Inglismaalt Os
kar Kerson oli. eelmise - aasta eesku
jul saabunud ka selleks sügishoo­ajaks
Toront.össe ja võttis osa pea­koosoleku
tööst. Tuntud kalastajana
juba iseseisvast Eestist ja paguluses
mitmete mandrite paljudest -veeko
gudest, reisib O. Kerson alati oma
ustava õngeridvaga, milline ei val­mistanud
temale ka pettumust' see­kord.
Otse : Kersonite •paadisillast
tõmbas: O. Kerson' 7-n.aelase havi,
millises ta arvas ära tundvat oma
läinudaastase •• ,.tuttava", mis aasta
tagasi oli otsast ära läinud. 0. Ker­son
sai k.a. kevadel 90 a. vanaks ja
on "praegu likv i deeri mas o m a e la m i s
Londonis, kust ta kolib kõos tütre ja
väimehega Vahemere äärde; kus ta
on. Büreelona lühiduses Ostnud kogu
perele, avara villa.
ROLAND ENNO AMOLINS
sündinud 1952. a. Keskhariduse
omandanud Westdale Secondary's ja
Hamiltoni Collegiate Instituudis.
Lõpetas McMasterT ülikooli 1973. a.
Bacheior of Science kraadiga, olles
Governor's Scholarship'i saaja. Sa­ma
aasta sügisel jätkas õpingiüt!
Kingstqnls Queen's ülikoolis arsti­teaduskonnas,
mille lõpetas 21. mail,
saades 1974. a. scholorshipi. Viimase
õppeaasta f kestel oli Inglismaal
Cambridge'! ülikooli haiglas prakti­kal.
Töötab noorarstina (intern)
Kingstori'i General ja Hotel Dieut
haiglates Family MedicineT Resi-deney
Programmi alal. Akadeemili­sel
t kuulub Korp. Frat. Esticasse.
lesti
i
Läinud aasta, eeskujul algab kase
sügisel Toronto 'ülikooli "juures
(Sehool of Gontinu 1 ng Studies).;eesti
keele kursus edasijõudnuile. Tege­mist
.. on öhtukursusega (neljapäeviti
k l , 19.30—21.30), mis ei anna nn. kre-diitpunkte,
olgugi et on väljavaateid
nendegi saamiseks prof. F. Oinas'e
vahendusel USA-s.; Osavõtjate arv on
piiratud, mistõttu võetakse vastu ai­nult
esimesed 18 registreerijat (158
St. -George St., 978-2400). r : : \ : ' :
Läinud aastal võttis kursusest/mi­da
ka sel talvel .juhatab - prof. Vello
Salo, osa 11 eestlast; Eesti keele, staa­tuse;
huvides Toronto ü 1 ikooli juures
oleks tähtis, et osavõtjaid leiduks
rohkem ja eesti keele õpetamine ei
.katkeks näilise, huvipuuduse tõttu.
Eesti emakeelega üliõpilasi leidub ju
Torontos kenake hulk. .
Kursusest osavõtmise teeb käesole­val
aastal lihtsamaks see, et õppe­maksu
(110 dollarit kokku kahe se­mestri
eest, mis hõlma.vad 20 loen­gut)
tasumisel pakub. 100 dollari ula­tuses
toetust Tartu Instituut. Asjast
huvitatuid palutakse toetuse saami­seks;
pöörduda' Instituudi sekretäri,
poole (dr.E. Aruja, tel.447-8958), ku­na
kursuse;kohta käivaid üksikasju
võib saada V. Salolt (tel. 261-7207, kl.
9—21). Esimene loeng toimub 20. ok­toobril
(mitte 13., nagu trükitud in­formatsioonis
antud). ;; • ; ':
.'• ,•. " HILARY ARTUR AMOLINS . • .
sündinud 1955. a, Keskhariduse
omandanud Westdale Secondary's ja
Hamiltoni Collegiate Instituudis. Lõ­petas
McMasterT ülikooli Faculty of
Business kursuse 26. mail Bacheior
of Commeree kraadiga (Magna Cum
Laude). Töötab Ford kompanis fi­nantsilise
analüütikuna (financial
analyst). Akadeemiliselt kuulub
Korp. Frat. Esticasse.
rs scuias
itajjösse-:; -
Toronto Eesti Segakoor sõidab kü­laskäigule,
Chicagosse, andes laupae-,
vai, 5. novembril seal'Eesti Majas,
kontserdi, millele järgneb' samas::
ball. : ; •"'•;;
Kontserdil esineb Toronto Eesti
Segakoor tlno Kook'i. juhatusel. So­listina
esineb Tamara Norheim' nii
kontserdil kui ballil.'Puhastulu kont­serdist
läheb. Chicago. Eesti Majale... ;
Väljasõit Torontost toimub reee.el..
kell. 9 õhtul bussidega, Toronto" Eesli
Maja juurest. Tagasisõit toimub. Chi­cagost
pühapäeval, 6. novembri hom­mikul.
• / : ;
Veel on saadaval vabu kohti
. Palume „Meie Elu" lugejaid saa- sides. Kaasasõita soovijatel helistada
ta kaasmaalaste aadresse proovi- Endla Meriorg'iie, telefonil •'449-3106,-
numbrite saatmiseks. õhtuti kell 7—9.