Meie Elu = Our life, July 2, 1981

              s
r, M.Yv (M.EJ - K. Lin-mase
protsessi jätkudes liidukohtu-
Bik Jacob Mishler küüIäs videotape
aparaadi abil seletusi kohtuministee-riumi
tunnistajailt, millised vahhiš->
tati kolm kuud tagasi ministeeriumi
erikomisjoni ametnllce poolt koos­töös
Nõukogude
,;Karistatud natsi-lköllaboräator
Hans Laats ütlesV; et|Lirm'as on isik-likijlt
juhatanud veoauto täie jvangi-de
hukkamist Tartus ja siis tluiista-nud
lõpuks ka ise ohvreid, et olla
kindel nende surmas. Ütles enese
kohta, et ta olla kohapeal olnud
Omakaitse liikmena kiii Linnas ri-vistanud
need vangid ja lugenud nei­le
ette surmaotsuse.. Varigid olnud
põlvili ja siis Linnas ^ annud käsu
grupile sõduritele neid tulistada.
Laats lisas, et surmatud olnud 1941;
a. kommunistid ja liberaalid, kuna
juute hukatud hiljem, neid siis Tar­tus
ei olnud. Laatsile näidati kahek­sat
fotot, millede hulgast ta Linnase
ära tundis, kus foto oli 30 ä. vana
(tehtud järjelikult.USÄ-s 1951. aO.;
Kohtus märgiti, et M. Liit on K.
Linnast nõudnud välja 1961. a., mil­lest
USA võimud on siis keeldunud.
Aasta hiljem, on okup. Eestis peetud
kohut, kus !K. Linnas mõisteti taga­selja
surma. -
Teine tunnistaja okup. Eestist El­mar
Puusepp seletas videotape kau­du,
et ta on töötanud Tartus saks­laste
okupatsiooni ajal toölaagris,
kus ta oh näinud, et Lirinas ja teised .
natsidega^ koostÖötava Omakaitse
(Home Güard) Hikmed On karjata­nud
inimesi juudi koolist oninibussi.
Üks põlastavamaid juhte oli kui Lin­nas
abistanud ühte 5--6 aastast tüd­rukut,
kes hoidis tema enese suurust
nukku, sisenedes omnibussi. E. Puu­sepp
kinnitas, et ta ei ole mitte ise
näinud nende hukkamist aga oletab,
et nad sõidutati lähema hukkamis-kraavi
juurde ja tulistati surnuks,
kuna tema ei ole kunagi hiljem neid
enam riäinud. Hiljem ta on näinud, "
et üks valvur on mänginud selle noo­re
tüdruku nukuga,
Kohtus ülekuulatud Karl Linnale
endine kaastööline Richard Siebach,
kes temaga tööle sõidul on kasuta­nud
sama autot, seletas, et 1961. a-kui
tõusid jutud Linnase/ tegevusest
sõja aegses Tartus, on Linnas temale
ütelnud> et: „ma olin küll suur mees
(„god") aga. ma ei ole;mitte kedagi
mõrvanud".
SOTSIAAIRIIK
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Pärast sotsiaalde-niiokraatide
võimuletulekut 1969. a. alustati suurejooneliste sot-siaalreformidega
Rootsi eeskujul. Sotsiaalse kaitsevõrgu silmad
tehti lüngatult tihedaks osalt ka valimiskingituste näol. Nüüd, mil
sotsiaälaridamid moodustavad 54 protsenti riigi eelarvest, on asi
nii kaugel, et riigil ja kogukondadel on umbes 500 miljardit marka
võlgu. Seega on elatud üle jõu.
GE2SLINGEM („Meie Elu" kaas­tööliselt)
Viini kongress
mil pärast Napoleoni lüüasaamist
Euroopa uuesti kön-aldati, ijõbustas
ennast kuulu järgi kuude kaupa tant­simisega.
Alates läinu^ ä. septemb^
rist toiinuval Madriidi konveröitsil
ei tantsita küll, aga käiakse ringira­tast,
tehakse paigalmarssi. Diplomaa­tide
lõbustus 35-est riigist toimi^b,
väga kitsastes piirides.
Pärast kaheksa nädalat kestnud
eelläbirääkimisi jä vahepeal juba li­gi
kaheksa kuud kestnud läbirääki­misi
julgeolekuks ja koostööks Eu­roopas,
näivad paadunud diplomaa­did
idast ja läänest muutuvat väsi­nuks
ja ebadiplomaatlikult ärrita-tuks.
Kuus nädalat erine jõulupühi
vaieldi ägedalt inimõiguste, Afganis­tani,
inimõiguslaste vaenamise, pres-sivabaduše
ja. kaubavahetuse üle.
Pärast jõulupühi kuni tänaseni vaiel­dakse
ilma tulemusteta uute ettepa­nekute
üle paremaks koostööks Ja
Euroopa sõjaliseks julgeolekuks, eel­kõige
aga Moskva poolt soovitud
Euroopa desarmeerimiskonverentsi
üle. Maailma avalikkus pöörab selle­le
konverentsile, millest võtab osa
viitsevälisministreid, korgekraadilisi
saadikuid ja palju delegatsioone,
vaevalt tähelepanu.
^Kavakohaselt :pidi Madriidi kon­verents
lõppema 5. iiärtsil. Enne
kevadpühi taotlesid lääneriikide de-legatsiooriid
ijda tardunud hoiaku
tõttu konvierentsi töpetamist.^ Aga
Moskva peadelegäat Ilitshov tähen­das
seepeale, naeratades, et ta on
hiinlastega juba 13 a. läbirääkimisi
pidanud ^ä) näe seetõttu mmgit
põhjust panna ennast ajasurye alla.
Pärast kevadpühr näisid rinded kum­malisel
kombel ümbenpöördud ole­vata
Järsku oli sotsialistlikel riikidel
kiire, et oma lemmikprojekti: „Eü-roopa
desarmeerimiskonverentsi"
katuse alla viia. Ja lääne delegatsioo­nid
tahavad endile aega võtta, kuni
„kaalutud ja sisukas" lõppdokument
koostatud. ' /
Lääs on desarmeerimiskonverent-siga,
päri, aga ainult siis, kui võib ar­vestada
konkreetseid, kontrollitavaid
ja usaldustäiatävaid abinõusid sõja­väelisel
alal Euroopas kuni Uuralini.
Äga NATO ei taha laskuda ida propa-gandakonverentsi.
'Sellest seisundist tingituna valmis­tuvad
ikka hõredamaks jäävad lääne
delegatsioonid pikemaks viibuniseks
Madriidi. Konverents, mis ei tahtnud
tülide tõttu päevakorra osas algada,
ei taha nüüd lõppeda.
Aga diplomaadid Madriidis pole
ainsad paigalmarssij ad. Viinis käi­vad
juba seitse aastat edutud läbi­rääkimised
NATO ja Varssavi pakti
vahel tasakaalustatud desarmeerimi-seks
Kesk-Euroopas.
Kogu SCanada leinab oma rahvus­kangelast
Terry Fox'i, kes suri pü­hapäeva
varahommikul vähihaigu-
S€!sse. Kanädlaste tähele^panu tulSr
punkti viis 22-aastase invalüdi tema
„Marathon of Hope", mida ta alus­tas
sihiga jooksta ookeanist ookeani­ni
ja tiivustada rahvast annetama
vähihaiguse vastu võitlemiseks. Era­kordne
kunstialaga jodkisja jõudis
poolele teele Thunder Bay lähedale
olles katnud 3.339 miili, kui kopsu
jõudnud vähk ta sundis haiglasse.
Selleks ajaks oli laekunud 23 miljo­nit
dollarit vähihaiguse vastu võitle­miseks.
Tema surm ühendas veelkord ko^
Kanada rahvuslikuks leinaks. Lipud
langetati poolde masti, parlamendis
erakondade juhid meenutasid tema
kangelaslikkust, üks maantee ristiti
temanimeliseks jne. Kanada kaas­aegse
rahvuskangelase nimi ulatus'1
kaugele üle riigipiiride ja tema lah­kumist
märgiti ka Liitunud Rahvaste
;anisatsioonis.
Alcan
l^oduets
JA TORUD
JA UKSED
LÄTI ETTEVÕTE
2226 Bimdas St. W. Tomnto,: Oht. M6R 1X3
Võtke ühendust firma ojmanikuga. — Ei mingit vähemast.
City Gouncil must appoint another member to
Board of Commissioners for the-^Tõronto Eleetrk
Gpmmission,
The person appointed as a member of the
Comniission woüld be respönsifelie for the control
and managementof this püblic ütility.
If you-re interested in being considered for this
appointiTient, please ^libmit an application öütlining
your qualifications to the City Clerk* Second Floor,
City Hall; Toronto M5H2N2byJuly 3, 1981.^ F
further information on this poskion, please call
Austraalia Eesti Seltside Liidu ja
ajaleht „Meie Kodu" vahel on tekki­nud
arusaamatused lehes ilmunud
kriitiliste märicuste pärast seoses
nooremate poolt valmistatud video­filmiga.
Liidu esimehe Raivo Kala­mäe
poolt saadeti liikmesorganisat-sioonidele
kolm ajalehte ründavat
saadetist, millest ütiüüd „Meie Kodu"
Noorte ja teiste vastupanugrupid
võtsid julgust, ning juba Icaitseväeli-ses
korras saabus 15 tundi hiljem
esimene üksus, avades tule üle veel
allesoleva Vabadussilla. 'Nii algaski
Tartu lahing.
Liidu esimees oli oma informat- '
siooni lisanud väi j avõtteid ajalehest
kui häiteid et leht olevat vaenulik lii­du
juhatuse jä esimehe isiku vastu.
HÄIRIV LÕIK ARTIKLIST "Austraalia
Essti Ssltšids Liidii Esinduskogu koosolek"
MEIE KODU" NR.4-28.1.81 -lk. 1.
Poleemikat tekitas Sydney noorte
poolt tehtud vi^eo-film (esialgse peal­kirjaga
"Eestlased Austraalias", hiljem
Rootsis Esto-80 aja! nžjtamisel "Kolm
rootslast Austraalias" nime all). See
film kujunes palju kulukamaks kui oii
ette rfihtud ja sisuliselt ei kujunenud
kaugeltki esitatud kava kohaseks.
Eriliselt tõsteti üles ssjaolu; et lubati
valmistada kõrgekvaliteediline film,
mida saaks niidata Austraalia eestlaste
tutvustamiseks ka etnilises TV^s.
Valminud film aga osutus nii sisuliselt
kui ka tehniliselt igati selleks ebasobi­vaks.
TSsine asjaolu on ka see, et filmi
valmistamiseks anti summad (ule
$1000) Rahvuskapitali v$li$v5ittusek$
mtfeldud summadest, vaatamata Liidu
valis- ja vabadusvõitluse jMhataja Tiiu
Kroll-Simmuli protestile.
HÄIRIV LÕIK ARTIKLIST "Äslontosina''
VMEIE KODU" NR. 4 -28.1.81 - lk. 2.
Meil SIIM aga kulutati
summasid välisvõitluse nime all kerge­meelsete
harrastuste teostamiseks, mis
selle asemel oleksid võimaldunud esin­daja
saatmist Madriidi. Juhid peavad
oma kohustusi püüdma maksimaalselt
taita vdi abilisi leidma ja neid koordi­neerima.
Vastutus ühiskonna ja selle
omandi vastu ei tphl alistuda
likele ja ilikSikele suhteile.
Ajaleht lisab vastusena:
"Meie Kodul" on õigus ja
informeerida ja kommenteerida ka nega­tiivsete
nähete üle meie ühiskonnas, et
Tuntud tööstur Arvo Austla' (73)
suri 1- juun|il. Ta oli Eestis tegev
Elvas põllumajanduslike masinate
tootmisega. A. Austla kuulus E.S.V.L.
(R.S.L.) Eesti osakonna juhatusse,
ning oU aktiivselt kaasaaitaja selts­kondlikus
töös. Tema sõbralikkus ja
külalislahkus oli tuntud ja hinnatud,
Ajaloolise tähtsuse omab kadunu,
kuna tõi prof. Jüri Uluotsa Tartu
kes oli peidus Peedu lähedal koopas.
Sinna oli ta põgenenud Maksalt läbi
metsade, et pääseda hävituspataljoni
haardest. Samal päeval (18. 7. 41)
toimus Näituse tänavall6. algkooli
ees Omakaitselaste rivistus millest
osa võttis ka prof. Uluots, kus teda
tutvustati kui Eesti Vabariigi presi­dendi
k.t.d.
indiste vabatahtlik©
Torqnto Eesti Võitlejate Ühing
korraldab 19. septertibrü Toronto
Eesti Majas „relvavendade sõprusr
õhtu" meie esimeste vabatahtlikku­de
sõj ateekonnale asumisest kommu­nismi
vastu 40 a. tagasi.
Sõprusõhtu oh kõigile kaasvõitle­jaile
ja • nende sõpradele; et meenu­tada
vanu mälestusi ja tugevndada
sidemeid endiste relvavendade vahel.
'Korraldav toimkond loodab rohket
osavõttu. ' ..
Nüüd kaalutakse parlamendis ja
massimeediumides võimalusi, mis-sugustel
aladel teha kärpimisi, et"
riigi eelarvet'jälle tasakaalu saada.;
Tänavuse eelarve tasakaalu viimi­seks
vajatakse uut riigivõlga umbes
34 jniljardi marga ulatuses. Lõviosa
sellest loodeti saada Saudi-Äräabialt,
' kus liidukantsler 'Schmidt.käis läbi­rääkimisi
pidamas. Nagu on selgu­nud
hiljem pressiteadetest, soovivad
saudid vastutasuks saksa relvi, eest­kätt
Leopard II tanke. Iisraeli sur­vel
ei julge Liiduvabariik alustada
relvaäri Saudi-Araabiaga. Seega võib
arvata, et tulevaraastal tuleb märga­tavaid
kärpimisi ka sotsiaalalal ja
subventsioonides. Konkreetselt pole
veel midagi avaldatud, aga võib ar­vata,
et need kärpimised tehakse
gruppide arvel, kes võivad küll kisa
teha, aga mitte streikida. Ametiühin­gute
liidu esimees Heinz Oskar Vet-ter
on juba aegsasti teatanud, et töö­tajate
sotsiaalandamite kärpimine
võib ohustada sotsiaalset rahu. Ehk-'
ki ka tööliskonnas esineb palju sot­siaalandamite
kuritarvitusi, nagu
näiteks liiga sagedad haigusepäeväd
ja kõrge töötu abiraha, mis ei mee­lita
uut töökohta vastu võtma.
EKSTREMISTID v '.
RIIGITEENISTUSES , : . •
Ehkki ekstremistide võtmine rii­gi-
ja omavalitsuse teenistusse pole
lubatud, OÜ L jaan. s.a. Hesseni lii-,
dumaal 278 kommunist j ja natsi rii-giteeni/
stuses. Selle teate avaldas
Hesseni siseminister Ekkhard Gries
parast parlamentaarset järelepäri­mist
GDU poolt. Nendest äärmusläs-test
kuulub 255 komparteisse ja 23
9n uusnatsid. Enamus : ekstremisti­dest
tegutseb ülikoolide õppejõudu­dena
või on pedagoogid teistes koo­lides.
Gries toonitas ühes intervjuus,
et see väike arv langeb ..raamist väl-
, ja" ning valmistab talle suurt muret.
Hoolimata sellest ei kavatse ta ekst-remistide
pääsu riigiteenistusse tõ­kestada.
>
HULKURITE KONGRESS
Stuttgardis toimub septembris
üleliiduline hulkurite kongress,'mis
toimub moto all „Üksikutena soola­takse
meid sisse, aga ühiselt oleme
võitmatud'1 Vastutavaks kongressi
eest on 'Stuttgardi hulkurite, initsia­tiiv.
Kogusummas arvatakse Liidu­vabariigis
elavat umbes 80.000 kodu­tut
hulkurit.
AHNED ARSTID
Nürnbergis anti kohtu alla üks
tõmbsoonte eriarst. Ta oli haigekas­sale
esitatud arve põhjal „ravinud"
üheainsa päeva jooksul 173 patsien­ti,
milleks oleks päev pidanud vä­hemalt
70 tundi pikk olema. Kogu­summas
pettis ta aasta jooksul hai-;
gekassadelt välja 123.0ÖO marka. '
Suurema skandaali avastas riigi­kontroll
ühes Düsseldorfi kliinikus.
Seal olid arstid teeninud olematute
ületundidega 4,3 miljonit marka. Ük&
arstidest oli märkinud endale 500
ületundi ja kasseerinud 15.000 mar­ka/
ehkki ta ületunde ei teinud. Koo­lides
tunde andvatest U-st arstist
kasseerisid 9 arsti topelt.
KALLID; HAIGUSEPÄEVÄD
Siin makstakse töölistele haiguse
puhul kuus nädalat täispalk edasi
töpandja poolt. Nagu selgub noorte
ettevõtjate poolt tehtud uurimisest,
maksavad ettevõtjad aastas 20 mil­jardit
marka lihtsate „viilimiste"
eest, kuna umbes 20 protsenti palka­de
edasimaksmisest rajaneb patsien­tide
kuritarvitusel. Sama kinnitavad
ka käitiste haigekassad. Arstidele
.heidetakse ette liiga kergekäelisi
haigekskirjütamisi.
:,-kk •
Jaht tunnistajatele
USA press avaldab teateid, et kui
Iisraelis äsja on üle maailma tulnud
kokku 3—4000 juuti, kes pääsesid
eluga natside KZ-laagritest, nende
seas eriti palju USA-st ja Känääast
saabunuid, siis sõitis sinna ka ÜSA
kohtuministeeriumi eriosakonna' ju­hataja
Allen Ä. Ryan oma abüistega,
et nende' ja ülejäänud paarituhande
KZ-laagreist eluga pääsenute hulgast
kes elunevad Iisraelis, leida elavaid
tunnistajaid natsi-sõjakurjategijate
ja kollaboraatorite vastu. Investigee-rimise
direjctor A. Ryan seletas seal
pressikonverentsil, et ta tahab luua
tunnistajate reservi, milleks on jaga­tud
5-tuhande eluga pääsenud natsi-
- ohvri hulgas vastavaid ankeetlehti.
Ta lisas, et USA-s on praegu kohtuis
käigus süüdistused kahekümne isiku
vastu ja üle kahesaja isiku suhtes on
alles juurdlused käigus. Iisraeli oli
kogunenud end. KZ-laagrites olnuid
kokku 21 maalt, neist 3-tuhat Põhja-
Ameerikä mandrilt.
Rahvusvahelist
anu pi
estis
kontrolli
Täte-mõõduline ehituse
22.000 ruutjalga
'Sydneyes suri lõikuselaual pärast
pikemat haigust Endel Nigql (53),
kes kuulus nende koolinoorte; hulka,
kes ahistasid Tartus 9. 7. 41 omal
käel võitlust kommunistide vastu.
Ropka käsirelvade lao vallutamise
järele asuti relvade proovimist. Kä­rarikas
,,lahing" panigi ärevil olevad
venelased Kivisilla õhkima, et saks­lased,
oilevat Ropkas maandunud.
kokkuleppel, helistada
igal ajal(416> 5624247
6ga uus MEIE ELU" tellija
sa sisukamale ajalehele.
''immumimMiiMifL
— Balti Komitee aas­takoosolekul
võeti vastu resolut­sioon,
et Balti Komitee taunib kon­taktid
Baltikumiga, mida teostavad
nn. kultuurisidemete komiteed, mis
on kontrollitud KGB poolt. Koosole­kul
olid suhtlemlsküsimi^sed tuli­punktis,
kuna nädalpäevad varem
kirjutas Rootsi maoistide ajaleht läti
suhtlemisorganisatsiooni (vastab Tal­linna
VEKSAIe) külastusest KGB
ülesandel Stokholmi seoses Balti
Instituudi konverentsi ettevalmistus-
CSCE Digest — Euroopa julgeole­ku
ja koostöö USA' parlamentaarse,
komisjoni pidevalt ilmuv bülletään
avaldab rohket materjali inimõigus­te
küsimusis rahvusvaheliselt pin­nalt.
Ühes äsja ümunud numbris on
selle ja üldse Helsingi kokkuleppe
probleemide ikphta terve" lehekülg
kä Eestist ja eestlastest. Seda on
põhjustanud eriti rahvusvaheline
vastureaktsioon Moskvalt eesti vaba­dusvõitleja
Jüri Kuke toorele kohtle­misele,
mis teatavasti lõppes asjaosa­lise
surmaga. CSCE avaldab selles
asjaliku lühikese ülevaale^^kasutades
omakorda materjaliks Inglismaal il­munud
pressiinformatsioqne. Bülle­tään
lisab, et kuna J. Kukk! oli 1975—
76 a. vahetusteadlasena LPrantsus
maal, siis prantsuse keemikud tunne­vad
lähemalt teda ja venelaste bru­taalne
teguviis on kutsunud Prant­susmaal
välja teadlaste organiseeri­tud
protestiaktsioone, millel võivad
olla edaspidiselt vastavad laienevad
mõjutused N. Uidu ja Prantsusmaa
vahel eksisteerivale teadlaste vahe-tussüsteemile.
CSCE veergudel aval­datud
artikkel pingetõusust Eestis
omab aga erilist tähelepanu seepä­rast,
et seda levitatakse Ühendriiki­de
Kongressi liikmetele, valitsusasu­tustele,
pressile ja ka Madriidi järel-konverentsiga
seoses olnud instantsi­dele.
958 Broadview Ave, Toronto, Ontario M4K2R6
Pank avatud: räevallO:00--3:(X)(esmasp.--^reedfini)
onjõud ^^htul 5:30^8:00 (esmap. jä; ndjap.)
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued laenud on laenuvõtja su^ j
|30W ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
$10,(KM) ulatuses vastavalt kindlustuse ting^
Balti Instituut loodi vabade tead­laste
sõltumatu organisatsioonina,
mille üheks peamiseks ülesandeks
oli võideldji totalitaarse ühiskonna
ajaloo ja teiste teadusalade võltsim!-
se ja pröpagändateenistusse raken­damisega.
Teatud isikute manipulee­rimise
tõttu on BI nüüd asunud tee­le,
mis pn viinud koostööle N. Liidu
julgeolekuvõimudega ja propaganda-asutustega,
kelle eesmärgiks on va­bade
baltlaste tegevuse ja organisat­sioonide
hävitanüne. Ligi 25 BL ni­mekat
liiget on selle tõttu
nisatsioonist lahkunud.
varn
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,,MEIE ELU"
Soome toll
konfiskeeris
salakaupa TaHinnast
HELSINGI (M.E.) - Kui reisilaev
„Georg Ots" jõudis Tallinnast Hel­singisse
oli üheks reisijaks 45-aasta-ne
mõni aeg Soomes elanud välismaa
antiikasjade kaupmees, kelle kohv­rist
Sooipe tolliametnikud konfiskee­risid
paarkünimend kilogrammi va­nu
rahasid, medaleid, postmarke
ning ümbrikuid.
Hiljem sooritati mehe korteris lä­biotsimine,
kust leiti rohkesti filate-lisflikke
ja numismaatilisi kaupasid
koos 80 vene- ikooniga, Kokku kau­pade
kaaluks on umbes 30 kilogram­mi
ja need on toodud Soome mitme
aasta kestel.