1985-05-30-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iu" nr. 22 (1839) 198S • 0 ja kiriku eelarve üle 'ohkem kui teoloogilis-e üle. Samuti oli seal eenistusi ja püüti ka ste suhtes diskriminat-ja iga] teensitusel oli ees-kui ka naispastor. inistus peeti võimle: oli väga halh akustika llya mulje. Väga hea oli je koori poolt — Regina erikolledžitestjaPiibli le lisaks esitati e, näidend nWhywe niVoli väga hästi ette väga hea mulje. Kont-terlaste hümniga „Üks^ varjupaik". iseid hüvitusi see si- Imine toob eestlaste" |c: „ E!estlastele see pal-too. .Me oleme ju nii mada sinodite liikmed lalju lihtsam kuuluda' lisse, kui hakata valit-list otsima Eesti sinodi- |i,tuseks eestlastele see, fütšioDnis on ettenäh-jial Interest Conferen-lud vähemusgruppide- L soomlased, lätlased esitada iga kahe Ejasta Ikonverentsile memo-tšusi. jmilliseidELGIC tb arvestama. Kü'i me (da sellena registreeri! võimalus „Special ifenci"' raames oma lid ja ötsusi esitada, Ikonventsioon mööda raid peab neid aruta- )räostkonnal loota, et [eie konverentsi raha-oliihuvitav.", ied eesti kirikud ei iku? ,,Missouri sinodisse ito Peetri ja Kolmai- |atharine, Ottawa ja je kogudused." iTeie arvamine ühi" iinodi alla, et eesti oma memorandu-suurehia foorumi Juna sielle „Special rence" raames?" „See oleks võib-olla meile see nii suurt je^intteinud, niikaua jod ei hakka nõudma 1%-selt neriHe dogma ^ueiolemeilmingi-li. Aga niikaua, kui letakse, ei ole meil Ibleemi". y j; lasakult — praost lõmmik, P^ul Piir, iBernhard Teder, lii kirikus kõrval on ta leidnud 1 Kaastööks suuremaid » kogudused omajad. Pastor Lige on [ja ja tema juhtimisel crcrftis kasvanud ka-jusepbolest paari vii- [sul. [gas on pastor Lige i isa Vulfi kaudu, kes / ^ l ehitusettevõtjana lajana, kuid paremas jrna läbf:' Terry Lige | l on abielus Emma-jpa^ störi Allan Lauri-jirik asub aadressil Ive. (Üks blokk lääne pks blokk lõuna poo! "nr. 22 (^839) 1985 „ 30; MAIL THURSDAY, MAY S0 ^ oo ee rosiiiiF Ajal kui „natsijainf' võtab Kanadas enam hoogu seoses riikliku uu-rimiskomisjonf tööga, on kõvene-imud hääled, mis nõuavad ka N. Liidu sõjaroimarite paljastamist ja Hiljuti avatud „Simon Wiesenthal Centre" Kanada osakond (49 West-möre Drive, Rexdale, Ont. M9V4M3) on alustanud aktsiooni 10 000 isiku leidmiseks, kes Igaüks annaks toetuseks vähemalt 25 dollarit, et aidata natsi-sõjakurjat_egijad kohtulaua ette 'viia.'.'\.. , • ' • . •. . Samal ajal on ilmunud brošüür „Gommunism: The I Unpunished Crime" (Kommunism: karistamata roim) Prelude Publication (P.O. Box 273, Station „A", Islington, Ontario, M9A 4X2) väljaandel, kus rohkete pihide kaasabil näidatakse kommunistide mõrvu' Baltimaades, Ukrainas ja mujal. Trükist, mille autoriks S. Astons, saab tellida kirjastuselt annetusega, mille,alammääraka 5 dol. WIESENTHELI KESKUS Simon Wiesenthali keskus asutati 1977.a., et jälitada natsi-sõjakurjate-gijaid kõikjal, kus nad asuvad, võidelda ,,revisionistide" vastu, kes väidavad, et ,,Holocausti" (juutide mässmõrv) kunagi ei olnud. Keskus asub Kalifornias ja hüüd, nii üteldakse laialisaadetud ringkirjas, ,,suur osa sellest tööst on koondatud Kanadasse". Annetuste . kogumise ringkirjas, millele alla kirjutanud keskuse direktor dr. Gerald Margolis, üteldakse. et Kanadas on varjupaika leidnud 3000 natsi-sõjakurjategijat ja kaasaaitajat, mille kohta keskuse esindaja Sol Littman oli saanud täiendavaid tõendeid oma hiljutisel 10 nädalat kestnud uurimisreisil Lääne- ja Ida-Euroopas. Riikliku ,,Deschenes uurimiskomisjoni" loomine on olnud Solicitor General Elmar McKay ja Wiesenhthali keskuse esindajatega nõupidamise tulemus. Keskus värbab omale kuut liiki liikmeid liikmemaksuga 15-1000 dol. Üks „Meie Elu" lugejaid, kes oli saanud sellise Vär-bamiskirja arvas, et ta oli välja valitud oma saksapärase perekonnanime pärast. KOMMUNISTIDE ROIMAO Kommunistide roimi kirjeldav trükis „Communism — The Unpunished Crime" hõlmab mitmeid maid, peamiselt aga Eestit, Lätit, Leedut ja Ukrainat. Brošüüris üteldakse, et • kaupluste raamaturiiulid näitavad jätkuvat arveteõiendamist natsismiga, kuid harva mõni teos inimõiguste eitamisest kommunistide poolt. Natsism on hävitatud ja tema suuremad juhid kas surnud või karistatud. Kuid kommunism püsib ja surub maha inimõigused okupeeritud Ida-Euroopas ja juhtide üle ei ole kunagi kohut mõistetud ega neid karistatud. Põhja-Ameerikas teatud poolt nõutakse „ sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist ja nende deporteerimist. Palju informatsiooni selleks on antud KGB poolt Ida-Euroopa kõmmu-nismvastaste laimamiseks ja diskrediteerimiseks. Juutide keskorganisatsioon B'nai B'rith süüdistab Los Angeleses asuvat Simon Wiesenthali keskust sel-les, et ta levitab ebatäpset ja liialdatud informatsiooni juutide taga- Musämise kohta Ühendriikides ja Euroopas. Teade on pärit B'nai B'rith Anti-Defamation League kirjast teistele juutide keskorganisatsioonidele, mis sattunud „The Times" kätte New Yorgis, juudid kunagi ei kritiseeri avalikult ühe või teise organisatsiooni tegevust. Se^' da tehakse salajastes ringkirjades, nagu seegi, mis siiski sattus ühe ajakirjaniku näppu.i Anti-Defamation League ringkirjas süüdistatakse kirja, mis välja saadeti koos rahakogumise kirjaga, ja kirjutatud alla Wi)t^enthali keskuse advokaadi Martin Mendelsöhni . pooh.' „, V' • • I' Kirjas selgitatakse, et natside tegevus on tõusmas Ühendriiges ja Euroopas. Mendelsohn juhatas natsi-sõjakurjategijate jälitamise osakonda USA kohtuministeeriumis 1979. aastast kuni 1980. aqistani. Anti-Defamation League süüdistab, et Wiesenthali keskus liialdab ja. esitab valeandmeid, nagu kirjutab ühes ringkirjas J. Jinpr, Anti-Defamation League ülemaalise inimõiguste osakonna direktor. Kirja avaldamine ärritas J, Jingerit, kuid järelpärimisel seletas taret Anti Defamation League andmete kohaseh juudivastane liikumine Ühendriiges on vähenenud viimaste aastate jooksul. Wiesenthali keskus aga kaitseb Mendelsöhni, kes töötas kohtuministeeriumis ja omab palju teadmisi sellel alal. Mendelsohn ja rabi Hier ühiselt teatasid, et neiil ei ole midagi juurde lisada ja nemad avalikult ei vaidle organisatsiooniga selle üle, kui tõsine on juutide tagakiusamine meie ühiskonnas tänapäeval. Morris Dees, kes aitas koostada Mendelsöhni kirja^ seletab omalt pooh, et Anti-Defamation League on oma informatsiooniga 10 aastat tegelikkusest taga. Juudivastased grupid ei tee enam avalikku lärmi nagu varem. Need grupid hakkavad minema põranda alla. Kavatsetakse hakata tegutsema terrori abil ja ilma reklaa- 'mita. Peale natsigruppide on veel palju juudivastaseid gruppe, kes ei ole natsid, juudi ajaloo professor California ülikoolis, Deborah Lip-stadfi arvates on juudivastane liikumine olemas, kuid mitte alarmeeriv ega paanika vääriline. Liialdatud on Wiesenthali keskuse väide, et Saksamaal otsiti läbi 2000 sakslase kodud ja konfiskeeriti^ virnade viisi kihu-tuskirjandust. Liidu andmete kohaselt läbiotsimine teostati 1981. aastal ja kui palju kodusid läbi otsiti ja mida sealt leidi on vaieldav. Meie oleme leidnud; et juutide vihkamist juhib natside võrk, mis ulatub ülemaailma, kuid ütelus, et Euroopas on äge juutide vihkamine, on liialdus. ^rgentima kroonika" EELK BUENOS AIRESE Reformatsiooni Kogudusesl on viimastel kuudel aset leidnud mitmed erijuma-lateenistused: 24 märtsil toimus jumalateenistus, koguduse organisti Liidi Laksi (surnud 28.112.84) mälestamiseks. Muusikalises osas esines meie solist viiulikunstnik Lemmi- Reet Vilms, ja samuti L. Laksi õpilased: sopranid Liliana Invernizio, Emilse; Zulverti ja Maria Angšlica Aranda, keda saatis läti koguduse organist Elvira Liepinš. , 28. aprillil pidas õpetaja Ingo-Tiit Jaagu oma lahkumi^e|-jumalateenis-tuse, millele järgnes ühine koosviibimine teelauas. Samas toimus kingituste üleandmine, mil puhhl kõnelesid koguduse esimees Endel Oraste, Naisringi esinaine Helju Allik ja Eesti Selts„Estonia" esinaine Heljo Pü-yi. Ingo-Tiit jaagu teenis meie kogudust 11 aasta jooksul. Lahkus Buenos Airesest 9. mail, lennates S§o Paulosse, et jumalaga jätta ka sealse eesti kogudusega. Edasi läheb teekond Stokholmi, kuhu saabub mai JEWISH NATIONAL FUND GOLDEN BOOK CERTIFICATE Ü 7^ ii m. m "J. J t ' .1 - ' 3 WAWA TÄNU TÄHEKSTEMA /UÄL0OU5E TEO EEST-WÖOM GSJMEME JUUWRABWA AJALÖIS-RAHWÜS-KULTUÜWUSS AUTONOOftMA KlNKIWISf EEST J^UW «VAKEMIKRAMWALE EESTIS • • ' . • SIJONISTUKÜ O^NISSATSIONNI POaT EESTIS wmmmm 2; , (10.2,1927; In appreciation of the benefit of a unique cultural autonomy, gränted in 1925 by Estonia to its national minoritics, the Jcvvish National Fund in Palcstine prcscntcd in 1927 to the Republic of Estonia (under Soviet occupation since World V/ar II) a special award, the certificatc of which is reprodiiced ahove. The Hebrew and Estonian inscriptions read in Englishas foiiows:, E S T O N I A N REPUBLIC...As a sign of gratitude f^r the iirst historical deed in the history of Israel through the gift of national . and cultural autonomy to the Jewish minority in Estonia. Recorded by the Zionist Organization of Estonia. Eesil SioiistlSku orgamsatsiooni poolt 1927. a. Eesti vabariigile antud tänukiri juudi vähemusrahvusele antud Kultuurautonoomia eest. Siim Saare: rry Soun#õ lilh®d®il, 165 aakrit. 2S aakrit ülejäänud mets. Väike alükatega järv, jõgi. Matka ja ^iisusa rada. Georgian Bay on 400 meetrit eemal ja linn 3 km eemal, gluniaja ja muud ehitused!. tv,- yelistag® 1]-705-74q-9716 v5i Hiinlane andis eesti investeerimisettevõtte asutamise idee oskve projekt Pirk, keda kogudus palus üle võtta eestikeelse Jumalasõna kuulutamise, Seda lektoritööd tegi A.P. juba aastatel 1973/74, mil siinne kogudus jäi ligi kaheks aastaks ilmaõpetajata. Pärast jumalateenistust oldi koos teelauas, mille korraldajaks olid E.S. ..Estonia" ja meie kogudus. Sõnalise osa, mille kava koosnes ühislauludest ja deklamatsioonidest, oli koos-tanud'Helmi Oraste. Kõikidele eelnimetatud jumalateenistustele sai osaks rohkearvuline koguduseliikmete ja kaasmaalaste osavõtt. 12. mail toimus emadepäeva-ju-malateenistus, mille pidas Andres Oma 85. sünnipäeva tähistas Buenos Aireses kaasmaalane Maria Reio, sünd. Oepik. M.R. sündis 15. mail 1900 Virumaal. Elas Rakveres, kus abiellusNikolai Vilbergiga (vangistatud 1941). Augustis 1944 põgenes M.R. Rootsi, kust 1953.a. asus Argentiinasse, abielludes siin koi. - hn. Ago Reioga (surnud 1971) Vaatamata kõrgele vanusele OB M.R. hea tervise juures. • A.P., Ajalehtedest võis lugeda, et N . Vene hakkab oma impeeriumis võitlema dissidentide kõrval ka loodusjõudude vastu. Tahab muuta Siberi ja Ida-Euroopa kliima, sest pole leitud paremaid vahendeid kroonilise toidupuuduse kõrvaldamiseks. Saadud informatsiooni kohaselt N. Vene kotnmunistlikupartei Keskkomitee, oma hiljutisel koosolekul otsustas juba järgneva aasta algul lasta käiku nõrgalt uuritud kontro-versaalselt revolutsiooniline maapinna niisutusprojekt. Selle sihiks olla Kesk-Aasia kõrbetaolise maaala muutmine viljakandvaks põllumaaks sellega, et Siberis Põhja-Jää-merre voolavate jõgede vett juhtida tagurpidi lõunasse — Araali merepiir-konda ja ka Volga basseini ühendiga Doonausse. Kui Mao Tse-tung Hiinas lisaks kommunismile teostas ka n.n. kul-tuurrevolutsiooni haritlaste ja töölis- • tesegamiseks a. 1966-76, siis N.Vene jälgis seda rahulikuh ja lootis, et nõndaviisi tulevikus Peking'i nimeks võiks panna Brezhnevograd. Kuid suurnaabri juures kujunesid olukorrad vastupidiseks. Juba 1978 aastast peale ehitatakse seal Deng Xiaoping' i jt. juhtimisel uut majandussüsteemi, mis kõlbmatuks osutund kommunismi asemel läheneb^ samm-sammult eramajandussüsteemile koos rahvusvahelise kaubandusega. Samalajal on aga N. Vene sattund iseliätta oma utoopilise kolhoosi-sovhoosi süsteemiga, olgugi et väliselt paistab seal külluses relvi ja muid võimuvahen-tieid maailmavallutamiseks, millisest eesmärgist taganemiseks ei nähta ühtegi märki. ' Öeldakse, et maapinna niisutus-projekti käigustamisel on vaja kaevata kanaleid, ehitada tamme ja pumbamaju veekogu juhtimiseks . lõunasse, kus peakanali pikkus on ligilähedane vahemaale Torontost Calgarisse ja algab Siberist, Belogor-je külast (Obi ja Irtõshi jõgede ühend) veemassiga, mis võrdne Mississippi jõele USA-s. Andmete kohaselt on uuritud projekti sadade teaduslike asutuste poolt, kuis jõutud eitavale seisukohale kartusest, et kogu ümbruskonna kliima võiks muutuda halvemaks, mille parandamine ei ole hiljem enam võimalik. Teadlased on seletand, et inimese ülesandeks'ei tohiks olla ümbruskonna kliima muutmine.vaid ainult selle stabiliseerimine. Siinkohal poleks ülearune kriipsutada alla, et antud juhul esimest korda N. Vene ajaloos on aset leidnud vastuseis riigivõimu organi-te^ le! Uudismaade-ja veekogudeminist-ri seletusel selle hiigel niisutuspro-jekti lõpuleviimine võtvat vähemalt pool sajandit ja Euroopa osas tulla maksma ligi miljard dollarit, kuna Siberipoolne osa maksvat vähemalt 40 miljardit dollari (ÜSA). Lisatakse, et selle taolise projekti kava oli ka StalinMl vastavalt ühele juba eelmisel sajandil uuritud probleemile, kuid Stalin lükand selle rakendamise edasi määramata ajale. KhrushchevM ajal kerkis küsimus uuesti päevakorda, kuid probleemiuurijatel eritead-lastel õnnestund teha selgeks, et projekt on ohtlik ja selle rakendamine võib tuua kasu asemel ainult kahju. Praegused N. Vene impeeriumi raugaealised võimukandjad ei arves-tand oma eriteadlaste arvamusi ja nende eitavat seisukohta ja otsustasid panna projekti käiku vaikselt avalikkust informeerimata. Peapõhjus seisab selles, et 4 aastat järjest on kannatatud põllusaagi ikalduse pärast. Viimane aasta kujunenud päris nälja-aastaks ja väljast toitainete ostmine tekitavat suurt muret, kuna osta olla võimalik vaid kulla eest. Seega N. Vene rahvas võib sattuda revolutsioonilisse keerisesse juhtkonna utoopiliselt tagurliku valitsuse pärast, kes hoiab kramplikult kinni oma võimupositsioonidest otsustega, mille tagajärgi pole ette näha. • A.M. ' STOCKHOLM - Rootsi eestlaste äsja asutatud investeerimisettevõtte „Estinvesti^' tegelikuks algatajaks oli hiinlane, ütles ettevõtte tulihing Siim Saare „Ee8ti Päevalehele" antud jutuajamises. Härra Tsai, kes on abielus eestlannaga ja kelle lapsed käisid ka eesti algkoolis Stockholmis,võttis minuga kontakti mõne aasta eest ja jutustas, kuidas hiinlased on suutnud muretseda küllaU kapitali, et üle kogu maailma asutada edukaid ettevõtteid. Sellega kogu asi algaski... Tsai jutustas hiinlaste ettevõtete ülesehitamisest. Ta oli imestunud, et eestlased, kes suudavad läbi viia nii kõrgeklassilisi kuUuurilisi üritusi nagu Eesti Päevad, siiski on jäänud majanduslikult suhteliselt nõrgaks. Hiinlased eksiilis on agamajandus-likuh tugevad, kuid kultuuriliselt suhteliselt nõrgad. Siim Saare kutsus kokku grupi keskealisi majandusalal tegutsevaid eestlasi, kes olid rahvuslikult huvitatud. — Organiseerimisprotsess >oli juriidiliselt keeruline. Me pidime alguses kokku leppima eesmärgi osas ja siis leidma hea lahenduse tehnilisele MÕNE REAGA Metsa krematoorium Tänapäeval, kus päevagi ei möödu ilma et keegi ei kõneleks looduskaitsest ja kus isegi ühte-teist sel alal ka tegelikult korda saadetakse, kõlab nagu uskumatuna, et alles sadakond aastat tagasi põletati Kanadas hektarite kaupa lehtpuumetsi potase (kaaliumkarbonaat) saamiseks, mida Inglismaale eksporditr klaasitööstuses kasutamiseks. Ühe aakri lehtpuumetsa mahapõletamise teel saadi ai-nuh umbes 250 naela potast. Teiste sõnadega kui ühest ruutkilomeetrist lokkavast vahtrikust oli järgi jäänud'ainult tulest laastatud kõrb, kus tuhanded ulukid kremeeriti ja ülejäänute elukord peapeale pööratud sai, siis oli kõige selle hiiglasliku hävitustöö tulemuseks ainult üks ho-bukoorem potast, mille eest mõned asukad ülesostja käest saadud rahaga oma kasinat sissetulekut suurendada said, või vahetuskaubana toidumoona oma kehakinnituse vaheldusrikkamaks tegemiseks, või siis viskit oma vaimu teritamiseks vastu said. See : loodusvarade lagastamine kestis kuni. a. 1885-ni, mil teaduse edusammud senise meeletu praksise, kui iganenu, üleliigseks muutsid. 4s-läbiviimisele. Aga peaaegu kõik olid väga entusiastlikud. Raskuste hulka kuulub, et invest-mentettevõte ei saa niisama jagada toetusi ideelistele rahvuslikele üritustele, milliste toetamine oli üheks peamiseks eesmärgiks Estinvesti asutamisel. Selle, jaoks oli vajalik luua Estfond. Estfond saab oma summad osalt Estinvesti kasumist ja osalt toetustest, mis eestlased ise annavad fondile näiteks päranduste kaudu. Fondi eesmärgiks on põhiliste rahvuslike probleemide lahendamine. Fondi juhatuses, kuhu kuuluvad Estinvesti juhatuse liikmed, on arutatud mitmesuguseid mõtteid, aga konkreetseid plaane veel ei ole. Võimalikeks projektideks on /näiteks eesti trükikoja asutamine, kus saaks ülemaailmseid publikatsioone trükkida, eesti teenindusmaja vanematele inimestele, ja palju, palju muud, — NEsimesi toetusi on võimalik välja maksta võib-olla paari aasta pärast. Enne tuleb Estinvest välja arendada ja alles siis saab hakata üritusi toetama. Kui kõik areneb lootuste kohase t, peaks olema võimalik alustada koostööd ka teiste eesti fondidega. Nii oleks võimalik saada päris suuH summasid. Eestlastel on tegelikult kohutavalt palju, fonde. Ma arvan, et Rootsis võib eesti fondides olla kokku 10 miljoni krooni ümber, ülemaailmselt võib olla tegemist 30 kuni 50 miljoni krooniga. — Esmajärgus on seega vajalik Estinvest üles ehitada. Kuidas saava^ inimesed näiteks osta Estinvesti aktsiaid? — Aprjllis toimub aktsiate käibelelaskmine 3 miljoni krooni ulatuses. •Emissiooni ajal on teatud päevadel büroo avatud Stockholmi Eesti Majas. Ühtaegu sõidavad Estinvesti esindajad ringi eestlaste keskustes Rootsis ja esinevad eesti organisatsioonides, informeerimaks Estinvesti tegevusest ja eesmärkidest. Estinvesti aadressiks on Estinvest, Eesti Maja AB, Wallingatan 32, 11124 Stockholm. — Miks peaksid eestlased oma hoiuseid just Estinvesti paigutama? — Estinvestis tegutsevad kompetentsed majandusmehed, kes kõik on saavutanud suurt edu rootsi turgudel. Kolm Estinvesti juhatuse liiget on ühtlasi rootsi börsiettevõtete as^ jaajaja direktorid. Seepärast püüame saavutada kasumi', mis annab aktsiaomanikele rohkem kui sama suured pangahoiused. Peale selle toetab veel Estinvest eesti üritusi Estfondi kaudu. [Usutles: ÜLO IGNATS)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 30, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-05-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850530 |
Description
Title | 1985-05-30-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | iu" nr. 22 (1839) 198S • 0 ja kiriku eelarve üle 'ohkem kui teoloogilis-e üle. Samuti oli seal eenistusi ja püüti ka ste suhtes diskriminat-ja iga] teensitusel oli ees-kui ka naispastor. inistus peeti võimle: oli väga halh akustika llya mulje. Väga hea oli je koori poolt — Regina erikolledžitestjaPiibli le lisaks esitati e, näidend nWhywe niVoli väga hästi ette väga hea mulje. Kont-terlaste hümniga „Üks^ varjupaik". iseid hüvitusi see si- Imine toob eestlaste" |c: „ E!estlastele see pal-too. .Me oleme ju nii mada sinodite liikmed lalju lihtsam kuuluda' lisse, kui hakata valit-list otsima Eesti sinodi- |i,tuseks eestlastele see, fütšioDnis on ettenäh-jial Interest Conferen-lud vähemusgruppide- L soomlased, lätlased esitada iga kahe Ejasta Ikonverentsile memo-tšusi. jmilliseidELGIC tb arvestama. Kü'i me (da sellena registreeri! võimalus „Special ifenci"' raames oma lid ja ötsusi esitada, Ikonventsioon mööda raid peab neid aruta- )räostkonnal loota, et [eie konverentsi raha-oliihuvitav.", ied eesti kirikud ei iku? ,,Missouri sinodisse ito Peetri ja Kolmai- |atharine, Ottawa ja je kogudused." iTeie arvamine ühi" iinodi alla, et eesti oma memorandu-suurehia foorumi Juna sielle „Special rence" raames?" „See oleks võib-olla meile see nii suurt je^intteinud, niikaua jod ei hakka nõudma 1%-selt neriHe dogma ^ueiolemeilmingi-li. Aga niikaua, kui letakse, ei ole meil Ibleemi". y j; lasakult — praost lõmmik, P^ul Piir, iBernhard Teder, lii kirikus kõrval on ta leidnud 1 Kaastööks suuremaid » kogudused omajad. Pastor Lige on [ja ja tema juhtimisel crcrftis kasvanud ka-jusepbolest paari vii- [sul. [gas on pastor Lige i isa Vulfi kaudu, kes / ^ l ehitusettevõtjana lajana, kuid paremas jrna läbf:' Terry Lige | l on abielus Emma-jpa^ störi Allan Lauri-jirik asub aadressil Ive. (Üks blokk lääne pks blokk lõuna poo! "nr. 22 (^839) 1985 „ 30; MAIL THURSDAY, MAY S0 ^ oo ee rosiiiiF Ajal kui „natsijainf' võtab Kanadas enam hoogu seoses riikliku uu-rimiskomisjonf tööga, on kõvene-imud hääled, mis nõuavad ka N. Liidu sõjaroimarite paljastamist ja Hiljuti avatud „Simon Wiesenthal Centre" Kanada osakond (49 West-möre Drive, Rexdale, Ont. M9V4M3) on alustanud aktsiooni 10 000 isiku leidmiseks, kes Igaüks annaks toetuseks vähemalt 25 dollarit, et aidata natsi-sõjakurjat_egijad kohtulaua ette 'viia.'.'\.. , • ' • . •. . Samal ajal on ilmunud brošüür „Gommunism: The I Unpunished Crime" (Kommunism: karistamata roim) Prelude Publication (P.O. Box 273, Station „A", Islington, Ontario, M9A 4X2) väljaandel, kus rohkete pihide kaasabil näidatakse kommunistide mõrvu' Baltimaades, Ukrainas ja mujal. Trükist, mille autoriks S. Astons, saab tellida kirjastuselt annetusega, mille,alammääraka 5 dol. WIESENTHELI KESKUS Simon Wiesenthali keskus asutati 1977.a., et jälitada natsi-sõjakurjate-gijaid kõikjal, kus nad asuvad, võidelda ,,revisionistide" vastu, kes väidavad, et ,,Holocausti" (juutide mässmõrv) kunagi ei olnud. Keskus asub Kalifornias ja hüüd, nii üteldakse laialisaadetud ringkirjas, ,,suur osa sellest tööst on koondatud Kanadasse". Annetuste . kogumise ringkirjas, millele alla kirjutanud keskuse direktor dr. Gerald Margolis, üteldakse. et Kanadas on varjupaika leidnud 3000 natsi-sõjakurjategijat ja kaasaaitajat, mille kohta keskuse esindaja Sol Littman oli saanud täiendavaid tõendeid oma hiljutisel 10 nädalat kestnud uurimisreisil Lääne- ja Ida-Euroopas. Riikliku ,,Deschenes uurimiskomisjoni" loomine on olnud Solicitor General Elmar McKay ja Wiesenhthali keskuse esindajatega nõupidamise tulemus. Keskus värbab omale kuut liiki liikmeid liikmemaksuga 15-1000 dol. Üks „Meie Elu" lugejaid, kes oli saanud sellise Vär-bamiskirja arvas, et ta oli välja valitud oma saksapärase perekonnanime pärast. KOMMUNISTIDE ROIMAO Kommunistide roimi kirjeldav trükis „Communism — The Unpunished Crime" hõlmab mitmeid maid, peamiselt aga Eestit, Lätit, Leedut ja Ukrainat. Brošüüris üteldakse, et • kaupluste raamaturiiulid näitavad jätkuvat arveteõiendamist natsismiga, kuid harva mõni teos inimõiguste eitamisest kommunistide poolt. Natsism on hävitatud ja tema suuremad juhid kas surnud või karistatud. Kuid kommunism püsib ja surub maha inimõigused okupeeritud Ida-Euroopas ja juhtide üle ei ole kunagi kohut mõistetud ega neid karistatud. Põhja-Ameerikas teatud poolt nõutakse „ sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist ja nende deporteerimist. Palju informatsiooni selleks on antud KGB poolt Ida-Euroopa kõmmu-nismvastaste laimamiseks ja diskrediteerimiseks. Juutide keskorganisatsioon B'nai B'rith süüdistab Los Angeleses asuvat Simon Wiesenthali keskust sel-les, et ta levitab ebatäpset ja liialdatud informatsiooni juutide taga- Musämise kohta Ühendriikides ja Euroopas. Teade on pärit B'nai B'rith Anti-Defamation League kirjast teistele juutide keskorganisatsioonidele, mis sattunud „The Times" kätte New Yorgis, juudid kunagi ei kritiseeri avalikult ühe või teise organisatsiooni tegevust. Se^' da tehakse salajastes ringkirjades, nagu seegi, mis siiski sattus ühe ajakirjaniku näppu.i Anti-Defamation League ringkirjas süüdistatakse kirja, mis välja saadeti koos rahakogumise kirjaga, ja kirjutatud alla Wi)t^enthali keskuse advokaadi Martin Mendelsöhni . pooh.' „, V' • • I' Kirjas selgitatakse, et natside tegevus on tõusmas Ühendriiges ja Euroopas. Mendelsohn juhatas natsi-sõjakurjategijate jälitamise osakonda USA kohtuministeeriumis 1979. aastast kuni 1980. aqistani. Anti-Defamation League süüdistab, et Wiesenthali keskus liialdab ja. esitab valeandmeid, nagu kirjutab ühes ringkirjas J. Jinpr, Anti-Defamation League ülemaalise inimõiguste osakonna direktor. Kirja avaldamine ärritas J, Jingerit, kuid järelpärimisel seletas taret Anti Defamation League andmete kohaseh juudivastane liikumine Ühendriiges on vähenenud viimaste aastate jooksul. Wiesenthali keskus aga kaitseb Mendelsöhni, kes töötas kohtuministeeriumis ja omab palju teadmisi sellel alal. Mendelsohn ja rabi Hier ühiselt teatasid, et neiil ei ole midagi juurde lisada ja nemad avalikult ei vaidle organisatsiooniga selle üle, kui tõsine on juutide tagakiusamine meie ühiskonnas tänapäeval. Morris Dees, kes aitas koostada Mendelsöhni kirja^ seletab omalt pooh, et Anti-Defamation League on oma informatsiooniga 10 aastat tegelikkusest taga. Juudivastased grupid ei tee enam avalikku lärmi nagu varem. Need grupid hakkavad minema põranda alla. Kavatsetakse hakata tegutsema terrori abil ja ilma reklaa- 'mita. Peale natsigruppide on veel palju juudivastaseid gruppe, kes ei ole natsid, juudi ajaloo professor California ülikoolis, Deborah Lip-stadfi arvates on juudivastane liikumine olemas, kuid mitte alarmeeriv ega paanika vääriline. Liialdatud on Wiesenthali keskuse väide, et Saksamaal otsiti läbi 2000 sakslase kodud ja konfiskeeriti^ virnade viisi kihu-tuskirjandust. Liidu andmete kohaselt läbiotsimine teostati 1981. aastal ja kui palju kodusid läbi otsiti ja mida sealt leidi on vaieldav. Meie oleme leidnud; et juutide vihkamist juhib natside võrk, mis ulatub ülemaailma, kuid ütelus, et Euroopas on äge juutide vihkamine, on liialdus. ^rgentima kroonika" EELK BUENOS AIRESE Reformatsiooni Kogudusesl on viimastel kuudel aset leidnud mitmed erijuma-lateenistused: 24 märtsil toimus jumalateenistus, koguduse organisti Liidi Laksi (surnud 28.112.84) mälestamiseks. Muusikalises osas esines meie solist viiulikunstnik Lemmi- Reet Vilms, ja samuti L. Laksi õpilased: sopranid Liliana Invernizio, Emilse; Zulverti ja Maria Angšlica Aranda, keda saatis läti koguduse organist Elvira Liepinš. , 28. aprillil pidas õpetaja Ingo-Tiit Jaagu oma lahkumi^e|-jumalateenis-tuse, millele järgnes ühine koosviibimine teelauas. Samas toimus kingituste üleandmine, mil puhhl kõnelesid koguduse esimees Endel Oraste, Naisringi esinaine Helju Allik ja Eesti Selts„Estonia" esinaine Heljo Pü-yi. Ingo-Tiit jaagu teenis meie kogudust 11 aasta jooksul. Lahkus Buenos Airesest 9. mail, lennates S§o Paulosse, et jumalaga jätta ka sealse eesti kogudusega. Edasi läheb teekond Stokholmi, kuhu saabub mai JEWISH NATIONAL FUND GOLDEN BOOK CERTIFICATE Ü 7^ ii m. m "J. J t ' .1 - ' 3 WAWA TÄNU TÄHEKSTEMA /UÄL0OU5E TEO EEST-WÖOM GSJMEME JUUWRABWA AJALÖIS-RAHWÜS-KULTUÜWUSS AUTONOOftMA KlNKIWISf EEST J^UW «VAKEMIKRAMWALE EESTIS • • ' . • SIJONISTUKÜ O^NISSATSIONNI POaT EESTIS wmmmm 2; , (10.2,1927; In appreciation of the benefit of a unique cultural autonomy, gränted in 1925 by Estonia to its national minoritics, the Jcvvish National Fund in Palcstine prcscntcd in 1927 to the Republic of Estonia (under Soviet occupation since World V/ar II) a special award, the certificatc of which is reprodiiced ahove. The Hebrew and Estonian inscriptions read in Englishas foiiows:, E S T O N I A N REPUBLIC...As a sign of gratitude f^r the iirst historical deed in the history of Israel through the gift of national . and cultural autonomy to the Jewish minority in Estonia. Recorded by the Zionist Organization of Estonia. Eesil SioiistlSku orgamsatsiooni poolt 1927. a. Eesti vabariigile antud tänukiri juudi vähemusrahvusele antud Kultuurautonoomia eest. Siim Saare: rry Soun#õ lilh®d®il, 165 aakrit. 2S aakrit ülejäänud mets. Väike alükatega järv, jõgi. Matka ja ^iisusa rada. Georgian Bay on 400 meetrit eemal ja linn 3 km eemal, gluniaja ja muud ehitused!. tv,- yelistag® 1]-705-74q-9716 v5i Hiinlane andis eesti investeerimisettevõtte asutamise idee oskve projekt Pirk, keda kogudus palus üle võtta eestikeelse Jumalasõna kuulutamise, Seda lektoritööd tegi A.P. juba aastatel 1973/74, mil siinne kogudus jäi ligi kaheks aastaks ilmaõpetajata. Pärast jumalateenistust oldi koos teelauas, mille korraldajaks olid E.S. ..Estonia" ja meie kogudus. Sõnalise osa, mille kava koosnes ühislauludest ja deklamatsioonidest, oli koos-tanud'Helmi Oraste. Kõikidele eelnimetatud jumalateenistustele sai osaks rohkearvuline koguduseliikmete ja kaasmaalaste osavõtt. 12. mail toimus emadepäeva-ju-malateenistus, mille pidas Andres Oma 85. sünnipäeva tähistas Buenos Aireses kaasmaalane Maria Reio, sünd. Oepik. M.R. sündis 15. mail 1900 Virumaal. Elas Rakveres, kus abiellusNikolai Vilbergiga (vangistatud 1941). Augustis 1944 põgenes M.R. Rootsi, kust 1953.a. asus Argentiinasse, abielludes siin koi. - hn. Ago Reioga (surnud 1971) Vaatamata kõrgele vanusele OB M.R. hea tervise juures. • A.P., Ajalehtedest võis lugeda, et N . Vene hakkab oma impeeriumis võitlema dissidentide kõrval ka loodusjõudude vastu. Tahab muuta Siberi ja Ida-Euroopa kliima, sest pole leitud paremaid vahendeid kroonilise toidupuuduse kõrvaldamiseks. Saadud informatsiooni kohaselt N. Vene kotnmunistlikupartei Keskkomitee, oma hiljutisel koosolekul otsustas juba järgneva aasta algul lasta käiku nõrgalt uuritud kontro-versaalselt revolutsiooniline maapinna niisutusprojekt. Selle sihiks olla Kesk-Aasia kõrbetaolise maaala muutmine viljakandvaks põllumaaks sellega, et Siberis Põhja-Jää-merre voolavate jõgede vett juhtida tagurpidi lõunasse — Araali merepiir-konda ja ka Volga basseini ühendiga Doonausse. Kui Mao Tse-tung Hiinas lisaks kommunismile teostas ka n.n. kul-tuurrevolutsiooni haritlaste ja töölis- • tesegamiseks a. 1966-76, siis N.Vene jälgis seda rahulikuh ja lootis, et nõndaviisi tulevikus Peking'i nimeks võiks panna Brezhnevograd. Kuid suurnaabri juures kujunesid olukorrad vastupidiseks. Juba 1978 aastast peale ehitatakse seal Deng Xiaoping' i jt. juhtimisel uut majandussüsteemi, mis kõlbmatuks osutund kommunismi asemel läheneb^ samm-sammult eramajandussüsteemile koos rahvusvahelise kaubandusega. Samalajal on aga N. Vene sattund iseliätta oma utoopilise kolhoosi-sovhoosi süsteemiga, olgugi et väliselt paistab seal külluses relvi ja muid võimuvahen-tieid maailmavallutamiseks, millisest eesmärgist taganemiseks ei nähta ühtegi märki. ' Öeldakse, et maapinna niisutus-projekti käigustamisel on vaja kaevata kanaleid, ehitada tamme ja pumbamaju veekogu juhtimiseks . lõunasse, kus peakanali pikkus on ligilähedane vahemaale Torontost Calgarisse ja algab Siberist, Belogor-je külast (Obi ja Irtõshi jõgede ühend) veemassiga, mis võrdne Mississippi jõele USA-s. Andmete kohaselt on uuritud projekti sadade teaduslike asutuste poolt, kuis jõutud eitavale seisukohale kartusest, et kogu ümbruskonna kliima võiks muutuda halvemaks, mille parandamine ei ole hiljem enam võimalik. Teadlased on seletand, et inimese ülesandeks'ei tohiks olla ümbruskonna kliima muutmine.vaid ainult selle stabiliseerimine. Siinkohal poleks ülearune kriipsutada alla, et antud juhul esimest korda N. Vene ajaloos on aset leidnud vastuseis riigivõimu organi-te^ le! Uudismaade-ja veekogudeminist-ri seletusel selle hiigel niisutuspro-jekti lõpuleviimine võtvat vähemalt pool sajandit ja Euroopa osas tulla maksma ligi miljard dollarit, kuna Siberipoolne osa maksvat vähemalt 40 miljardit dollari (ÜSA). Lisatakse, et selle taolise projekti kava oli ka StalinMl vastavalt ühele juba eelmisel sajandil uuritud probleemile, kuid Stalin lükand selle rakendamise edasi määramata ajale. KhrushchevM ajal kerkis küsimus uuesti päevakorda, kuid probleemiuurijatel eritead-lastel õnnestund teha selgeks, et projekt on ohtlik ja selle rakendamine võib tuua kasu asemel ainult kahju. Praegused N. Vene impeeriumi raugaealised võimukandjad ei arves-tand oma eriteadlaste arvamusi ja nende eitavat seisukohta ja otsustasid panna projekti käiku vaikselt avalikkust informeerimata. Peapõhjus seisab selles, et 4 aastat järjest on kannatatud põllusaagi ikalduse pärast. Viimane aasta kujunenud päris nälja-aastaks ja väljast toitainete ostmine tekitavat suurt muret, kuna osta olla võimalik vaid kulla eest. Seega N. Vene rahvas võib sattuda revolutsioonilisse keerisesse juhtkonna utoopiliselt tagurliku valitsuse pärast, kes hoiab kramplikult kinni oma võimupositsioonidest otsustega, mille tagajärgi pole ette näha. • A.M. ' STOCKHOLM - Rootsi eestlaste äsja asutatud investeerimisettevõtte „Estinvesti^' tegelikuks algatajaks oli hiinlane, ütles ettevõtte tulihing Siim Saare „Ee8ti Päevalehele" antud jutuajamises. Härra Tsai, kes on abielus eestlannaga ja kelle lapsed käisid ka eesti algkoolis Stockholmis,võttis minuga kontakti mõne aasta eest ja jutustas, kuidas hiinlased on suutnud muretseda küllaU kapitali, et üle kogu maailma asutada edukaid ettevõtteid. Sellega kogu asi algaski... Tsai jutustas hiinlaste ettevõtete ülesehitamisest. Ta oli imestunud, et eestlased, kes suudavad läbi viia nii kõrgeklassilisi kuUuurilisi üritusi nagu Eesti Päevad, siiski on jäänud majanduslikult suhteliselt nõrgaks. Hiinlased eksiilis on agamajandus-likuh tugevad, kuid kultuuriliselt suhteliselt nõrgad. Siim Saare kutsus kokku grupi keskealisi majandusalal tegutsevaid eestlasi, kes olid rahvuslikult huvitatud. — Organiseerimisprotsess >oli juriidiliselt keeruline. Me pidime alguses kokku leppima eesmärgi osas ja siis leidma hea lahenduse tehnilisele MÕNE REAGA Metsa krematoorium Tänapäeval, kus päevagi ei möödu ilma et keegi ei kõneleks looduskaitsest ja kus isegi ühte-teist sel alal ka tegelikult korda saadetakse, kõlab nagu uskumatuna, et alles sadakond aastat tagasi põletati Kanadas hektarite kaupa lehtpuumetsi potase (kaaliumkarbonaat) saamiseks, mida Inglismaale eksporditr klaasitööstuses kasutamiseks. Ühe aakri lehtpuumetsa mahapõletamise teel saadi ai-nuh umbes 250 naela potast. Teiste sõnadega kui ühest ruutkilomeetrist lokkavast vahtrikust oli järgi jäänud'ainult tulest laastatud kõrb, kus tuhanded ulukid kremeeriti ja ülejäänute elukord peapeale pööratud sai, siis oli kõige selle hiiglasliku hävitustöö tulemuseks ainult üks ho-bukoorem potast, mille eest mõned asukad ülesostja käest saadud rahaga oma kasinat sissetulekut suurendada said, või vahetuskaubana toidumoona oma kehakinnituse vaheldusrikkamaks tegemiseks, või siis viskit oma vaimu teritamiseks vastu said. See : loodusvarade lagastamine kestis kuni. a. 1885-ni, mil teaduse edusammud senise meeletu praksise, kui iganenu, üleliigseks muutsid. 4s-läbiviimisele. Aga peaaegu kõik olid väga entusiastlikud. Raskuste hulka kuulub, et invest-mentettevõte ei saa niisama jagada toetusi ideelistele rahvuslikele üritustele, milliste toetamine oli üheks peamiseks eesmärgiks Estinvesti asutamisel. Selle, jaoks oli vajalik luua Estfond. Estfond saab oma summad osalt Estinvesti kasumist ja osalt toetustest, mis eestlased ise annavad fondile näiteks päranduste kaudu. Fondi eesmärgiks on põhiliste rahvuslike probleemide lahendamine. Fondi juhatuses, kuhu kuuluvad Estinvesti juhatuse liikmed, on arutatud mitmesuguseid mõtteid, aga konkreetseid plaane veel ei ole. Võimalikeks projektideks on /näiteks eesti trükikoja asutamine, kus saaks ülemaailmseid publikatsioone trükkida, eesti teenindusmaja vanematele inimestele, ja palju, palju muud, — NEsimesi toetusi on võimalik välja maksta võib-olla paari aasta pärast. Enne tuleb Estinvest välja arendada ja alles siis saab hakata üritusi toetama. Kui kõik areneb lootuste kohase t, peaks olema võimalik alustada koostööd ka teiste eesti fondidega. Nii oleks võimalik saada päris suuH summasid. Eestlastel on tegelikult kohutavalt palju, fonde. Ma arvan, et Rootsis võib eesti fondides olla kokku 10 miljoni krooni ümber, ülemaailmselt võib olla tegemist 30 kuni 50 miljoni krooniga. — Esmajärgus on seega vajalik Estinvest üles ehitada. Kuidas saava^ inimesed näiteks osta Estinvesti aktsiaid? — Aprjllis toimub aktsiate käibelelaskmine 3 miljoni krooni ulatuses. •Emissiooni ajal on teatud päevadel büroo avatud Stockholmi Eesti Majas. Ühtaegu sõidavad Estinvesti esindajad ringi eestlaste keskustes Rootsis ja esinevad eesti organisatsioonides, informeerimaks Estinvesti tegevusest ja eesmärkidest. Estinvesti aadressiks on Estinvest, Eesti Maja AB, Wallingatan 32, 11124 Stockholm. — Miks peaksid eestlased oma hoiuseid just Estinvesti paigutama? — Estinvestis tegutsevad kompetentsed majandusmehed, kes kõik on saavutanud suurt edu rootsi turgudel. Kolm Estinvesti juhatuse liiget on ühtlasi rootsi börsiettevõtete as^ jaajaja direktorid. Seepärast püüame saavutada kasumi', mis annab aktsiaomanikele rohkem kui sama suured pangahoiused. Peale selle toetab veel Estinvest eesti üritusi Estfondi kaudu. [Usutles: ÜLO IGNATS) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-30-05