Meie Elu = Our life, May 30, 1985

              iu" nr. 22 (1839) 198S
• 0
ja kiriku eelarve üle
'ohkem kui teoloogilis-e
üle. Samuti oli seal
eenistusi ja püüti ka
ste suhtes diskriminat-ja
iga] teensitusel oli
ees-kui ka naispastor.
inistus peeti võimle:
oli väga halh akustika
llya mulje. Väga hea oli
je koori poolt — Regina
erikolledžitestjaPiibli
le lisaks esitati
e, näidend nWhywe
niVoli väga hästi ette
väga hea mulje. Kont-terlaste
hümniga „Üks^
varjupaik".
iseid hüvitusi see si-
Imine toob eestlaste"
|c: „ E!estlastele see pal-too.
.Me oleme ju nii
mada sinodite liikmed
lalju lihtsam kuuluda'
lisse, kui hakata valit-list
otsima Eesti sinodi-
|i,tuseks eestlastele see,
fütšioDnis on ettenäh-jial
Interest Conferen-lud
vähemusgruppide-
L soomlased, lätlased
esitada iga kahe Ejasta
Ikonverentsile memo-tšusi.
jmilliseidELGIC
tb arvestama. Kü'i me
(da sellena registree­ri!
võimalus „Special
ifenci"' raames oma
lid ja ötsusi esitada,
Ikonventsioon mööda
raid peab neid aruta-
)räostkonnal loota, et
[eie konverentsi raha-oliihuvitav.",
ied eesti kirikud ei
iku?
,,Missouri sinodisse
ito Peetri ja Kolmai-
|atharine, Ottawa ja
je kogudused."
iTeie arvamine ühi"
iinodi alla, et eesti
oma memorandu-suurehia
foorumi
Juna sielle „Special
rence" raames?"
„See oleks võib-olla
meile see nii suurt
je^intteinud, niikaua
jod ei hakka nõudma
1%-selt neriHe dogma
^ueiolemeilmingi-li.
Aga niikaua, kui
letakse, ei ole meil
Ibleemi". y j;
lasakult — praost
lõmmik, P^ul Piir,
iBernhard Teder,
lii kirikus
kõrval on ta leidnud
1 Kaastööks suurema­id
» kogudused oma­jad.
Pastor Lige on
[ja ja tema juhtimisel
crcrftis kasvanud ka-jusepbolest
paari vii-
[sul.
[gas on pastor Lige
i isa Vulfi kaudu, kes
/ ^ l ehitusettevõtjana
lajana, kuid paremas
jrna läbf:' Terry Lige
| l on abielus Emma-jpa^
störi Allan Lauri-jirik
asub aadressil
Ive. (Üks blokk lääne
pks blokk lõuna poo!
"nr. 22 (^839) 1985 „ 30; MAIL THURSDAY, MAY S0
^ oo ee rosiiiiF
Ajal kui „natsijainf' võtab Kana­das
enam hoogu seoses riikliku uu-rimiskomisjonf
tööga, on kõvene-imud
hääled, mis nõuavad ka N.
Liidu sõjaroimarite paljastamist ja
Hiljuti avatud „Simon Wiesenthal
Centre" Kanada osakond (49 West-möre
Drive, Rexdale, Ont. M9V4M3)
on alustanud aktsiooni 10 000 isiku
leidmiseks, kes Igaüks annaks toetu­seks
vähemalt 25 dollarit, et aidata
natsi-sõjakurjat_egijad kohtulaua ette
'viia.'.'\.. , • ' • . •. .
Samal ajal on ilmunud brošüür
„Gommunism: The I Unpunished
Crime" (Kommunism: karistamata
roim) Prelude Publication (P.O. Box
273, Station „A", Islington, Ontario,
M9A 4X2) väljaandel, kus rohkete
pihide kaasabil näidatakse kommu­nistide
mõrvu' Baltimaades, Ukrai­nas
ja mujal.
Trükist, mille autoriks S. Astons,
saab tellida kirjastuselt annetusega,
mille,alammääraka 5 dol.
WIESENTHELI KESKUS
Simon Wiesenthali keskus asutati
1977.a., et jälitada natsi-sõjakurjate-gijaid
kõikjal, kus nad asuvad, või­delda
,,revisionistide" vastu, kes väi­davad,
et ,,Holocausti" (juutide
mässmõrv) kunagi ei olnud. Keskus
asub Kalifornias ja hüüd, nii üteldak­se
laialisaadetud ringkirjas, ,,suur
osa sellest tööst on koondatud Kana­dasse".
Annetuste . kogumise ringkirjas,
millele alla kirjutanud keskuse direk­tor
dr. Gerald Margolis, üteldakse.
et Kanadas on varjupaika leidnud
3000 natsi-sõjakurjategijat ja kaasa­aitajat,
mille kohta keskuse esinda­ja
Sol Littman oli saanud täienda­vaid
tõendeid oma hiljutisel 10 nä­dalat
kestnud uurimisreisil Lääne- ja
Ida-Euroopas. Riikliku ,,Deschenes
uurimiskomisjoni" loomine on olnud
Solicitor General Elmar McKay ja
Wiesenhthali keskuse esindajatega
nõupidamise tulemus. Keskus värbab
omale kuut liiki liikmeid liikmemak­suga
15-1000 dol. Üks „Meie Elu"
lugejaid, kes oli saanud sellise Vär-bamiskirja
arvas, et ta oli välja vali­tud
oma saksapärase perekonnani­me
pärast.
KOMMUNISTIDE ROIMAO
Kommunistide roimi kirjeldav trü­kis
„Communism — The Unpunish­ed
Crime" hõlmab mitmeid maid,
peamiselt aga Eestit, Lätit, Leedut ja
Ukrainat. Brošüüris üteldakse, et
• kaupluste raamaturiiulid näitavad
jätkuvat arveteõiendamist natsismi­ga,
kuid harva mõni teos inimõigus­te
eitamisest kommunistide poolt.
Natsism on hävitatud ja tema suure­mad
juhid kas surnud või karistatud.
Kuid kommunism püsib ja surub ma­ha
inimõigused okupeeritud Ida-Eu­roopas
ja juhtide üle ei ole kunagi
kohut mõistetud ega neid karistatud.
Põhja-Ameerikas teatud poolt nõu­takse
„ sõjakurjategijate" üle kohtu­mõistmist
ja nende deporteerimist.
Palju informatsiooni selleks on an­tud
KGB poolt Ida-Euroopa kõmmu-nismvastaste
laimamiseks ja diskre­diteerimiseks.
Juutide keskorganisatsioon B'nai
B'rith süüdistab Los Angeleses asu­vat
Simon Wiesenthali keskust sel-les,
et ta levitab ebatäpset ja liial­datud
informatsiooni juutide taga-
Musämise kohta Ühendriikides ja
Euroopas. Teade on pärit B'nai
B'rith Anti-Defamation League kir­jast
teistele juutide keskorganisat­sioonidele,
mis sattunud „The Ti­mes"
kätte New Yorgis, juudid ku­nagi
ei kritiseeri avalikult ühe või
teise organisatsiooni tegevust. Se^'
da tehakse salajastes ringkirjades,
nagu seegi, mis siiski sattus ühe
ajakirjaniku näppu.i
Anti-Defamation League ringkir­jas
süüdistatakse kirja, mis välja saa­deti
koos rahakogumise kirjaga, ja
kirjutatud alla Wi)t^enthali keskuse
advokaadi Martin Mendelsöhni
. pooh.' „, V' • • I'
Kirjas selgitatakse, et natside te­gevus
on tõusmas Ühendriiges ja Eu­roopas.
Mendelsohn juhatas natsi-sõjakurjategijate
jälitamise osakon­da
USA kohtuministeeriumis 1979.
aastast kuni 1980. aqistani. Anti-De­famation
League süüdistab, et Wie­senthali
keskus liialdab ja. esitab va­leandmeid,
nagu kirjutab ühes ring­kirjas
J. Jinpr, Anti-Defamation
League ülemaalise inimõiguste osa­konna
direktor. Kirja avaldamine är­ritas
J, Jingerit, kuid järelpärimisel
seletas taret Anti Defamation Lea­gue
andmete kohaseh juudivastane
liikumine Ühendriiges on vähenenud
viimaste aastate jooksul.
Wiesenthali keskus aga kaitseb
Mendelsöhni, kes töötas kohtuminis­teeriumis
ja omab palju teadmisi sel­lel
alal. Mendelsohn ja rabi Hier
ühiselt teatasid, et neiil ei ole midagi
juurde lisada ja nemad avalikult ei
vaidle organisatsiooniga selle üle, kui
tõsine on juutide tagakiusamine meie
ühiskonnas tänapäeval.
Morris Dees, kes aitas koostada
Mendelsöhni kirja^ seletab omalt
pooh, et Anti-Defamation League on
oma informatsiooniga 10 aastat tege­likkusest
taga. Juudivastased grupid
ei tee enam avalikku lärmi nagu va­rem.
Need grupid hakkavad minema
põranda alla. Kavatsetakse hakata
tegutsema terrori abil ja ilma reklaa-
'mita. Peale natsigruppide on veel
palju juudivastaseid gruppe, kes ei
ole natsid, juudi ajaloo professor
California ülikoolis, Deborah Lip-stadfi
arvates on juudivastane liiku­mine
olemas, kuid mitte alarmeeriv
ega paanika vääriline. Liialdatud on
Wiesenthali keskuse väide, et Saksa­maal
otsiti läbi 2000 sakslase kodud
ja konfiskeeriti^ virnade viisi kihu-tuskirjandust.
Liidu andmete koha­selt
läbiotsimine teostati 1981. aastal
ja kui palju kodusid läbi otsiti ja mi­da
sealt leidi on vaieldav. Meie ole­me
leidnud; et juutide vihkamist ju­hib
natside võrk, mis ulatub ülemaa­ilma,
kuid ütelus, et Euroopas on äge
juutide vihkamine, on liialdus.
^rgentima kroonika"
EELK BUENOS AIRESE Refor­matsiooni
Kogudusesl on viimastel
kuudel aset leidnud mitmed erijuma-lateenistused:
24 märtsil toimus ju­malateenistus,
koguduse organisti
Liidi Laksi (surnud 28.112.84) mäles­tamiseks.
Muusikalises osas esines
meie solist viiulikunstnik Lemmi-
Reet Vilms, ja samuti L. Laksi õpi­lased:
sopranid Liliana Invernizio,
Emilse; Zulverti ja Maria Angšlica
Aranda, keda saatis läti koguduse
organist Elvira Liepinš.
, 28. aprillil pidas õpetaja Ingo-Tiit
Jaagu oma lahkumi^e|-jumalateenis-tuse,
millele järgnes ühine koosvii­bimine
teelauas. Samas toimus kingi­tuste
üleandmine, mil puhhl kõnele­sid
koguduse esimees Endel Oraste,
Naisringi esinaine Helju Allik ja Ees­ti
Selts„Estonia" esinaine Heljo Pü-yi.
Ingo-Tiit jaagu teenis meie ko­gudust
11 aasta jooksul. Lahkus
Buenos Airesest 9. mail, lennates S§o
Paulosse, et jumalaga jätta ka sealse
eesti kogudusega. Edasi läheb tee­kond
Stokholmi, kuhu saabub mai
JEWISH NATIONAL FUND
GOLDEN BOOK CERTIFICATE
Ü
7^
ii
m.
m
"J. J t '
.1 - '
3
WAWA TÄNU TÄHEKSTEMA /UÄL0OU5E TEO EEST-WÖOM
GSJMEME JUUWRABWA AJALÖIS-RAHWÜS-KULTUÜWUSS
AUTONOOftMA KlNKIWISf EEST J^UW «VAKEMIKRAMWALE
EESTIS • • ' . •
SIJONISTUKÜ O^NISSATSIONNI POaT EESTIS
wmmmm
2;
, (10.2,1927;
In appreciation of the benefit of a unique cultural autonomy, gränted in 1925 by Estonia to its national minoritics, the Jcvvish National Fund in Palcstine prcscntcd
in 1927 to the Republic of Estonia (under Soviet occupation since World V/ar II) a special award, the certificatc of which is reprodiiced ahove.
The Hebrew and Estonian inscriptions read in Englishas foiiows:,
E S T O N I A N REPUBLIC...As a sign of gratitude f^r the iirst historical deed in the history of Israel through the gift of national
. and cultural autonomy to the Jewish minority in Estonia. Recorded by the Zionist Organization of Estonia.
Eesil SioiistlSku orgamsatsiooni poolt 1927. a. Eesti vabariigile antud tänukiri juudi vähemusrahvusele antud Kultuurautonoomia eest.
Siim Saare:
rry Soun#õ lilh®d®il, 165 aakrit. 2S aakrit
ülejäänud mets. Väike alükatega järv, jõgi. Matka ja
^iisusa rada. Georgian Bay on 400 meetrit eemal ja linn
3 km eemal, gluniaja ja muud ehitused!.
tv,-
yelistag® 1]-705-74q-9716 v5i
Hiinlane andis eesti
investeerimisettevõtte
asutamise idee
oskve projekt
Pirk, keda kogudus palus üle võtta
eestikeelse Jumalasõna kuulutamise,
Seda lektoritööd tegi A.P. juba aasta­tel
1973/74, mil siinne kogudus jäi ligi
kaheks aastaks ilmaõpetajata.
Pärast jumalateenistust oldi koos
teelauas, mille korraldajaks olid E.S.
..Estonia" ja meie kogudus. Sõnalise
osa, mille kava koosnes ühislaulu­dest
ja deklamatsioonidest, oli koos-tanud'Helmi
Oraste.
Kõikidele eelnimetatud jumalatee­nistustele
sai osaks rohkearvuline
koguduseliikmete ja kaasmaalaste
osavõtt.
12. mail toimus emadepäeva-ju-malateenistus,
mille pidas Andres
Oma 85. sünnipäeva tähistas Bue­nos
Aireses kaasmaalane Maria
Reio, sünd. Oepik. M.R. sündis 15.
mail 1900 Virumaal. Elas Rakveres,
kus abiellusNikolai Vilbergiga (van­gistatud
1941). Augustis 1944 põge­nes
M.R. Rootsi, kust 1953.a. asus
Argentiinasse, abielludes siin koi. -
hn. Ago Reioga (surnud 1971) Vaa­tamata
kõrgele vanusele OB M.R. hea
tervise juures.
• A.P.,
Ajalehtedest võis lugeda, et N .
Vene hakkab oma impeeriumis
võitlema dissidentide kõrval ka loo­dusjõudude
vastu. Tahab muuta
Siberi ja Ida-Euroopa kliima, sest
pole leitud paremaid vahendeid
kroonilise toidupuuduse kõrvalda­miseks.
Saadud informatsiooni kohaselt
N. Vene kotnmunistlikupartei Kesk­komitee,
oma hiljutisel koosolekul
otsustas juba järgneva aasta algul
lasta käiku nõrgalt uuritud kontro-versaalselt
revolutsiooniline maa­pinna
niisutusprojekt. Selle sihiks
olla Kesk-Aasia kõrbetaolise maaala
muutmine viljakandvaks põllu­maaks
sellega, et Siberis Põhja-Jää-merre
voolavate jõgede vett juhtida
tagurpidi lõunasse — Araali merepiir-konda
ja ka Volga basseini ühendiga
Doonausse.
Kui Mao Tse-tung Hiinas lisaks
kommunismile teostas ka n.n. kul-tuurrevolutsiooni
haritlaste ja töölis- •
tesegamiseks a. 1966-76, siis N.Vene
jälgis seda rahulikuh ja lootis, et
nõndaviisi tulevikus Peking'i nimeks
võiks panna Brezhnevograd. Kuid
suurnaabri juures kujunesid olukor­rad
vastupidiseks. Juba 1978 aastast
peale ehitatakse seal Deng Xiaoping'
i jt. juhtimisel uut majandussüsteemi,
mis kõlbmatuks osutund kommunis­mi
asemel läheneb^ samm-sammult
eramajandussüsteemile koos rahvus­vahelise
kaubandusega. Samalajal
on aga N. Vene sattund iseliätta oma
utoopilise kolhoosi-sovhoosi süstee­miga,
olgugi et väliselt paistab seal
külluses relvi ja muid võimuvahen-tieid
maailmavallutamiseks, milli­sest
eesmärgist taganemiseks ei näh­ta
ühtegi märki. '
Öeldakse, et maapinna niisutus-projekti
käigustamisel on vaja kae­vata
kanaleid, ehitada tamme ja
pumbamaju veekogu juhtimiseks
. lõunasse, kus peakanali pikkus on
ligilähedane vahemaale Torontost
Calgarisse ja algab Siberist, Belogor-je
külast (Obi ja Irtõshi jõgede ühend)
veemassiga, mis võrdne Mississippi
jõele USA-s. Andmete kohaselt on
uuritud projekti sadade teaduslike
asutuste poolt, kuis jõutud eitavale
seisukohale kartusest, et kogu ümb­ruskonna
kliima võiks muutuda hal­vemaks,
mille parandamine ei ole
hiljem enam võimalik. Teadlased on
seletand, et inimese ülesandeks'ei
tohiks olla ümbruskonna kliima
muutmine.vaid ainult selle stabilisee­rimine.
Siinkohal poleks ülearune
kriipsutada alla, et antud juhul esi­mest
korda N. Vene ajaloos on aset
leidnud vastuseis riigivõimu organi-te^
le!
Uudismaade-ja veekogudeminist-ri
seletusel selle hiigel niisutuspro-jekti
lõpuleviimine võtvat vähemalt
pool sajandit ja Euroopa osas tulla
maksma ligi miljard dollarit, kuna
Siberipoolne osa maksvat vähemalt
40 miljardit dollari (ÜSA). Lisatakse,
et selle taolise projekti kava oli ka
StalinMl vastavalt ühele juba eelmisel
sajandil uuritud probleemile, kuid
Stalin lükand selle rakendamise eda­si
määramata ajale. KhrushchevM
ajal kerkis küsimus uuesti päevakor­da,
kuid probleemiuurijatel eritead-lastel
õnnestund teha selgeks, et pro­jekt
on ohtlik ja selle rakendamine
võib tuua kasu asemel ainult kahju.
Praegused N. Vene impeeriumi
raugaealised võimukandjad ei arves-tand
oma eriteadlaste arvamusi ja
nende eitavat seisukohta ja otsusta­sid
panna projekti käiku vaikselt
avalikkust informeerimata. Peapõh­jus
seisab selles, et 4 aastat järjest on
kannatatud põllusaagi ikalduse pä­rast.
Viimane aasta kujunenud päris
nälja-aastaks ja väljast toitainete ost­mine
tekitavat suurt muret, kuna osta
olla võimalik vaid kulla eest.
Seega N. Vene rahvas võib sattuda
revolutsioonilisse keerisesse juht­konna
utoopiliselt tagurliku valitsuse
pärast, kes hoiab kramplikult kinni
oma võimupositsioonidest otsustega,
mille tagajärgi pole ette näha.
• A.M. '
STOCKHOLM - Rootsi eestlas­te
äsja asutatud investeerimisette­võtte
„Estinvesti^' tegelikuks alga­tajaks
oli hiinlane, ütles ettevõtte
tulihing Siim Saare „Ee8ti Päeva­lehele"
antud jutuajamises.
Härra Tsai, kes on abielus eestlan­naga
ja kelle lapsed käisid ka eesti
algkoolis Stockholmis,võttis minuga
kontakti mõne aasta eest ja jutustas,
kuidas hiinlased on suutnud muret­seda
küllaU kapitali, et üle kogu
maailma asutada edukaid ettevõt­teid.
Sellega kogu asi algaski...
Tsai jutustas hiinlaste ettevõtete
ülesehitamisest. Ta oli imestunud, et
eestlased, kes suudavad läbi viia nii
kõrgeklassilisi kuUuurilisi üritusi
nagu Eesti Päevad, siiski on jäänud
majanduslikult suhteliselt nõrgaks.
Hiinlased eksiilis on agamajandus-likuh
tugevad, kuid kultuuriliselt
suhteliselt nõrgad.
Siim Saare kutsus kokku grupi
keskealisi majandusalal tegutsevaid
eestlasi, kes olid rahvuslikult huvi­tatud.
— Organiseerimisprotsess >oli ju­riidiliselt
keeruline. Me pidime algu­ses
kokku leppima eesmärgi osas ja
siis leidma hea lahenduse tehnilisele
MÕNE REAGA
Metsa krematoorium
Tänapäeval, kus päevagi ei möödu
ilma et keegi ei kõneleks looduskait­sest
ja kus isegi ühte-teist sel alal ka
tegelikult korda saadetakse, kõlab
nagu uskumatuna, et alles sadakond
aastat tagasi põletati Kanadas hekta­rite
kaupa lehtpuumetsi potase (kaa­liumkarbonaat)
saamiseks, mida Ing­lismaale
eksporditr klaasitööstuses
kasutamiseks. Ühe aakri lehtpuu­metsa
mahapõletamise teel saadi ai-nuh
umbes 250 naela potast. Teiste
sõnadega kui ühest ruutkilomeet­rist
lokkavast vahtrikust oli järgi jää­nud'ainult
tulest laastatud kõrb, kus
tuhanded ulukid kremeeriti ja üle­jäänute
elukord peapeale pööratud
sai, siis oli kõige selle hiiglasliku
hävitustöö tulemuseks ainult üks ho-bukoorem
potast, mille eest mõned
asukad ülesostja käest saadud raha­ga
oma kasinat sissetulekut suuren­dada
said, või vahetuskaubana toi­dumoona
oma kehakinnituse vahel­dusrikkamaks
tegemiseks, või siis
viskit oma vaimu teritamiseks vastu
said.
See : loodusvarade lagastamine
kestis kuni. a. 1885-ni, mil teaduse
edusammud senise meeletu praksise,
kui iganenu, üleliigseks muutsid.
4s-läbiviimisele.
Aga peaaegu kõik olid
väga entusiastlikud.
Raskuste hulka kuulub, et invest-mentettevõte
ei saa niisama jagada
toetusi ideelistele rahvuslikele üri­tustele,
milliste toetamine oli üheks
peamiseks eesmärgiks Estinvesti
asutamisel. Selle, jaoks oli vajalik
luua Estfond.
Estfond saab oma summad osalt
Estinvesti kasumist ja osalt toetus­test,
mis eestlased ise annavad fon­dile
näiteks päranduste kaudu.
Fondi eesmärgiks on põhiliste rah­vuslike
probleemide lahendamine.
Fondi juhatuses, kuhu kuuluvad Es­tinvesti
juhatuse liikmed, on aruta­tud
mitmesuguseid mõtteid, aga
konkreetseid plaane veel ei ole. Või­malikeks
projektideks on /näiteks
eesti trükikoja asutamine, kus saaks
ülemaailmseid publikatsioone trük­kida,
eesti teenindusmaja vanemate­le
inimestele, ja palju, palju muud,
— NEsimesi toetusi on võimalik väl­ja
maksta võib-olla paari aasta pä­rast.
Enne tuleb Estinvest välja aren­dada
ja alles siis saab hakata üritusi
toetama. Kui kõik areneb lootuste
kohase t, peaks olema võimalik alus­tada
koostööd ka teiste eesti fondide­ga.
Nii oleks võimalik saada päris
suuH summasid. Eestlastel on tegeli­kult
kohutavalt palju, fonde. Ma ar­van,
et Rootsis võib eesti fondides
olla kokku 10 miljoni krooni ümber,
ülemaailmselt võib olla tegemist 30
kuni 50 miljoni krooniga.
— Esmajärgus on seega vajalik
Estinvest üles ehitada. Kuidas saa­va^
inimesed näiteks osta Estinves­ti
aktsiaid?
— Aprjllis toimub aktsiate käibele­laskmine
3 miljoni krooni ulatuses.
•Emissiooni ajal on teatud päevadel
büroo avatud Stockholmi Eesti Ma­jas.
Ühtaegu sõidavad Estinvesti
esindajad ringi eestlaste keskustes
Rootsis ja esinevad eesti organisat­sioonides,
informeerimaks Estinves­ti
tegevusest ja eesmärkidest. Estin­vesti
aadressiks on Estinvest, Eesti
Maja AB, Wallingatan 32, 11124
Stockholm.
— Miks peaksid eestlased oma
hoiuseid just Estinvesti paiguta­ma?
— Estinvestis tegutsevad kompe­tentsed
majandusmehed, kes kõik on
saavutanud suurt edu rootsi turgu­del.
Kolm Estinvesti juhatuse liiget
on ühtlasi rootsi börsiettevõtete as^
jaajaja direktorid. Seepärast püüame
saavutada kasumi', mis annab aktsia­omanikele
rohkem kui sama suured
pangahoiused. Peale selle toetab veel
Estinvest eesti üritusi Estfondi kau­du.
[Usutles: ÜLO IGNATS)