1977-03-11-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. 10 (1413) 1977 REEDEL, 11.,1 - FRIDAY, MARCH-11-
(1413) 1977
Jj!
m
0. Haamer
näitus
lael .on andel'võimalusi
loomiseks
fcrtsil toimu-
|se ja esiva-ihedust
tun-
-ettevalmis-foleva
doku-
' tegemiseks..--
:v näitus T.
toimub 12—
seltskond- .
ei tunneks
hivad palju-n
meie noolude-;
suvede
nud.-õppida •
|töö saladusi .
'kult jutus-ist
ja meie
ja, tahavad '
|e sai E. Ru- ;
hinnati ta -
iuv töo kõr-alates
ori ta
idega esineja
saabud
)erg'i naha-
[ahvus tikud, •.
Istilised; on .
lamist leidliku
pooit. ..
|ud .Kanada.
Kefenbaker,: .
|srikojas ja -
:id on • ost-mtslased
ja
•ja- Kanada
ludesše on
ieb E. RLr-
"?« ja '40 ak-on
; ta loo- '
Ikarmi talve,
'iks on tsi-: '
..1 ja maa :
ude, metsa- :
:
j a jääb 12:
atuksvkurii
[Hele taht".
Irissa Cons-
„Prelude"
}sesonaat'i.
is ja bari-ie
R. Patsi
|„Ära viies".
ines lavale
Jtsu Rühm,
sitasid läbi-,
fahvataritsu-
|si uus esi-
Itänas kõiki
fhkearvulise
i.š meie rah
Eestis on mitmeid linnu, millised
asuvad mere ääres, kuid ainult üks
neist on meraga läbipõimitud -— see
on Haapsalu. Väil^e-Viigi merelaht
paikneb otse linna südames, Eest
laht lainetab Haapsalust lääne ja ta-gaiaht
ida poolt. Meri ja meremuda
ongi Haapsalu kuurordiks teinud.
Kui Hapsalu! tänavate vanu sile-taks
kulunud kõnniteede. kive lähemalt
vaadata siis näeme nende sees
mitmesuguseid kujusid.ja hioroglüü-filiste
kirjade sarnaseid märke.
Need on loodusedokumendid. Nad
jutustavad muinasilma suuri sündmusi
kaugest,väga kaugest maakera
minevikust. Loodus on. need kirjad
oma „sõrmega" kirjutanud. Need on
maakera ajalooraamatu ehed. Nad
on kaugest vanast ajast pärit rja kõnelevad
sellele kes neid lugeda, oskab,
suuri saladusi ja sündmusi, mis
maakeral aastamiljonite eest sündis,
väga kaua enne, kui inimesi vist veel
ei olnudgi. '
Millal nende kividega Haapsalu tänavate
kõnnite d kaeti ei tea,, kuid
vist küll juba väga kaua aega tagasi.
Nendes peitub Ffaapsalu, Läänemaa
ja Läänemeresaarte ajalugu.
Esimene supelmaja ehitati Haapsalusse
1805. aastal,
kuid ravipaigana sai linn kuulsaks
alles pärast seda, kui noor arst Carl
Äbraham Hunnius oli leidnud ja tähelepannud
Haapsalu muda raviorria-tusi.
1821. aastal oli Hunnius, peale
Jartu Ülikoolis arstiteaduskonna lõpetamist,
asunud praktiseerima
Haapsalusse. Ühel jalutuskäigul
märkas ta vana .kalurit, kes leotas
jalgu mudases: vees. Selgus, et muda-vann
leevendab ta reumavalu. Selle
tähelepaneku mõjul alustaski tolleaegne
keisriarsti abi mere; muda
uurimist ning veendus, et mudal on
tõesti tervendav toime; *-'
1825. 'aastal rajati Haapsalusse mudaravila.
Paljud Hunniuse poole
pöördunuej. abivajajad, kes tulid kohale
karkudega, lahkusid pärast ravimist
ilma nendeta. 1845. aastal li-sandus
esimesele mudaravilale teine.
1850-ndal aastat tõusis külastajate
arv juba üle 2000.
; Siis oli kuurordi asutaja juba surnud.
Tema tööd meremuda kasutamist
ravina jätkas ta poeg Carl Arthur.
Haapsalu kuulsus puhke- ja ra-'
vipaigana kasvas veelgi ning linn
hakkas kujunema Vene keisri õukonna
suvituskohaks. Hõlpsamaks ko-halesõiduks
Peterburist ehitati aastal
1904—1905.. Haapsalust Keilani.
ühendav raudteeliin.
Austraalia kroonika
Eesti Vabariigi ajal kasutasid
Haapsalu mudaravilat ning veetsid,
suvepuhkust peale eestlaste veel
soomlased, rootslased ning mitmed
teised.
1937. aastal valmis ka uus sanatoo-
••: rium. •
Peale raviasutuste leidub' Haapsalus
veel vaikseid, rannaäärseid puiesteid,
parke, Paralepa mets ja eelkõige
soojaveelisi mererandu ning meeldiva
väljasõidu kohana ka Hobulaid.
Haapsalu on ka lindudele, armastatud
elamise- ja pesitsemise paigaks.
Eriti palju. ja mitmesuguseid liike
leidub linna lossipargis ja lossivare-metes.
: ;>.
Umbes 1000 aastat tagasi oli Haapsalu
linna maaalal muistne hiis (haa-vasalu).
1265. a. kujunes Haapsalu
Saare-Läane piiskopkonna keskuses,
kuhu rajati toomkirik ja kivilinnus.
Haapsalust sai võõravõimu tugipunkt
•
Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal
piirasid eesti talupojad küll Haapsalut,
kui kahjuks ei suutnud seda vallutada.
Hiljem kindlustati piiskopi
linnust veelgi. 14. sajandi lõpul valmis
kirikust põhjapoolne pealinnüs,
järgnenud vsaj andi vahedusel asendatieeslinnuse
puustseinad paest müüride
ja tornidega. ' -
Haapsalu linnuse juurde tekkis
kaupmeeste jä käsitööliste asula mis
1279. aastal sai linna õiguse kuid
elanikke arv oli siiski väga visa
kasvama.
1534-. a. andsid ainult 30 täisõiguslik-ku
kodanikku Lääne-Šaare piiskopile
usaldus vande.
Liivi sõda tõi eestlastele raskeid
kajmätusi. Teiste seas ründas Haapsalut
n.n. Liivimaa Kannibali sõjavägi
— rootslaste teenistuses oleva
Ivo Schenkenbergi väe jõuk. Valitsev
võim vaheldus korduvalt, aastal
1573—1575. oli Haapsalu kõrgemat
võimu mittetunnustavate palgasõdurite
valduses. 1581. aastal sai Saare-
Lääne piiskopkonna rnandriala pärijaks
Rootsi, mida tuntakse — kuldse
rootsi ajana.
Venelased vallutasid ta 1710. aastal,
siit peale algab eestlaste orja ja
.pimeduse ajajärk mis kestab kuni
Vabadussõjani. Peale Vabadussõja
võidukat lõppu hakkab Haapsalus,
vabade eestlaste vaba ja õnnelik aeg
mille aga uuesti lämmatasid idast
sisse tunginud punasõdurite jõugud
ning Haapsalus ja kogu Eestis algas
jälle piina ja pimeduse aeg mis kestab
tänaseni.
, I. S-gi
E ETNILISTE'.«UMQSAAD
ÕU ANDVA KOGU ESIMEHEK
Canber,ras on moodustamisel uus
organisatsioon üleriikliku Etniliste
Raadiosaadete Nõuandva Nõukogu
(The National Ethnic Broadcasting
Advisory Council) näol. See nõukogu
otsustati moodustada seoses kõigi
praeguste ja tulevaste etniliste raadiosaadete
võtmisega Austraalia
Riikliku Ringhäälingu (Australian
Broadcasting Commission, lühendatult
ABC) kompetentsi.
Uue nõukogu ^esimeheks on määra-tud
eestlane A. Parbo Melbourne'ist.
A. Parbo on üks neist uustulnu-kaist,
kes ön teinud Austraalias märkimisväärset
karjääri, kuna ta on
selle mandri ühe suurima ettevõtte
(Western Miningl Corporation) esimees,
ja p e a d i r e k t o r . - '
Ä. Parbo saabus Austraaliasse 1949
a. 23-aastasena ja oma kaheaastase
lepingulise töökohustuse ajal töötas
ühes paemurrus Adelaide'i ümbruses.
Töökohustuse aja lõppemise järel
astus tal Adelaide! ülikooli ja
omandas seal mäeinseneri kutse. Ülikooli
lõpetamise järel astus ta teenistusse
Western Mining Corpora-üon'i
maa-aluse inseneri köhale,
tõustes pikapeale selle aktsiaseltsi
juhiks,1 •
Uus ülesanne jääb talle kõrvaliseks
kohustuseks oma ametikoha kõrval.
' E t n i l i s e d raadiosaated olid alustatud
katsena omaaegse tööerakonna
valitsuse. immigratsiooniministri
Grasby poolt ja selleks asutati kaks
raadiojaama (üks Sidneys ja teine
Ä4elböurne'is)l mis nüüd liidetakse
ABC-ga. I:'.: : ' y -\
Nüüd on ABC-! kavas alustada et-niliste
raadiosaadetega kõigis osariikides,
milliseks otstarbeks moodustatakse
nõuandev nõukogu igas osa-
• riigis. ' \:
"Sydneys ja Melbourne'is toimuvad
reeglipäraselt muuseas ka eestikeelsed
saated. Sydneys neid korraldab
peamiselt vabakoguduse vaimulik C.
L. Peipman, keda asendab vahel pr.
Tiiu Simmul-Kroll; Melbourne'is aga
eestikeelsete.: saadete, korraldajaks
'on kphaliku eesti naiskoori juht pr.
Maila Taimre.
. Allakirjutajal ei oi rind'juhust kuulata
Melbourne'! eesti saateid, küll
aga Sydney omi. Need toimuvad seal
kord nädalas teisipäeviti ja korratakse
kolmapäeviti. Saadete kestvus
on pool tundi. Nende kvaliteet ön
kõrgem kui seda antud olukorras oo-'
data võinuks.
Möödunud aasta viimasel ja uue
aasta esimesel kuul tabas Austraaliat
raske katastroof.
Esimeseks oli tulekahju Nowra
õhubaasi angaaris Uus-Lõuna Walesi
osariigis, kus 13-st Grumman Track-er
tüüpi kauge lennuulatüsega allvee-laevadejahilennukist
hävines tervelt
12. Lennukid oleksid normaalselt
asunud oma emalaeval „Melbourne-
'il", kuid olid ajutiselt Nowra angaaris
emälaeva dokis viibimise tõttu.
• Tulekahju ajal suurem osa 1400-sse
ulatuva baasi personali koguarvust
oli puhkusel.
Nende lennukite hävimisega jääb
Austraalia käsutusse ühe päästetud
Grumman. Tracker lennuki kõrval
allveelaevade tõrjeks veel väid kaheksa
Sea King . tüüpi helikopterit.
Need osteti aasta eest 10, kuid vahepeal
hävis- neist kaks. Teised olemasolevad,
lennukite eskadrillid olevat
.vajd rannavalve ülesannetega.
Nüüd tehakse pingutusi täita uute
' tellimistega tekkinud lünka, osalt
USA pruugitud Grumman Trackeri
tüüpi lennukite arvel, kuid paraku
võtab see kaua aega. Vahepeal, nagu
üks ohvitser Nowra baasis ajakirjanduse
teatel ütles,\„meie ei ole enam
võimelised peatama ka karja aegla
selt lendavaid tuvisid."
Tulekahju järel kohale sõitnud kri
minaalpolitsei ametnikud avaldasid
kohe arvamist, et tegemist on sees
mise sabotaazhiaktiga. Asja selgita
miseks määrati uurimiskomisjon ja
viimaseks uudiseks on, et sabotaazhi-akti
kahtlusalusena arreteeriti keegi
sõjaväelane, kes nüüd ootab kohut
Teiseks katastroofiks oli 18; jaa
nuaril Sydney eeslinnas Granville's
aset leidnud raudteeõnnetus, kus rei
sijaterongi vedur jooksis rööbastest
välja ja põrkas, kokku üle raudtee
viiva viadukti toetussambaga. Selle
| kokkupõrke. tulemusena vagunid
ilmuv®
Kui teie teenite raha,-siis peate seda ka
deklareerima. Ning see tähendab seda, et
teie peate täitma igal aastal oma föderaalse
tulumaksulehe ning saatma selle Ottawasse
: Revenue Cariada; Taxation'ile.
v Iga Kanada elanik,- kes on omandanud
1976. aastal sissetuleku, mis ületab lübaüid-mahaarvestused
ja isiklikud erandid> peab
täitma T l Individual Income Tax lehe mitte
.hiljem kui 3Q. aprillil 1977. Kui teie ei ole
saanud oma tulumaksülehte, siis on teil seda
võimalik hankida kohalikust postkontorist.
(Tulumaksülehte kasutatakse põhiliselt
enda identifitseerimiseks, oma tulude esitamiseks
kõigist allikatest, esitatud tulu re-dutseerimiseks
lubatud mahäaryestustega jä
eranditega ning lõpuks tulumaksu kalkuleerimiseks.
Teie abistamiseks oleme tulumat
sulehe juurde hsanud. jneomp Tax Guid^i
: (tulumaksu juhendi), mis annab teile vajalikku
abi.
On tähtis, et teie täidate oma tulumaksulehe
õieti ja täpselt;. Esmajoones pidage silmas,
et teie esitate KOGU oma sissetuleku
— mitte ainult selle, mis esineb teile teie tööandja
poolt antud T4 sedelil, vaid ka kõik
teised sissetulekud, mis teie olete saanud
aasta kestel. Näiteks tasud kõigi tööde eest,
millede kohta teie ei ole saanud T4 sedeleid,
sularahas maksetud jootrahad ja kingised,
kõigist investeeringutest saadud sissetulekud^
kaasaarvatud intressid sõpradele ja sugulastele
antud laenudelt,: tulu rendist ja pe-rekonnaabirahadest
Kasutage' ära kõik need mahaarvestused
ja erandid, mis seaduse poolt on lubatud.
Näiteks kui teie toetate või abistate kedagi,,
kes elab; Kanadas (või väljaspool Kanadat,
kvalifitseeruks teist olenevale staatusele kui
ta elab välismaal), siis on teil õigus sellq isiku
arvel teha isiklikke erandeid. Kuid teie
toetusel elav isik ei ole Kanada elanik, siis
peate täitma vastava formulari (TIE-NR),
mida võite hankida kohalikust District Tax-ation
Office'ist ja mille peate lisama oma tulumaksulehe
juurde koos vajalikkude kviitungitega.
Teie toetusel elavate isikute nimed,
aadressid ja vanused tulevad ära märJ
kida sellel formularil. >
i Kirjutage täpne informatsioon õigesse
kohta, tehke oma kalkulatsioonid täpselt,
siis kontrollige ja tehke järelkontroll, kasutades"
sealjuures juhendis toodud nõuandeid,
['
Km teil tekib raskusi, siis võtke kontakti
oma District Taxätion Office'iga. Sealne
ametkond annab teile vajalikku abi. District
Office'te telefonirmmbrid ja aadressid on
antud juhendi tagaküljel. Ärge unustage —
teie tulumaksuleht peab olema postitatud
enne keskööd 30. aprillil, 1977."
Revenue Canada Revenu Ganada
Taxätion Impõt
Hon: Wöniquc Coci n "Llionrivlohique- Begin
ter ' : Ministre
Canada Postes
a ma
uletüdfervi
aa iianaaasse |C9
Ameerikasse maksavad 12 c alates lv märtsist 1^77»
sd maksvad 10 c Teiste
võtke ühendus post-öntoriga.
tarvitamine
oocsinyinäe
jooksid üksteise sisse ja raudbetoonist
viadukti keskmine: osa, kaaluga
200 tonni, langes rongile, litsudes all
olevat vagunid, kokku. Rusude alt
toodi välja 81 surnut ja umbes 80 vigastatut,
kellest 3 varsti heitis hinge,
nii et surnute arv on hetkel 84. Vigastada
saanuist on veel haiglates tõsiste
vigastustega 20 inimest. Viaduktil
kokkuvarisemise hetkel olnud auto-des>
asuvad inimesed paasid Önne-kombehelu
ning tervisesa. .
Kaks ülalmainitud õnnetust olid
taustaks rohutirtsude nuhtlusele,
mis leidis aset Viktoorias ja Lõuria-
Austraalias ja mis. kestis nädalaid
hoolimata pidevast nende vastasest
õhusõjast insektisiidide abil. Lõüna-
Austraalias liikusid tohutud rohutirtsude
parved mitme miili laiusel rindelsisemaalt
.Ädelaide'i linna poole
hävitades oma peatuskohtades kõike
rohelist/mis ette juhtus. Maa oli neil
puhkusel kaetud paksu rohutirtsude
kihiga ja neid. sagis samal ajal õhus
nii tihedalt, et nähtavus oli halvem,
kui tugeva liivatormi ajal. Teedel
autod vaevalt pääsid teosammul edasi.
õnneks: haihtus nende vägi Adelaide!
ääremail ebasoodsa ilmastiku
tõttu. Kahju, mida nad põhjustasid
farmeritele, eriti aga viinamarja in-tandustele,
on suur.
Austraalia päeval, mida tähistatakse
h.n. ,,Esimese laevastiku" (26; jaanuar
1788 a.) saabumise mälestuseks
ja mida peetakse Austraalia rahva
sünnipäevaks, ön traditsiooniks lasta
igas. osariigi pealinnas 21 suürtüki-päuku.'
;•';" .>•"•.'
Adelaide'is kuuldi sel aastal ainult
ühe paugu. Sel puhul kirjutab kohalik
suurim päevaleht: „Õhukaitse rügemendi
esindaja Woodside'is ütles
eile, et armee lakkab tulevikus tegelemast
saluute kahuripaukudega teisiti
kui üksnes väga erakordsetel
juhtudel. Suurtükiväe laskemoona ja
suurtükke käsitada oskavate meeste-puudus
on selle otsuse põhjuseks."
Üksik pauk, mis sel korral tehti,
oligi mitte armee, vaid mereskaütide
poolt lastud, kes nad: tervitasid' selleks
regatta kahurit. . ;
Õhukaitse rügemendi esindaja selline
seletus paneb küll pead vangutama.
L„ Trett
e •
'ii
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 11, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-03-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770311 |
Description
| Title | 1977-03-11-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | „Meie Elu" nr. 10 (1413) 1977 REEDEL, 11.,1 - FRIDAY, MARCH-11- (1413) 1977 Jj! m 0. Haamer näitus lael .on andel'võimalusi loomiseks fcrtsil toimu- |se ja esiva-ihedust tun- -ettevalmis-foleva doku- ' tegemiseks..-- :v näitus T. toimub 12— seltskond- . ei tunneks hivad palju-n meie noolude-; suvede nud.-õppida • |töö saladusi . 'kult jutus-ist ja meie ja, tahavad ' |e sai E. Ru- ; hinnati ta - iuv töo kõr-alates ori ta idega esineja saabud )erg'i naha- [ahvus tikud, •. Istilised; on . lamist leidliku pooit. .. |ud .Kanada. Kefenbaker,: . |srikojas ja - :id on • ost-mtslased ja •ja- Kanada ludesše on ieb E. RLr- "?« ja '40 ak-on ; ta loo- ' Ikarmi talve, 'iks on tsi-: ' ..1 ja maa : ude, metsa- : : j a jääb 12: atuksvkurii [Hele taht". Irissa Cons- „Prelude" }sesonaat'i. is ja bari-ie R. Patsi |„Ära viies". ines lavale Jtsu Rühm, sitasid läbi-, fahvataritsu- |si uus esi- Itänas kõiki fhkearvulise i.š meie rah Eestis on mitmeid linnu, millised asuvad mere ääres, kuid ainult üks neist on meraga läbipõimitud -— see on Haapsalu. Väil^e-Viigi merelaht paikneb otse linna südames, Eest laht lainetab Haapsalust lääne ja ta-gaiaht ida poolt. Meri ja meremuda ongi Haapsalu kuurordiks teinud. Kui Hapsalu! tänavate vanu sile-taks kulunud kõnniteede. kive lähemalt vaadata siis näeme nende sees mitmesuguseid kujusid.ja hioroglüü-filiste kirjade sarnaseid märke. Need on loodusedokumendid. Nad jutustavad muinasilma suuri sündmusi kaugest,väga kaugest maakera minevikust. Loodus on. need kirjad oma „sõrmega" kirjutanud. Need on maakera ajalooraamatu ehed. Nad on kaugest vanast ajast pärit rja kõnelevad sellele kes neid lugeda, oskab, suuri saladusi ja sündmusi, mis maakeral aastamiljonite eest sündis, väga kaua enne, kui inimesi vist veel ei olnudgi. ' Millal nende kividega Haapsalu tänavate kõnnite d kaeti ei tea,, kuid vist küll juba väga kaua aega tagasi. Nendes peitub Ffaapsalu, Läänemaa ja Läänemeresaarte ajalugu. Esimene supelmaja ehitati Haapsalusse 1805. aastal, kuid ravipaigana sai linn kuulsaks alles pärast seda, kui noor arst Carl Äbraham Hunnius oli leidnud ja tähelepannud Haapsalu muda raviorria-tusi. 1821. aastal oli Hunnius, peale Jartu Ülikoolis arstiteaduskonna lõpetamist, asunud praktiseerima Haapsalusse. Ühel jalutuskäigul märkas ta vana .kalurit, kes leotas jalgu mudases: vees. Selgus, et muda-vann leevendab ta reumavalu. Selle tähelepaneku mõjul alustaski tolleaegne keisriarsti abi mere; muda uurimist ning veendus, et mudal on tõesti tervendav toime; *-' 1825. 'aastal rajati Haapsalusse mudaravila. Paljud Hunniuse poole pöördunuej. abivajajad, kes tulid kohale karkudega, lahkusid pärast ravimist ilma nendeta. 1845. aastal li-sandus esimesele mudaravilale teine. 1850-ndal aastat tõusis külastajate arv juba üle 2000. ; Siis oli kuurordi asutaja juba surnud. Tema tööd meremuda kasutamist ravina jätkas ta poeg Carl Arthur. Haapsalu kuulsus puhke- ja ra-' vipaigana kasvas veelgi ning linn hakkas kujunema Vene keisri õukonna suvituskohaks. Hõlpsamaks ko-halesõiduks Peterburist ehitati aastal 1904—1905.. Haapsalust Keilani. ühendav raudteeliin. Austraalia kroonika Eesti Vabariigi ajal kasutasid Haapsalu mudaravilat ning veetsid, suvepuhkust peale eestlaste veel soomlased, rootslased ning mitmed teised. 1937. aastal valmis ka uus sanatoo- ••: rium. • Peale raviasutuste leidub' Haapsalus veel vaikseid, rannaäärseid puiesteid, parke, Paralepa mets ja eelkõige soojaveelisi mererandu ning meeldiva väljasõidu kohana ka Hobulaid. Haapsalu on ka lindudele, armastatud elamise- ja pesitsemise paigaks. Eriti palju. ja mitmesuguseid liike leidub linna lossipargis ja lossivare-metes. : ;>. Umbes 1000 aastat tagasi oli Haapsalu linna maaalal muistne hiis (haa-vasalu). 1265. a. kujunes Haapsalu Saare-Läane piiskopkonna keskuses, kuhu rajati toomkirik ja kivilinnus. Haapsalust sai võõravõimu tugipunkt • Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal piirasid eesti talupojad küll Haapsalut, kui kahjuks ei suutnud seda vallutada. Hiljem kindlustati piiskopi linnust veelgi. 14. sajandi lõpul valmis kirikust põhjapoolne pealinnüs, järgnenud vsaj andi vahedusel asendatieeslinnuse puustseinad paest müüride ja tornidega. ' - Haapsalu linnuse juurde tekkis kaupmeeste jä käsitööliste asula mis 1279. aastal sai linna õiguse kuid elanikke arv oli siiski väga visa kasvama. 1534-. a. andsid ainult 30 täisõiguslik-ku kodanikku Lääne-Šaare piiskopile usaldus vande. Liivi sõda tõi eestlastele raskeid kajmätusi. Teiste seas ründas Haapsalut n.n. Liivimaa Kannibali sõjavägi — rootslaste teenistuses oleva Ivo Schenkenbergi väe jõuk. Valitsev võim vaheldus korduvalt, aastal 1573—1575. oli Haapsalu kõrgemat võimu mittetunnustavate palgasõdurite valduses. 1581. aastal sai Saare- Lääne piiskopkonna rnandriala pärijaks Rootsi, mida tuntakse — kuldse rootsi ajana. Venelased vallutasid ta 1710. aastal, siit peale algab eestlaste orja ja .pimeduse ajajärk mis kestab kuni Vabadussõjani. Peale Vabadussõja võidukat lõppu hakkab Haapsalus, vabade eestlaste vaba ja õnnelik aeg mille aga uuesti lämmatasid idast sisse tunginud punasõdurite jõugud ning Haapsalus ja kogu Eestis algas jälle piina ja pimeduse aeg mis kestab tänaseni. , I. S-gi E ETNILISTE'.«UMQSAAD ÕU ANDVA KOGU ESIMEHEK Canber,ras on moodustamisel uus organisatsioon üleriikliku Etniliste Raadiosaadete Nõuandva Nõukogu (The National Ethnic Broadcasting Advisory Council) näol. See nõukogu otsustati moodustada seoses kõigi praeguste ja tulevaste etniliste raadiosaadete võtmisega Austraalia Riikliku Ringhäälingu (Australian Broadcasting Commission, lühendatult ABC) kompetentsi. Uue nõukogu ^esimeheks on määra-tud eestlane A. Parbo Melbourne'ist. A. Parbo on üks neist uustulnu-kaist, kes ön teinud Austraalias märkimisväärset karjääri, kuna ta on selle mandri ühe suurima ettevõtte (Western Miningl Corporation) esimees, ja p e a d i r e k t o r . - ' Ä. Parbo saabus Austraaliasse 1949 a. 23-aastasena ja oma kaheaastase lepingulise töökohustuse ajal töötas ühes paemurrus Adelaide'i ümbruses. Töökohustuse aja lõppemise järel astus tal Adelaide! ülikooli ja omandas seal mäeinseneri kutse. Ülikooli lõpetamise järel astus ta teenistusse Western Mining Corpora-üon'i maa-aluse inseneri köhale, tõustes pikapeale selle aktsiaseltsi juhiks,1 • Uus ülesanne jääb talle kõrvaliseks kohustuseks oma ametikoha kõrval. ' E t n i l i s e d raadiosaated olid alustatud katsena omaaegse tööerakonna valitsuse. immigratsiooniministri Grasby poolt ja selleks asutati kaks raadiojaama (üks Sidneys ja teine Ä4elböurne'is)l mis nüüd liidetakse ABC-ga. I:'.: : ' y -\ Nüüd on ABC-! kavas alustada et-niliste raadiosaadetega kõigis osariikides, milliseks otstarbeks moodustatakse nõuandev nõukogu igas osa- • riigis. ' \: "Sydneys ja Melbourne'is toimuvad reeglipäraselt muuseas ka eestikeelsed saated. Sydneys neid korraldab peamiselt vabakoguduse vaimulik C. L. Peipman, keda asendab vahel pr. Tiiu Simmul-Kroll; Melbourne'is aga eestikeelsete.: saadete, korraldajaks 'on kphaliku eesti naiskoori juht pr. Maila Taimre. . Allakirjutajal ei oi rind'juhust kuulata Melbourne'! eesti saateid, küll aga Sydney omi. Need toimuvad seal kord nädalas teisipäeviti ja korratakse kolmapäeviti. Saadete kestvus on pool tundi. Nende kvaliteet ön kõrgem kui seda antud olukorras oo-' data võinuks. Möödunud aasta viimasel ja uue aasta esimesel kuul tabas Austraaliat raske katastroof. Esimeseks oli tulekahju Nowra õhubaasi angaaris Uus-Lõuna Walesi osariigis, kus 13-st Grumman Track-er tüüpi kauge lennuulatüsega allvee-laevadejahilennukist hävines tervelt 12. Lennukid oleksid normaalselt asunud oma emalaeval „Melbourne- 'il", kuid olid ajutiselt Nowra angaaris emälaeva dokis viibimise tõttu. • Tulekahju ajal suurem osa 1400-sse ulatuva baasi personali koguarvust oli puhkusel. Nende lennukite hävimisega jääb Austraalia käsutusse ühe päästetud Grumman. Tracker lennuki kõrval allveelaevade tõrjeks veel väid kaheksa Sea King . tüüpi helikopterit. Need osteti aasta eest 10, kuid vahepeal hävis- neist kaks. Teised olemasolevad, lennukite eskadrillid olevat .vajd rannavalve ülesannetega. Nüüd tehakse pingutusi täita uute ' tellimistega tekkinud lünka, osalt USA pruugitud Grumman Trackeri tüüpi lennukite arvel, kuid paraku võtab see kaua aega. Vahepeal, nagu üks ohvitser Nowra baasis ajakirjanduse teatel ütles,\„meie ei ole enam võimelised peatama ka karja aegla selt lendavaid tuvisid." Tulekahju järel kohale sõitnud kri minaalpolitsei ametnikud avaldasid kohe arvamist, et tegemist on sees mise sabotaazhiaktiga. Asja selgita miseks määrati uurimiskomisjon ja viimaseks uudiseks on, et sabotaazhi-akti kahtlusalusena arreteeriti keegi sõjaväelane, kes nüüd ootab kohut Teiseks katastroofiks oli 18; jaa nuaril Sydney eeslinnas Granville's aset leidnud raudteeõnnetus, kus rei sijaterongi vedur jooksis rööbastest välja ja põrkas, kokku üle raudtee viiva viadukti toetussambaga. Selle | kokkupõrke. tulemusena vagunid ilmuv® Kui teie teenite raha,-siis peate seda ka deklareerima. Ning see tähendab seda, et teie peate täitma igal aastal oma föderaalse tulumaksulehe ning saatma selle Ottawasse : Revenue Cariada; Taxation'ile. v Iga Kanada elanik,- kes on omandanud 1976. aastal sissetuleku, mis ületab lübaüid-mahaarvestused ja isiklikud erandid> peab täitma T l Individual Income Tax lehe mitte .hiljem kui 3Q. aprillil 1977. Kui teie ei ole saanud oma tulumaksülehte, siis on teil seda võimalik hankida kohalikust postkontorist. (Tulumaksülehte kasutatakse põhiliselt enda identifitseerimiseks, oma tulude esitamiseks kõigist allikatest, esitatud tulu re-dutseerimiseks lubatud mahäaryestustega jä eranditega ning lõpuks tulumaksu kalkuleerimiseks. Teie abistamiseks oleme tulumat sulehe juurde hsanud. jneomp Tax Guid^i : (tulumaksu juhendi), mis annab teile vajalikku abi. On tähtis, et teie täidate oma tulumaksulehe õieti ja täpselt;. Esmajoones pidage silmas, et teie esitate KOGU oma sissetuleku — mitte ainult selle, mis esineb teile teie tööandja poolt antud T4 sedelil, vaid ka kõik teised sissetulekud, mis teie olete saanud aasta kestel. Näiteks tasud kõigi tööde eest, millede kohta teie ei ole saanud T4 sedeleid, sularahas maksetud jootrahad ja kingised, kõigist investeeringutest saadud sissetulekud^ kaasaarvatud intressid sõpradele ja sugulastele antud laenudelt,: tulu rendist ja pe-rekonnaabirahadest Kasutage' ära kõik need mahaarvestused ja erandid, mis seaduse poolt on lubatud. Näiteks kui teie toetate või abistate kedagi,, kes elab; Kanadas (või väljaspool Kanadat, kvalifitseeruks teist olenevale staatusele kui ta elab välismaal), siis on teil õigus sellq isiku arvel teha isiklikke erandeid. Kuid teie toetusel elav isik ei ole Kanada elanik, siis peate täitma vastava formulari (TIE-NR), mida võite hankida kohalikust District Tax-ation Office'ist ja mille peate lisama oma tulumaksulehe juurde koos vajalikkude kviitungitega. Teie toetusel elavate isikute nimed, aadressid ja vanused tulevad ära märJ kida sellel formularil. > i Kirjutage täpne informatsioon õigesse kohta, tehke oma kalkulatsioonid täpselt, siis kontrollige ja tehke järelkontroll, kasutades" sealjuures juhendis toodud nõuandeid, [' Km teil tekib raskusi, siis võtke kontakti oma District Taxätion Office'iga. Sealne ametkond annab teile vajalikku abi. District Office'te telefonirmmbrid ja aadressid on antud juhendi tagaküljel. Ärge unustage — teie tulumaksuleht peab olema postitatud enne keskööd 30. aprillil, 1977." Revenue Canada Revenu Ganada Taxätion Impõt Hon: Wöniquc Coci n "Llionrivlohique- Begin ter ' : Ministre Canada Postes a ma uletüdfervi aa iianaaasse |C9 Ameerikasse maksavad 12 c alates lv märtsist 1^77» sd maksvad 10 c Teiste võtke ühendus post-öntoriga. tarvitamine oocsinyinäe jooksid üksteise sisse ja raudbetoonist viadukti keskmine: osa, kaaluga 200 tonni, langes rongile, litsudes all olevat vagunid, kokku. Rusude alt toodi välja 81 surnut ja umbes 80 vigastatut, kellest 3 varsti heitis hinge, nii et surnute arv on hetkel 84. Vigastada saanuist on veel haiglates tõsiste vigastustega 20 inimest. Viaduktil kokkuvarisemise hetkel olnud auto-des> asuvad inimesed paasid Önne-kombehelu ning tervisesa. . Kaks ülalmainitud õnnetust olid taustaks rohutirtsude nuhtlusele, mis leidis aset Viktoorias ja Lõuria- Austraalias ja mis. kestis nädalaid hoolimata pidevast nende vastasest õhusõjast insektisiidide abil. Lõüna- Austraalias liikusid tohutud rohutirtsude parved mitme miili laiusel rindelsisemaalt .Ädelaide'i linna poole hävitades oma peatuskohtades kõike rohelist/mis ette juhtus. Maa oli neil puhkusel kaetud paksu rohutirtsude kihiga ja neid. sagis samal ajal õhus nii tihedalt, et nähtavus oli halvem, kui tugeva liivatormi ajal. Teedel autod vaevalt pääsid teosammul edasi. õnneks: haihtus nende vägi Adelaide! ääremail ebasoodsa ilmastiku tõttu. Kahju, mida nad põhjustasid farmeritele, eriti aga viinamarja in-tandustele, on suur. Austraalia päeval, mida tähistatakse h.n. ,,Esimese laevastiku" (26; jaanuar 1788 a.) saabumise mälestuseks ja mida peetakse Austraalia rahva sünnipäevaks, ön traditsiooniks lasta igas. osariigi pealinnas 21 suürtüki-päuku.' ;•';" .>•"•.' Adelaide'is kuuldi sel aastal ainult ühe paugu. Sel puhul kirjutab kohalik suurim päevaleht: „Õhukaitse rügemendi esindaja Woodside'is ütles eile, et armee lakkab tulevikus tegelemast saluute kahuripaukudega teisiti kui üksnes väga erakordsetel juhtudel. Suurtükiväe laskemoona ja suurtükke käsitada oskavate meeste-puudus on selle otsuse põhjuseks." Üksik pauk, mis sel korral tehti, oligi mitte armee, vaid mereskaütide poolt lastud, kes nad: tervitasid' selleks regatta kahurit. . ; Õhukaitse rügemendi esindaja selline seletus paneb küll pead vangutama. L„ Trett e • 'ii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-11-05
