1983-12-15-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t . „Meie Elu" nr. 50 (1763) 1983 aa NELJAPÄEVAL,15.DETSEMBRIL-THUESDÄY,DECEMBER15 „Meie Elu" mr. 50 (1763) 1983 SÕPRUSKOOK Vanasti olid ringi. liikumas ahel-mille saamisel pidi sellest kolm ärakirja oma sõpradele ja tuttavatele saatma. Kirja jätkamisega pidi kaasuma teatud aja möödumisel mingi õnn või ootamatu rahasumma. Katkestajat ootas aga ees õnnetus. Nüüd on jõudnud Toronto eestlaste keskele sõpruskoogi nime kandev retsept koos kümme päeva kasvatatud juuretisega. Juuretist tuleb edasi ^ kasvatada ja siis anda sellest kolmele tuttavale-sõbrale igaühele ühe tassi suurune osa. Ülejäänud jui .etisest saab väga maitsva koogi kü^ .etada mitme erineva lisandiga. Koogiringi katkestamisega ei ole mingit õnnetust ette kuulutatud, küll aga laiendab ja süvendab edasiandm' e sõprusringi. Koogi retsept koos mreti-sega on tulnud kanadalaste ja soomlaste kaudu, omades nii juba mitme rajivuse sõprusringi aluse. Lähenevate pühade kohvilauale pakub kook maitsva ja omapärase lisandi. JÕULUKINK HINNAALANDUSEGA - päästke eesti emakeel. Kinkige oma lastele, sugulastele ja sõpradele eesti kirjasõna. Uued „MEIE ELU" klnketellimised Jõuluks. 10% HINNAALANDUSEGA. KINKEKAÄRT Linda Kivi kooliõpetaijaEia Aafrikas koos oma kolleegiga paadisõidol Esto Mutual Fund Ltdo 6. detsembril 1983 aktsia hind Sl 3.02 UB King Street West, Süite 1900. Toronto M5H 3Ml - tel. 364-1131 Saatke ,^eJe Elu" talitusele telHmine Ja mde saadame teile ül<^ andmiseks klnkekaardl, v5l saadame teie nimel otse saajalt crraxBOESXjnrx „MaaiIm on miiniu kodu'[ ~ ütles mor maailmarändur Linda KivS „Meie Elu" kjaastö^ölisele. Vesteldes selgus, et tema maailraaränna-kud algasid kaunis varajases eas. Alul reisis ta Ei^rpopas koos perekonnaliikmetega, hiljem sõprade seltsis ja lõpuks täiesti iseseisvalt. Viimasel kolmel aastal on Linda rännakud viinud teda üle vanema- ' tekodu läve Guelphi. Sealt Prantsusmaale ja Aafrikasse. Tagasi Guelphi ja uuesti Euroopasse. Jälle tagasi Guelphi ja sealt uuesti Aafrikasse, kus rändas kümme kuud kümnel maal,, alates Ülero-Voltaga ja lõpetades Reeniaga. , Linda Kivi on 21-.aastane. Käiniia Toronto Eesti Lasteaias, algkoolis ja keskkoolis. Lõpetas Georges Va-nier'i gümnaasiumi aastal 1980, saavutades „Scholar of the year in Hu-manities" hinnangu. On olnud „Kungla" rühmas rahvatantsija, „Kalev Estienne" võimleja ja „Raja-leidjate " lippkonna gaid. Linda hu-viarläkš on kirjutamine. Ta bn kirjutanud luuletusj, lühijutte ning olnud Guelphi ülikooli üliõpilaslehe On-larionM" kaastöpline. Kavatseb tulevikus kirjutada ka romaane. Linda õpib viimast aastat Guelphi ülikoolis rahvusvahelist arendamist. — Olete valiiliud väga omapärase • ala ülikoolis. Mis oli tiivustajaks sellisele alale siirdumiseks? ' — Olin 13-aastane, kui mul tekkis tahe ühe tuttava perekonna ebanormaalset last aidata. Tegin| temaga 3 ' aastat pidevalt-harjutuni ja selle tulemusena arenes laps nii kaugele, et. on võimeline ise enda (3est hoolitsema. See arendas minus ,loO|tu>t ja usku, et võin olla abiks allasurutud ja puudustkannatavatele; inimestele, eriti naistele ja lastele! linnaelu olukorras, i • — Mis andis.tõuke naaailmas ringirändamiseks, eriti Äafrjkas? - — Olen alati olnud huvitatud teistest inimestest ja olen ülitundlik teiste inimeste kannatustes. Kuna õpin rahvusvahelist arendamist, siis tahtsin oma silmaga päha seda ala-are-nenudv,, kolmandat maailma'!, et nende olukorrast paremini aru saada. — Kes kannab nende rännakute kulusid? - - M a töötasin ühe suve siin ja mul on stipendiume. Ugandas õpetasin Mbale linna keskkoolis prantsuse keelt, sain prii. elamise ja umbes $15.00 kuus tasu. Üldiselt läks raha küll peamiselt toidu ostuks ja sellega pidi ka olema kokkuhoidlik. Peamiseks toiduks olid oad ja kassa va (kartuli sugulane). Kohalikel elanikel on oma aiamaa, kits ja kanad, et lisa saada. Inimesed on aga väga lahked ja vastutulelikud ja reisides tihti juhatavad oma tuttavate ja sugulaste juurde, kes igati aitavad. , — Milliseid probleeme nägite reisidel? — Probleeme on Aafrikas palju ja igal pool on nad erinevad. Linnades, kuhu on sisse toodud valge rassi elustiil, on probleeme rohkem. Ugan-/' das, kus(on rohkelt valgeid, on olukord ebastabiilne. Probleemi on sõjaväega ning suguharude vaheliste tülide ja kakelustega, mis on väga sagedased, eriti, kui kusagil on palju alkoholi tarvitatud. Maal ja külades on probleeme vähem. Inimesed on küll vaesed, aga nad on väga rõõmsad, muretud ja lõbusad. Perekondlikud- sidemed on väga tugevad. — Kas kohtasite ka „nõidarste"? — Neid on seal, aga nende terven-damismeetpdid on rohkem vaimura-hustavad nõuanded ja juhised tasu eest.kui mingi trampimine ja ulumine. Baganda rajoonis pn teada, ei ravitakse vaimuhaigeid taimerohtu-dega- heade tulemustega. — Siin kogutakse rahaigasugusle heategevate organisatsioonide poolt ja adopteeritakse ]<asulapsi mõne dollari eest kuus. Kuidas suhtute sellesse abistamismeetodi? — Sellega tuleb olla väga ettevaatlik. Väga palju seda raha kaob tundmatutesse taskutesse. Üldiselt võib abistamist jaotadakolme l i i k i : 1) rahvusvaheline, nagu Ü R O jaVPuna-ne Rist, 2) valitsuste vaheline ja 3) individuaalsed rühmitused ja agentuurid ning usulised ühingud. Valitsuste vaheline, abistamine tavaliselt on vastastikune — tuleb midagi selle eest vastu anda. Individuaalsete rühmitustega peab olema väga ettevaatlik. Rohkelt on neid ,.born-again" kristlasi, kes püüavad ohvreid oma PiibH tõlgendamisega. Katoliku kirik on tugev,, kuid uued ristitud liikmed käisid katoliku kirikus ka varem. Ristimisi teeb katoliku kirik nüüd massiliselt. Mis puutub kasulastes- .se, siis ei tee see paljudele milte head, Et\kõik lapsed saaksid sellest kasini;. peaks igaüks adopteerima vähemal! 20 last, sest adopteerimisele lähevad ainuh need lapsed, kes käivad koolis, Vaesed lapsed, kes koolis käia eisaa. jäävad ka •adopteerimises! ilma. ^ Need kannatavad edasi. , • • v v . j . : Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendl-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsloonidelo Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958, Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K Tellin ,,MEIE ELU" (aastaks, poolaastaks) s Kf'» pr.» prl. , ,..„„,.,...„ ,...o.o...o,t Aadress: . . . . . . . . . . . . . o . , . , . . . , . . . . , „ „ . „ . . . . . . . . . . „ . „ „ , . . . Tellija nimi: „ „.,...,..... Aadress; , Palume käesolev kupong täita ja saata koos rahaga „Mele Elu", 958 Bruadview Ave., Toronto, Onl. M4K 2R6 us saata Eestisse! TeIHge oma kinkepakiclSears' t kaudu 1 C 3 <õige lihtsam viisü! Külastage kõige lähemat Sears kataloogi-või müügi äri ja küsige "Quelle's Fall/Winter Catalogue']". "Quelle" on Euroopa kõige respekteeritumaid kataloogi kauplusi. Valige välja oma kingid 1 .OOO-letieküljelisest kataloogist, kus leiate muu hulgas kõige tiilisemaid moode riietuses, lasteriietust, vaipu, kardinaid, heliaparaate ja palju, palju veel!!! Kui olete oma kingid väljavälinud, kasutage oma "Sears Äccounfi" või makske sularahas. IJlejäänu jääb Sears hooleks! Sears garanteerib ja teeb kindlaks, et teie kingipakid jõuavad Eestisse 3-6 nädalat peale tellimist. Hoidke kokku aega... ja eriti k a . . . raha! On võimalik kasutada Sears aastaringi kingipakkide tellimiseks ja saatmiseks! Minge kõige lähemasse Sears Catalogue and Retail ärisse ja tellige pühadeks nüüd!!! I N T E R N A T I O N A L Zaire kooliõpilased oma vormiriietuses. Foto — Linda Kivi V ) jõulud on meie suurimiad prühad ja nendega on seoses palju kombeid. Kanada vanu jdulukombeid tutvustatakse „Black Creek Pioneer Village's'* väga mitmesugust® programmidega 19. dets. — 31. detsembrini. Pühadelaudojn perenaistel alati erilise hoolega kaetud. PIONEERIKÜLA RETSEPTE LIIVAKOOK EHK MUREKOOK • 1/2 naela võid, 1/2 tassi sühkuri pruuni või vajgetja 2 1/2 tassi jahu. Vahusta või jgr suhkur. Lisa jahu ja rulli 2 pikka vorsti, vajuta need kahvliga laiaks. Küpseta määrimata plaadil! 275-300 kraadi. Lõika kuumalt tükkideks. SEASINK Eestlased söövad rohkesti liha, kaš ahjus küpsetatuna või keedetuh. L i - hajuurde antakse kartuleid, kapsaid, kaalikaid, porgandeid, herneid jne. Isegi tangu- ja verivorsti serveeritakse praetud lihaga. Vanasti tähen-da^^ vorstisö.ömine majasse õnne toomist. Vorstid pidid alati olema! Singi suurus olgu 1/2 naela inimesele., Kasulik on osta suurem sink, saab rohkem.'liha ja ka külm sink maitseb hea musta leivaga. Ostke l<ergölt suitsetatud'sink. ,,Roasteri" (sügav kaanega praepann) põhja pange rest, et sink rasvas ei küpseks. Singi- rasvane pool ülesse ja kamar lõi-kage terava noaga diagonaalseteks nelinurkadeks. Soovikorral võite ruudu nurkadesse torgata täistera nelgi,- mis annab, maitset ja leevendab sealiha lõhna. Liha kraadiklaas torgake segavale, kuid mitte vastu konti^ A h i 300 kraadi, eelkuümenda-da. Praad on valmis, kui termomeeter näitab) 160 kraadi. Oleneb singi suurusest, kuid tavaliselt on ta 4—5 tunniga maitsevalt küps. ' Kui soovite.singi magusaks teha ja :ananasi rõngastega kaunistada, siis võtke 1 tassitäis kõvasti vajutatud pruuni suhkurt, 1 tl. sinepipulbrit, 2 spl apelsinimahla. Selle seguga määrige küpse sink' üle ja asetage 375 kraadi ahju vaid nii kauaks kui kla-suur tõmbub kollaseks. PIPARKOOGID Sulata 3 špl võid, lisa 1/4 tassi sühkurt, 1/2 tassi molasši (pruun suhkur), 1 spl piima. Hoia soojas. Sõelu 2 tassi jahu, 1/2 tl soodat, 1 tl nelki. 1/2 tl kaneeli, veidi muskaat"pähklit, veidi soola. Sega hästi ja pane tainas 24 tunniks jääkappi. Rulli tainas jahusei laual 2—3 mm paksuseks, võta vormidega tähe, kellukese, südame jne. kujulised koogid, aseta rasvaga määritud plaadile. Küpseta 350F kuumuses 10 minutit. SEASABA-PRAAD .Seasabad ei ole varem olnud toidusedelitel populaarsed, nüüd aga on suurmood restoranides ja ka kodustel külaliste vastuvõttudel. Söömisel tuleb kasutada suurätikuid, ses; näpud tuleb abiks' võtta nagu vähja-söömisel. Tutvunesin Kitcheneri^ J. M. Sch-neiders Ltd. firmas kergelt suitsutatud seasabadega. Neid saab tellida produkt nr. 21938 nime all Schnei-dersi lihasaaduste müügiäridest. . Suuremad seasabad on odavariiad Neid võib lihtsalt keeta. Esimene vesi keema lasta ja kogu vahuga ära kallata. Teise keemise vette lisada loorberileht, terapipart 6 - 7 ; sibul ja soola.. Liha on valmis söömiseks.kui tuleb kondist lahti ja on väga maitsev ka külmalt süües. Kergelt suitsetatud seasabade 5 kp raskune karp maksab $11. Pane sea, sabad „r6usterisse". raputa üle soolaga, lisa veidi sidrunimahla, pruuni suhkurt ja „worcestershire" kastet Hauta ahjus pehmeks. Seasabadest tul^b vfett. sest neid müüakse vaiH külmutatult. . ^ : E H A TARMET-TOOMBERG ... koht kus teie rahaväärtus tõuseb! i l ta'* l l l l l \ Külastage „MEIE ELU 8 I ITMESUGUSEID SOBIVAID l t t t i 8^^ LÄUiy-INU JA LINIKUEP (ka jõulu motiividel) SOHVAPATJU VARRASTEL KOOTU© S AU 958 ir@advi@w Ave., Toronto, (EESTI MAJAS, II KORRAL) HELIPLAATE i EESTI VÄRVIDES KÜÜNLAIID HÕBE JA KULD EHTEID KERAAMIKA VAASE MAALE (raamitult ja raatnimata PUUST KINKEESEMEID SAUNASEEPE JA TARBEID) 8 Jne. . 466-095 S FILAT EVALD Eesti tül vene ma nEesti Filatelist'' nrj Uus kataloog-käsirai Sügise tulekuga saabus filatoHs' mil Üdele ka „õige*' margihooaeg. Kui- \\\\ gi tõsine filatelist oma kogudele ga| kunagi suvepuhkust ei anna, oli tui möödunud suvi oma rekordiliselt mii pika kuumalainega selline, et mar- vai kidele ja albumitele omistati tava> kd liselt vähem tähelepanu. ül St Oktoober oli paljudes, maades, kaasa arvatud Kanada, kuulutatud margikogumise kuuks. Postivalitsu- ei sed püüdsid mitmesuguste propa- gt^ ganda- ja tulvustamisvahenditegn õhutada ja suurendada huvi margikogumise vastu, eriti noorte hulgas. Sellele vaatamata, et see harrastus on pi| juba maailmas kõige levinum hobi, gil Kanadas näiteks hinnatakse margi- lol kogujate,hulka 765 tuhandele, mis on k 5 protsenti üle 10 aasta vanast ela- h nikkonnast. Filateelia mitinesugused positiivsed küljed on üldjsolt toadn ja ei vaja enam erilist propagandat. Seda lastakse aga ilmselt kiiiku teistel põhjustel oma huvides — et teha reklaami oma kaubale. Postivalilsusod kogu maailmas muutuvad üha suuromas ulatuses puhtakujulistoks ärilisteks ettevõteteks. Paljudel pisikostei maadel on postmargid suurimaks sissetulekuallikaks! Iga uus aasta ületab eelmist väljalastud uute markide ja nende hinna poolest. II n l(j vi k A ()i l i \\ \\ tii \\ d 31 UUT MARKI iJ Vaadelgem Kanada väljalask(uirve käesoleval sajandikümnel. 198U, aastal ilmus 31 uut marki St).22 väärtuses; aasta hiljem olid vastavad arvud 40 ja 7.50; 19B2. a. 30 ju 19.95 ning tl tänavu 43 ja^ 24.95. Suur hüpe oli tingitud postitariifide peaaegu kahekordistumisest, il 24.94 arv polo just hirmuäratav summa kogu aasta kohta — keskmi- (| selt umbes 50 cenli nädalas. Kuid kui palju on noidki, kos hangivad igilst H uudismargist ainult ühe. Ikka ostetakse vähemalt 5-10 tükki, kas siis duplikaatide tagavaraks endale, va-hetussõpradele teistes maades või mõnel muul põhjusel. Sellele võivad lisanduda 1. päeva ümbrikud, maksi-mumkaardid ja muud „ilusad asjad", mida postivalilsused kogu maailmas välja mõtlevad, et kogujatelt rohkem raha välja meelitada. Mõned aastakümned tagasi, kui Kanada post ei olnud veel- tulnud mõttele markide kõrval pakkuda igo-suguseid ,,ekstrasid'; oli populaar^ seks kombeks osta uudismargist terve poogen ja jätta see lauulucka, kapi v.m. põhja nii. intresse kandma. Poogen maksis ju ainult mõned dollarid. || Kuigi ei tea mis suurt rikkust ei võinud sellest oodata, teatud proHili )| loodeti.ikkagi sügavas südamesopis. . Oleks huvitav teada, kui suur protsent uudismarkidc ostjatest secja nüüd veel teeb. Tõenäoliselt ainult vähesed. Sest 50- või lOO-morgiso poogna hind võib nüüd olla tõusnud sajakordseks ja teiseks on moodsad kanada margid, välja arvatud vähesed erandid.osutunud haUaks invos-teerimisvahendiks. Nüüd, paarikümne aasta järele,jälle päevavalgele toodud poognad ei leia endile ostjaid, Ilusad hinnad kataloogides on kehtivad ainult siis, kui lähed marki kaupmehelt ostma. MüüiHallo ei saa, sosi tal on seda kaupa üleliia. Oma suurte tagavarade vähendamiseks ja ruumi tegemiseks pakuvad margiärid moodsat Kanadat isegi alla nomi-naalhinna! Kuid iga lõbu eest tuleb maksta, Mis ka juhtub või ei juhtu sellele väikesele pildiga kaetud sakilisele paberitükile, mille nimeks on postmark, ta on ning jääb kõige popii-ilaarsemaks kogumisobjektiks maailmas. Nii mudilaste kui auväärsesse ikka jõudnud ..seenioride" hulgas. Moodne aeg on pealegi ve.^l toonud palju uusi võimalusi ja mooduseid selle õilsa hobi harrastamiseks. Seal . leidub võimalusi iga maitse ja raha- j koti jaoks. i| lEESTI MAJAKAD Kui mitte kõik, siis kindlasti suurem osa Eesti markide kogujatest on 1940. aastal suletud peatükile lisanud uue osa, mille lõpetamist praegu ei oska veel ette näha. Selle moodustavad okupatsioonivõimude poolt välja antud margid mitmesuguste eesti motiividega. Ajavahemikus 1947—1982 tõusis selliste markide-arv 40 ligidale ning tänavu lisandus neile ootamatult veel kolm üsna nägusat marki. Mõne kuu eest ilmunud viiemargises sarjas, milles esitatud Soome lahe tuletorne, leiame kolm6l 1 1 ]
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 15, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-12-15 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E831215 |
Description
Title | 1983-12-15-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
t .
„Meie Elu" nr. 50 (1763) 1983
aa
NELJAPÄEVAL,15.DETSEMBRIL-THUESDÄY,DECEMBER15 „Meie Elu" mr. 50 (1763) 1983
SÕPRUSKOOK
Vanasti olid ringi. liikumas ahel-mille
saamisel pidi sellest
kolm ärakirja oma sõpradele ja tuttavatele
saatma. Kirja jätkamisega pidi
kaasuma teatud aja möödumisel
mingi õnn või ootamatu rahasumma.
Katkestajat ootas aga ees õnnetus.
Nüüd on jõudnud Toronto eestlaste
keskele sõpruskoogi nime kandev
retsept koos kümme päeva kasvatatud
juuretisega. Juuretist tuleb edasi
^ kasvatada ja siis anda sellest kolmele
tuttavale-sõbrale igaühele ühe tassi
suurune osa. Ülejäänud jui .etisest
saab väga maitsva koogi kü^ .etada
mitme erineva lisandiga. Koogiringi
katkestamisega ei ole mingit õnnetust
ette kuulutatud, küll aga laiendab
ja süvendab edasiandm' e sõprusringi.
Koogi retsept koos mreti-sega
on tulnud kanadalaste ja soomlaste
kaudu, omades nii juba mitme
rajivuse sõprusringi aluse. Lähenevate
pühade kohvilauale pakub kook
maitsva ja omapärase lisandi.
JÕULUKINK HINNAALANDUSEGA -
päästke eesti emakeel. Kinkige oma lastele,
sugulastele ja sõpradele eesti kirjasõna.
Uued „MEIE ELU" klnketellimised Jõuluks.
10% HINNAALANDUSEGA.
KINKEKAÄRT
Linda Kivi kooliõpetaijaEia Aafrikas koos oma kolleegiga paadisõidol
Esto Mutual Fund Ltdo
6. detsembril 1983 aktsia hind
Sl 3.02
UB King Street West, Süite 1900.
Toronto M5H 3Ml - tel. 364-1131
Saatke ,^eJe Elu" talitusele telHmine Ja mde saadame teile ül<^
andmiseks klnkekaardl, v5l saadame teie nimel otse saajalt
crraxBOESXjnrx
„MaaiIm on miiniu kodu'[ ~ ütles
mor maailmarändur Linda KivS
„Meie Elu" kjaastö^ölisele. Vesteldes
selgus, et tema maailraaränna-kud
algasid kaunis varajases eas.
Alul reisis ta Ei^rpopas koos perekonnaliikmetega,
hiljem sõprade
seltsis ja lõpuks täiesti iseseisvalt.
Viimasel kolmel aastal on Linda
rännakud viinud teda üle vanema- '
tekodu läve Guelphi. Sealt Prantsusmaale
ja Aafrikasse. Tagasi
Guelphi ja uuesti Euroopasse. Jälle
tagasi Guelphi ja sealt uuesti Aafrikasse,
kus rändas kümme kuud
kümnel maal,, alates Ülero-Voltaga
ja lõpetades Reeniaga.
, Linda Kivi on 21-.aastane. Käiniia
Toronto Eesti Lasteaias, algkoolis ja
keskkoolis. Lõpetas Georges Va-nier'i
gümnaasiumi aastal 1980, saavutades
„Scholar of the year in Hu-manities"
hinnangu. On olnud
„Kungla" rühmas rahvatantsija,
„Kalev Estienne" võimleja ja „Raja-leidjate
" lippkonna gaid. Linda hu-viarläkš
on kirjutamine. Ta bn kirjutanud
luuletusj, lühijutte ning olnud
Guelphi ülikooli üliõpilaslehe On-larionM"
kaastöpline. Kavatseb tulevikus
kirjutada ka romaane. Linda
õpib viimast aastat Guelphi ülikoolis
rahvusvahelist arendamist.
— Olete valiiliud väga omapärase •
ala ülikoolis. Mis oli tiivustajaks sellisele
alale siirdumiseks? '
— Olin 13-aastane, kui mul tekkis
tahe ühe tuttava perekonna ebanormaalset
last aidata. Tegin| temaga 3
' aastat pidevalt-harjutuni ja selle tulemusena
arenes laps nii kaugele, et.
on võimeline ise enda (3est hoolitsema.
See arendas minus ,loO|tu>t ja
usku, et võin olla abiks allasurutud ja
puudustkannatavatele; inimestele,
eriti naistele ja lastele! linnaelu olukorras,
i
• — Mis andis.tõuke naaailmas ringirändamiseks,
eriti Äafrjkas? -
— Olen alati olnud huvitatud teistest
inimestest ja olen ülitundlik teiste
inimeste kannatustes. Kuna õpin
rahvusvahelist arendamist, siis tahtsin
oma silmaga päha seda ala-are-nenudv,,
kolmandat maailma'!, et
nende olukorrast paremini aru saada.
— Kes kannab nende rännakute
kulusid?
- - M a töötasin ühe suve siin ja mul
on stipendiume. Ugandas õpetasin
Mbale linna keskkoolis prantsuse
keelt, sain prii. elamise ja umbes
$15.00 kuus tasu. Üldiselt läks raha
küll peamiselt toidu ostuks ja sellega
pidi ka olema kokkuhoidlik. Peamiseks
toiduks olid oad ja kassa va (kartuli
sugulane). Kohalikel elanikel on
oma aiamaa, kits ja kanad, et lisa
saada. Inimesed on aga väga lahked
ja vastutulelikud ja reisides tihti juhatavad
oma tuttavate ja sugulaste
juurde, kes igati aitavad.
, — Milliseid probleeme nägite reisidel?
— Probleeme on Aafrikas palju ja
igal pool on nad erinevad. Linnades,
kuhu on sisse toodud valge rassi elustiil,
on probleeme rohkem. Ugan-/'
das, kus(on rohkelt valgeid, on olukord
ebastabiilne. Probleemi on sõjaväega
ning suguharude vaheliste tülide
ja kakelustega, mis on väga sagedased,
eriti, kui kusagil on palju
alkoholi tarvitatud. Maal ja külades
on probleeme vähem. Inimesed on
küll vaesed, aga nad on väga rõõmsad,
muretud ja lõbusad. Perekondlikud-
sidemed on väga tugevad.
— Kas kohtasite ka „nõidarste"?
— Neid on seal, aga nende terven-damismeetpdid
on rohkem vaimura-hustavad
nõuanded ja juhised tasu
eest.kui mingi trampimine ja ulumine.
Baganda rajoonis pn teada, ei
ravitakse vaimuhaigeid taimerohtu-dega-
heade tulemustega.
— Siin kogutakse rahaigasugusle
heategevate organisatsioonide poolt
ja adopteeritakse ] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-15-06