Meie Elu = Our life, May 30, 1985

              91
il
gg
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd;, Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont, Canada, M4K 2R6
' : . Tel. 460^09^^
toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis BrParming, 473 Luhmann Dr., I^w Milford, N.I.,USA. •
Tel. (201) 262^771.
V- „Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus Kanadas, .
Asut. A. Weileri (algatusel 1950. ;
nMeie Elii" toimetus ja talitus Eesti Majas, 058 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. .468-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 0 h m . - t p i .
„MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. 140.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-sse (US$) 1. a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00.
Ülemerpaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. '
iCirlpqstilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l„a. $58,00, 6 k. $29.
5.»^
, 30, MAIL - THURSDAY, MAY 30
NSV Liitu
jomkinilik ehitus välismaailmale
näitamisekSjC t NSV Liit on igatepi­di
samataoline teiste pnaailma rilki-Üksiknumber
— 75$
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
illllillllllllillllllllllllllililllillillilillllllllllliillllllllltliltin
Vaatame poliitbüroo sisemusse:
NSV Liidu rahvaarv on 269 mil-med
enne Gorbatševi), siis iga 14.9.
roosse 9 liiget, kuid on 13. Ukraina
Ilmus
MälestystGOs: TUSyOMATA TULEVIKKU
Canada.
Kiri Saksamaalt
Istutasin nad tahaaeda. Panin tab selgesti, etvalitsus suunab selle
pulgad juurde: Wilsi)m nimega, soodustuse kesksuurusega ja yäi-
Folnud roose uuendanud juba mitu keetteyõtluse vitaliseerimiseks,
lastat. Kartsin Trudieau maksu- mis on kiireim vahend töökohtade
ametit, kes näh^s tagaaias uusi roo- loomisel. Valitsus on arvamisel,e t jonit. Arvestades poliitbüroo liikr
se,teeb järelduse selle maja jõuku- suuremad investeerimised gene- meid ja kandidaate kokku 18 (and
sest ja virutab uued maksud peale, reerivad uusi ideesid ja tulemuse-
Aga nüiid finalntsminister M. Wil- na ka uusi töökohti,
son elimineeris ikapitaalkasumi Kui kiired on tulemused sarna-maksu
kuni kasumi 500.000-doi- sele argumentatsioonile, seda ei
lari ulatuses, andis uue lootuse, et oska keegi ette näha. Ei tohi unus-mittekõiky
mis kodanik oma elu tada, et viisteist aastat oii liberaa-ilustamiseks
teeb, ei tarvitse minna Iide valitsus süstinud rahvasse aru-
Ottawa laekasse. saamise, et töö polegi äraelamiseks
^See on muidugi meeleoluline ref- kõige olulisem tegur. Ka töötuse
ieks. Kuid roosid on tõelised. Mee- abirahadest on võimalik ära elada,
leolu samuti. Uue riigieelarve kor- mõni isegi paremini kui tööl käies,
ras paneb ka Wilson maksu peale Tööjõu (manpower) asutus näeb
ühest ja teisek otsast. Õlid, naps, kurja vaeva, et anda töötajaid neid
sigareti^ jne. lähevad kallimaks, nõudvale iettevõtlusele, kuid teeb
Pangad maksavad oma kasumilt se- seda nagu asjata: vabu töökohti on
suisest rohkem. Isiklikud erandu- rohkem kui töövõtjaid. Niimoodi
sed ei kerki koos inflatsiooniga. on see kestnud juba palju aastaid.
Kuid ometi on Wilsoni eelarve See on Trudeau kauaaegse valitse-toonud
vähemalt lootuse, et tööta- mise psühholoogiline tulemus,
ja ja tootja saavad silmapaistva osa Kuidas seda psühholoogiat Ka-kasumist
säilitada uuteks investee- nada rahva hulgas tööprotsessi
ringuteks. Kanada töötaja on juba juurdle tagasipöördele sundida
palju aastaid olpud säästude hoius- võib olla isegi raskem kui uute
taja ja mitte investeerija. Sest on töökohtade loomijie. Nii seisab va-puudunud
usaldus majanduse vas- litsus Ottawas oma majandusliku
tu, mida suurel määral püüdis juh- mõtlemisega kahesuunalise prob-tida
valitsus oma regulatsioonide leemi ees: 1) selgitada töövõtjale, et
isegi natsidnaliseerimistega. on kasulikum olla tööprotsessis ja
Sest millega seletada, et aastaid 2) selgeks teha ettievõtlusele,et pn
tagasi õlikömpan|id läänes pakki- tulukam rakendada töövõtjat kor-sid
kokku omapuurmasinad ja siir- rektse õigluse alusel, sest vastupi-di^
sid USA-sse koos sadandete mil- dine on kahjulik,
jojiite dollaritega, et end tunda ma- Kes kasvatab ühte ja teist. Või-janduslikult
kindlamana. Sama te- malik, et valitsus peab looma lähe-gid
suured ehitustrustid ja lahku- ma sideihe töölisorganisatisiooni-sid
lõunapoole piiri, et oma kapita- dega nagu see omalajal Ottawas
liga ja oma püüdlustega midagi saa- oli.
vutada. Paljuks lahkus Kanadast Wilsoni eelarve tagasilöögiks on,
eraisikuid, et oma tegevust arenda- et elu läheb kallimaks, ka trans-da
lõunapool piiri, sellest pole ku- port ja toodang. Kui Kanada tooted
nagi räägitud. Neid on üsna mitme- tõusevad hinnas, peab paratama-kpisel
alal. Trudeau poliitiline tult raskenema eksport puht võist-tont
oh peletanud inimesi, on kül- luse tõttu.
vanud usaldamatust, on küll aren- Wilsoni eelarve taotlehküllkapi-danud
sotsiaalset kindlustust, kuid tali kogumist ja investeerimist,
tulemuseks on rappa sõit. kuid ei tee midagi vaesema elanik-
Kas ja kunas Wilsoni eelarve pa- konna heaks. Nende hulka kuulu-neb
majanduse ülesmäge liikuma, vad ka tavalised pensionärid, kelle
ei tea keegi. Kuid ometi on antud pension kerkis koos elukalliduse
indeksiga; pensionärid ei saa in­dekseeritud
pensioni esimese kol­me
protsendi elukalliduse tõusult.
Pikkade aastate jooksul annab elu­kalliduse
indeksi kärpimine pen­sionäridele
tugevalt tunda ja vä­hendab
paljude elustandardit.
Ometi tuleb konservatiivide ma­jandussüsteemi
tagasikujundami-se
tulemused lähemate aastate kes­tel
ära oodata, et siis näha, kas
kolm roosi WilsoEnile olid õigusta-tud
või mitte.
Laiade kiidukõnede saatel keh- P^aks olema 3, kuid ori 2, Valge-testas
NSV Liit 1977. aastal uue venel peaks olema üks, kuid pole
konstitutsiooni. Selle kohta ütleb ühtegi. Aserbaidžaanil ja Georgial
välismaa Jaoks tehtud ajakiri SO- olnuks kahe-peale õigus ühele esin-
VIET LIFE (dets. 1984), et NSV Lii- dajale, kuid ori 2. Ilmselt on ülekohut
du seaduste kujundamisel ei tööta tehtud Ukrainale ja Valgevenele
ainult kompetentsed juristid, vaid (põhjendus - need riigid lasid Hit-ka
kogu nõukogude rahvas. Konsti-. leri väed NSV Liidu pühale pinnale!),
tutsiooni kujundamisel lõi kaasa U-zbekil ja Kasahstanil olnuks mõ-neli-
viiendikku täisealistest nõu- lemail õigus esindajale/kuid pole
kogulastest. Konstitutsioon sai iga- ühtegi.
ti vägev ja demokraatlik. Kaheksa riiki (15-nest) on täiesti
Seda konstitutsiooni ligemalt esinduseta väikese inimarvu pärast,
vaadates, selgub ägai et see on pot- Grupeerituna oleks need õigustatud
kahele esindajale, millest üks või­nuks
olla Baltimaade esindaja, kui
mitte muidu,siis väga erineva kultuu­ri
ja ajaloo pärast.
Pole raske avastada, et tegemist on
sihiliku ebavõrdsuse kasvatamisega
venelaste kasuks. Kui veel märgata,
et Kompartei sekretariaadi liikmed
on kõik venelased, siis on selge, mil­line
rahvas NSV Liidus igatemoodi
eelistatud on.
Ent näeme ka, et rahvas — koda­nikud,
inimesed, töörahvas, kas ve­nelased
või muudest rahvustest —
seda riiki ei valitse. Rohkemgi veel —
nad isegi ei tea, millise seaduse või
millise õiguse alusel riiki valitsetak­se.
Nad ei tea, kuidas nende valimis-piirkonda
rahvasaadiku kandidaat
tekib, kellele nad hääletavad, vasta­valt
konstitutsiooni sätetele.
Kuidas saab rahva valitsemist või
eelnimetatud konstitutsiooni seletada
õpilastele, kel veel kübeke mõtlemis­võimet?
Meie võime siin selle üle imestada,
kuid seesama konstitutsioon seletati
miljoni inimese" kohta peaks võrd- 4. okt. 1977. aastal NSV Liidu Ülem-õigüslikus
riigis olema poliitbüroos nõukogu pleenumil, kus üle tuhaiide
— üks esindaja. - valitud rahvasaadiku Brežnevi kõnet
Suurvene Föderaal Vabariik on ' kuulasid ja ilma ühegi küsimuseta
oma hõlma haaranud tohutud maa- konstitutsiooniga nõustusid — kol-alad,
kus elab sadu sorte rahvaid — mekümneühe kiiduavalduse, kestva-kõik
need nüüd arvatud venelaste te. kiiduavalduste ja kestvate tormi-kilda
— 138 miljonit! See ülespuhu- liste kiiduavalduste saatel,
tud'venelaste' arv lubaks poliitbü-
Meie kõik. teame, ;:et NSV Liitu
valitseb poliitbüroo ja''KommunistM-ku
Partei peasekretär. Kuid see nn.
konstitutsioon ei lausu sõnakestki
poliitbüroo ega ka Peasekretäri
funktsioonide koha. Ega ka mitte
seesuguste institutsiooilide kohta.
Neid nimesid nn. Konstitutsioonis ei
esine.
Mis on siis kõik NSV Liidu nõu­kogud,
ülemnõukogu kaasaarvatud?'
Kaunid kulissid, mis varjavad ja
kaitsevad jõhkrat võimu. la petavad
Lääne kergeusklikkude silmi.
H. RIGA
Saadaval ja t®8Simised: Eesti Kirjastus Kanadas, 958 Sroadviow Ave.
Toronto, M4K 2R6, Canada
Hind $20.00 Oma P^ass, 1955 Leslie St. Don Mills M3B 2M3
pluss postikulu
uus suund ja tuleb ainult oodata,
maksta, ja loota, et pöörang pare­muse
poole tuleb. Uue eelarve ot­sesed
ja lähemad ülesanded on: vä­hendada
tööpuudust (11,0%) ja
alandada eelarvelist puudujääki.
Kuid vähendada tööpuudust ma­jandusliku
arengu lahi erasektoris
ja piirata eelarvelist defitsiiti riik­like
kulutuste piiramise läbi (4/4
miljardit dollarit jooksval eelarve
aastal).'
Pool miljonit dollarit maksuva-lalt
investeeringute kasumilt näi- V.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
USA ja India valitsuse vahel sõl­miti
kaubavahetuse leping, mille
kohaselt USA müfib Indiale mit­mesuguseid
tehniliselt viimistle­tuid
tööstusprodukte. Selle juures
ion üheks tingimuseks, et India ei
tohi neid edasimuüa teistele, eriti
kommunistlikele riikidele, kuhu
USA neid produkte otseselt ei müü.
Lepingu allakirjutamisel New
Delhisl tähend|BS USA kaubandus­minister
M. Baldrige, et varem on
Indiale müüdud tehnilist varustust
ja tehnilisi seadmeid edasi
J, Poolale ja isegi Prantsusmaa­le.
N. Liidu spioonid tööstuse alal
üle maailma teevad siiuri pingutu­si,
et USA viimistletud tööstuslikke
saadusi kusagilt saada. Kui neil
korda ei lähe neid kusagilt osta, siis
'EI" .
MINGIT ' •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
anxkn»<Kn»o<ir>o«iDK>C3iH><nDo«E»<>«n^^
„Meie Elu" nr. 22 (1839) 1985
6 3 0 3 Y O N G E ST., S Ü I T E 2. WILLOWDALE
ONT. M 2 M 3X7 ^ TEL. 2 2 9 - 4 4 69
Küsige meie abi trükitööde tegemisel —
räägime eesti keelt.
(D
Ameerika Ühendriikide
a Nõukogude Liidu suhted
Järjekordne USA välisministee­riumi
ühiskondlike asjade büroo-ülevaade
tõlkes:
TAGAPÕHI:
Venemaa 1917,a. revolutsioonist
tänaseni on Ameerika Ühendriikide
hing II jatiibrakettide (cruise missi-les)
paigaldamine on toimumas plaa­nikohaselt.
Samuti jätkame NATO
normaalsõjaväe taseme tõstmist.
Et vähendada hädaohtu me oluli-sile
huvele ka väljaspool Euroopat,
(USA) ja Nõukogude Liidu (N. Liit) oleme liitlaste toetusel arendamas
omavahelised suhted läbinud mit- suutelisust vägede kiirveoks võima-meid
arenguastmeid; näiteks, mini- likesse tülikoldeisse, näiteks Kagu-maalse
kokkupuudete ajajärk, sõja- Aasiasse.
aegne liit, „paigalpidamine" (con- Ameerika hemisfääris oleme sõ-tairiment)
ja külma sõja pingeline berriikideg^ kindlal otsusel takistada
võistlus. Selle põhiliselt vaenlasliku (N. Liidu) püüdeid Kesk-Ameerika
vahekorra tõttu on viimaseil aastail demokraatlikke riike ebastabiilseiks
hakatud 1970-"te aastate suuri lootusi muuta. USA aitab kaasa positiivselt
„dötente'i" peale ümber hindama. ka arengumaade majanduslike prob-
GEISLINGEN.(„Meie Elu" kaas- ha. Kogusummas peab riik aga ban-tööliselt)
— Saksa vangimajades diidi kinnihoidmise kultidenamaksma
istub praegu umbes 30 terroristil- 180.000 marka aastas. Nii hellitab
ku bande Punaarmee fraktsiooni demokraatlik riik riigikorra kukuta-,
liiget, kellele pannakse süüks või jäid. r
on juba süüdi mõistetud mõrvades, ' ^
inimeste hõivamises, väljapressi- VÄHEM TÜRKLASI '
mistes ja pangaröövimistes. Hiljuti Alates läinud aasta sügisest on siin-teostasid
kõik ülcsmeelselt ligi kaks elavate türklaste arv viiendiku võrra
kuud kestnud näljastreigi ,,isolat- vähenenud. Tööpuudus — viimaste
siooni" ja «ebainimlike vangistus- andmete kohaselt 2,6 miljonit — ta-tingimuste"
vastu. Näljastreik iõ-' gasipöördumise puhul makstavad ra-petati
siis, kui vabaduses viibivate halised preemiad ja tagasimakstav
bande liikmete poolt mõrvati vanaduskindlustus on andnud selle-
Münchenis MTU (mootoriteturbii- ks olulise tõuke. Siin töötab 1,5 mii­nide
unioon) mänedsSier dr. Ernst jonit türklast, kellest umbes 300.000
Zimmermann. vahepeal lahkunud. Rõhuv enamus
türklastest tahab aga jääda alatiseks
Et vangistatud poliitgangsterid Saksamaale. Sakslastel ei näi olevat
on isoleeritud või ebainimlikes tingi- palju selle vastu, kuna türklased on
mustes, baseerub kõige alatumal va- rakendatud kõige raskematele ja
lel, mis kommunistidel alati nagu mustematele töödele, mille vastu
varrukast raputada. Võrreldes teiste noored sakslased ei tunne huvi.
vangidega elavad bandiidid peaaegu Võiks veel märkida, et Lääne-Berliin
nagu sanatooriumis. Neil. on kahe on suuruselt teine, Türgi linna Ankara.
mehe peale 17-ruutmeetri suurused järel. Berliinis elab 107.000 türklast,
kongid telefoni, sooja vee, värvitele- ;
ri, raadio ja gramöFoniga. Nad AVASTAMATA ROIMAD
võivad iga päev vastu võtta külalisi ja Nagu teatab Saksa Kriminaal-veeta
pikka aega koos teiste poliit- ametnike Liit, sooritati möödunud
gangsteritega, mis ajal koostatakse aastal 4,3 miljonit kriminaalkuri-uusi
plaane. Telefõneerida tohivad tegu, milles suudeti avastada süüdla-nad
oma„aatekaaslastega" kogu lii- si ainult 45 protsendi ulatuses. Tege-duvabariigis,
teistes vangimajades, likult on kuritegude arv palju kõrgem.
Vangidel on kasutuses fitnessruum kuna iga väiksema varguse puhul
pingpongi, tõstekangide ja ekspand- kodanikud ei teata üldse politseile,
ritega. Nad loevad nelja kohalikku sest teatakse, et vargaid nagunii ei
«iniBilliiniililillllillillllllllililiiiiillin^^^ suurlehte, tähtsamaid poliitmagasine tabata. Murdvargus ja tavaline var-
Vaoti Q.i\^ilrn^t*n,l-iTnrt^Ar^t, hollaudi, kuuba ja araabia ajalehti, gus moodustavad kaks kolmandikku
liesu bmmapital J^anadas Raadioaparaadiga nad kuulavad sooritatud kuritegudest. Kui siin
Ättnetused, testamendl-parandused ja enamasti Moskva raadio saksakeel- araabia maade kombel raiuda vargal
mälestusfondid on tulumaksuvabad, seid saateid. Raamaturiiulil seisab üks käsi maha, koosneks saksa rahvas
Suunake oma annetused noortele Ja iga kuu 20 uut raamatut. Koridoris on ühekäelistest. Palju on kasvanud ka
teistele .^ti organisatsioonidele dushiruum, vabaruumis kööginurk majanduskriminaalsus, pettufeed
Eesti Sihtkapital Kanadas ja külmutuskapp. Puudub ainult krediitidega ja kindlustustega. Ma-
. kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- ^"^1"^^ sekt ja kaaviar. Töösundust janduskriminaalsuse tagajärjel on te-miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad- neil ei ole. Logelemise eest maksab kitatud kahjusid vähemalt 150 mil-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Rj6 riikigaleveelkuusQOmarkataskura- jardi marga ulatuses. Keskkonna
IMniilllllllM ' saastamise juhtumeid teatati polit­seile
8000 ühe aasta jooksul.
Kriminaalametnike Liidu andmeil
on kuritegevus Saksamaal viimase
kümne aasta jookusl tõusnud 70 prot­senti.
Kriminaalpolitsei tenistuses
seisab 23.000 ametnikku, kellest
pooled väikeste palkade tõttu puudu­liku
kvalifikatsiooniga.
Seda USA-N. Liidu vaenulikku va­hekorda
põhjustavad paljud tegurid;
esmaselt, vene režiimi marksistlik-leninistlik
ideoloogia, mis annab ta
riigijuhtidele hoopis erisuguse vaate­vinkli
võrreldes Lääne poliitikuiga;
teiseks, igasuguste poliitiliste vaba­duste
puudumine Venemaal, mis või-leemide
lahendamiseks ja üle­maailmselt
demokraatlike tavade tu­gevdamiseks,
et piirata N . Liidu eks­pansiooni.
LÄBIRÄÄKIMISED N. LIIDUGA:
Realismil põhinev tugevus takis­tab
N. Liidu agressiooni, kuid rahu
maldab N. Liidu juhtkonnal ajada kindlustamiseks on vaja pidada ka
välispoliitikat arvestamata oma rah- otseseid läbirääkimisi. 1983.a-1 N.
va tahet — vastupidi Lääne demo- Liit seistas läbirääkimised keskmise
kraatlikele tavadele^ ulatusega tuumarelvastuse (INF) ja
Sellegipärast on olemas tungivaid strateegiliste relvade vähenduse
ajendeid, eriti aatomisõja vältimine, • (START) üle;
mis sunnivad USA-d ja N . Liitu koos- ! Vastavalt Schultz-Gromõko kok-tööle.
USA on järelikult üritanud kuleppele alustati 12. märtsil s.a. uu-kohustada
N. Liitu pidama tulešmus- te läbirääkimistega. Need jaostati
likke läbirääkimisi kõigis küsimusis, kolme rühma: strateegilised tuuma-mis
võiksid nende vahekordi häiri- relvad, keskmise ulatusega relvad ja
vait mõjutada. kaitsvad ruumis-relvad (späce wea-
Nii on hiljutiste tähtsamate kon- pons).
taktide sarjas toimunud president
Reagani kokkusaamine N . Liidu vä­lisminister
Gromõkoga m.a. septem­bris
(Washingtonis), USA välisminis­ter
Schultzi ja asepresident Bushi
kohtumine N . Liidu uue peasekretär
Gorbatševiga s.a. märtsis (Moskvas).
N. LIIDU ÄHVARDAVAD TEOD:
USA tõhusa sõjatõrje tõttu N . Liit
on hoidnud otsesest rünnakust USA
või ta liitlaste vastu. Sellele vaata­mata,
N. Liidu teatud teod viimaseil
aastail on USA-le muret valmista­nud;
näiteks,
— relvatuse tohutu ülesehitus; ,
— Afganistani okupeerimine
115 000 Nõukogude sõduri pooH;
— inimõiguste julm summutamine
N. Liidus;
— mitmete lepingute otsene või
kaudne murdmine;
— ohutus ja toetus Poola vaba
töölisliikumise karmiks mahasuru­miseks.
,
USA VASTUTEGEVUS:
USA poliitika N . Liidu suhtes põ­hineb
kolmel põhimõttel: realismil,
tugevusel ja läbirääkimistel. Suhel-.
des N. Liiduga oleme teadlikud "ta
tugevusest ja ta eesmärkidest; me ei
tohi N . Liidu ärgitusi liialdada, kuid
me ei saa ka temast johtuvaid häda­ohte
kahe silma vahele jätta.
N. Liidu eesmärkide nurjamiseks
peab meil olema vajalik sõjaline, ma­janduslik
ja ühiskondlik tugevus.
Palju meelsamini aga õiendaksime
arusaamatusi läbirääkimiste teel —
mida oleme ka teinud laial rindel,
püüdes leida probleemidele rahulik­ke
lahendusi ja ergutada N. Liitu
täitma oma rahvusvahelisi kohustu­si.
' \ . •••
RAHVUSVAHELINE MILJÖÖ:
. USA on kohustunud säilitama sõ­jalist
tasakaalu N. Liiduga me omade
ja liitlaste kaitsesüsteemide abil, ja
kui. võimalik, siis vastastikuse ning
tõestatava relvastuse ; vähenduse
kaudu. N . Liidu välispoliitikaga seo­ses
sõjaliste ähvarduste ja jõutar-vituse
vastustamiseks oleme (neile)
demonstreerinud, et oleme valmis
meie ja me liitlaste ning sõprade
elulisi huve kaitsma..
Me liitlased Euroopas on aru saa­nud
vajadusest vastustada N. Liidu
rakettide paigaldamist: meie Pers-
USA sihiks on tuumarelvastuse
radikaalne vähendus ja lõpuks nende
kaostus. Ka on USA esitanud kau­geleulatuvaid
ettepanekuid teiste rel­valiikide
osas, nagu keemiliste rel­vade
keelustus, mitmesuguseid
meetmeid (ehk abinõusid) usalduse
edendamiseks ja olulisi kärpeid Eu­roopa
normaalsõjavägede koossei­sus.
TULEVIKULOOTUSI:
USA soovib kindlamat ja rahulda­vamat
vahekorda N. Liiduga. USA,
peasihid hõlmavad:
— tuumarelvade tõestatav vähen­damine;
— N . Liidu teiste riikide siseasjus-se
sekkumise lakkamine;
— N . Liidu oma kodanike inimõi­guste
austamine;
— majandusliku, inimeste omava­heliste
ja teiste mõlemapoolsete su­hete
parandamine vastastikkuse ja
ühiste huvide alusel.'
USA ei hädaohusta N. Liitu. Kuigi
teame selgesti, et me üldvahekord
jääb püsima vaenlaslikuna, usume
siiski, et teatud aladel on võimalik ka
koostöö.
Me loodame,et uue juhtkonna või­muletulek
N . Liidus võimaldab uusi
läbirääkimisi ja me omavaheliste su­hete
parendamist. Selles vaimus kut­sus
president Reagan peasekretär
Gorbatševi enesega kohtuma. Loo­dame,
et N. Liidu valitsus ühineb
meiega püüdlusis saavutada konk­reetseid
tulemusi.
Samal ajal peame aga meeles pi­dama,
et N. Liidu pikaajalised sihid on
,meie omile diametraalselt vastupidi­sed
ja et peame taotlema omi ees­märke
realismi ja tugevusega.
ARVED VIIRLAID
MÄRGITUD
romaan, 220 Ihk.
Hind ä ^13.50
Postiga tellides lisandub saatelculu.
müügil i.Meie Elu" talituses
958 Broadview Ave. Toronto. Ont,
M4K2R6
EESTUSTE KESKNÕUKOGU KANADAS
KEVAD-ÜLDKOOSOLEK
bupäeval, 8. juunil 1985 algusega kell 10.00 k
Toronto Eesti Majas. ^
Koosoleku peakõne: Laas Leivat teemal ^Sõjakurjategijad
ja inimõiguste probleem tänapäeval
Referaat: EKN valimised.
I1I!1'I1U'MM
»Meie filu'
XIII Poi
STREIK |A
Mitmelt l|
nud, otse kui
holmis mäs
nago olloksi
jätnud, mis ;j
bormango sil
dab. Tossi (|
olnud, kus
ko süüd
tussa oh
kahhin olhr
nud. P(uil(^ sl
hoiTa issi sv\
laniui, olnu
iggamoos, k
rast jällo töij
Soo on lül
set õigokirjl
Postimohost
SÕ|AD El j
Jean Franj
raainnlus ,,l-jürgmisod
to|
tal:
Algusest!
Iilidu ja Lii]
olnud nagu
j.ooltosi I|
roog li, oi ta
So(^ga -
saavutada oi|
de halvim v|
lusod asuval
Liiänol viigi
HEA REPOl
AIM. Accl
1985) toob J
duso ttlovaa
ajakirjandus!
to vastustest
fikatsioonc»
porterilt?"
Tulemusel
mandariinid*
mise oskus j |
energilisus j.j
vait - uudin
uurimisvõim
vähem tähtsa
täpsus'ia aufi
Nii hindas!
porterit!
Publiku
just vastupitj
tähtsamaks i|
ausust, tä'psi
objektiivsust!
SOE SÜDA
Quebec'i L|
Quebec SocitI
Animals) on i\
gOpüüdjateg;
ku missioon
koguda $90.q
. liks selle
prantsuse fili
kes saatis v; d
seks oma kiid
Kanada kill
lubanud eset
ru oli tehtu J
nada mään sj
kaitsealused
Oli palju (fj
enne kui tolli
oli kinnitanu
elevanti täpn
Loomakait
käevõru eest
pisut optimis
me väärtus o
KARM K O H
Kolm Kani)
tasid 12-aa3t
sellejärele rn;
ku kohtu etteJ
kolm kuritegil
gi.
Kerge karijj
si. Ägedama(
sust ja tõid kil
Seekord oli kl
tis kolm meo}|