Meie Elu = Our life, April 16, 1987

              OM'
„MEIE ELU" --^OURVLIFE"-- Estonian Weekly
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganäda,M4K 2R6.
1. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming,|i73 LuhmannDr,, NewMilford, N.J..USA.
^ Tel. (201) 262-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. •
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„M9ie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
,,MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.L, t^isip.
janeljap. kl. 9 h m . - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - l p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00,6 k. S24.00,
3 k. $15.00. § USA-sse 1 a.447.00, 6 k. ^25.00, 3 k. $16.00.
© Ülemeremaadesse 1 a. 152.00, 6 k. S28.0D, 3 k. S18.00. ®
Kiripostilisa:- Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse l a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse;
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
ÜKSIKNUMBER - 75{!;
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.
tekstis S5.50.
0
Tunneme vana ütelust: „Kui ta­had
rahu, valmistu isõjaks". Täna­päeva
ülirelvade aegu tähendab see
vähemalt seda, et maad ja rahvad
peavad oma varustuselt ja organi­satsioonilt
alati valmis olema enda-kaitseks.
Kanada kohta ei ole seda
kauemat aega saadud ütelda, kuigi
Kanada sõdur on võidelnud ja kan­nud
ohvreid mõlemis maailmasõ-
NATO põhjaliiva osas. Selle ase­mel
tahab Kanada pidada ainult
oma jalgväe ja lennuväe osa Lääne-
Nii eksisteeribki Kanada NATO
ja Noradi kaitsejõudude tiiva all ja
minimaalsete jõududega. Samal
ajal on Kanada kaitsevajadused
oma suure territooriumi ja pikkade
piiride juures tekkival vajadusel
maksimaalsed. Muidugi, on Kana­da
NATO liikmena osaliselt kaits­tud
ka selle sideme kaudu kuigi
NATO on mõeldud peamiselt Lää-me-
Euroopa maade kaitseks Nõu­kogude
Liidu jõudude vastüi. Selli­sena
ootab NATO ise Kanada pa­nust
võimalikus kriisis.
See panus ongi silmapilgul antud
Norra kaitsel N. Liidu suurte va-rustusbäaside
vastu Kola poolsaa­rel
ja Murmanski piirkonnas. N,
Liit viimases sõjas teadis Väga hästi
kui tähtsad olid temale Atlandi ja
Fõhja-|äämere liiklusliinid varustu­se
saamiseks läänest. Nüüd mõis­tab
N. Liit selle liil^luse vastupidi­se
suuna olulisust, kus Kola ja
Murmanski baasid püüdlevad va­badust
läänepoolisele relvaliiklu-sele,
et haarata Euroopat läänijst
Terve mõistuse, kuigi mitte õppi­nud
strateegia ja taktika koh|rselt
peaks sõjas oleva N. Liidu läpn«-
poolne liiklus takistatud olema.
Selle tõkke peaks andma väikene
Norra Kanada abijõudude abil, kel-on
see ülesanne pandud. Sel-on
Kanada osa võtnud vasta­vaist
manöövreist ,5000 mehega ja
vajaliku varustusega Norra mere
vetes ja territooriumil. Kuid see on
ainult sümboolne jõud näitamas
NATO teistele üksustele Euroopas,
kui võitlus puhkeb.
Kuid nüüd ootab Kanada trüki­sõna
kaitseminister Perrin Beatty
„valget paberit" Kanbda kaitsekü­simustes.
Selles on oodata soovitust
lõpetada Kanada osa Norra kaitsel
Nagu eelpool märgitud, onWorra
ja tema merepiirkond eluline Lää-ne>
Euroopa kaitset Kuid see on ka
eluline Kanada endakaitsele, sest
Kola baasidest väljuvatel üksustel
on avatud otsetee ka Kanada ja
USA rannikule läänes, mis peab
kõigi arusaamade kahaselt olema
kaitstud.
Wilfrid Lfflurier ülikooli profes­sor
Barry Gough analüüsib küsi­must
täpsemalt: N. Liidu püüdlus
saavutada baase ja sadamaid Skan-,
dinaavia poolsaarel. Tõrjuda
NATO püüdlusi saavutamast põh­japoolseid
baase. Kaitset anda oma
tuumarelvade allveelaevadele.^
Eemale, tõrjuda USA emalaevu
ründamast Kola poolsaart, takista­da
NATO jõudusid tungimast Lää­nemerre.
selge olema millise tähtsuse omab
Norra rannik kogii läänepoolses
kaitsesüsteemis. Kui nõukogud
suudavad oma rünnakjõud ette ni­hutada
Atlandi rannikule, siis suu­davad
nad tõhusalt ka takistada
kogu vajaliku järalveo Põhja-
Ameerika mandrilt NATO-le Eur­oopas.
Ning NATO Atlandi poolsed
üksused oleksid otseselt N. Liidu
tule all merelt.
Vaatamata Moskva viimase aasta
peibutustele tuumarelvade vähen­damiseks
või isegi Ijkvideeriiini-seks
mängib N. Liit edasi oma ag­ressiivset
malemängu ainsa ees­märgiga
vaba maailm vallutada.
Veel tänaseni on USA selles män­gus
realistlikus arusaamises ja ei ole
Krämli peibutustele järgi andnud.
USA president Reagan mõistab, et
niipea kui on Moskva soovi koha­selt
saavutatud USA tuumarelvade
Vähendamine, on Moskval võima­lus
oma ülekaalus olevate tavaliste
relvadega asuda rünnakule kuni on
saavutatud Moskva soovi kohaselt
vaba maailma vallutamiinie punase­le
kommunismile.
V.
DR.,EVA PAOMEES TEATAB
uJe hambaarsti kabineti avamisest
6Ü0 Sherbourne St., Süite 815, tel. 923-4999.
Endiselt võtab vastu patsiente 2 Garey Rd.
Tel 483-2558
Ave., Toronto,
ühenduses on jõud
E $20.00 ARVEL Oi MEJ
10:00-3:
30-8:00
mm
Leaside
] j Community . . .
, \ I Pharmacy
422-0186
Balti Õhtult Ottawas. Vasakult: EKN'
Svyeeney, M.P., R. Silins, M. Heinsoo.
e e 6
Peaministri asetäitja D. Mazankowski kõne
Balti Õhtul
kowski sõnavõtt Balti õhtul Otta­was
leidis koosolijat^ poolt elavat
tähelepanu. Puudutades kolme
Balti ühiskonna ülesehitavat lisan­dit
Kanada ühiskondlikus elus,
peatus kõneleja ka sõjakurjategija­te
uurimise komisjoni valitsusele
esitatud aruande juures, mille posi­tiivne
külg on see, et on kõrvalda­tud
üldine süüdistus rahvusgruppi-dele
ja on peatuma jäädud asjaosa­liste
isikute juurde. Deschenes^i
komisjoni valik isikute suhtes va­jab
aga edasist juurdlust enne kui
saab otsuseid teha.
. D. Mazankowski ütles kokkuvõt­tes
järgmist.
Parlamendi liikmeina meie hin­dame
kõrgelt Balti rahvaste ideaale
ja aspiratsioone. Oleme teadlikud
opressiooni tragöödiast ja teie ini­meste,
kannatustest. Meie imetleme
teie ustavust vabadusele ja- rah\|e.
Imetleme teie endakindlust suureha-te
raskuste ees. Teie lisand, oma Ida-
Euroopa kodumaadele vabaduse ja
õiguse eesmärkides on kõik põimitud
ka Kanada eesmärki.
Balti päritoluga kanadalased on
tugevad osalised ka Kanada arengus.
Teie ühiskonnad on teinud palju toe­tades
rahvusvahelist rahu ja vaba­dust
rikastades meie pärandit. Oma
piirides ja väljaspool on Kanada tee­ninud
vabadusmõtet.
Hoiame seda traditsiooni ühe tuge­va
liikmena NATO-s ja NORAD-is.
Meie kuulume läänedemokraatiate
ühisesse perre rahu ja vabaduste hu­vides.
: Pärast Teist maailmasõda. on
Varssavi-pakti maad Nõukogude
Liidu juhtimisel progressiivselt ehi­tanud
oma suuri relvastatud jõude,
,mis ületavad endakaitse vajadusi.
See suund on ähvardavaks ohuks
maailma rahule. Sellel tagapõhjal on
valitsus parandamas oma kaitsevõi­met.
Kanada toetab tugevalt Helsingi
leppe jälgimise protsessi. Oleme tu-
. gevalt väljendanud protesti Afganis­tani
invasiooni ja varemate analoo­giate
vastu Bahi maades. Kanada on
järjekindlalt keeldunud tunnusta­mast
Balti maade annekteerimist N.
Liidu poolt.
Kanada ei tunnusta kunagi eksis­teerivat
võimu Lätis, Eestis ja Leedus,
Ebaõiglus ei muutu veel õiguseks
ajavoolu või armeede sissemarsi läbi.
Keeldume avalikult tunnustamast
N, Liidu annektsioone. Kanada valit­suse
liikmed ja saadikud keelduvad
külastamast Balti riike.
Meie jätkuvalt tunnustame Eesti,
Läti ja Leedu maid nende inimeste
sünnikohana passidel ja immigrat­siooni-
paberitel. Perekondade ühen­damise
alal on heameel, et 42-st ju­hust
on antud küsimuses lahendatud
enam kui pooled, nende hulgas 6
balti perekonda. Välismaadel reisi­mine
lubatakse teha vabamaks.
Kuid need reformid on vaevalt
puudutanud ainuU pinda ja Nõuko­gude
Liit peab täitma oma rahvus­vahelisi
kohustusi inimõiguste alal.
Peatudes järgnevalt Deschenes ko­misjoni
juurdluste alal sõjasüüdlaste
küsimuses, märkis kõneleja, et selle
aruande valmides on likvideeritud
võimalus insinuatsioonide ja ühen­dite
kaudu. Oletused paljude isikute
vastu osutusid põhjendamatuiks ja
olid nimistust kõrvaldatud. Antud
ajaga ei olnud komsijonil võimalust
süveneda kõikidesse üksikjuhtumeis-se
ja need küsimused jäävad edaspi­diseni
lahti. Need vajavad edaspidist
juurdlust.
Sõjasüüdlaste probleem peab või­malikult
leidma lahenduse siin, Ka­nadas,
kooskõlas Kanada seaduslike
standarditega ja tõenditega.
Viimast lauset võib ka tõlgendada,
et Kanada peab oma tõendid han­kima
siin ja mitte N. Liidu KGB'
allikate kaudu, mis on Kanada rah-vusgruppe
eriti ärritanud.
Kõneleja ja lõpuks jätkas: ,,Kana­da
tahab jätkata oma kohustust
püüda rahvusvahelise rahu ja vaba­duste
poole. Majandusliku arengu,
ühiskondliku õigluse ja kultuurilise
mitmekesisusega tahame uuendada
oma usku võimalustesse. See on
meie unistus mida jagame kõik
koos.'»
® USA demokraatide poolt kont­rollitud
saadikutekoda pani 230
häälega 196 vastu keelu varem Ni­caragua
contratele lubatud 40-mil-jonilise
krediidi kasutamisele, nõu­des
enne Reaganilt aruannet varem
contratele antud krediidi kasuta­mise
kohta. Tegelikult see otsus
tähendab ainult viivitust krediidi
kasutamises, sest arvatakse et
Reagan kindlasti paneb oma veto
sellele saadikutekoja otsusele.
® Ameerika-Nõukogude tüli sala­kuulamise
seadmete Ameerika saat­konnahoonetesse
paigutamise
pärast USA valvemeeskonna liikme­te
reeturliku tegevuse kaasabil läks
möödunud'nädalal järjest terava­maks.
USA välisminister Shultz
kinnitas, et salakuulamise skandaal
ühenduses USA saatkonnahoonete­ga
heidab varju USA-Nõukogude lä­birääkimistele.
USA senat võttis vas­tu
resolutsiooni, et Shultz ei peaks
alustama Moskvas esmaspäevaks et­te
nähtud läbirääkimisi kuni pole
kindlaks tehtud, et läbirääkimiste
ruumides ei ole salajasi kuulamispe-sasid.
Moskva esitas samal ajal vas-tusüüdistusi,
et Ameerika on paigu­tanud
oma elektroonilisi pesasid Ve­ne
esinduste ruumidesse Ameerikas.
© Ühendriikide kohtuministeeri-umi
OSI juurdlusbüroo on alusta­nud
uue kohtuprotsessi ühe pen-sioneerunud
endise Detroiti auto-töölise,
71-aastase Peter Quintu§e
vastu, keda süüdistatakse valvM-
. Fenno Pharmacy Ltd.
@ Meil on täiefik'valik koduravimeid ja pöetusvahendeid.
© Võtame vastu ravimite kindlustus!.
© Soome apteek ,,Suomi-Koti's"
Esmaspäevast reedeni 795 EgSointon Av®nia© East
9.00 h - 900 ö. Laird ja Egiinton
Laupäeviti
9.00 h. - 6.00 0.
Nõuko
422-0186
j i i o i i B i i B i i i i i i i i n n B i i i i i i i i g i i D i i B i i B i i ^ i i i i i i i i i i i i i i r i i i i i i i i i i i i i i M i i ! i i i i i ! i i ; i M g i i i i i i i i i r i i i i i i i i i i i i i M i ! i i lllllillllBIIIIIIUIIBIIDl
a
n
a
är P. Aruvald, hr. |
Foto - Mai Järve f
riks olekus ja sõjakuritegudes Lub-linis,
Poolas, asunud surmalaagris,
kus on hulgaliselt hukatud juute.
@ Kanada palus ÜRO julgeoleku­nõukogu
nõuda Lõuna-Aafrikalt
kindlal kujul, et ta annaks iseseisvu­se
Namibiale, endisele Saksa Edela-
Aafrika asumaale, mis nüüd kuulub
Lõuna-Aafrika alla. Namibiale tule­vat
iseseisvus anda koheselt ilma
mingi kõrvalepõiklemiseta. Lõuna-
Aafrika teatas, et ta soovib küll vars­tist
iseseisvuse andmist Namibiale,
kuid see on seni mõttetu, kui 40.000
kuubalast viibib kommunistlikul
naabermaal Angolas.
0 Kanada astronoom lan Shelton
avastas Andide mägedes asuvas
Kanada observatooriumis uue suu­re
tähe tekkimise plahvatuse, mis
suurenes igapäevaga. Uut tähte ni­metatakse
avastaja järgi Superno-va
Shelton 1987-1. Uus täht asub
Magellani pilve tähtedekogus väl­jaspool
meie Linnutee süsteemi,
150.000 valgusaasta kaugusel maast
© Nõukogude Liidul ebaõnnestus
teine, katse ühendada nende maail-maruumijaama
,,Rahu'ga" uut lisa-mudelit
jaama suuremaks väljaehi­tamiseks.
Esimene katse ühendada
jaamaga täiendavat mudelit „Kvant"
ebaõnnestus juhtimissüsteemi funkt­sioneerimise
nurjumise tõttu. Teisel
katsel saadi küll ühendus kahe vene
kosmonaudiga veebruari kuust ala­tes
mehitatud jaamaga, kuid täieli-
CQ
m
n
n
n
a
no
XB
on
oe
Ülestõusmine ja elu
n
n
n
E
D
ta
õ
a
õ
a
m
m
m
õ
õõ
m
5
a
õ
õ
õ
o
õ
CD
Õ
m
õ
IBIII
Vaadates tagasi ajalukku,
leiame rohkesti võidutsejaid
isikuid.Seal on nimekaid sõja-sangareid,
kes tagasi on pöör­dunud
lahingutandreilt; samu­ti
rõõmsaid sportlasi saabunud
võistlusmängudelt, saades tun­nustuseks
rahvalt võiduhin-nangu.
Me leiame küllalt või­dutsejaid
riigimehi läbi aegade
kes saavutanud oma eesmärgi
ja ühes nende surmaga on ka
varisenud võidu-ülistus. Uus
sugupõlv sageli teeb teise hin­nangu
ja tihti ülistuse asemel i
arvustab võidu üle.
Ülestõusmise pühade ajal
tohime pühitseda maailma
suurimat võidu saavutust. Ku­nagi
ei tuhmu see võit minevi­ku
udus ja ükski ei ületa seda
võitu ka tulevikus. Nimekate
inimeste teened olid märkimis­väärsed,
kuid ei saa kunagi võr­relda
Issanda Jeesuse Kristuse
võiduga üle haua ja surma. Ini­mesed
elasid,võitlesid ja surid,
kuid Kristus elas, võitles, suri
ja tõusis hauast ning elab iga­vesti.
See on üliinimlik. Kristus
oli Jumala Poeg, kes sündis jõu­luööl.
Ta purustas surma või­muse
ja avas haua ning tõusis
üles elavana. Ei suutnud Teda
tõkestada haua pitseerimine
ega sõjaväelik haua valvamine.
Tühi haud jäi tunnistuseks jä­reltulevatele
põlvedele.
Kristuse ülestõusmise võit ei
lähe kunagi minevikku, vaid
selle tõeline auhiilgus paistab
siis kui meie maailm jõuab ae­ga,,
kus on surnute ülestõusmi­ne.
Pole ühtegi teist usundit
maailmas, mis võiks selliselt
võidutseda kui ristiusk.
Kui tahame kõnelda risti­usus
Kristuse ülestõusmise
võidust, siis peame algama ris­tiga.
Ristil algas Kristusel võit­lus
surmaga.. Ristilöömist vaat­lejad
olid valmis pilkama: „As-tu
ristilt maha! Aita ise ennast!
Kui sa oled Jumala Poeg? Siis
usume sinusse!" Kui Jeesus
oleks teinud selle ime, poleks
ta mitte võitnud rohkem kui Je­ruusalemma
rahva ja paasa­püha
külastajate imetlusi ja
ülistusi, kuid Kristuse võidu
eesmärk oli võit mineviku üle,
võit olevikus ja tuleviku uni­versaalne
võit.
Minevikus oli surm viinud
terve inimkonna kui valmis vil­ja
surnuteriiki. Piibel õpetab,
et Kristus läks surnuteriiki õi­getele
vaimudele kuulutama
lahtilaskmist. Järelikult nad
olid surmavalla vangistuses.
Surma meelevald pidi saama
murtud ka selles, mis sündis
minevikus. Kristuse armu-evangeelium
pidi saama kõik­jal
kuulutatud. Kristus tegi se­da
oma hauas viibimise ajal. Ta
oli esimene kes sealt väljus
ja oma ülestõusmisega hauast
saavutas ta võidu surma üle ka
olevikus. Alates sellest ajast on
ristikogudus juubeldanud
Kristuse ülestõusmise võidust.
Apostel Paulus oli andnud sel­ge
sõnumij „Surm, kus on sinu
võit?" Ja iga elav kristlane või­dutseb
teadmises — „Surm on
neelatud võidusse!" See oli
Kristuse ülestõusmise võit. Ki­ri
ütleb: „Surm, kus on sinu
võit? Surm, kus on sinu astel?
Ent surma astel on patt ja patu
Vägi on käsk. Ent tänu Jumala­le,
kes meile võidu annab meie
Issanda Jeesuse Kristuse läbi!"
See pole ü^si võit minevikus,
vaid on läbi aegade olnud Ju­mala
rahva oleviku võit. See on
olnud kõikides aegades Jumala
koguduse võit.
Kristus ütles: „Mina olen
ülestõusmine ja elu!" Kui ini­mese
võimed küünivad, et kõ­nelda
ainult elust ja surmast,
siijs Kristus kõneleb ülestõus­misest
ja elust. Tõesti Kristuse
ülestõusmise läkitus on väljas­pool
inimlikke võimete piire,
kus eraldajaks on surm. Apos­tel
Paulus ütleb: „Viimane
vaenlane kellele ots tehakse,
on surm." Seetõttu võib elav
kristlik kirik usujulgusega tun­nistada:
Mina usun ülestõus­misesse
ja ellu . . . See on Kris­tuse
igavene yõit. Võit selles ja
tulevases ilmas.
Tõega ütleb meile Püha Kiri:
„ . . . ja surma ei ole enam ega
leinamist ega kisendamist ega
vaeva ei ole enam. Sest endised
asjad on möödunud! „Meie
maine elu kõige oma nähete ja
talitlustega kuulub kaduvasse
maaifma, SfOevastu l^ristus oma
ülestõusmise võiduga pakub ja
kindlustab meile igavese ole­muse,
mille reaalne nimi piib­lis
on ELU.
Kristuse ülestõusmine on lä­bi
aegade — mineviku, oleviku
ja tuleviku avanud inimkonna­le
õndsaks-šaamiseks tee sur­mast
ellu.
Astu usus sellele teele.
E. SARAOJA
n
ori
on
M
m
n
n
«
iil
ii
19
11
ii
IIBIIOIItllBIIDIIDi:illDIIIIIIIIBIISIIllllllBIIBIII]IIBIIBIIDIIflllBIIBIIDIIQIIDIIDIIDIIIIIOIIIJIlillll||ltlligillllOliBllintn
kust ühinemisest jäi mõni sentimee­ter
puudu, kui ühinemisseadeldis
lakkas töötamast.
€> Nõukogude Liidu siseministes'
Vlassov teatas Moskvas, et üle tu­hande
Nõukogude Liidu inimese
on vangistatud ja ligi 2000 isikut
karistatud koduse puskarival-mistamise
pärast. „Izvestija" teatel
on viimase 18 kuu jooksul 200 ini­mest
mürgitanudennasttööstusliku
alkoholi ja muude viina aseainete
joomisega. Üle poole ^ kodustest
viinajajatesft oinud naised.
VAJATAKSE
KODUABILIST
võib olla ka pensionär
5 päeva nädalas esmaspäevast
laupäevani kell 10 homm. kuni 2
p. I. Tasu $30.00 päevas pluss toit
ja söidukulu. Informatsiooniks
helistada 694-5582 kell 10-11
vahel ja küsida Alma't.
m
I
Eesti Õppetooli
loenguõhtul 27.
hes ettekandes
sõjakurjategijatel
Tõnu Parming,
Eesti Õppetoolil
eest võitlemise n|
vuskomitee USAl
RikkenUSA-stse
sõjakurjategijatel
põhja ja Karl Lirii
olevaid küsimusi
Prof. T. Parmin
tekandos andis ü
kurjategijate prolf)
alates Nürnberj^j
bergi tribunal lõi
raalsed alused oiji
hekülgsolt, kus k
lede alusel kohut
üle, ei käinud vq
kurjategijate kiu'!
päevakorda möq
keskel kahe asjai
kogude Liidu ja l |
na huvide kokkul
Nõukogude 1,
palju aega ja jõiul
tega tegelemisekjj
gulasri'ngkündi
vastasteks ja nend
palju mahalogevaj
keeltes. Pagulasi
Moskva juba 60|
kolme vahendit:
takse õõnestada, i|
ja nende kohta
. siooni. Praeguses]
et, pagulaste
Moskval näisolej
käes, Rootsis ja 1
tasid, olukorda K
viigiks ja Austraal
lahtine. Ühendriil
miseks kohaliku]
kurjategijaid" taJ
USA-s suur mõjij
VASTUREAKTSI
'Viimased koh
latud meetodid
USA-s suure pa
Rida tuntud ajak
kriitilistele seisu
janduses on linn
lisi artikleid pro
muvad kohtu pro
kohtus toimuva
netlused,, lõppe
äravõtmi.soga, ki
on neil kriminaa
jed. Seepi
sesside puhul nc
tulikku meneth
paremat kaitset.
Karl Linnase
kodakondsuse
kogude Liidust s
juures on iseloc
peetud protsessi
otsusega, avuldi
juba enne, kui k(
sesside õhutami
mustata pagulus
gendada nende j
sessidega snavu
seda, et pagu las
energia suunani
võitlemiseks.
Kokkuvõttes
seisukohale, et
sidega jääb lõpi
rahvusgruppide
katsumised veel
ga ühenduses on
liitiline aktiivsu
janduslikud toe
tööks kasvanud
lepanu ka mõne
gadele, midn oi
ühe isiku leravii
kirjaga poliitik
mis kutsus väi
kondade vastu j
ju halba.
Sõjakurjategij
henduses tekkin
line võitlus, \\)
. kaliselt toimima
võit.
MARI-ANN RIl
oma ettekandes!
jakuritegude pr
ses tehtud üldisi
tööd, eriti ,,Co{|
organisatsiooni
Selle organisats
palju raskusi. PJ
sega on nüüd sil
' murre. Ajakirja
ajal ilmunud rid|
ja eriuurimisb
vait kriitilisi sei
oli hiljutine mi
Times'i" juhtkiri
galiselt näiteid
on hiljuti ilmunj
Oma ettekam
tud etteheiteid
sioonidele, et m
„sõjakurjategij{
küllaldast tähel