1982-12-23-02 |
Previous | 2 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,.MEiE ELU" »OUi LIFE" Eit^raioiB Wertly.
Published by Eštcman Publishing Go. Toronto Ltd., Estö-nim
House, 958 Brpadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
2R6 — Tel. 466^51
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Lühmann Dr., New Milford, NJ.,
ÜSA. Tel. (201) 262-0773.
,iilEIE ELU" väljaandjaks m Eesti Kirjastus Kanadas.
, , Asut. A Weüeri algatusel 1950.
,^eie Elu" tolibetuss Ja talitus Eesti Majas, 95S Broadview
Ave, Toronto; ^nt. M4K 2R6 Canada — Tel. 4664)951.
Tellimiste ja k julutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—^ p.l., esmasp. ja nieljap. kl. 9hm. — 8 õ., laup. kl. 9 hm.
-^1 p.l. , . '
tellimishinnad : Kanadas 1 a. ?37.00, 6 k.
).00; USA^sse — 1 a. ?41.00,6 k. $23.00,3 k.
$17.00; Ülemeremaadesse: 1 a. |46.00, 6 k. 25.00, 3 k.
119.00.toripostilisü Kanadas: 1 a. |23.40, 6 k^|'ll.70. Ki-j
•xi- ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. |i3.0p. Õhu-j
jgostijisa ülemeremaadesse: 1 k $48.30, 6 k. $24.15, j
Üksiknumber-—.650. ^
Kuulutushinnad: 1 toll iihel veerul: esiküljel
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
„MEIE E L b "
).00^3k:
niiiiiiiiiiiii{iitiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiti|iiiiiiiiiiiiin
SIIN HAHUTUS MAAILMAS
RSSmsaid J6ule, sest Kristus on siin-ünõä!
RSõmsad on need, kes suudavad
südamerahus oma jõuluõhtu söömaaja
sBsgulaste ja sMprade seltsis veeta ja
oanustadac koik jnuu. Nagu selle, et
Kristuse sünnile järgnes tema õpetus ja
lõpuks Kolgata episood.
: Uks J u r i kõduma
teie miu'etsete maailma asjade pärast,
Magcriga üks oma elü."^^^
kui vale. Ruid^S saab indiviid
^^odumaal elada oma elu yäjlaspoo>i
eksisteerivat ühiskonda. Sie^t^i^^
d i v i i d - e 11 ab majandus 1 ikiis jä
gM)liitiHsesühisk(mna§, kust täi ühte^^
väljapääsu ei ole. Tä seisab toidupoe
jabas^ et tükike liha, kala, juurvilja või
jieibahankiäa ja kui ta lõpuks poeukseni
^õiiab, siis on pood selleks õhtuks juba
välja müüdud. Homne päev toob selle
itdik tagasi samas toidusabtas. Kuidas
saab kodumaa inimene jõuluõhtul
Istuda koos sugulastiega toidulaua
ümber j a lüugada paar rida pühakirja,
|jui Piibel on koduee^tis keelatud
raamat. Kuidas saab kodumaa
eestlanw istuda maha ja lugeda
l^abasid mõtteid J a filooofiaid
TJähvusvahelisest kirjandusest, kui seal
^ . J u b i i t u f l a i n uU partei poolt Jh^
:;kahst^' %i \ \.•'r;;-^-
\ !^itäb sellestki: indiviid ei pääse
mö(kia oma ühišk^^^
ei omal toiiiuses ega vaimus. Kuid tä
yõib mäletada kui ta mäletab Ja ta võib
põtesse jääda omaette ja mõtelda
sündmustest kaks tuhat aastat tagasi,
%üi ta teäb^ ön kuulnudV6i kui tema enda
hinges puhkevad mõtted Kristuse
pniiist. õpetusest j a lõpuks kail-r
natustešt. See, kes süveneb mõttesse,
?se^ saab^vähemält sama damiise, nagia
meie teised kaasm vabas
inaailmas. Seda süveneMnst soovime
neile J |: - ;V ^:
' Ka, meie, kaks tuhat aastat hiljem,
l^abaduse?, täidetud laudade juur^,
jKääme leppima sellega, et Kristuse
sünnipäeval ainult hetkejss vajume
mõttesse, mis juhfus §l?s, kui Kristus
siindiš ja mis järgnes siis, kui ta oma
t a h v a hulka ilmus. Ainult siis leiame
oma jõulurõõmu ja rahu. Sest k d
tagasi või edasi mõtleme^ kaob see
rahu. Võib olla oli sellel inimesel
kodumaal kes kirjutas: „Mis läheb
sinule korda maailm, sa elad oma elu."
Kuid kas inimene saab üldse elada
ainult oma elu? Kodumaal ei ela
imesed elu, millist nad tahaksid elada.
Poolas elab 35 miljonit inimest seda
elu, mida juhib Moskva ja tema
käsUane Yaruzelski. Teistes Ida-
Euroopa maades ei ela inimesed oma
elu. Afganistani rahvas ei saa elada
oma elu^ sest vaenlase väed on sees.
'Mehhikos* ei saa miljonid inimesed'
elada oma elu, šešt valitsejad ori nad
pankrotti ajanud. Isegi Püha maa
lätetel Iisraelis ei saa inimesed elada
oma elu, sest vaÜtsus ütleb teisiti.
• - Kanadas oleme esialgu rahul ainult
sellepärast, et nieie tagasihoidlikuks
eluks leidub mõndagi. Kuid ka meie
elame, sest elanikkonna üks osa on
plaihkrotti aetud. Seda loetelu võiks
lõputult jätkata jahoopis oma elu rajält^^'
kõrvale libiseda^ Kuid see kõik ei
kuulugi oma elu kitsamasse piirkonda.
Sest inimene peab elama seda elu,
millisi elab teda ümbritsev ühiskond.
Küsimus on selles, mifllised OBD
ühiskondlikud väär^^
Õnnistegija sündimisega tekkis uus
kristlik ühiskond oma õpetuste ja
.dogmadega. See ühiskond on meile kui
kristlastele kättesaadav, kuigi sageli
mitte segamatu. Jõulud on ajaks, kus
kristlik inimehe Võib oma kogudust
külastada ja omaette kõulu
evangeeliumi kuulata. Ta võib vaikselt
oma kodus selle evangeeliumi tnõitesse,
ja sisusse süveneda. Ta võib selles
avastada iseenda elu, mida oh raske
avastada igapäevastes askeldustes ja
muredes. Võib olla see Õpetab leidma
oma elu kä teistel aastaaegadel jä annab
rahu. Ilma selleta tänapäeva
ühiskondades seda rahu -nagu ei
olekski.
Kui jõulurooni J a rahu on mimese
j ehjš ka ainuke, siis šedä suurem on
Selle väärtus.
Rõõmsaid JSule soovima
MELJÄFÄEVAL» 23. BETSEMBRllL-—. T H U R S M Y , D E C E M B M 23
BEBBO
HMBiinrainniiiQiRiPiflH
JÄÄTMETE ÄIUIYIIMISE TfADAANN
Reede, 24. detsembtr 1982
@smesspäev, .27. detsember 1982 fca
fssmäspäev, 1. faanuar 198
HOWEftS i CIFTS' i
ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIMJS;
VAUK LILLI eristmdmustlekš Ja tähtpäevadeklt.
rl^CULg^ASEPA/ ME1EVAIGU-/KERAAMIKA-,
PUUNIKEEBUSE alal.
KõneWakse eesti/läti ja^ inglist kedt.
SELTSIMEESTE JÕULUPUU...
Lembit Kooritsal valmis' iavateioi
iesti Vabadussõj a ajalisel taustal
Eesti algupäraste muusikalide sarjas
valmis mag. L. Kooritsal USA-s taas
lus looming. Seekordne kannab tiitlit—
,,1919" ja selle taga peitub sündmustikke
mõnede eesti sõjaväelaste
perekondadest ajastust kui noorele
Eesti Vabariigile kindlustati
iseseisvust sõjatandril.
Autor ütleb, et Vabadussõja ajastu on
vaid teatavaks ajaliseks üldtaustaks,
tüki situatsioonid nii tõsised, romantilised,
koomilised j . t. arenevad seal
tolle ajastu, mõnede sõjaväelaste
perekondade ja nende vallalistest
sõprade elupildis,„1919" ei ole mitte
„super-rahvuslik", kuigi selles on reljeefselt
peegeldunias ka ühtteist
tookordsest ajast kui eesti rahvas ja
eriti selle noorus oli võitlemas elu ja
surma vahemaadel kindlustamas
omale vabadust-omariiklust.Tükk on
mitmekülgne, hoogsalt kulgevate sünd-m
u s t e g a .
Mängu ajaline kestvus on kaks tundi,
/vaatusi kaks kuues pildis. Tegelasi on
üksteist, neist 5 naised, lisaks õppursõdurid
ja tüdrukud. Muusika haarab
(Väliste laulude ja duettide näol umbes
pool tundi, millele lisanevad lühemad
ava-'ja vahemängud.
— Kas uus muusikal on kusagil jiAa
praktiliselt käsile voetud? /
—^ -Seda >kull, Lakewoodi Eesti
Teatrilt --- milline lavastas ka kõik
minu eelmised kolm muusikali. Töö
M Ring'' Sooma
lingus:;/:
algas juba üle kahe kuu tagasi teatri
teeneka ja vilunud lavastaja leida
Lepik-Koeli juhtimisel, kes on endine
vanemuislane Tartust. Oleme varakult
avaldanud soovi ESTO-84 vastavale
juhtkonnale ,,1919" lavastamiseks
pidustusil. Seekord muusikal ei tule
lavale mitte üksnes Lakewoodi E.
Teatri tegelastega, vaid osa tähti on
külalised New Yorgist, sealt nimelt
nimekad Aime Andra ja Ralf Sams.
ühes mees-pBaosas — l a u l ja
„Estoriiasf' on üldtuntud tenor Heinz
Riivald, kes sellega kui ise endine es-toonlane
mängib n.ü. iseennast.Tema
kolieeg-laUljaks ön varematöst
muusikalidest tuntud peaosalisi bariton
Harry. yerder,kuna naislauljate
ülesandeid kannavad eespool
"nimetatud näitleja ^opran Aime Andra
ja subretilik Laihe-Lya Pais. ühe
koloneli (R; Samsi kätes) abikaasa
osas on Teesi Kuusalu ja sõja kohtlase
olemise vabatahtlikuks Rob. Poola.
Major Raametsa (Verder) tütreikis on
Karin ja Anne Kooritsad, kuna nende
kahe koolivenna, õppusodurite ja
tüdrukute grupp on praegu
komplekteerimisel.
— Milline saade on muusikalil?
— 6-liikmeline salongorkester, selle
instrumentaalset koosseisu on
kohaldatud kogemustel^ mis saadud
tööst eelmiste muusikalide a n samblitega.
Kui mängime Torontos,
siis i|akendame osa mängiüjaid sealt.
Tuki [esietendus on kavandatud US^-
Lakewoodi Eesti Majas.
Usutles B.P.
on puhkepäevad ja nendel kolmel ülalnimetatiud päeva!
EI OLE jäätmete äraviimist. ^
Regulaarne esmaspäevane (27. dets.) Jäätmete äraviimine
toimub teisipäeval, 28. detsembril.
Reedene (24. dets.) Ja teisipäevane (28. dets.) äraviimine
toimub kesknädalal, 29.. detsembril.
Esmaspäevane (3. jaan. 1983) äraviimine toimub teisipäeval ^
4. jaanuaril 1983. «
Teisipäevane (4; jaan. 1983) äraviimine toimub kesknädalal,
5". jaanuaril 1983.
Ajalehtede ja suurte esemete äraviimine tojmub nagu tavaliselt
kesknädalal, 22. detsembril 1982 ja 12. jaanuaril 1983.
Kesknädalal, 29. detsembril ja kesknädalal, 5. jaanuaril E I
OLE ajalehtede Ja suurte esemete äraviimist,
Palume jäätmed panna välja ettenähtud päevadel.
l^eeldetuletus: Torontos on 17 klaas- ja metallpurkide ko-gumispunkti.
Ol|toobrikuu jooksul koguti 249 tonni ajalehti
sji tonni klaasi ja 4 tonni plekkpurke. Lisainformatsiooniks
.367-7742.
;R. M . BREMNER,;?. En^., F.I.Cfi.
Commišsiöner of Public Works
E. SOOSAAR,
Chartered Äccoimtaat
ÜBniversity Äve.> Tprönto, Oetario, M5J 2H7
Tel. 8627115
HBÜSINGI (M.E.) — Septembris
algas ^Soome Ringhääliingus 12-osaIi-ne
sari nimega ;Eesti Ring". Iga saade
kestab pool tundi abieUumisega
Soome asuiiud M r i d Määttänemi,
Aärre Nymani, 'Riitta Jalpneni ja
Seppo Korhoneni Juhatusel. Mõte on
tutvustada hõimukeelt kergemas
vormis^spome turistidele, kes^ Eestit
MIastavad (u. 1(K)0(K) aas^^^
oh kõnekedfei^ mi. ri^sdnad (sama
sõna erifahendus) mng ei pea kin-ni
just eesti keele^ grammatükast.
Helsingist saab tellida raadiokava
jaoks tehtud keelevihikMnriag^
mk, miile nim<eks on samuti «Eesti
ring".
Esimeiieosa algas^Šaareinaa vals-siga",
(mlMe esitas muidugi soomlaste
lemmik Georg Ots heliplaadilt. Tut-
ATistati kuulajatele eri risksõnu „haL
li'tüs-honie-yalitsus4iallitus" teemal
„Lööb 'kaasa" ja „hakkab peale" tähendused
õpiti samuti.
Nädala pärast^^k^^ teises osas
soomlased õppisid eesti keeles sulaselgelt
tänama. Loeti „k!iri" Tallinnast,
miUes „Malle on i n g l i d jkeele
õpetajaks tööstuskoolis Ja tal läheb
kõik endist viisi. Ta proovib soome
keelt õppida ning vaatab soomö tv-d.
Samas programmis tõsteti esile
küsimuslause algatav sõna „kas"
ning pakuti näited ^ selle kasutamises.
Käsitleti verbe „tohtida'', „saada" ja
„yõida", millede kasutamisvõimalusi
esitati eri vormides — erinevad
need j u soome keeles eesti omast.
Jduiusink Rootsis
STOKHOLM - Tänavune Jõulusink
maksab 3 krooni rohkem kilo pealt.
Kondita sink maksab seega 39:8Qkilo ja
kondiga 32:90.
Tuleb tähele panna, jet tegemist on
nn. ^uundhindadega. Ärides võivad aga
hinnad tugevalt varieeruda, näiteks
võivad mSned kaupmehed müüa üsna
palju odavamalt, pliüdes sel teel
meelitada kohale rdhkem ostjaid.
Arvestuste kohaselt sööb iga rootslane
jõuiupühade ajal uks kilogramm sinki.
Nii ka tänavu, kuigi ametlikult kehtib
„püksirihma-pingutam.ise ajastu".
Meerbecklast©
kokkutubk
Pühapäeval, 5. dets. s.a. toimus
Eesti Majas endiste meerbecklaste
kokkutulek, millest võttis osa paarkümmend
kaasmaalast. Arutusel
oli eeloleval aastal ilmuva mälestusteosega
seoses olevad küsimused ja
rahaline eelarve. Oma mälestused on
juba pannud Eino Kuris, Elmar
Fähn. Valdek Raiend, Eduard Uduste,
Juta Järv, Valdu Lillakas ja kolm
kirjutust on viimistlemisel. Koosolekul
tehti eelarve ja kassasse laekus
toetustena kenakene summa. K u i
kellelgi on huvitavat lisada või soovi
kaastööks, siis palume lahkelt ühendust
võtta mõne sõbraga Torontos,
; kus meid tneerbecklaši on umbes 75.
Toimetuse töö on V . Raiendi, E. Ku-rise
J a J Oinuse kätes ja kavatsuste
kohaselt trükime mälestused eeloleval
aastal.
Teisena tidi arutusele kokkutulek
psetciiniskurs»sed
OB
II
OÜd rohkearvulise osavõtuga (45)
ja osavõtjate hulgas oH> k a mitu
meest. Kursuse -korraidajjaks Ja le'k-toriks
o l i pr. Koliga. õpetati iküpseta-ma
saiiu j a pirukaid ning kursuse
tulemusena on ,;Eesti Kodu-' mõnelgi
jõululaiiai maitsvaid saiu, pirukaid
Ja küpsised vastsaadiud näpunäidete
järgi valmistatult.
ESrO-84, raamides. On teada, et sel
ajal toimub väga palju kokkutulekuid
ja lihtsalt puudub aega mitmele
poole minna, aga siiski oli üksmeelne
otsus, et kutsume kõiiki meer-becklasi
koosviibimisele pühapäe^/al,
8; juulil 1984 ja selle tcdrnkomia esir
naiseks on Aino Palm, "
. ^ l E ELU" TALITUSES
TORONTO: EESTI MAJAS
T H E FROVINCIAL
SUPER LOTO
L O T E R I I P I L E T I .
Endiste meerbecklaste kokkutulekust osavõtjaid Torontos. Istuvad, vasakuH — E . Kuris, AinoPähn,
V. Raiend, õp. E . Pähn, Õie Kuiis, J. Oinus,H. Soever. Seisavad °-M.Niinvee,A.Kelder, Ä. Jaanimägi,
M.Tamm, A. Mõmm, E. i ^ l , U. Limit, J.;Rohtk. • Foto •—0. Haamer
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 23, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-12-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821223 |
Description
| Title | 1982-12-23-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,.MEiE ELU" »OUi LIFE" Eit^raioiB Wertly.
Published by Eštcman Publishing Go. Toronto Ltd., Estö-nim
House, 958 Brpadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
2R6 — Tel. 466^51
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Lühmann Dr., New Milford, NJ.,
ÜSA. Tel. (201) 262-0773.
,iilEIE ELU" väljaandjaks m Eesti Kirjastus Kanadas.
, , Asut. A Weüeri algatusel 1950.
,^eie Elu" tolibetuss Ja talitus Eesti Majas, 95S Broadview
Ave, Toronto; ^nt. M4K 2R6 Canada — Tel. 4664)951.
Tellimiste ja k julutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—^ p.l., esmasp. ja nieljap. kl. 9hm. — 8 õ., laup. kl. 9 hm.
-^1 p.l. , . '
tellimishinnad : Kanadas 1 a. ?37.00, 6 k.
).00; USA^sse — 1 a. ?41.00,6 k. $23.00,3 k.
$17.00; Ülemeremaadesse: 1 a. |46.00, 6 k. 25.00, 3 k.
119.00.toripostilisü Kanadas: 1 a. |23.40, 6 k^|'ll.70. Ki-j
•xi- ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. |i3.0p. Õhu-j
jgostijisa ülemeremaadesse: 1 k $48.30, 6 k. $24.15, j
Üksiknumber-—.650. ^
Kuulutushinnad: 1 toll iihel veerul: esiküljel
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
„MEIE E L b "
).00^3k:
niiiiiiiiiiiii{iitiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiti|iiiiiiiiiiiiin
SIIN HAHUTUS MAAILMAS
RSSmsaid J6ule, sest Kristus on siin-ünõä!
RSõmsad on need, kes suudavad
südamerahus oma jõuluõhtu söömaaja
sBsgulaste ja sMprade seltsis veeta ja
oanustadac koik jnuu. Nagu selle, et
Kristuse sünnile järgnes tema õpetus ja
lõpuks Kolgata episood.
: Uks J u r i kõduma
teie miu'etsete maailma asjade pärast,
Magcriga üks oma elü."^^^
kui vale. Ruid^S saab indiviid
^^odumaal elada oma elu yäjlaspoo>i
eksisteerivat ühiskonda. Sie^t^i^^
d i v i i d - e 11 ab majandus 1 ikiis jä
gM)liitiHsesühisk(mna§, kust täi ühte^^
väljapääsu ei ole. Tä seisab toidupoe
jabas^ et tükike liha, kala, juurvilja või
jieibahankiäa ja kui ta lõpuks poeukseni
^õiiab, siis on pood selleks õhtuks juba
välja müüdud. Homne päev toob selle
itdik tagasi samas toidusabtas. Kuidas
saab kodumaa inimene jõuluõhtul
Istuda koos sugulastiega toidulaua
ümber j a lüugada paar rida pühakirja,
|jui Piibel on koduee^tis keelatud
raamat. Kuidas saab kodumaa
eestlanw istuda maha ja lugeda
l^abasid mõtteid J a filooofiaid
TJähvusvahelisest kirjandusest, kui seal
^ . J u b i i t u f l a i n uU partei poolt Jh^
:;kahst^' %i \ \.•'r;;-^-
\ !^itäb sellestki: indiviid ei pääse
mö(kia oma ühišk^^^
ei omal toiiiuses ega vaimus. Kuid tä
yõib mäletada kui ta mäletab Ja ta võib
põtesse jääda omaette ja mõtelda
sündmustest kaks tuhat aastat tagasi,
%üi ta teäb^ ön kuulnudV6i kui tema enda
hinges puhkevad mõtted Kristuse
pniiist. õpetusest j a lõpuks kail-r
natustešt. See, kes süveneb mõttesse,
?se^ saab^vähemält sama damiise, nagia
meie teised kaasm vabas
inaailmas. Seda süveneMnst soovime
neile J |: - ;V ^:
' Ka, meie, kaks tuhat aastat hiljem,
l^abaduse?, täidetud laudade juur^,
jKääme leppima sellega, et Kristuse
sünnipäeval ainult hetkejss vajume
mõttesse, mis juhfus §l?s, kui Kristus
siindiš ja mis järgnes siis, kui ta oma
t a h v a hulka ilmus. Ainult siis leiame
oma jõulurõõmu ja rahu. Sest k d
tagasi või edasi mõtleme^ kaob see
rahu. Võib olla oli sellel inimesel
kodumaal kes kirjutas: „Mis läheb
sinule korda maailm, sa elad oma elu."
Kuid kas inimene saab üldse elada
ainult oma elu? Kodumaal ei ela
imesed elu, millist nad tahaksid elada.
Poolas elab 35 miljonit inimest seda
elu, mida juhib Moskva ja tema
käsUane Yaruzelski. Teistes Ida-
Euroopa maades ei ela inimesed oma
elu. Afganistani rahvas ei saa elada
oma elu^ sest vaenlase väed on sees.
'Mehhikos* ei saa miljonid inimesed'
elada oma elu, šešt valitsejad ori nad
pankrotti ajanud. Isegi Püha maa
lätetel Iisraelis ei saa inimesed elada
oma elu, sest vaÜtsus ütleb teisiti.
• - Kanadas oleme esialgu rahul ainult
sellepärast, et nieie tagasihoidlikuks
eluks leidub mõndagi. Kuid ka meie
elame, sest elanikkonna üks osa on
plaihkrotti aetud. Seda loetelu võiks
lõputult jätkata jahoopis oma elu rajält^^'
kõrvale libiseda^ Kuid see kõik ei
kuulugi oma elu kitsamasse piirkonda.
Sest inimene peab elama seda elu,
millisi elab teda ümbritsev ühiskond.
Küsimus on selles, mifllised OBD
ühiskondlikud väär^^
Õnnistegija sündimisega tekkis uus
kristlik ühiskond oma õpetuste ja
.dogmadega. See ühiskond on meile kui
kristlastele kättesaadav, kuigi sageli
mitte segamatu. Jõulud on ajaks, kus
kristlik inimehe Võib oma kogudust
külastada ja omaette kõulu
evangeeliumi kuulata. Ta võib vaikselt
oma kodus selle evangeeliumi tnõitesse,
ja sisusse süveneda. Ta võib selles
avastada iseenda elu, mida oh raske
avastada igapäevastes askeldustes ja
muredes. Võib olla see Õpetab leidma
oma elu kä teistel aastaaegadel jä annab
rahu. Ilma selleta tänapäeva
ühiskondades seda rahu -nagu ei
olekski.
Kui jõulurooni J a rahu on mimese
j ehjš ka ainuke, siis šedä suurem on
Selle väärtus.
Rõõmsaid JSule soovima
MELJÄFÄEVAL» 23. BETSEMBRllL-—. T H U R S M Y , D E C E M B M 23
BEBBO
HMBiinrainniiiQiRiPiflH
JÄÄTMETE ÄIUIYIIMISE TfADAANN
Reede, 24. detsembtr 1982
@smesspäev, .27. detsember 1982 fca
fssmäspäev, 1. faanuar 198
HOWEftS i CIFTS' i
ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIMJS;
VAUK LILLI eristmdmustlekš Ja tähtpäevadeklt.
rl^CULg^ASEPA/ ME1EVAIGU-/KERAAMIKA-,
PUUNIKEEBUSE alal.
KõneWakse eesti/läti ja^ inglist kedt.
SELTSIMEESTE JÕULUPUU...
Lembit Kooritsal valmis' iavateioi
iesti Vabadussõj a ajalisel taustal
Eesti algupäraste muusikalide sarjas
valmis mag. L. Kooritsal USA-s taas
lus looming. Seekordne kannab tiitlit—
,,1919" ja selle taga peitub sündmustikke
mõnede eesti sõjaväelaste
perekondadest ajastust kui noorele
Eesti Vabariigile kindlustati
iseseisvust sõjatandril.
Autor ütleb, et Vabadussõja ajastu on
vaid teatavaks ajaliseks üldtaustaks,
tüki situatsioonid nii tõsised, romantilised,
koomilised j . t. arenevad seal
tolle ajastu, mõnede sõjaväelaste
perekondade ja nende vallalistest
sõprade elupildis,„1919" ei ole mitte
„super-rahvuslik", kuigi selles on reljeefselt
peegeldunias ka ühtteist
tookordsest ajast kui eesti rahvas ja
eriti selle noorus oli võitlemas elu ja
surma vahemaadel kindlustamas
omale vabadust-omariiklust.Tükk on
mitmekülgne, hoogsalt kulgevate sünd-m
u s t e g a .
Mängu ajaline kestvus on kaks tundi,
/vaatusi kaks kuues pildis. Tegelasi on
üksteist, neist 5 naised, lisaks õppursõdurid
ja tüdrukud. Muusika haarab
(Väliste laulude ja duettide näol umbes
pool tundi, millele lisanevad lühemad
ava-'ja vahemängud.
— Kas uus muusikal on kusagil jiAa
praktiliselt käsile voetud? /
—^ -Seda >kull, Lakewoodi Eesti
Teatrilt --- milline lavastas ka kõik
minu eelmised kolm muusikali. Töö
M Ring'' Sooma
lingus:;/:
algas juba üle kahe kuu tagasi teatri
teeneka ja vilunud lavastaja leida
Lepik-Koeli juhtimisel, kes on endine
vanemuislane Tartust. Oleme varakult
avaldanud soovi ESTO-84 vastavale
juhtkonnale ,,1919" lavastamiseks
pidustusil. Seekord muusikal ei tule
lavale mitte üksnes Lakewoodi E.
Teatri tegelastega, vaid osa tähti on
külalised New Yorgist, sealt nimelt
nimekad Aime Andra ja Ralf Sams.
ühes mees-pBaosas — l a u l ja
„Estoriiasf' on üldtuntud tenor Heinz
Riivald, kes sellega kui ise endine es-toonlane
mängib n.ü. iseennast.Tema
kolieeg-laUljaks ön varematöst
muusikalidest tuntud peaosalisi bariton
Harry. yerder,kuna naislauljate
ülesandeid kannavad eespool
"nimetatud näitleja ^opran Aime Andra
ja subretilik Laihe-Lya Pais. ühe
koloneli (R; Samsi kätes) abikaasa
osas on Teesi Kuusalu ja sõja kohtlase
olemise vabatahtlikuks Rob. Poola.
Major Raametsa (Verder) tütreikis on
Karin ja Anne Kooritsad, kuna nende
kahe koolivenna, õppusodurite ja
tüdrukute grupp on praegu
komplekteerimisel.
— Milline saade on muusikalil?
— 6-liikmeline salongorkester, selle
instrumentaalset koosseisu on
kohaldatud kogemustel^ mis saadud
tööst eelmiste muusikalide a n samblitega.
Kui mängime Torontos,
siis i|akendame osa mängiüjaid sealt.
Tuki [esietendus on kavandatud US^-
Lakewoodi Eesti Majas.
Usutles B.P.
on puhkepäevad ja nendel kolmel ülalnimetatiud päeva!
EI OLE jäätmete äraviimist. ^
Regulaarne esmaspäevane (27. dets.) Jäätmete äraviimine
toimub teisipäeval, 28. detsembril.
Reedene (24. dets.) Ja teisipäevane (28. dets.) äraviimine
toimub kesknädalal, 29.. detsembril.
Esmaspäevane (3. jaan. 1983) äraviimine toimub teisipäeval ^
4. jaanuaril 1983. «
Teisipäevane (4; jaan. 1983) äraviimine toimub kesknädalal,
5". jaanuaril 1983.
Ajalehtede ja suurte esemete äraviimine tojmub nagu tavaliselt
kesknädalal, 22. detsembril 1982 ja 12. jaanuaril 1983.
Kesknädalal, 29. detsembril ja kesknädalal, 5. jaanuaril E I
OLE ajalehtede Ja suurte esemete äraviimist,
Palume jäätmed panna välja ettenähtud päevadel.
l^eeldetuletus: Torontos on 17 klaas- ja metallpurkide ko-gumispunkti.
Ol|toobrikuu jooksul koguti 249 tonni ajalehti
sji tonni klaasi ja 4 tonni plekkpurke. Lisainformatsiooniks
.367-7742.
;R. M . BREMNER,;?. En^., F.I.Cfi.
Commišsiöner of Public Works
E. SOOSAAR,
Chartered Äccoimtaat
ÜBniversity Äve.> Tprönto, Oetario, M5J 2H7
Tel. 8627115
HBÜSINGI (M.E.) — Septembris
algas ^Soome Ringhääliingus 12-osaIi-ne
sari nimega ;Eesti Ring". Iga saade
kestab pool tundi abieUumisega
Soome asuiiud M r i d Määttänemi,
Aärre Nymani, 'Riitta Jalpneni ja
Seppo Korhoneni Juhatusel. Mõte on
tutvustada hõimukeelt kergemas
vormis^spome turistidele, kes^ Eestit
MIastavad (u. 1(K)0(K) aas^^^
oh kõnekedfei^ mi. ri^sdnad (sama
sõna erifahendus) mng ei pea kin-ni
just eesti keele^ grammatükast.
Helsingist saab tellida raadiokava
jaoks tehtud keelevihikMnriag^
mk, miile nim |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-23-02
