1977-03-11-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL, 11. MÄRTSIL FRIDÄY, MÄRGE M „Meie Elu" nr. 10"(1413) 1977'
Tfri u n i 1111 IM
IIL 4>
[gaüks, kes reiši^d Soome, teab, millise
põnevusega; tema ootab pärale jõud
mist sihtkohta.
Kuid alates 1. aprillist teie võite seda
tunda juba kui teie Montrealis "astute;
Finnairi tuntud DC-IÖ reisulennukisse.
See on ruumikas; kõige mugavustega varustatud
reisilennuk ja pakub teile koduse,
mugava tunde reisul Helsingi.
Finnair on ainuke, mis korraldab Kanadast
otselende Soome!
Seega algab teie lennureis Soome
Montrealis! ;
Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli omaloömirigu-õhtul esinejad. Foto — 0. Haamer
KESKKOOLI OMALOOMINGUD
Teie saate täiendavat
meie esindajate või otse Finnairi kontori
valitsuse nõusolekut taoteldud:
Toronto Eesti Seltsi Täienduskesk-kooli
õpilaste omaloomingu õhtu,
mis on muutunud traditsiooniliseks,
annab õpilastele võimaluse esinemiseks
omaloominguga. Üritus möödunud
reedel oli ühtlasi ka E.V. aastapäeva
tähistamine.
Teadustajaks oli Anna'Lii Järvel.
Kava algas Peeter Kivioja palvusega,
Avasõnas Koolikomitee esimees
Hans Lupp selgitas-õpilaste omaloo-mirigu-
õhtu otstarvet ja vajadust.
Sarnased õhtud annavad noortele
pmä. loomingu esiletoomiseks võima-i.
luse sõnas, kirjas või mõnes, muus
väljendusvormis; Ta lõpetas avasõna
tsitaadiga äsjailmunud raamatust:
-JHannö Kompus — kustumata tung
kunsti järele...": „Meie kultuuri
tõestavad ainult veel meie moraalne
hoiak, meie teadmised, võimised ja
oskused, meie vaimne erksus, meie
mõtlemise küpsus, meie kujutlusvõime
küllus, meie sihtide siirus."
Keskkooli laülurühm Leena. Nor-heimi
juhatusel laulis „Ei saa mitte
vaiki olla" ja „Õitse maa ja müha
meri", mille järele Toivo Makk luges
ette oma kirjandi: ,,Sini-must-valge
vahtralehe all" ja Evi Valge, deklameeris:
oma luuletuse: „Talvine
tuul", •
. Keskkooli vanem tantsurühm, esitas
Hugo Valteri juhtimisel mitu
rahmatantsu, näidates, et meie rah-o
• O
KORTERI
Loenqud Eestr
Eesti Maja loengute sarjas käsitasid möödunud neljapäeval- kolm
iorit kodu ja korteri küsimusi.
Peeter Lepik on valitsuse vanem
nõunik majutamise ja mitte kasu-taotlevate
majade ehitamise ja
projekteerimise alal.
Ta andis põgusa ülevaate sellelaadilistest
ulatuslikest ja kulukatest projektidest.
Sissejuhatuseks märkis
referent, et Ontario rahvastik vananeb
kiiresti ja pensionäride, s.t. nende
grupp tõuseb eelseisva 15-ne aasta
jooksul üle ühe miljoni. Ta märkis,
et on valikuvõimalusi, oma pere-konnamaja,
üürikorterite ja odava
üüriga korterite vahel palju rohkem,
kui varem. Kiii perekonnamaja maksab
ca 60—70 tuhat dollarit, siis väik-
, semaid kortereid saab osta 25—35
tuhande dollariga. Praegu on Torontos
võimalik väsa soodsa hinnaga os-
; ta nn. ,,coridominiume". Nende ostmisel
tuleb ainult selgitada ehitusettevõtte
mainet, sest peale hüpoteegi-
• võla ja valgustuse ning küttekulude
on veel nn. maja valitsemise kulud
(m-anagement_fe.es) ja mõned ettevõtted
kruvivad; selle väga kõrgeks. On
võimalik kolida väiksematesse keskustesse,
kus elamiskulud on odavamad,
kuid seal on sageli üksinduse
probleem ja liiklemisraskused.
Üks plaanidest soodustatud korterite
saamiseks töötab Ontario pro-
.vintsivalitsuse toetusega jä on saadaval
• '... 1 '•'
isikutele kelle sissetulek ei ületa
$12.000 aastas.
Laenu-ülemäär pn S7,50O, millest kuni
$4000 kustutatakse1, ,kui elatakse
samas majas teatud arv aastaid. Ülejäänud
laenult tuleb maksta 0 kuni
8% intressi, vastavalt. sissetulekule.
Maksimaalne abi antakse neile, kelle
isssetulek on $6000 või vähem aastas.
Tagasimaks toimub 15-ne või 2Ö-ne
aasta jooksul. Selle plaani nimi on
„Ontariö Horrie Renewal Program".
Teine plaan töötab föderaalvalitsuse
rahadega ja on võrdlemisi sarnane
eelmisega, kuid selle alla kuuluvad
ainult teatud piirkonnad linnas.
Maksimaalne laen on §10.000, millest
kuni $3,750 maha kustutatakse. Ülejäänud
summalt tuleb maksta 8%
15-ne kuni 20-ne aasta jooksul. Kuigi
sellel plaanil ei ole sissetulek piiratud,
maksavad need kelle sissetulek
on •-. üle $11,000-de laenult 10% ja
enam intressi. Seda programmi kut-sutakse:
„Residential Rehabilitation
Ässistance Program". Järgmisena referent
kirjeldas odavate korterite
üürimist valitsuse juurdemaksudega.
Sellise plaani nimi pensionäridele
ori: „Rent-geared-to ineome" plaan.
Isikutele kelle sissetulek on vähem,
kui $5,500 maksavad 20% oma sissetulekust
üüriks. Sissetuleku suurenedes
kasvab protsendi määr. Metro
Torontos haldavad seda plaani 3 erinevad
valitsuse asutust: „Metropoli-tan
Toronto Housing Company"
omab cä 6000 korterit. Üksikud sooviavaldajad
peavad olema, vähemalt
60 aasta vanad. Abielupaarist peab
üks olema vähemalt 60 aastat vana
ja elanud Metro Torontos vähemalt
1 aasta. Maksimaalne lubatud sissetulek
on üksikul S600 kuus ja abielupaaril
$900 kuus. Sissetuleku hulka
IRSK SNSURÄi
23 WESTMORE DR.
S Ü I T E 404, R E X D A LE
Ont. M9V 3Y7 =- Tel. 745
arvatakse kõik võimalikud sissetulekud
pension, sulämha, intressid, aktsiad
jne. Üksikutele on1 varutud
poissmehe-korterid ja abielupaarile
1-he magamistoaga korterid, mõlemal
juhul köök ja vannituba. Need
korterid on ainult pensionäridele ja
elamus on ühised vaba-aja veetmise
ruumid, televisiooni vaatamiseks,
mängude mängimiseks jne. On ka
maju, kus on ühistoidlustamine. Üürid
on 20% sissetulekust, nii maksab
isik, kelle sissetulek on $350 kuus
$70 üüri koos kütte ja valgustusega.
Sooviavaldusi käsitatakse sisše-saatmise
järjekorras ja ooteaeg varieerub
2 nädalast kuni 2-he aastani.
Praegu on ca 3000 sooviavaldust järjekorras.
Informatsiooniks tuleb helistada
,,Metropolitan Toronto Housing
Company Ltd." tel. 367-8550, või
kirjutada samale asutusele 10th
floor. East Tower, City Hall, Toronto,
M5H2M. • , ' . ; • . ' . ' . K
Järgmisena referent käsitas .Ontario
Housing Corporatiooni": üürikorterite
programmi, ku$ esineb mõningaid
erinevusi, kuigi üürid on samad
eelmise programmiga: 1. Sissetuleku
piir ei ole määratud; 2. Erilise
punktide süsteemiga määratakse
vajaduse järele" järjekord; 3) Järjekorra
nimekiri on ühine kõikide projektide
kohta, isikule määratakse
esimene vabanev korter jne. 4. Ontario
Housing Gorporationil" ei ole
eraldi hooneid pensionäridele. Pensionärid
elavad koos perekondadega
ühistes majutus projektides, OHC-1
on 10,000 pensionäride korterit, peale
selle on neil Metro Torontos veel
umbes 2000 „Rent Suplement" korterit.
Need korterid on majades,.mille
omanikuks • on .eraisikud, kellel on
valitsusega lühiajaline leping. Üürnikud
maksavad ikka - 20% sissetule
kust ja valitsus maksab ülejäänu
üürist. Informatsiooniks helistada
965-9915. •'• või kirjutada „Ontariõ
Housing Corporation Tenant Place-ment,
101 Bloor St.West, Toronto".
Väljaspool Torontot pöörata OHC
poole informatsiooni saamiseks. Ka
„Toronto No-Profit Housing Company!"
on'mõnisada madala üüriga korterit,
informatsioomkš helistada tel. 367-
7799 või kirjutada City Hall, 18th
floor, East Tower.
Lõpuks omavad veel Toronto linn ja
Metro Toronto nn. „NoN Profit" kortereid,
mille kohta informatsiooni
saab eelpoolnimetatud: asutustest.
Oma ettekande lõpul juhtis referent
tähelepanu sellele, et iga isik peaks
täitma tulumaksu lehe, et saada osa
„Ont. Tax Credidist". Referent näitas,
et on olemas ulatuslikud; ja kulukad
projektid odavate korterite
alal, millest eestlastel iähem infor
matsioon puudus. Referent näitas filme
luksusmajadest, mis kuuluvad
eelpoolkirjeldatud projektide alla.
Oshawa „Hillsdale Manor" vanade
kodu direktor Maivo Aberman
esitas põhjaliku ülevaate oma asutusest,
kus on 446 voodit ja mille tee
nistuses. on 270 töölist Asutusel" on
kaks kööki ja kolm söögisaali ja ta
varustab toiduga ka veel neid vanu,
kes elavad oma kodudes Oshawäs.
Asutuse ülalpidamine maksab aastas
$4,1 miljonit.
Ta kirjeldas muutunud olukorda
vanade eest hoolitsemisel, mille tõttu
nüüd vanad elavad luksuslikult
majades, kus on kõik elumugavused
olema vähemalt 60 aastat vanad. Üksikud
elavad 2-kesi tubades ja abielupaarid
eraldi toas. Kodul on oma
kirik ja seltskondlikud, ruumid. On
oskustööde grupid, on pallimeeskon-nad
ja ujumisklassid, võimlemisklas-sid,
piljardi ruum, golfiväli jne. Korraldatakse
lõbusõite; .
/Enne kui keegi kolib sisse peab ta
allkirja andma, et tal ei ole üle
SlOOO-de pangas raha. Neil kel raha
on ja kuuluvad sellisesse klassi, kes
saavad ise enda eest hoolitseda mak-.
savad $13.75 päevas. Kuid tasud tõusevad.
On nende klass, kes vajavad
enda eest hoolitsemiseks kõrval-abi.
Ja need, kes lamavad voodis. Neile,
kel on rohkem raha pangas kui $1000
saadetakse arve niikaua, kui nende
raha kahaneb S 1000-le. Kui hoolealusel
on ainult pension, siis saab ta 43
dollarit oma kulutusteks ja ülejäänu
läheb asutuse kuludeks. Referent
märkis; et 2/3 kodu elanikest on naised;
sest.statistika näitab, et naised,
kes on- abielus tavaliselt nooremad,
elavad 8 aastat vanemaks,- .kui me
hed. Vanadekodusse pääsemiseks tuleb
anda sooviavaldus, millel on.päi
ju küsimusi. Parem on ise külastada
seda asutust ja oma' silmaga näha ja
veenduda milline on moodne vanadekodu.
Lõpuks-kirjeldas referent kas
vavaid probleeme vanade eest hoolitsemise
alal, sest inimesed elavad
moodsas ühiskonnas palju vanemaks.-
"..•;.
Viimase referendina Eesti Abistamiskomitee
juhatusliige Julie Her-'
ma, andis -põgusa pildi EAKI majutamise
programmist Scarborough
eeslinnas West Hiilis, 50 Oid Kingston
Rd. 4,43 aakrilisel krundil. Aastate
pikuse plaanitsemise, kavandamise,
ümbertsoonimise, asutustega
võitlemise ja naabritega õiendamise
tulemusena on kerkinud Toronto
Eesti ühispanga abiga ja laenuga arhitekt
Guido Laikvee kavandi ja insener
L. Maimetsa ehitusel 6-e kordne
korterimaja 80-ne korteriga ja kahe
ja kolmekordne terrassmaja 54
korteriga. Kokku 134 korterit, mis
valmivad mai lõpuks. Majade juurde
kuuluvad kõik kõrvalruumid maaalune
graazh, saunad, ujula, seltskon-naruumid,
käsitöö ja meelelahutuse
ruumid; raamatukogu,, 'lugemišlaüd,
neosaal jne. Müüa on veel ainult 18
korterit. 2-he toaga- korterid maksavad
S32—39 tuhat. Lõpuks märkis referent,
et mitmelt poolt on avaldatud
imestust ja kiitust selle suurejoonelise
projekti kohta ja läti jY. rahvus-eriipid'
°n käinud eeskuju võtmas.
Kavandamisel on EAK'i vanadekodu
vatantsijate perele on tulemas tublit
juurdekasvu. Tantsurühma kuulusid:
Christina Greenbaum,. Martin
Vahtra, Debbie Paju, Martin Pede,
Anita Niitenberg/Robert Kivi, Ingrid.
Kütt, Henrie Rand, Helen Sadul,
Peeter Jeeger, Kai Kirsiväli ja Kalle
Lüdig. •••:;••.•;; . / ;*
Linda Laikve mängis meeldiva i
viiulipala ja Eric Pahapill ja Kai Kir-i
siväli esitasid kumbki klaveripala, |
näidates osavat sõrmiste käsitamist, i
vaatamata, et klaveril üks keel puudus.';-;;.
Kristiina Valter esitas oma luuletuse:
„Silmad" ja Mark Kass kandis
ette' oma luuletuse: ,,Värava. taga",
A. Mälgu romaani „Õitsev meri" tegi
kokkuvõtte Tiiu Vaikla ning Linda
Kukk esitas humoreski,, Vanad sõbrad"..
Helen Sadul deklameeris oma
luuletuse ,,Muusika" ja Ingrid Pill luges
ette oma kirjandi: ,,Meie.ja eesti
ajaleht" lõpetades sõnadega: „Minu
arvates on eesti ajalehed väsa vajalikud."'
; -'-J-...:
; Lõpuks keskkooli laülurühm laulis
Leena Norhcimi juhatusel kaks Jau-lu,
mille järele koolijuhataja Edgar
Marten lõppsõnas tänades kõiki esinejaid,
abistajaid ja lastevanemaid
kes kõik aitasid kaasa õhtu heale u u t e
kordaminekule. Erilist, tähelepanu
juhtis ta õhtu kavale, mis oli õieti
osa 'koolitööst,;ilma eriliste ettevalmistusteta
ja proovideta.
Peale ühiselt hümni laulmist oli
lühike vaheaeg, et aega anda pillide
rittaseadmiseks ja siis 'algas jalakee-
Torontos
rutus.
• 0 riigi
aryj
Calgary eestlased pühitsesid Eesti
Vabariigi aastapäeva laupäeva õhtul,
26. veebruaril Mount Royal Callegei
ruumides. Kokku oli tulnud kohalikke
eestlasi ja ; nende sõpru 70 inimest.
Rõõmustaval kombel Oli - tulnud
Anres Pilt abikaasaga Edmontonist
ja Arnold ja Voldemar Matuseni
d abikaasadega Eckville'i asundusest,
viimasest ka proua Muru. .
Aktuse kõne pidas aktuaalsel teemal
Ivar Ruus ning' eesti daamid
Mall Veer ja Helgi Leesment dekla-meerjsid
luuletusi. Aktuse osa lõppes
meie.hümni laulmisega.
Kaunid talveilmad Lättemäel on andnud
Endel Rubergile häid võimalusi
kristallakvarellide loomiseks
Torontos 12., 13. ja 14. märtsil toimuva
näituse tarvis. Looduse ja esivanematega
sügavat hingelähedust tunnetava
kunstniku näituse-ettevalmis-tusi
kasutati ka poöleidioleva dokumentaalfilmi
lõpuvõtete tegemiseks..
Endel Rubergi- iseseisev näitus T.
E. Naisseltsi korraldusel toimub 12—
14. märtsini Peetri kiriku seltskondlikes
ruumes. ;
: Kes Toronto eestlastest ei'tunneks
Endel Rubergi! t a tööd ehivad paljude
me kodude seinu. Isegi meie.noored,
kes Jõekäärul paljude suvede'
jooksul on innukalt püüdnud õppida
tema juhtimisel ehisnahätöö saladusi
või kuulanud .ta meisterlikult jutustatud
lugusid Kalevipojast ja meie
isamaast; tunnevad teda ja tahavad
tema oskusi'omada.
Oma kunstilise hariduse sai E. Ru-berg
Soomes. Juba. seal hinnati ta
tarbekusti valdkonda kuuluv töö kõrgeima
auhinnaga. Sellest alates ori ta
igal pool j kus ta oma töödega esinenud,;
leidnud tunnustust ja saanud
auhinde. ; ;
T ... . • r • • . , . Olgugi, et Endel Rubergi naha-tedu
ja^Latr seltside poolt tervi-;; r n a a l j d j a akvarellid on ralwuslikud,
tas,dharr^KlavinshjaShukys;;;;|
; Koosviibimine lõppes õhtusöögiga; nad kui kunstiteosed hindamist leid-ja
tantsuga.
E. ¥. aastcipäeya
aktus Vancoy veris
„Meie Kodu" saal oli 27. veebrua
ril rahvast tulvil, kus toimus Vancou-veri
Eesti Seltsi poolt korraldatud
Eesti Vabariigi 59.. aastapäeva aktus.
Vancouyeri Eesti Ühendatud Koguduse
noorte puhkpillide helide
saatel toodi sisse lipud. Lippude sissetoomisel
olid auvalves grupp rahvariides
noori ja Kanada ja Eesti
rahvuslipud asetati lavale, kuhu nad
jäid kogu aktuse ajaks.
Püstišeisva rahvahulga poolt lauldi
Ö'Canada, millepeale Tomas Nellis
lühikese sõnavõtuga avas aktuse.
Päevakohane kõne oli Lembit Püt-sep'a
poolt, kes mainis meie rahvus- \&s'\ ja H. Vetterlingi „Hele täht
grupi püüdlusi ja heitlusi kodumaa Klaverisaade T. Kirves,
hüvanguks viimase aasta jooksul.
nud rahvusvahelise publiku pooit.
Nii on. ta tõid omandanud Kanada
end, • peaminister, J. Diefenbaker,
neid leidub Jaapani keisrikojas ja
Inglise kuningakojas. Neid' on ostnud.
küll soomlased ja prantslased ja
isegi USA -presidendi ja Kanada
kindralkuberneride, kodudesse on
nad.tee leidnud. •
Eeloleval näitusel esineb E. Ru-berg
umbes 20 nahamaaliga ja 40 ak-'
varelüga. Need viimased on ta loonud
oma taiderikkuse ja karmi talve
abiga. Ta näituse motiiviks on tsi-taat^
Ir Kalmuse, teosest „ .y. j a maa
rüäg;b esivanemate vaimude, '-metsa--
purde ja allikate' läbi." ;
; Xäitus:onrmüüginäitus ja jääb 12.
märtsist kell 5 õ. alates avatuks kuni
14. märtsini kel! 8.30 õhtul. ':
Vabadusesõdades langenute mälestuseks
mängis orkester „Puhake paremad
pojad" Thomas Kirves'e juhtimisel.
.•
Veel esines klaveril Crissa Cons-tantine
esitades Chopin'i „Prelude"
ja Beethoveni VKuuvalgüsesönaatl.
Muusikaline kava jätkus ja bariton
H. Kirves'elt kuulsime R PätsT
Järgnesid klaverisoolod Ülo Vald- .Muremaa" ja K. Raidl „Ära viies
ma poolt, kes esitas J. S. Bach'i „Cä-! KTaverll T. Kirves,
denza" ja R. Schumanni ,.Etudes
ja inimesed, asuvad sinna elama mit- ..senior keskuse", ehitamine samale
mesugustel põhjustel. Nad peavad krundile.
Symphoniques" — etüüd 1142.
Rahvariides Vancouveri Segakoor;
dr. RuusT taktikepi all laulis
Rahvatantsudeks kogunes lavale
V. E. Seltsi Rahvatantsu Rühm,
Mikk! juhtimisel, kes esitasid Iäbi-
IMI-2 nteie tuntuimast-rahvatantsu-kaks
laulu, T. Vettik'u „Kas tunned ^est.
maad" ja M. Härma „Kalev ja Lin- Vancouveri Eesti Seltsi uus esida."
mees Valdekq Veemees tänas kõiki
Segakoori ettelcandele järgnes esinejaid ja publikut rohkearvulise
duett. E. Kurvits'a ja H. Kirves'e esi-' osavõtu eest. Aktus Ioppesmeief ahtuselJ.
Aavik'u „Püha põline ja ül- vushümniga.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 11, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-03-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770311 |
Description
| Title | 1977-03-11-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | REEDEL, 11. MÄRTSIL FRIDÄY, MÄRGE M „Meie Elu" nr. 10"(1413) 1977' Tfri u n i 1111 IM IIL 4> [gaüks, kes reiši^d Soome, teab, millise põnevusega; tema ootab pärale jõud mist sihtkohta. Kuid alates 1. aprillist teie võite seda tunda juba kui teie Montrealis "astute; Finnairi tuntud DC-IÖ reisulennukisse. See on ruumikas; kõige mugavustega varustatud reisilennuk ja pakub teile koduse, mugava tunde reisul Helsingi. Finnair on ainuke, mis korraldab Kanadast otselende Soome! Seega algab teie lennureis Soome Montrealis! ; Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli omaloömirigu-õhtul esinejad. Foto — 0. Haamer KESKKOOLI OMALOOMINGUD Teie saate täiendavat meie esindajate või otse Finnairi kontori valitsuse nõusolekut taoteldud: Toronto Eesti Seltsi Täienduskesk-kooli õpilaste omaloomingu õhtu, mis on muutunud traditsiooniliseks, annab õpilastele võimaluse esinemiseks omaloominguga. Üritus möödunud reedel oli ühtlasi ka E.V. aastapäeva tähistamine. Teadustajaks oli Anna'Lii Järvel. Kava algas Peeter Kivioja palvusega, Avasõnas Koolikomitee esimees Hans Lupp selgitas-õpilaste omaloo-mirigu- õhtu otstarvet ja vajadust. Sarnased õhtud annavad noortele pmä. loomingu esiletoomiseks võima-i. luse sõnas, kirjas või mõnes, muus väljendusvormis; Ta lõpetas avasõna tsitaadiga äsjailmunud raamatust: -JHannö Kompus — kustumata tung kunsti järele...": „Meie kultuuri tõestavad ainult veel meie moraalne hoiak, meie teadmised, võimised ja oskused, meie vaimne erksus, meie mõtlemise küpsus, meie kujutlusvõime küllus, meie sihtide siirus." Keskkooli laülurühm Leena. Nor-heimi juhatusel laulis „Ei saa mitte vaiki olla" ja „Õitse maa ja müha meri", mille järele Toivo Makk luges ette oma kirjandi: ,,Sini-must-valge vahtralehe all" ja Evi Valge, deklameeris: oma luuletuse: „Talvine tuul", • . Keskkooli vanem tantsurühm, esitas Hugo Valteri juhtimisel mitu rahmatantsu, näidates, et meie rah-o • O KORTERI Loenqud Eestr Eesti Maja loengute sarjas käsitasid möödunud neljapäeval- kolm iorit kodu ja korteri küsimusi. Peeter Lepik on valitsuse vanem nõunik majutamise ja mitte kasu-taotlevate majade ehitamise ja projekteerimise alal. Ta andis põgusa ülevaate sellelaadilistest ulatuslikest ja kulukatest projektidest. Sissejuhatuseks märkis referent, et Ontario rahvastik vananeb kiiresti ja pensionäride, s.t. nende grupp tõuseb eelseisva 15-ne aasta jooksul üle ühe miljoni. Ta märkis, et on valikuvõimalusi, oma pere-konnamaja, üürikorterite ja odava üüriga korterite vahel palju rohkem, kui varem. Kiii perekonnamaja maksab ca 60—70 tuhat dollarit, siis väik- , semaid kortereid saab osta 25—35 tuhande dollariga. Praegu on Torontos võimalik väsa soodsa hinnaga os- ; ta nn. ,,coridominiume". Nende ostmisel tuleb ainult selgitada ehitusettevõtte mainet, sest peale hüpoteegi- • võla ja valgustuse ning küttekulude on veel nn. maja valitsemise kulud (m-anagement_fe.es) ja mõned ettevõtted kruvivad; selle väga kõrgeks. On võimalik kolida väiksematesse keskustesse, kus elamiskulud on odavamad, kuid seal on sageli üksinduse probleem ja liiklemisraskused. Üks plaanidest soodustatud korterite saamiseks töötab Ontario pro- .vintsivalitsuse toetusega jä on saadaval • '... 1 '•' isikutele kelle sissetulek ei ületa $12.000 aastas. Laenu-ülemäär pn S7,50O, millest kuni $4000 kustutatakse1, ,kui elatakse samas majas teatud arv aastaid. Ülejäänud laenult tuleb maksta 0 kuni 8% intressi, vastavalt. sissetulekule. Maksimaalne abi antakse neile, kelle isssetulek on $6000 või vähem aastas. Tagasimaks toimub 15-ne või 2Ö-ne aasta jooksul. Selle plaani nimi on „Ontariö Horrie Renewal Program". Teine plaan töötab föderaalvalitsuse rahadega ja on võrdlemisi sarnane eelmisega, kuid selle alla kuuluvad ainult teatud piirkonnad linnas. Maksimaalne laen on §10.000, millest kuni $3,750 maha kustutatakse. Ülejäänud summalt tuleb maksta 8% 15-ne kuni 20-ne aasta jooksul. Kuigi sellel plaanil ei ole sissetulek piiratud, maksavad need kelle sissetulek on •-. üle $11,000-de laenult 10% ja enam intressi. Seda programmi kut-sutakse: „Residential Rehabilitation Ässistance Program". Järgmisena referent kirjeldas odavate korterite üürimist valitsuse juurdemaksudega. Sellise plaani nimi pensionäridele ori: „Rent-geared-to ineome" plaan. Isikutele kelle sissetulek on vähem, kui $5,500 maksavad 20% oma sissetulekust üüriks. Sissetuleku suurenedes kasvab protsendi määr. Metro Torontos haldavad seda plaani 3 erinevad valitsuse asutust: „Metropoli-tan Toronto Housing Company" omab cä 6000 korterit. Üksikud sooviavaldajad peavad olema, vähemalt 60 aasta vanad. Abielupaarist peab üks olema vähemalt 60 aastat vana ja elanud Metro Torontos vähemalt 1 aasta. Maksimaalne lubatud sissetulek on üksikul S600 kuus ja abielupaaril $900 kuus. Sissetuleku hulka IRSK SNSURÄi 23 WESTMORE DR. S Ü I T E 404, R E X D A LE Ont. M9V 3Y7 =- Tel. 745 arvatakse kõik võimalikud sissetulekud pension, sulämha, intressid, aktsiad jne. Üksikutele on1 varutud poissmehe-korterid ja abielupaarile 1-he magamistoaga korterid, mõlemal juhul köök ja vannituba. Need korterid on ainult pensionäridele ja elamus on ühised vaba-aja veetmise ruumid, televisiooni vaatamiseks, mängude mängimiseks jne. On ka maju, kus on ühistoidlustamine. Üürid on 20% sissetulekust, nii maksab isik, kelle sissetulek on $350 kuus $70 üüri koos kütte ja valgustusega. Sooviavaldusi käsitatakse sisše-saatmise järjekorras ja ooteaeg varieerub 2 nädalast kuni 2-he aastani. Praegu on ca 3000 sooviavaldust järjekorras. Informatsiooniks tuleb helistada ,,Metropolitan Toronto Housing Company Ltd." tel. 367-8550, või kirjutada samale asutusele 10th floor. East Tower, City Hall, Toronto, M5H2M. • , ' . ; • . ' . ' . K Järgmisena referent käsitas .Ontario Housing Corporatiooni": üürikorterite programmi, ku$ esineb mõningaid erinevusi, kuigi üürid on samad eelmise programmiga: 1. Sissetuleku piir ei ole määratud; 2. Erilise punktide süsteemiga määratakse vajaduse järele" järjekord; 3) Järjekorra nimekiri on ühine kõikide projektide kohta, isikule määratakse esimene vabanev korter jne. 4. Ontario Housing Gorporationil" ei ole eraldi hooneid pensionäridele. Pensionärid elavad koos perekondadega ühistes majutus projektides, OHC-1 on 10,000 pensionäride korterit, peale selle on neil Metro Torontos veel umbes 2000 „Rent Suplement" korterit. Need korterid on majades,.mille omanikuks • on .eraisikud, kellel on valitsusega lühiajaline leping. Üürnikud maksavad ikka - 20% sissetule kust ja valitsus maksab ülejäänu üürist. Informatsiooniks helistada 965-9915. •'• või kirjutada „Ontariõ Housing Corporation Tenant Place-ment, 101 Bloor St.West, Toronto". Väljaspool Torontot pöörata OHC poole informatsiooni saamiseks. Ka „Toronto No-Profit Housing Company!" on'mõnisada madala üüriga korterit, informatsioomkš helistada tel. 367- 7799 või kirjutada City Hall, 18th floor, East Tower. Lõpuks omavad veel Toronto linn ja Metro Toronto nn. „NoN Profit" kortereid, mille kohta informatsiooni saab eelpoolnimetatud: asutustest. Oma ettekande lõpul juhtis referent tähelepanu sellele, et iga isik peaks täitma tulumaksu lehe, et saada osa „Ont. Tax Credidist". Referent näitas, et on olemas ulatuslikud; ja kulukad projektid odavate korterite alal, millest eestlastel iähem infor matsioon puudus. Referent näitas filme luksusmajadest, mis kuuluvad eelpoolkirjeldatud projektide alla. Oshawa „Hillsdale Manor" vanade kodu direktor Maivo Aberman esitas põhjaliku ülevaate oma asutusest, kus on 446 voodit ja mille tee nistuses. on 270 töölist Asutusel" on kaks kööki ja kolm söögisaali ja ta varustab toiduga ka veel neid vanu, kes elavad oma kodudes Oshawäs. Asutuse ülalpidamine maksab aastas $4,1 miljonit. Ta kirjeldas muutunud olukorda vanade eest hoolitsemisel, mille tõttu nüüd vanad elavad luksuslikult majades, kus on kõik elumugavused olema vähemalt 60 aastat vanad. Üksikud elavad 2-kesi tubades ja abielupaarid eraldi toas. Kodul on oma kirik ja seltskondlikud, ruumid. On oskustööde grupid, on pallimeeskon-nad ja ujumisklassid, võimlemisklas-sid, piljardi ruum, golfiväli jne. Korraldatakse lõbusõite; . /Enne kui keegi kolib sisse peab ta allkirja andma, et tal ei ole üle SlOOO-de pangas raha. Neil kel raha on ja kuuluvad sellisesse klassi, kes saavad ise enda eest hoolitseda mak-. savad $13.75 päevas. Kuid tasud tõusevad. On nende klass, kes vajavad enda eest hoolitsemiseks kõrval-abi. Ja need, kes lamavad voodis. Neile, kel on rohkem raha pangas kui $1000 saadetakse arve niikaua, kui nende raha kahaneb S 1000-le. Kui hoolealusel on ainult pension, siis saab ta 43 dollarit oma kulutusteks ja ülejäänu läheb asutuse kuludeks. Referent märkis; et 2/3 kodu elanikest on naised; sest.statistika näitab, et naised, kes on- abielus tavaliselt nooremad, elavad 8 aastat vanemaks,- .kui me hed. Vanadekodusse pääsemiseks tuleb anda sooviavaldus, millel on.päi ju küsimusi. Parem on ise külastada seda asutust ja oma' silmaga näha ja veenduda milline on moodne vanadekodu. Lõpuks-kirjeldas referent kas vavaid probleeme vanade eest hoolitsemise alal, sest inimesed elavad moodsas ühiskonnas palju vanemaks.- "..•;. Viimase referendina Eesti Abistamiskomitee juhatusliige Julie Her-' ma, andis -põgusa pildi EAKI majutamise programmist Scarborough eeslinnas West Hiilis, 50 Oid Kingston Rd. 4,43 aakrilisel krundil. Aastate pikuse plaanitsemise, kavandamise, ümbertsoonimise, asutustega võitlemise ja naabritega õiendamise tulemusena on kerkinud Toronto Eesti ühispanga abiga ja laenuga arhitekt Guido Laikvee kavandi ja insener L. Maimetsa ehitusel 6-e kordne korterimaja 80-ne korteriga ja kahe ja kolmekordne terrassmaja 54 korteriga. Kokku 134 korterit, mis valmivad mai lõpuks. Majade juurde kuuluvad kõik kõrvalruumid maaalune graazh, saunad, ujula, seltskon-naruumid, käsitöö ja meelelahutuse ruumid; raamatukogu,, 'lugemišlaüd, neosaal jne. Müüa on veel ainult 18 korterit. 2-he toaga- korterid maksavad S32—39 tuhat. Lõpuks märkis referent, et mitmelt poolt on avaldatud imestust ja kiitust selle suurejoonelise projekti kohta ja läti jY. rahvus-eriipid' °n käinud eeskuju võtmas. Kavandamisel on EAK'i vanadekodu vatantsijate perele on tulemas tublit juurdekasvu. Tantsurühma kuulusid: Christina Greenbaum,. Martin Vahtra, Debbie Paju, Martin Pede, Anita Niitenberg/Robert Kivi, Ingrid. Kütt, Henrie Rand, Helen Sadul, Peeter Jeeger, Kai Kirsiväli ja Kalle Lüdig. •••:;••.•;; . / ;* Linda Laikve mängis meeldiva i viiulipala ja Eric Pahapill ja Kai Kir-i siväli esitasid kumbki klaveripala, | näidates osavat sõrmiste käsitamist, i vaatamata, et klaveril üks keel puudus.';-;;. Kristiina Valter esitas oma luuletuse: „Silmad" ja Mark Kass kandis ette' oma luuletuse: ,,Värava. taga", A. Mälgu romaani „Õitsev meri" tegi kokkuvõtte Tiiu Vaikla ning Linda Kukk esitas humoreski,, Vanad sõbrad".. Helen Sadul deklameeris oma luuletuse ,,Muusika" ja Ingrid Pill luges ette oma kirjandi: ,,Meie.ja eesti ajaleht" lõpetades sõnadega: „Minu arvates on eesti ajalehed väsa vajalikud."' ; -'-J-...: ; Lõpuks keskkooli laülurühm laulis Leena Norhcimi juhatusel kaks Jau-lu, mille järele koolijuhataja Edgar Marten lõppsõnas tänades kõiki esinejaid, abistajaid ja lastevanemaid kes kõik aitasid kaasa õhtu heale u u t e kordaminekule. Erilist, tähelepanu juhtis ta õhtu kavale, mis oli õieti osa 'koolitööst,;ilma eriliste ettevalmistusteta ja proovideta. Peale ühiselt hümni laulmist oli lühike vaheaeg, et aega anda pillide rittaseadmiseks ja siis 'algas jalakee- Torontos rutus. • 0 riigi aryj Calgary eestlased pühitsesid Eesti Vabariigi aastapäeva laupäeva õhtul, 26. veebruaril Mount Royal Callegei ruumides. Kokku oli tulnud kohalikke eestlasi ja ; nende sõpru 70 inimest. Rõõmustaval kombel Oli - tulnud Anres Pilt abikaasaga Edmontonist ja Arnold ja Voldemar Matuseni d abikaasadega Eckville'i asundusest, viimasest ka proua Muru. . Aktuse kõne pidas aktuaalsel teemal Ivar Ruus ning' eesti daamid Mall Veer ja Helgi Leesment dekla-meerjsid luuletusi. Aktuse osa lõppes meie.hümni laulmisega. Kaunid talveilmad Lättemäel on andnud Endel Rubergile häid võimalusi kristallakvarellide loomiseks Torontos 12., 13. ja 14. märtsil toimuva näituse tarvis. Looduse ja esivanematega sügavat hingelähedust tunnetava kunstniku näituse-ettevalmis-tusi kasutati ka poöleidioleva dokumentaalfilmi lõpuvõtete tegemiseks.. Endel Rubergi- iseseisev näitus T. E. Naisseltsi korraldusel toimub 12— 14. märtsini Peetri kiriku seltskondlikes ruumes. ; : Kes Toronto eestlastest ei'tunneks Endel Rubergi! t a tööd ehivad paljude me kodude seinu. Isegi meie.noored, kes Jõekäärul paljude suvede' jooksul on innukalt püüdnud õppida tema juhtimisel ehisnahätöö saladusi või kuulanud .ta meisterlikult jutustatud lugusid Kalevipojast ja meie isamaast; tunnevad teda ja tahavad tema oskusi'omada. Oma kunstilise hariduse sai E. Ru-berg Soomes. Juba. seal hinnati ta tarbekusti valdkonda kuuluv töö kõrgeima auhinnaga. Sellest alates ori ta igal pool j kus ta oma töödega esinenud,; leidnud tunnustust ja saanud auhinde. ; ; T ... . • r • • . , . Olgugi, et Endel Rubergi naha-tedu ja^Latr seltside poolt tervi-;; r n a a l j d j a akvarellid on ralwuslikud, tas,dharr^KlavinshjaShukys;;;;| ; Koosviibimine lõppes õhtusöögiga; nad kui kunstiteosed hindamist leid-ja tantsuga. E. ¥. aastcipäeya aktus Vancoy veris „Meie Kodu" saal oli 27. veebrua ril rahvast tulvil, kus toimus Vancou-veri Eesti Seltsi poolt korraldatud Eesti Vabariigi 59.. aastapäeva aktus. Vancouyeri Eesti Ühendatud Koguduse noorte puhkpillide helide saatel toodi sisse lipud. Lippude sissetoomisel olid auvalves grupp rahvariides noori ja Kanada ja Eesti rahvuslipud asetati lavale, kuhu nad jäid kogu aktuse ajaks. Püstišeisva rahvahulga poolt lauldi Ö'Canada, millepeale Tomas Nellis lühikese sõnavõtuga avas aktuse. Päevakohane kõne oli Lembit Püt-sep'a poolt, kes mainis meie rahvus- \&s'\ ja H. Vetterlingi „Hele täht grupi püüdlusi ja heitlusi kodumaa Klaverisaade T. Kirves, hüvanguks viimase aasta jooksul. nud rahvusvahelise publiku pooit. Nii on. ta tõid omandanud Kanada end, • peaminister, J. Diefenbaker, neid leidub Jaapani keisrikojas ja Inglise kuningakojas. Neid' on ostnud. küll soomlased ja prantslased ja isegi USA -presidendi ja Kanada kindralkuberneride, kodudesse on nad.tee leidnud. • Eeloleval näitusel esineb E. Ru-berg umbes 20 nahamaaliga ja 40 ak-' varelüga. Need viimased on ta loonud oma taiderikkuse ja karmi talve abiga. Ta näituse motiiviks on tsi-taat^ Ir Kalmuse, teosest „ .y. j a maa rüäg;b esivanemate vaimude, '-metsa-- purde ja allikate' läbi." ; ; Xäitus:onrmüüginäitus ja jääb 12. märtsist kell 5 õ. alates avatuks kuni 14. märtsini kel! 8.30 õhtul. ': Vabadusesõdades langenute mälestuseks mängis orkester „Puhake paremad pojad" Thomas Kirves'e juhtimisel. .• Veel esines klaveril Crissa Cons-tantine esitades Chopin'i „Prelude" ja Beethoveni VKuuvalgüsesönaatl. Muusikaline kava jätkus ja bariton H. Kirves'elt kuulsime R PätsT Järgnesid klaverisoolod Ülo Vald- .Muremaa" ja K. Raidl „Ära viies ma poolt, kes esitas J. S. Bach'i „Cä-! KTaverll T. Kirves, denza" ja R. Schumanni ,.Etudes ja inimesed, asuvad sinna elama mit- ..senior keskuse", ehitamine samale mesugustel põhjustel. Nad peavad krundile. Symphoniques" — etüüd 1142. Rahvariides Vancouveri Segakoor; dr. RuusT taktikepi all laulis Rahvatantsudeks kogunes lavale V. E. Seltsi Rahvatantsu Rühm, Mikk! juhtimisel, kes esitasid Iäbi- IMI-2 nteie tuntuimast-rahvatantsu-kaks laulu, T. Vettik'u „Kas tunned ^est. maad" ja M. Härma „Kalev ja Lin- Vancouveri Eesti Seltsi uus esida." mees Valdekq Veemees tänas kõiki Segakoori ettelcandele järgnes esinejaid ja publikut rohkearvulise duett. E. Kurvits'a ja H. Kirves'e esi-' osavõtu eest. Aktus Ioppesmeief ahtuselJ. Aavik'u „Püha põline ja ül- vushümniga. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-11-04
