1985-05-30-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
:iu'' nr. 22 (1839) 1985
ÜD JA
. . . . . . 15.00
^ATiyilK (B) io.OO;
;DI^ASTIK 6.60
[TUS ..V 10.00
luSE SÕNA- •
.... ; : . 8.Ö0
. . . . . 10.00
kRAAMAT 169.00
GU
'EAJOONI 7.50
V.-., , '3:00
UALUGU' 12.00
. . . . . . 4,50
^NDUSES 4.00
UD
MAT.,
14.50
8.50
4.50
22.00
5;00
. . 9 2 . 0 0
aiMA-
.y/. ai0.00
-VI... ä 6:50
. . . . . 30.00
: 15,00
: 8^00
. . . . 10.00
15.00 •
3.00
4.00
. 3 . 00
15.00
3.00
7.00
5 . 00
UD
. 1 0 . 0 0
IlSTUS 15.00
. . . . 3 5 . 0 0.
. . u . 20,00
.. 10.00
: . : . '5.00
biograafi" ... io:oo
NÕUS
. . . ,. : • 5.00 .
. 14.00
• ( * . 7.50
5.00-
jutlust) 22.00
. . . . ' 5.00
4.00
. . * . 5.00
6.00
ISIGNIA
• • . « . 4.80
1 5.0Ö
lA .;: 8.50
. . . . . 1,00
•• •' •. :i..2.oo
7.95
19.40
pNiSM 1.50
5.00 f IN
SIS 10.00
1:' , 15.00
[EN ; 15.00
12.00
• 13-50 •
12.50
f> II. 15.00
lo. III •
lv . ..
20:00
17.00
5.00^
H > 19:00
I,' * ' 7:00
IN
6.75
17.50
18.00,
}j •
i8:oo
• 1
9> Meie Elu" 22 , MAY 30 7
m
5 6 .86
tern Sea" on. nagu mainib tõlkija,
„The Epic of Heathen Civilization
ainst Crusaiding Christendom".
Mööduniiad^ aasta \õM ilmus Läänemere valitsejaina ja kus polnud
mag. Enn Koiva tõlketööna inglise tegemist kaotustega ega tagasilööki-keeles
House of Taara väljaandel dega. Ka ei tohiks lugeja sellest järel-meie
tuntud kirjaniku Aug. Mälgu dust teba, et meie tolleaegsed esiva-ajaloolin
® romaan «Läänemere nemad, nn. ..maarahvas" ja saarte
i8andad"V tiitli all „Lords of the viikingid,olid sõjakad. Nende võitlu-
Western Sea", rais kõneleb eesti sed olid oma eluaseme puutumatuse,
meesõitjate-viikingite kaubaretke- vabaduse ja tõekspidamiste ning
test/seiklustest ja võitlustest 12. usundi kaitseks ja säilitamiseks sis-sajandi
kestel. Nimetatud teose esi- setungiva uue ühiskondliku korra ja
mene trükk ilmus Eestis 1936.a. Ja usundi vastu. N i i „Lords of the Wes-leidis
lugejaskonna suure vastuvõtu.
Tõlge on kerges köites, 265 lk.,
kaust 61/2 X 9", kaas E i d e l Koolilt
Selle teose tõlkimisele julgustas E.
Kõivat ka teadmine, et praegune koo-linoorus
Ameerika.keskkoolides ja
ülikoolides on eriti huvitatud ajaloo
keskaja sündmustest ja jutustustest,
mis käsitlevad seda ajajärku. Olgu
mainitud, et ,,Lords of the Western
Sea" tõlkele on kohati juurde lisatud
vajalikke selgitusi lugejaile kirjeldatud
ajajärgu täielikumaks mõistmiseks.
Seda soovitas ka teose autor
Aug. Mälk, kellega oliE. Kõrval tihe
kirjavahetus enne tõlkimisele asumist.
Meeleldi tahtnuks näha väljaandes
ka andmeid Aug. Mälgu ulatusliku
kirjandusliku produktsiooni
kohta ja teoste etelu, mis kahjuks
puudub. Aiig. Mälk jõuab k.a. oktoobris
85. eluaastani.
„Lords of the Western Sea" on soovitav
lugemiseks ja levitamiseks inglise
keelt kõnelevaile kirjandushuvilistele
ja ka kinkeeksempäridena,
aga isegi ka eestlastele, kel kahjuks
raskusi oma põhikeelega. Tellida:
Estonian-American Gultural Mo-dels,
RFD 1, Box 40, Andover, CT
06232. Hind saatekuludega US
Teatavasti pakub Los Angelese
Teater pidupäevadest osavõtjatele
külakosti, esitades Portlandis muusikalise
suurlavastuse „Kosjasõit". Et
tutvuda isiklikult teatrisaali tehniliste
omapäradega ja läbirääkida lavastuse
üksikasjadest, külastas lavastaja/
näitejuht Eduard Kikas koos kaas-tegelase
Karin Nukk'aga: Portlandi,
kus neil oli kokkusaamisi Päevade
juhtkonnaga.
— Umbes a. 1960-61 hankisin endiselt
teatri-kolleegilt Oskar Seliarult
New Yorgis ..Kosjasõidu" tekstiraamatu,
mison pärit Tavet Mutsu
Teatrikirjastusest a. 1931, ütles lavastaja.
Algupärasest muusikast Fotokunstniku Yvonne Väär'i tööd on sel nädalal välja pandud näitusel Columbus Centre galeriis, 901
sain Seliaruh vaid mälu ja vile abil Lawrence Ave. West. Väljapandud fotod on tema uuest Itaalia seeriast, mida ta on kutsutud näitama
üksiknoodilised viiside motiivid, iseseisvatel näitustel Roomas, Perugias ja Lyon'is Prantsusmaal eeloleval sügisel. Columbus Centre'i
milledest muusikajuht Jaak Kukk ijäitus lõpeb 31.
eelmängud ja finaalid orkestreeris.
Mag. Enn Koiva on ajaloo õpetajaks
Conn. Lebanöni High.Schoolis
ja on töötanud aastaid ka Conn. Eesti
Koolis. Oma õppetöös,maailma ajaloo
käsitlemisel ameerika koolis on
ta püsivalt esile tõstnud eesti ajaloolisi
sündmusi. Kuus aastat tagasi viis
ta Conn. läbi Keskvalitsuse-Ethnic
Heritage Studies Branch.'i- toetusega
mitmekultuuri õpetamise programmi
kursusB koostöös mitme eesti ja
ameerika asjatundjaga. Selle tulemusena
valmis tal vastav käsiraamat
„Using Estonian-AmGrican Based
Culture Models for Muhiculturäl
Studies'*, mis võeti kasutamisele mitmes
Conn. High Schoolis desti ainealade
tutvustamiseks. Samal ajal tek-ds
E. Koival mõte tõlketööna hakata
koolide raamatukogudele välja
•andma teoseid eesti ilukirjanduse ja
ajalooliste romaanide alal Esimesena
arvas ta sobivamaks Aug. Mälgu
Läänemere isandad", mis jutustab
eestlaste julgetest meresõitudest,
kaubitsemisest, kangelaslikest võitlustest,
mis kohati tõusid isegi raevuni.
See on dünaamiline teos, kus maa
läänesaarte viikingid tundsid end
^16.00.
GASTON O. RANDVEE
„Minu lauluvara" 1,52. trükk,
Stockholm 1983,„Kaks külge
Eesti rahvamuusikat", helilint,
Stockholm 1984, mõlemad Vä°
listi
rahvamuusikat", mille ligi 20 salvestusest
umbes kolm neljandikku
olid tundmatud vähemalt nende ridade
kirjutajale. Nimetagem sellistest
näit. Kuusalust pärinevat „Rädi-tantsu",
setumaist ,,Lätsi alla lilli",
Kõneldes korporatsioon Sakala ,,Pakri pulmälugusid", K. Raidi „Aja
75,. a. juubelil 17. nov. 1984 Stock- kari siia", tsüklit „Ingermaa õhtud"
holmis üliõpilaslauludest Tartu üli- jt. Ei ole teada, kas need ja ülejäänu
õpilasorganisatsioonidesi tegi Reino helilindil on olemas kanootides, kuid
Sepp ettepaneKU, et ihe.ie äkadeemi- olemas on nüüd ju suure väärtusega
Sellega on seletatav „Iuhan Simmi
muusikaA ainetel ümber seadnud J.
Kukk". Asusime Kukega muusikat
ja teksti parandama ja paljundama
ning ä. 1962 leidis Lääneranniku Eesti
Päevade toimkond „Kosjasõidus"
sobiva teatritüki.
Praegune muusika on J. Kuke originaalne
seade, mis on helilindile
sisse mängitud 7-liikmelise elukutselise
muusikute rühma poolt väga
heas stuudios. Kahjuks ei leidu Inglite
Linnas enam ühtegi pillimeest
kaasmaalaste seas.
A. Kitzberg nimetas ,,Kösjasõitu"
talupojajandiks ja soovitas seda
külaküünides mängida. Kergelt ja
jantlikuh on kujundatud tüki ülesehitus.
Ei uurimist ega puurimist
inimeste hingeelu ja saatuse kallal —
ainult teravmeelsus, nali, tants ja laul
täidavad „Kosjasõidu" õhtut. .Sealjuures
Kitzberg aga lisas, et talupo-jajant
käib üle kõige. Samuti mõtles
omaaegne eesti teatripublik ning selle
asemel, et pnrduda jandi etendamisega
külaküünides, rändas „Kos-jasõit"
meie parematele linnalavade-le,
tõmmates kaasa sõna tõsises mõttes
kogu eesti rahva.
,,Kosjasõidu" esimene versioon
viljandlase M. Raudsepa muusikaga,
,,Kirjanikud kosjateel", lavastati
1895 a. Viljandi lauluselts „Koidu"
pooh ja 1901 a. Pärnu karskusselts
„Võitleja" algatusel. 15 aastat hiljem
tõotas Kitzberg käsikirja ümber kolmevaatuslikuks
laulumänguks
Hallis
Estonia Koori korraline kontser
Teisipäeval 11. juunil annab järjekordse
kontserdi ülikooli muusika-fakulteedis
meie Estonia Koor.
Alustanud kammerkoorina, on see
— kanada ühiskonnas tähelepanu
tekitanud eesti lauluüksus — kasvanud
jõuliseks muusikaühiskon-naks,
haarates laulusõpru kõikidest
generatsioonidest. Koori nimekiri
ulatab üle 70-ne.
Soome-ugri kongress
N. Liidus
Paaristkümnest riigist oodatakse
osavõtjaid eeloleval suvel korraldatavale
soome-ugri keelte kongressile.
Välismaalaste arv küijpib 400-le,
Siin tuletatakse meele muusikalisi soomlasi 150 Kongress toi-suursündmusi:
Esto. Laulupidu ja [^ub 24^30. juulmi Komi pealinnas
Roy Thompson Halli kontserti. Sõktõvkar is. Keelekongress on
kuues sellises vormis ja -Soomes on
Koori kava seekord koosneb ainult' neid korraldatud aastatel 1965 Hel-eesti
heliloojate loomingust. Autori- singis ja 1980 Turus. Esimest korda
teks, keda rakendatakse on Võrk,
Aav, Tompan; Lüdig, Veevo, Hermann,
Tormis, Tubin, Päts ja Vettik.
Külalissolistiks tšellokunstnik Jaan
Järvlepp — Ottawast — lisab siia veel
Möödunud aastal otsusta^Estonia nimesid nagu Eller, Raid ja Avesson.
keeleteadlased kogunesid aga Buda-pestisse
1960, kus peeti see ka 1975.
a. Üks kongress on leidnud aset ka
Tallinnas 1970. Spetsiaalse käsitlemise
all sel kokkusaamisel on Kalevala".
Koor hankida omale ka moto. Koorijuhi
dr. Roman Toi ettepanekul valiti
selleks — seatuna segakoorile
Tartu ülikooli juures Richard Ritsin-gu
juhatatud Akadeemilise meeskoori
moto. Motoks on Kristjan Jaak
Petersoni luulelt loodud Richard Rit-singu
hoogne: ,,Kas siis selle maa
keel laulutules ei või, tõusta taevani
üles, igavikku omale otsida."
• Kogu kontsert, nii nagu Roman Toi
selle on kujundanud, reflekteerib
koori värsket motot nii sõnas kui
helis. . •
ta kujundanud kontserdi kahest
maailmast ja seadnud vastakuti samadele
teemadele või meeleoludele Estonia Koori asjalikke ja loomulikke
Toil on alati midagi tagavaraks,
„Kosjasõit", millele uue muusika millega nii oma koore kui kuulajaid
kirjutasjuhan Simm. Esietendus toi- "üllatada ja rõõmustaba. Seekord on
mus Tartu „Vanamuises". 1917 a.
võttis ka Tallinna „Estonia" laulumängu
oma repertuaari ja sama aasta
sügisel kirjutas autor tükile uue esimese
vaatuse juurde, mis ajast peale
on „Kosjasõit", neljavaatuslik.
lised organisatsioonid koostöös koguksid
veel kättesaadavad üliõpilas-,
laulud, koostaksid ja annäaksid neist
välja nootidega üliõpilaslauliku.
See tänuväärt algatus viib mõtted
aulikutele,
ades Paul
meie olemasolevatele
arvult ehk üie 10, alus
Kõlviku 1949.a. Geislingenis väljaantud
„Meie lauludega" ja lõpetades
Välis-Eesti/EMP mäfgi all Stockholmis
1983.a. ilmunud ,,MiAu lauluvara"
1,2. trükiga (esimene trükk ilmus
1953), mis oma nootidegja ja üldu-latusega
tõuseb asendamatule kohale.
Ligi 250 noodistatud populaarset
laulu väljaande põhiosas, millele liitub
34 laulu nootidega lisana üle 300-
1 leheküljel on hinnatav j saavutus.
Laulik algab Eesti, Soome, Leedu,
Ungari, Rootsi, Norra, Inglise, USA
ja .akadeemilise Gaudeamus igitur
lümnidega ja jätkub peagu ammendavas
valikus isamaalislte ja seltskondlike
lauludega, paljud n?ist kodumaal
keelatud ja oi^jalaagrjiga karistatavad.
Puudub loomulikult viimaste
aastate hilislooming ja — kahjuks
— just see,' millele Reino Sepp
juhtis tähelepanu: meie ajalooliste,
üle 160 aasta tagasi ulatuvate ajalooliste
üliõpilaslaulude kogumik või
isegi tagasihoidlik valik, kõnelemata
nende laulude tutvustamisest organisatsioonide
viisi eraldi^ On kahju.
helilint küllaltki heas esituses, mis
üsna tunduvalt laiendab meie pilku
rahvamuusikaliste võimete loomingulisele
omapärale.
Ühtaegu juhib see meid uuesti tagasi
Reino Sepa algatuse juurde. Kui
peaks tõepoolest olema kavas.„Minu
auluvara" II, siis on raske uskuda, et
sellega rööbiti võiks ilmuda ka üli-õpilaslaulik.
Liiatigi, kuna ettepaneku
tegemisest on möödunud juba üle
4 kuu, ilma et mõtet oleks asutud
kuski arendama edasi. Puuduks nagu
algataja tegelikkuses. Aga kas ei või
olla selleks ,,Minu lauluvara" II
mõeldav koostaja? Esiteks ettepaneku
tegijana üliõpilasorganisatsioonidele,
teiseks tehnilise nõuandjana.
Cantuste valik korporatsioonides,
seltsides ja segaorganisatsioonides
või naiskorporatsioonides oli suuresti
erinev. Seda teavad-tunnevad, nagu
ka üksikute laulude esitamisaegu
ja esitamisviise, ainult vanemad vastavate
kogemustega burshid, kelle
read päevast päeva hõrenevad;
SALVESTAMINE VAJALIK
Üksikute üldsusele tundmatute
või vähetuntud laulude noodistamine
on aeganõudev ja vastutusrikas
ülesanne muusika eritundjaile. Aga
siin võib tulla ju tõeliseks abistajaks
helilint. Kuulakem „ Kahte külge""
rahvamuusikat ja küsigem siis, kas
oodud laule isegi ligi saja-aastase
vaheajaga. Otse imepäraselt kajastuvad
eesti rahvuslikud ideaalid nii siis
Teatrihüvilistel on võimalus selle kui nüüd, ja luuletajäte-heliloojate
suurlavastuse nautimiseks 17. Lääneranniku
Eesti Päevade raames toimuval
teatrietendusel kolmapäeval,
3. juulil St. Marys Academy teatrisaalis
roosidelinnas Portlandis.
Koori kava on organiseeritud paa-rikuti.
Samal teemal loodud aga väga
erinevatel aegadel laulud seisavad
nüüd kõrvuti. Mõnes mõttes ehmatamapaneva
sisu ja mõtte paralleeliga
võime kohata siin muremõtteid eesti
keele ja meele pärast. Aga ka optimismi,
mida julges väljendada Kristjan
Jaak Peterson möödunud sajandi.
keskel või Juhan Liiv enne iseseisvuse
saavutamist.
Kui nende mõtteid kõrvutada
kaasaegsetega, siis on rõõmustav
märgata ~ jättes välja erinevused
sada aastat arenenud muusikalise
väljenduse ja eesti keele arengu osas
— kuivõrd üks teisele sisus käe ulatavad.
-
Rahvalaul ja rahvaluule on olnud
Iga uus MMEIE ELU" telllia aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
<äe ulatamine samas vaimus ja mõttes
üle aegade on lausa südant soojendav.
Kontserdil on kavas otsene laulu-ühendus
ka möödunud eestlaste
suurpäevadega Torontos: Esto '84.
huvisid. Pisitsükl, otse kontserdi südames,
pühendatakse ka nendele
väärtustele. Seekord sünnib seeTop-mani.
Männiku, Tubina, Pätsi ja Vet-tiku
kaasabil.
Estonia Koori kontsert teisipäeval
11. juunil, muusikafakulteedi Walter
Hallis — otse Planetaariumi taga,
Ontario Kuningliku muuseumi juures
— algab kell 7.30 õhtul.
Eesti Akadeemiline
Meeskoor Soome
Esimest korda saabub väljapaistev
Eesti Akadeemiline Meeskoor Põh-ja-
Soome. Kontsertreis toimub juunikuus,
mil Kajaani linnas on koori
võimalus kuulda 13. päeval.
Koor esineb ka mujal Soomes, näiteks
Helsingi Finlandia hoones juuni
algul. Külaliste kava koosneb „Kale-valast"
ja Kajaanis kuuldakse esmakordselt
Veljo Tormise 45 minutit
kestev helitöö visiidist Vipusesse.
80-liikmeline eesti koor esineb ka
veel Joensuu laulupeol.
?9 Ohtlikud isikud"
Rootsis
''!Xä'!ä^"^«^^f«^f''^'""'^''f'f ajalooliste üliõpilaslaulude samasu-allkirja
..Koostaja . Seega puudub g^^^ salvestamine - kui vaja siis
mitmes variandis — oleks ülešaama-tu
ülesanne meie akadeemiliste organisatsioonide
laulujuhtidele. „Kaks
külge" on ainult üks helinäiteid, meil
m selle kõrval ju küllalt ka teisi häid
salvestusi õhutavate ja julgustavate
eeskujudena. Säilitagem laulude sõnad
ja viisid, noodistamisega ja võibolla
ühiste kaante vahele asetamisega
„Minu lauluvara" Il-ga on siis
aega. Aega ei ole aga üldse enam järel
esimese kultuurilise kohustuse täitmisega,
s.o. nende ajalooliste laulude
salvestava päästmisega helilintide
võimalus tema usutlemiseks seoses
kavadega edaspidiseks ja tiitli lisa-märgusega
. j l " . Eriti veel, kuna ka
eessõnas leidub märkus, et ,,Minu
lauluvara" I on osa samanimelisest
suurteosest",
HELILINT , ' 1
Saatesõna'sisaldab ka märkuse, et
esines suuri ^raskusi paljudele lauludele
õige viisi leidmisel, kuna laule
on levinud mitmes variandis ja puudusid
origiriaalide noodid. See märkus
viib tahtmatult tähelepanu Välis-
Eesti/EMP väljaandel 1.a. jjõuluks
ilmunud helilindileKaks külge Ees-
Eesti m
„Korrida*' Soome tv-s
Soome tv näitas Olav Neilendi filmi
„KorridaV, soome nimega „Här-kätaistelu",
kuna filmi tegelasteks
ka suur hulk kolhoosi härgi. Aastal
1982 tehtud film käsitleb vanema, ja
noorema generatsiooni-vahelist vastuolu
sotsialistlikus ühiskonnas.
Sündmuskohaks oli valitud Soome
lahe saar, kuhu vanem kunstnik kolis
oma noore naisega. ;
Sinna asus veel kolmas tegelane,
noormees, ja tekkis „abielukolm-nurk".
..Helsingin Sanomat" filmikriitik
Mikael Franti kirjutas, et Neilandi
filmis on algupärast tundelisust, mida
on näha Teuvo Tulio melodraa-mades,
Ta kaldus arvamusele, et va-
Peetri kirikus
Emadepäeva kontsert-jumalateenistus
Möödunud emadepäeva jumala- laule. Need kõik olid otseses ühen-teenistus
Peetri kirikus oli tublisti duses emadepäeva südamlikkuse ja
ka muusika teenistuses. Muusika soojusega. Helen Töbias-Duesbergih
oli kavas — Kanadas esiettekandeli-sena
mõjuv lühikompositsioon:
„Väga õnnis on see . . . " . Mihkel Lüdigi
harras ,,Minu altar" oli solistile
— naguTobias-Duesbergilaul, väga
teenistuses, mis ikka mõtles ja
pöördus päevale, mis pühendatud
emadele.
Kogu teenistus algas selleks puhuks
loodud lühifantaasiaga orelile soodsaks võimaluseks jagada kogu-
Roman Toilt teemal „Kas emasüdant dusega nii viiside mõjuvust ja sõnade
tunned sa". ' sisukust.
Proloogina teenistusele endale Lõpuks laulis solist veel laule soo-laulsid
koguduse pühapäevakooli ja me heliloojatelt: Hannikainen ja
leerieelsete grupid Margit Viia juha- Maasalo. Mõlemad olid muusikali-tusel.
Margit oli siia leidnud südam- seh meie kogudusele värsked ning
likud, päevakohased helindid. Üks sügavalt läbituntud,
neist oli soome helilooja Sirkia sulest Jumalateenistuse organist, dr. Toi
ja teine Torontos eluneva organisti koostöö külalis-solistiga oli väga
Leida P i l f i loodud Esimeses aitas 1 painduv, registratsioon vaheldusri-veel
kaasa Monika Roose blokkf löö- kas ja laulude sisuga sobivas kooskõ-dil
ning teisele oli Roman Toi lisa- i las. Mõned soolohäälest edasi kasvanud
sillerdava flöödiobligaadi, mille nud orelipaisutused olid veenvad ja
esitas Tiina Sermat. sügavalt dramaatilised.
Külaline USA'st — sopran Ellen Sisuka ja emadepäeva mõttele lä-
Kuüldavasti Stockholmis esine-nud„
Estonia" teatri rahvast hoiatati
nõukogude võimurite poolt astumast
ühendusse järgmiste väliseestlastega:
Ants Kippar, Jüri Lina, Alex M i -
lits, Arvo Horm, Juhan Koklä ja Valdo
Randpere. Ka olid politrukid teat-rirahval
ära keelanud vastamast teiste
väliseestlaste neile küsimustele,
mis võiksid puudutada Tallinnasse
nWhajäetud I priimabaleriini Kaie
Kõrbi, kelle venna Jan Kõrbi üle oli
lõppenud kohtulavnstus, mille tagajärjel
ta ühtekokku kaheksaks aastaks
„külmale maale" läkitati (neli aastat
range režhiimiga sunnitöölaagrit ja
neli aastat asumist).
Parve-Valdsaar esitas kahes grupis
hei läheb film Uiga pateetiliseks. Po-' koguni seitse laulu. Esimene grupp
sitiivseteks külgedeks k r i t i s e e r i lei- oli üsurõömus ja-kindel vaatlus klas-hedal-
seisva jutluse ütles koguduse
õpetaja Andres^Taul.
oKa
dis, et peategelasel on kandejõudu,
keeletoonid on võluvad ning näitlejad
väga innustunud, eriti Rita Raavele
, ennustas suurt populaarsust.
Film esitati eesti keeles, mis kindlasti
soome vaatajatele meeldis paremini,
kui vene keele dubleerimine.
sikalisse muusikasse: Bach, Scarlatti 1
ja Haydn.
Ellen Parve-Valdsaar esitas nõud-,
likud ja kujunenud vokaalsust nõudvad
palad kindla sissetundmise ja
diktsiooniselgusega.
grupp sisaldas eesti ja soome
KI3»(>^(KaEI><>«»<)<CB><>«B»O<S»<>4B^0«S»4M•»O«^
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistuses.
<ii>o.iiiK)<ni>o<3Ln>o<nn>o<ni><Mi&<>c[i>ö<ii>o^^
Mats Traadi teoseid
kõige rohkem tõlgitud
soome keelde
HELSINGI (M.E.) - Okupeeritud
Eestist viibis külaskäigul Soomes
kirjanik iMats Traat, kelle teoseid on
kõige rohkem soome keelde tõlgitud.
Hiljuti ilmus tema viimane raamat,
soome tiitliga „Vilukko". Varem on
ilmunud tema ,.Tants aurukatla ümber"
(1976) ehk soome nimega Viisi
tanssia", ,,Inger" ja„Rippsililla".
Traadilt on ilmunud 12 luuletuskogu
ja 11 romaani.
Mats'Traat võttis osa Nõukogude
kirjanduse näitusest Helsingis ja pear
tus Tamperes. Külastusest kirjutasid
sümpaatselt mitmed soome ajalehed.
• /
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 30, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-05-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850530 |
Description
| Title | 1985-05-30-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
:iu'' nr. 22 (1839) 1985
ÜD JA
. . . . . . 15.00
^ATiyilK (B) io.OO;
;DI^ASTIK 6.60
[TUS ..V 10.00
luSE SÕNA- •
.... ; : . 8.Ö0
. . . . . 10.00
kRAAMAT 169.00
GU
'EAJOONI 7.50
V.-., , '3:00
UALUGU' 12.00
. . . . . . 4,50
^NDUSES 4.00
UD
MAT.,
14.50
8.50
4.50
22.00
5;00
. . 9 2 . 0 0
aiMA-
.y/. ai0.00
-VI... ä 6:50
. . . . . 30.00
: 15,00
: 8^00
. . . . 10.00
15.00 •
3.00
4.00
. 3 . 00
15.00
3.00
7.00
5 . 00
UD
. 1 0 . 0 0
IlSTUS 15.00
. . . . 3 5 . 0 0.
. . u . 20,00
.. 10.00
: . : . '5.00
biograafi" ... io:oo
NÕUS
. . . ,. : • 5.00 .
. 14.00
• ( * . 7.50
5.00-
jutlust) 22.00
. . . . ' 5.00
4.00
. . * . 5.00
6.00
ISIGNIA
• • . « . 4.80
1 5.0Ö
lA .;: 8.50
. . . . . 1,00
•• •' •. :i..2.oo
7.95
19.40
pNiSM 1.50
5.00 f IN
SIS 10.00
1:' , 15.00
[EN ; 15.00
12.00
• 13-50 •
12.50
f> II. 15.00
lo. III •
lv . ..
20:00
17.00
5.00^
H > 19:00
I,' * ' 7:00
IN
6.75
17.50
18.00,
}j •
i8:oo
• 1
9> Meie Elu" 22 , MAY 30 7
m
5 6 .86
tern Sea" on. nagu mainib tõlkija,
„The Epic of Heathen Civilization
ainst Crusaiding Christendom".
Mööduniiad^ aasta \õM ilmus Läänemere valitsejaina ja kus polnud
mag. Enn Koiva tõlketööna inglise tegemist kaotustega ega tagasilööki-keeles
House of Taara väljaandel dega. Ka ei tohiks lugeja sellest järel-meie
tuntud kirjaniku Aug. Mälgu dust teba, et meie tolleaegsed esiva-ajaloolin
® romaan «Läänemere nemad, nn. ..maarahvas" ja saarte
i8andad"V tiitli all „Lords of the viikingid,olid sõjakad. Nende võitlu-
Western Sea", rais kõneleb eesti sed olid oma eluaseme puutumatuse,
meesõitjate-viikingite kaubaretke- vabaduse ja tõekspidamiste ning
test/seiklustest ja võitlustest 12. usundi kaitseks ja säilitamiseks sis-sajandi
kestel. Nimetatud teose esi- setungiva uue ühiskondliku korra ja
mene trükk ilmus Eestis 1936.a. Ja usundi vastu. N i i „Lords of the Wes-leidis
lugejaskonna suure vastuvõtu.
Tõlge on kerges köites, 265 lk.,
kaust 61/2 X 9", kaas E i d e l Koolilt
Selle teose tõlkimisele julgustas E.
Kõivat ka teadmine, et praegune koo-linoorus
Ameerika.keskkoolides ja
ülikoolides on eriti huvitatud ajaloo
keskaja sündmustest ja jutustustest,
mis käsitlevad seda ajajärku. Olgu
mainitud, et ,,Lords of the Western
Sea" tõlkele on kohati juurde lisatud
vajalikke selgitusi lugejaile kirjeldatud
ajajärgu täielikumaks mõistmiseks.
Seda soovitas ka teose autor
Aug. Mälk, kellega oliE. Kõrval tihe
kirjavahetus enne tõlkimisele asumist.
Meeleldi tahtnuks näha väljaandes
ka andmeid Aug. Mälgu ulatusliku
kirjandusliku produktsiooni
kohta ja teoste etelu, mis kahjuks
puudub. Aiig. Mälk jõuab k.a. oktoobris
85. eluaastani.
„Lords of the Western Sea" on soovitav
lugemiseks ja levitamiseks inglise
keelt kõnelevaile kirjandushuvilistele
ja ka kinkeeksempäridena,
aga isegi ka eestlastele, kel kahjuks
raskusi oma põhikeelega. Tellida:
Estonian-American Gultural Mo-dels,
RFD 1, Box 40, Andover, CT
06232. Hind saatekuludega US
Teatavasti pakub Los Angelese
Teater pidupäevadest osavõtjatele
külakosti, esitades Portlandis muusikalise
suurlavastuse „Kosjasõit". Et
tutvuda isiklikult teatrisaali tehniliste
omapäradega ja läbirääkida lavastuse
üksikasjadest, külastas lavastaja/
näitejuht Eduard Kikas koos kaas-tegelase
Karin Nukk'aga: Portlandi,
kus neil oli kokkusaamisi Päevade
juhtkonnaga.
— Umbes a. 1960-61 hankisin endiselt
teatri-kolleegilt Oskar Seliarult
New Yorgis ..Kosjasõidu" tekstiraamatu,
mison pärit Tavet Mutsu
Teatrikirjastusest a. 1931, ütles lavastaja.
Algupärasest muusikast Fotokunstniku Yvonne Väär'i tööd on sel nädalal välja pandud näitusel Columbus Centre galeriis, 901
sain Seliaruh vaid mälu ja vile abil Lawrence Ave. West. Väljapandud fotod on tema uuest Itaalia seeriast, mida ta on kutsutud näitama
üksiknoodilised viiside motiivid, iseseisvatel näitustel Roomas, Perugias ja Lyon'is Prantsusmaal eeloleval sügisel. Columbus Centre'i
milledest muusikajuht Jaak Kukk ijäitus lõpeb 31.
eelmängud ja finaalid orkestreeris.
Mag. Enn Koiva on ajaloo õpetajaks
Conn. Lebanöni High.Schoolis
ja on töötanud aastaid ka Conn. Eesti
Koolis. Oma õppetöös,maailma ajaloo
käsitlemisel ameerika koolis on
ta püsivalt esile tõstnud eesti ajaloolisi
sündmusi. Kuus aastat tagasi viis
ta Conn. läbi Keskvalitsuse-Ethnic
Heritage Studies Branch.'i- toetusega
mitmekultuuri õpetamise programmi
kursusB koostöös mitme eesti ja
ameerika asjatundjaga. Selle tulemusena
valmis tal vastav käsiraamat
„Using Estonian-AmGrican Based
Culture Models for Muhiculturäl
Studies'*, mis võeti kasutamisele mitmes
Conn. High Schoolis desti ainealade
tutvustamiseks. Samal ajal tek-ds
E. Koival mõte tõlketööna hakata
koolide raamatukogudele välja
•andma teoseid eesti ilukirjanduse ja
ajalooliste romaanide alal Esimesena
arvas ta sobivamaks Aug. Mälgu
Läänemere isandad", mis jutustab
eestlaste julgetest meresõitudest,
kaubitsemisest, kangelaslikest võitlustest,
mis kohati tõusid isegi raevuni.
See on dünaamiline teos, kus maa
läänesaarte viikingid tundsid end
^16.00.
GASTON O. RANDVEE
„Minu lauluvara" 1,52. trükk,
Stockholm 1983,„Kaks külge
Eesti rahvamuusikat", helilint,
Stockholm 1984, mõlemad Vä°
listi
rahvamuusikat", mille ligi 20 salvestusest
umbes kolm neljandikku
olid tundmatud vähemalt nende ridade
kirjutajale. Nimetagem sellistest
näit. Kuusalust pärinevat „Rädi-tantsu",
setumaist ,,Lätsi alla lilli",
Kõneldes korporatsioon Sakala ,,Pakri pulmälugusid", K. Raidi „Aja
75,. a. juubelil 17. nov. 1984 Stock- kari siia", tsüklit „Ingermaa õhtud"
holmis üliõpilaslauludest Tartu üli- jt. Ei ole teada, kas need ja ülejäänu
õpilasorganisatsioonidesi tegi Reino helilindil on olemas kanootides, kuid
Sepp ettepaneKU, et ihe.ie äkadeemi- olemas on nüüd ju suure väärtusega
Sellega on seletatav „Iuhan Simmi
muusikaA ainetel ümber seadnud J.
Kukk". Asusime Kukega muusikat
ja teksti parandama ja paljundama
ning ä. 1962 leidis Lääneranniku Eesti
Päevade toimkond „Kosjasõidus"
sobiva teatritüki.
Praegune muusika on J. Kuke originaalne
seade, mis on helilindile
sisse mängitud 7-liikmelise elukutselise
muusikute rühma poolt väga
heas stuudios. Kahjuks ei leidu Inglite
Linnas enam ühtegi pillimeest
kaasmaalaste seas.
A. Kitzberg nimetas ,,Kösjasõitu"
talupojajandiks ja soovitas seda
külaküünides mängida. Kergelt ja
jantlikuh on kujundatud tüki ülesehitus.
Ei uurimist ega puurimist
inimeste hingeelu ja saatuse kallal —
ainult teravmeelsus, nali, tants ja laul
täidavad „Kosjasõidu" õhtut. .Sealjuures
Kitzberg aga lisas, et talupo-jajant
käib üle kõige. Samuti mõtles
omaaegne eesti teatripublik ning selle
asemel, et pnrduda jandi etendamisega
külaküünides, rändas „Kos-jasõit"
meie parematele linnalavade-le,
tõmmates kaasa sõna tõsises mõttes
kogu eesti rahva.
,,Kosjasõidu" esimene versioon
viljandlase M. Raudsepa muusikaga,
,,Kirjanikud kosjateel", lavastati
1895 a. Viljandi lauluselts „Koidu"
pooh ja 1901 a. Pärnu karskusselts
„Võitleja" algatusel. 15 aastat hiljem
tõotas Kitzberg käsikirja ümber kolmevaatuslikuks
laulumänguks
Hallis
Estonia Koori korraline kontser
Teisipäeval 11. juunil annab järjekordse
kontserdi ülikooli muusika-fakulteedis
meie Estonia Koor.
Alustanud kammerkoorina, on see
— kanada ühiskonnas tähelepanu
tekitanud eesti lauluüksus — kasvanud
jõuliseks muusikaühiskon-naks,
haarates laulusõpru kõikidest
generatsioonidest. Koori nimekiri
ulatab üle 70-ne.
Soome-ugri kongress
N. Liidus
Paaristkümnest riigist oodatakse
osavõtjaid eeloleval suvel korraldatavale
soome-ugri keelte kongressile.
Välismaalaste arv küijpib 400-le,
Siin tuletatakse meele muusikalisi soomlasi 150 Kongress toi-suursündmusi:
Esto. Laulupidu ja [^ub 24^30. juulmi Komi pealinnas
Roy Thompson Halli kontserti. Sõktõvkar is. Keelekongress on
kuues sellises vormis ja -Soomes on
Koori kava seekord koosneb ainult' neid korraldatud aastatel 1965 Hel-eesti
heliloojate loomingust. Autori- singis ja 1980 Turus. Esimest korda
teks, keda rakendatakse on Võrk,
Aav, Tompan; Lüdig, Veevo, Hermann,
Tormis, Tubin, Päts ja Vettik.
Külalissolistiks tšellokunstnik Jaan
Järvlepp — Ottawast — lisab siia veel
Möödunud aastal otsusta^Estonia nimesid nagu Eller, Raid ja Avesson.
keeleteadlased kogunesid aga Buda-pestisse
1960, kus peeti see ka 1975.
a. Üks kongress on leidnud aset ka
Tallinnas 1970. Spetsiaalse käsitlemise
all sel kokkusaamisel on Kalevala".
Koor hankida omale ka moto. Koorijuhi
dr. Roman Toi ettepanekul valiti
selleks — seatuna segakoorile
Tartu ülikooli juures Richard Ritsin-gu
juhatatud Akadeemilise meeskoori
moto. Motoks on Kristjan Jaak
Petersoni luulelt loodud Richard Rit-singu
hoogne: ,,Kas siis selle maa
keel laulutules ei või, tõusta taevani
üles, igavikku omale otsida."
• Kogu kontsert, nii nagu Roman Toi
selle on kujundanud, reflekteerib
koori värsket motot nii sõnas kui
helis. . •
ta kujundanud kontserdi kahest
maailmast ja seadnud vastakuti samadele
teemadele või meeleoludele Estonia Koori asjalikke ja loomulikke
Toil on alati midagi tagavaraks,
„Kosjasõit", millele uue muusika millega nii oma koore kui kuulajaid
kirjutasjuhan Simm. Esietendus toi- "üllatada ja rõõmustaba. Seekord on
mus Tartu „Vanamuises". 1917 a.
võttis ka Tallinna „Estonia" laulumängu
oma repertuaari ja sama aasta
sügisel kirjutas autor tükile uue esimese
vaatuse juurde, mis ajast peale
on „Kosjasõit", neljavaatuslik.
lised organisatsioonid koostöös koguksid
veel kättesaadavad üliõpilas-,
laulud, koostaksid ja annäaksid neist
välja nootidega üliõpilaslauliku.
See tänuväärt algatus viib mõtted
aulikutele,
ades Paul
meie olemasolevatele
arvult ehk üie 10, alus
Kõlviku 1949.a. Geislingenis väljaantud
„Meie lauludega" ja lõpetades
Välis-Eesti/EMP mäfgi all Stockholmis
1983.a. ilmunud ,,MiAu lauluvara"
1,2. trükiga (esimene trükk ilmus
1953), mis oma nootidegja ja üldu-latusega
tõuseb asendamatule kohale.
Ligi 250 noodistatud populaarset
laulu väljaande põhiosas, millele liitub
34 laulu nootidega lisana üle 300-
1 leheküljel on hinnatav j saavutus.
Laulik algab Eesti, Soome, Leedu,
Ungari, Rootsi, Norra, Inglise, USA
ja .akadeemilise Gaudeamus igitur
lümnidega ja jätkub peagu ammendavas
valikus isamaalislte ja seltskondlike
lauludega, paljud n?ist kodumaal
keelatud ja oi^jalaagrjiga karistatavad.
Puudub loomulikult viimaste
aastate hilislooming ja — kahjuks
— just see,' millele Reino Sepp
juhtis tähelepanu: meie ajalooliste,
üle 160 aasta tagasi ulatuvate ajalooliste
üliõpilaslaulude kogumik või
isegi tagasihoidlik valik, kõnelemata
nende laulude tutvustamisest organisatsioonide
viisi eraldi^ On kahju.
helilint küllaltki heas esituses, mis
üsna tunduvalt laiendab meie pilku
rahvamuusikaliste võimete loomingulisele
omapärale.
Ühtaegu juhib see meid uuesti tagasi
Reino Sepa algatuse juurde. Kui
peaks tõepoolest olema kavas.„Minu
auluvara" II, siis on raske uskuda, et
sellega rööbiti võiks ilmuda ka üli-õpilaslaulik.
Liiatigi, kuna ettepaneku
tegemisest on möödunud juba üle
4 kuu, ilma et mõtet oleks asutud
kuski arendama edasi. Puuduks nagu
algataja tegelikkuses. Aga kas ei või
olla selleks ,,Minu lauluvara" II
mõeldav koostaja? Esiteks ettepaneku
tegijana üliõpilasorganisatsioonidele,
teiseks tehnilise nõuandjana.
Cantuste valik korporatsioonides,
seltsides ja segaorganisatsioonides
või naiskorporatsioonides oli suuresti
erinev. Seda teavad-tunnevad, nagu
ka üksikute laulude esitamisaegu
ja esitamisviise, ainult vanemad vastavate
kogemustega burshid, kelle
read päevast päeva hõrenevad;
SALVESTAMINE VAJALIK
Üksikute üldsusele tundmatute
või vähetuntud laulude noodistamine
on aeganõudev ja vastutusrikas
ülesanne muusika eritundjaile. Aga
siin võib tulla ju tõeliseks abistajaks
helilint. Kuulakem „ Kahte külge""
rahvamuusikat ja küsigem siis, kas
oodud laule isegi ligi saja-aastase
vaheajaga. Otse imepäraselt kajastuvad
eesti rahvuslikud ideaalid nii siis
Teatrihüvilistel on võimalus selle kui nüüd, ja luuletajäte-heliloojate
suurlavastuse nautimiseks 17. Lääneranniku
Eesti Päevade raames toimuval
teatrietendusel kolmapäeval,
3. juulil St. Marys Academy teatrisaalis
roosidelinnas Portlandis.
Koori kava on organiseeritud paa-rikuti.
Samal teemal loodud aga väga
erinevatel aegadel laulud seisavad
nüüd kõrvuti. Mõnes mõttes ehmatamapaneva
sisu ja mõtte paralleeliga
võime kohata siin muremõtteid eesti
keele ja meele pärast. Aga ka optimismi,
mida julges väljendada Kristjan
Jaak Peterson möödunud sajandi.
keskel või Juhan Liiv enne iseseisvuse
saavutamist.
Kui nende mõtteid kõrvutada
kaasaegsetega, siis on rõõmustav
märgata ~ jättes välja erinevused
sada aastat arenenud muusikalise
väljenduse ja eesti keele arengu osas
— kuivõrd üks teisele sisus käe ulatavad.
-
Rahvalaul ja rahvaluule on olnud
Iga uus MMEIE ELU" telllia aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
<äe ulatamine samas vaimus ja mõttes
üle aegade on lausa südant soojendav.
Kontserdil on kavas otsene laulu-ühendus
ka möödunud eestlaste
suurpäevadega Torontos: Esto '84.
huvisid. Pisitsükl, otse kontserdi südames,
pühendatakse ka nendele
väärtustele. Seekord sünnib seeTop-mani.
Männiku, Tubina, Pätsi ja Vet-tiku
kaasabil.
Estonia Koori kontsert teisipäeval
11. juunil, muusikafakulteedi Walter
Hallis — otse Planetaariumi taga,
Ontario Kuningliku muuseumi juures
— algab kell 7.30 õhtul.
Eesti Akadeemiline
Meeskoor Soome
Esimest korda saabub väljapaistev
Eesti Akadeemiline Meeskoor Põh-ja-
Soome. Kontsertreis toimub juunikuus,
mil Kajaani linnas on koori
võimalus kuulda 13. päeval.
Koor esineb ka mujal Soomes, näiteks
Helsingi Finlandia hoones juuni
algul. Külaliste kava koosneb „Kale-valast"
ja Kajaanis kuuldakse esmakordselt
Veljo Tormise 45 minutit
kestev helitöö visiidist Vipusesse.
80-liikmeline eesti koor esineb ka
veel Joensuu laulupeol.
?9 Ohtlikud isikud"
Rootsis
''!Xä'!ä^"^«^^f«^f''^'""'^''f'f ajalooliste üliõpilaslaulude samasu-allkirja
..Koostaja . Seega puudub g^^^ salvestamine - kui vaja siis
mitmes variandis — oleks ülešaama-tu
ülesanne meie akadeemiliste organisatsioonide
laulujuhtidele. „Kaks
külge" on ainult üks helinäiteid, meil
m selle kõrval ju küllalt ka teisi häid
salvestusi õhutavate ja julgustavate
eeskujudena. Säilitagem laulude sõnad
ja viisid, noodistamisega ja võibolla
ühiste kaante vahele asetamisega
„Minu lauluvara" Il-ga on siis
aega. Aega ei ole aga üldse enam järel
esimese kultuurilise kohustuse täitmisega,
s.o. nende ajalooliste laulude
salvestava päästmisega helilintide
võimalus tema usutlemiseks seoses
kavadega edaspidiseks ja tiitli lisa-märgusega
. j l " . Eriti veel, kuna ka
eessõnas leidub märkus, et ,,Minu
lauluvara" I on osa samanimelisest
suurteosest",
HELILINT , ' 1
Saatesõna'sisaldab ka märkuse, et
esines suuri ^raskusi paljudele lauludele
õige viisi leidmisel, kuna laule
on levinud mitmes variandis ja puudusid
origiriaalide noodid. See märkus
viib tahtmatult tähelepanu Välis-
Eesti/EMP väljaandel 1.a. jjõuluks
ilmunud helilindileKaks külge Ees-
Eesti m
„Korrida*' Soome tv-s
Soome tv näitas Olav Neilendi filmi
„KorridaV, soome nimega „Här-kätaistelu",
kuna filmi tegelasteks
ka suur hulk kolhoosi härgi. Aastal
1982 tehtud film käsitleb vanema, ja
noorema generatsiooni-vahelist vastuolu
sotsialistlikus ühiskonnas.
Sündmuskohaks oli valitud Soome
lahe saar, kuhu vanem kunstnik kolis
oma noore naisega. ;
Sinna asus veel kolmas tegelane,
noormees, ja tekkis „abielukolm-nurk".
..Helsingin Sanomat" filmikriitik
Mikael Franti kirjutas, et Neilandi
filmis on algupärast tundelisust, mida
on näha Teuvo Tulio melodraa-mades,
Ta kaldus arvamusele, et va-
Peetri kirikus
Emadepäeva kontsert-jumalateenistus
Möödunud emadepäeva jumala- laule. Need kõik olid otseses ühen-teenistus
Peetri kirikus oli tublisti duses emadepäeva südamlikkuse ja
ka muusika teenistuses. Muusika soojusega. Helen Töbias-Duesbergih
oli kavas — Kanadas esiettekandeli-sena
mõjuv lühikompositsioon:
„Väga õnnis on see . . . " . Mihkel Lüdigi
harras ,,Minu altar" oli solistile
— naguTobias-Duesbergilaul, väga
teenistuses, mis ikka mõtles ja
pöördus päevale, mis pühendatud
emadele.
Kogu teenistus algas selleks puhuks
loodud lühifantaasiaga orelile soodsaks võimaluseks jagada kogu-
Roman Toilt teemal „Kas emasüdant dusega nii viiside mõjuvust ja sõnade
tunned sa". ' sisukust.
Proloogina teenistusele endale Lõpuks laulis solist veel laule soo-laulsid
koguduse pühapäevakooli ja me heliloojatelt: Hannikainen ja
leerieelsete grupid Margit Viia juha- Maasalo. Mõlemad olid muusikali-tusel.
Margit oli siia leidnud südam- seh meie kogudusele värsked ning
likud, päevakohased helindid. Üks sügavalt läbituntud,
neist oli soome helilooja Sirkia sulest Jumalateenistuse organist, dr. Toi
ja teine Torontos eluneva organisti koostöö külalis-solistiga oli väga
Leida P i l f i loodud Esimeses aitas 1 painduv, registratsioon vaheldusri-veel
kaasa Monika Roose blokkf löö- kas ja laulude sisuga sobivas kooskõ-dil
ning teisele oli Roman Toi lisa- i las. Mõned soolohäälest edasi kasvanud
sillerdava flöödiobligaadi, mille nud orelipaisutused olid veenvad ja
esitas Tiina Sermat. sügavalt dramaatilised.
Külaline USA'st — sopran Ellen Sisuka ja emadepäeva mõttele lä-
Kuüldavasti Stockholmis esine-nud„
Estonia" teatri rahvast hoiatati
nõukogude võimurite poolt astumast
ühendusse järgmiste väliseestlastega:
Ants Kippar, Jüri Lina, Alex M i -
lits, Arvo Horm, Juhan Koklä ja Valdo
Randpere. Ka olid politrukid teat-rirahval
ära keelanud vastamast teiste
väliseestlaste neile küsimustele,
mis võiksid puudutada Tallinnasse
nWhajäetud I priimabaleriini Kaie
Kõrbi, kelle venna Jan Kõrbi üle oli
lõppenud kohtulavnstus, mille tagajärjel
ta ühtekokku kaheksaks aastaks
„külmale maale" läkitati (neli aastat
range režhiimiga sunnitöölaagrit ja
neli aastat asumist).
Parve-Valdsaar esitas kahes grupis
hei läheb film Uiga pateetiliseks. Po-' koguni seitse laulu. Esimene grupp
sitiivseteks külgedeks k r i t i s e e r i lei- oli üsurõömus ja-kindel vaatlus klas-hedal-
seisva jutluse ütles koguduse
õpetaja Andres^Taul.
oKa
dis, et peategelasel on kandejõudu,
keeletoonid on võluvad ning näitlejad
väga innustunud, eriti Rita Raavele
, ennustas suurt populaarsust.
Film esitati eesti keeles, mis kindlasti
soome vaatajatele meeldis paremini,
kui vene keele dubleerimine.
sikalisse muusikasse: Bach, Scarlatti 1
ja Haydn.
Ellen Parve-Valdsaar esitas nõud-,
likud ja kujunenud vokaalsust nõudvad
palad kindla sissetundmise ja
diktsiooniselgusega.
grupp sisaldas eesti ja soome
KI3»(>^(KaEI><>«»<) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-30-07
