Meie Elu = Our life, November 15, 1984

              HELJAPÄEVAL, 15. NOVEMBKIL-THURSDÄY, NOVEMBER IS „Meie Elu" nr. m (1311) 1984
Published by Estonian Publishing Co/Toronto Ltd., Estonian
Höuše,958 Broadview Ave./Torontd
' ;\-Tel'466-0951'- ^ •^•J-'-
Toimetajad: H. Rebane ja^S. yeidenbaum. Toifnetaja New
Yorgis Pa^ming,1473Luhma^nDr.V^j^wMil^
. ,oMeie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
Asut.lA.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toinietus ja taljtus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganäda - Tel 466-0951
Xellimiste ja kuuluiuste vastuvõtmine igal tööp. Hi 9 hm.—
5 p.l., egmasp. ja neljap. kl. 9 hm,-~8 la^l^ki t
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. ^22!oo,
3 k. $15.50. USÄ-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-;
meremaadesse — 1 a. $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: l a . 128.50, 6 k. $14.25. Kiri- |a
õhupostjlisa 0.SA-sse:4 a. I3L.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
üleirierBmaade.sse: l„a.$58.00, 6 k:^
Kuulutushinnad; 1 toll ühel veerul - esiküljel i5.50,
tekstis $3.00, kuulutuste küljel $4.75.;
Eesti poliitva er¥ituste
faatmiseks ,
Aasta suurimad pühad - jõulud on jälle l^hön^mas. loukpühiks
saadame oma sugulastele fa sõpradele tervitusi. Meilt ootavad häid
Jõulusoove ka okupatsioonivõimu vanglais, sunnitöölaagreis ja vai-muhaiglais
vaevlevad Eesti vangistatud vabadusvõitlejad ning inim­õiguste
nõudmise eest ja usulistel põhjustel kinnipeetavad. Ärge
unustage neid! Andke neile jõulutervituste lähetamisega moraalset
tuge. Kaitske neid nõukogude vanglate, sunnitöölaagrite ja vaimu-haiglate
juhtkonna omavoli vastu. Kasutage jõulutervituste saatmi­seks
alljärgnevaid aadresse:
Poolitatud kodumaa.
00
Eesti poliitvangide perekondade
e abistamiseks
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9iiiiiiiiiiiin
President Ronald Reagani mas­siivse
valikuga USA-s ja konserva­tiivide
täieliku ülekaaluga Kana­das
on Põhja-Ameerika manner
praktiiiselt vallutatud alalhoidliku
enamuse poolt, kus liberaalidel
siin ja demokraatidel üle lõunapii­ri
on vähe kaasarääkimist riigi po­liitilistes
ja majanduslikes küsi­mustes.
See on^ee, mida konserva­tiivne
valijaskond on pidanud pari­maks
antud olukordade arenguks.
Teisest küljest tuleb aga küsida,
kas al$ti ja kõikides küsimustes
sarnane absoluutne enamus on kõi­ge
parem elanikkonnaiseisukohalt,
kes tunneb valitsuse paratamatut
mõju ühiskondlikes, sotsiaalsetes
ja majanduslikes küsimustes. Sar­nast
ehamusval|tsu8e mÜju tundis
Kanada liberaalide pikaajalise va­litsemise
juures. Liberaalide laiu-tuspoliitika
tulemusi on konserva­tiivide
enamus asunud nüüd likvi­deerima
ja liberaalide ajastu laiu­tamise
e^st peame maksma nüüd
meie kõik. On hea kui - meie ei
unusta, et konser\|atiivide sammud
on kõigepealt selleks, et heaks teha
liberaalide laiutuspoliitikat ja Ka­nadat
päästa majandusliku madal­seisu
äärelt, kuhu ilma selle reakt­sioonita
langeksime üha sügava­malt
köik. 1
Et USA-8 valitsevad republikaa-nid
ja Kanadas konseii!vatiivid,võib
kahe maa koostööle tulla ainult
kasuks ja kõrvaldada neid lahkhe­lisid,
mis kujunesid P.E. Trudeau
peaministriks oleku aegu. Ometi ei
tähenda see seda, et Kanada saaks
kopeerida USA poliitilisi ja majan­duslikke
samme. Olukorrad kahe
mdhn vahel on siiski erinevad.
Valitsuse ringkondadest eemal­seisjaid
seisid küsimusmärgi ees,
miks peaminister Mulroney pn
määranud teiste erakoijdade polii­tikuid
silmapaistvatele kohtadele.
Kuigi ametlik seletus konservatii­videlt
pole avaldamist leidnud, tu­leb
vaid leppida oletustega. Näi­teks
endise NDP liidri Steven
Lewise määramine UN-i juurde
Kanada saadikuks. Üheks ja tõe­näoliseks
oletuseks võiks olla, et
peaminister soovib aktiviseerida
oma valitsemise protsessis osali­selt
ka liberaale ja sotsialiste ning
näidata oma sallivust vastasera-kondadele,
mis harva juhtus eelmi­se
valitsuse juures.
Läinud nädalal esitas oma pisi-eelarve
ka konservatiivide finantš-minister
Michael Wilson. Sellest
peegeldusid valitsuse majandus­poliitika
uued jooned. Wilsoni ee­larve
oli koostatud hea loogilise
järjekindlusega ja arusaadavuse­ga.
Valitsus asub oma kulupoliiti-kat
teostama kohe ja tahab kogu-sn^
mmas kulusid piirata 3.6 miljar­dit
dollarit, et peatada aruandelise
puudujäägi kasvu. >
Piiramiste arvel väheneb fede-raaltöötajate
arv 3.600 inimese võr­ra.
Seniste kogemuste kohaselt oM
valitsus ja parlament esimene, kes
oma palku tõstsid. Vastupidiselt
sellele kahaneb peaministri palk
6.880.- ja ministrite palgad 3.D80.-
dollari võrra aastas. Riiklikkudele
korporatsioonidele on tehtud üle­sandeks
hoolitseda töötasude vä­hendamise
eest sisemises korras.
Miljonitesse ulatavaid kärpimisi
on tehtud, veel paljudel aladel õpi-laslaenud,
CBC kulusummad,
Petro-Ganada, regionaalse tööstu­se
arendamise toetustest, mahajää­nud
maade toetussummadest, kin­nisvarade
isoleerimise toetus­summadest,
kaitsevägede summa­dest
jne. Finantsminister peab pal­judesse
miljonitesse ulatavate ku-lukoondamiste
vajadust mööda-'
pääsematuks, kuna teisiti akkumu-leerub
riigi puudujääk^kasvab pi­devalt
kuni valitsusel on võimata
seda piirata üha paisuvate laenu­protsentide
maksmise näol.
Revideerimisele võetakse ka
mitmed sotsiaalprogrammid; mil­lede
arvel makstakse kõikidele
võrdsel alusel olenemata jõukuse
piirist. Sellisteks programmideks
on näiteks lasteabiraha. Vanadus-kindlustus
(oid a^esecurity) tuleb
revideerimisele. Üldiselt madala­ma
— tasulised võivad loota pen- /
sionide tõusu, mis tuleb kärpimiste
arvel kõrgematasulistelt. Vastavalt
sellele tulevad ümberkujundami-
: sele ka tulumaksu lehed, kust eli-mineeritakse
mitmed taksikredii-
Eesti Vangistatud Väbadusvõit-i
lejate Abistainiskeskus pöördub
eelolevate jõulupühade puhul ees­ti
organisatsioonide, koguduste ja
üksikisikute poole üleskutsega
LUGEJA KIRJUTAB
I 3B
Loodetavasti saab finantsminis-tri
staap töötama effektiivselt ja
saavutab võimalikku õiglust Kana­da
töötajate ja pensionääride üldi­seks
rahulduseks.
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliniiiiiiliiiiiiiiiiiiliiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiili
Hansj Sarap IFS direktor
STOKHOLM (EPL)-Hans Sarap
on tegevdirektoriks a. 1972 asutatud
rahvusvahelisele organisatsioonile
fihternational Foundation for Scien­ce
- IFS.
Selle ülesapdeksbn toetada aren­gumaade
noori teadlasi, kes näita­vad
teaduslikke andeid ja kelle pro­jektid
on olulised nende maale.
Peamised toetatavad teadusealad
ori praktiline bioloogia, põllumajan­dus
ja põllumajanduslik tehnoloogia.
Viimase kümne aasta jooksul on an­tud
toetusi enam kui 700-le noorele
teadlasele 78 riigis. Organisatsiooni
toetavad majanduslikult 11 riiki ja
UNESCO. Aastaeelarve tõuseb üle
kahe miljoni USA dollari.
2S5ILawrence Ave; E., 261-2238
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
• • • • • • - ^
pagarlsaadused ja delüs:atessid, soome kardemonisai, sepik ja
leib. Maitsvad tordid ja muud kdiapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarlsaadused. ® i Spetsiaal tordid ja sünnipäeva MngUd tel­limise
peale. ®i Euroopa delUtatessid, konservid, juustud, süitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad; 9 Suitsukalkunid tellimise peale.
„Meie "EXu" avaldab m^dzaj^i
oma lugejate mõtteavaldusi-^ ka
neid mis ei üUtu ajalehe seisukoh-iadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätd^ endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesoUvuse
jätta avaldamata.
Vastukäivad
andmed
Pitka kohta
Oli meeldiv lugeda 25. okt. „Meie
Elus" avaldatud L.E. lugejakirja
Admiral Pitkast. On enam-vähem
kindel; et ta'oli 22. sept. Tallinnas;
Peale seda, kõik teadaolevad aiidmedi
on puudulikud ja teineteisele vastu­käivad.
Mina ei taha siinjuures L.E.
märkmikust väljavõetud andmeid
milgil viisil alavääristada, vaid lisan
juurde oma mälestused samal ajal ja
kohas. Loodan, et mitmed teised lu­gejad
teeksid seda sama ja saadaksid
oma mälestused selle lehe toimetuse­le
või hr. R. Kreemi nimele, kes minu
teada uurib Pitka saatusest. Kusagil
on keegi, kes oli temaga koos enne
põgenemist.
22. sept. õhtu peatus hulk sõdureid
Riisiperes, Vahtriku talus. (Võis olla
ka Uue Liiva talu, kuid arvan, et oli
Vahtriku) Öösel visati, granaadid
akendest ja uksest sisse, kusjuures
põrandal magavatest meestest said
seitse meest surma. Ise olin tol hetkel
Nissi mõisas, kust tõime Omakaitse
staabist sinna mahajäetud relvi. Pit-kat
ei olnud tol ajal meie seas.' -
Jõudsime Ristile umbes südaöö
ajal. "Sisenesin ühte suurde ruumi
(vististi kõrtsi ruum], mis oli täis eesti
ohvitsere. Ka minu isa oli seal. Ta
oli Saue Omakaitse ülem ja Eesti
kapteni vormis.
Hommikul lakast valjudest oli^s-!
ti inimestest tühi. Vaid üks mees
seisis nurga taga, tankirusikas käes
ja jalgratas kõrval. Lubas ühe tank i
vagaseks teha. Üks buss hakkas just
liikuma Lihula suunas. Sain oma
koolivenna A. Kappa'ga ronida bussi
katusele jne.jne. . '
Lgp. L.E. Olen sellest päevat (23.
sept.) oma isaga mitmel korral rääki­nud
ja kunagi ei tulnud Pitka nimi
kõne alla. Minu isa tundis Pitkat
isiklikult. Olen kaunis kindel, et oli-me
viimases väeosas, milline Ristilt
lahkus, kuna Lihulas peatudes ei
möödunud meist enam ühtegi autot
või meest. -
Lisan juurde: Arudevahe ja Riisi-pere
vahelisel teel möödudes hobu-vooridest,
hüüdsin pea igale vankei-
* le, et vastupanõ toimub Riisiperes.
Miks ma seda tegin, ma ei tea seda
siiani. Ei usu, et teie märkmik seda
sisaldab, aga... Sõitsin võidusõidu
rattal. Olin Soome vormis, nagaan ja
puss vööl, püssseljas, ning kandsin
prille.. Pidin teist kindlasti mööda
sõitma. Elasin Kaare tänavast natuke
. lääne poole. Vaadates Eesti maantee­de
kaarti (välja antud 1938), siis sel-lest
selgub, et Kaare tänavalt Ristile
oli 61 km. Teie ise ja hobused pidid
küll vatti saama. Lgp. L.E., loodan, et
avaldate oma märkmiku täies ula-tuses.
Samuti oleks hea kuulda teis-telt
põgenikelt oma läbielamustest
Lõpetan sõnadega, millised leidsin
. peale oma isa surma, kirjutatud kort­sunud
paberikotile:
Mu Jumal,Sa oled jätnud mu rahva
kes oli oma õigust ja vabadust kaits^
mas
B..
abistada Eestj poliitvangide pere»
kondi ja aktiivseid vabadusõitle-jaid
jõuiupakkide saatmisega. Ärge
unustage neid; kes Eesti rahva ene­semääramise
ja inimõiguste taasta­mise
nõude esitamise pärast oku­patsioonivõimu
terrori ja tagakiu­samise
all kannatavad. Andke nei­le
moraalset ja majanduslikku tu­ge.
Kinnitage oma ühtsust kodu­maise
vabadusvõitlusega. Kasuta­ge
toetuspakkide saatmiseks all­järgnevaid
nimesid ja aadresse»
Poliitvangide perekondade
aadressid
EVA AHONEN, Ringi tänav 22-2,
203600 Pärnu,j Eesti NSV, jOkupat-sioonivõimu
poolt 1983 5.a. sunnitöö­le
ja 2.a. sundasumisele mõistetud
Heiki Ahoneni ema.
LEIDA ALAJAAN, Terase 8-7,
200010 Tallinn, Eesti NSV. Okupat­sioonivõimu
poolt määramata ajaks
vaimuhaiglasse paigutatud Allan
Alajaani ema.
MARIE KIROTOSK, Keskväljak 8,
Kuusalu alev, Kuusalu postijaos-kond,
203014 Harju rajoon, Eesti
NSV. Okupatsioonivõimu poolt 1974
15.a. sunnitööle mõistetud Raimond
Rosenfeldi abikaasa.
• ERIKA KORDZADZE, Kalda pui­estee
88-13, 200031 Tallinn, Eesti
NSV. Okupatsioonivõimu poolt 12*0.
sunnitööle mõistetud Raimond Ro­senfeldi
abikaasa.
SILVI KUKK, Aardla 93-37,
202400 Tartu, Eesti NSV. Okupat­sioonivõimu
poolt surnuksipiinatud
Tartu ülikooli õppejõu Jüri Kuke abi­kaasa.
Perekonnal on kaks isata jää­nud
last — poeg Andres, sünd. 1968
ja tütar Liis, sünd. 1972.
HELGE KUME, Kase tänav 7,202-
710 Võru, Eesti NSV. Okupatsiooni­võimu
poolt määramata ajaks vaimu­haiglasse
paigutatud Alar Kume
ema.
LAINE KÕRBOJA, Sakala 17,
203600 Pärnu, Eesti NSV. Okupat­sioonivõimu
poolt 1,'i a. sunnitööle
mõistetud Kaarel Kõrboja õde.
ELVIIRAMADISSON, Angerja 2
A. 203600 Pärnu. Eesti NSV. Oku­patsioonivõimu
poolt 1981 4.a. sun­nitööle
ja 2.a. sundasumisele mõis­tetud
Tiit Madissoni abikaasa. Pere­konnal
on üks laps — poeg Jaanus,
sünd. 1975.
ELFRIEDE NIKLUS, Vikerkaare
25, 202400 Tartu, Eesti NSV. Oku­patsioonivõimu
poolt 1981 a. 10.a.
sunnitööle ja 5. a. sundasumisele
mõistetud Mart Nikluse ema.
ELSBET PAREK, Tähe 82-7,
202400 Tartu, Eesti NSV. Okupat­sioonivõimu
pooU 1983 6.a. sunni­tööle
ja 3.a. sundasumisele mõistetud
Lagle Pareki ema.
MARE. PESTI, Kadaka puiestee
58, 200009 Tallinn, Eesti NSV. Oku­patsioonivõimu
poolt 1983 5.a. sun­nitööle
ja 2.a. sundasumisele mõiste­tud
Arvo Pesti ema. Arvo ja Mall
Pestil on üks laps — tütar Madli,
sünd. 1981.
ELENA PETROVA, Õhtu tänav 4,
202500 Valga, Eesti NSV. Okupat­sioonivõimu
poolt 1981 5.a. sunni­tööle
mõistetud baptisti pastori Di-mitri
Minjakovi tütar. '
ERNA TARTO, Anne 20-7,202400
Tartu, Eesti NSV. Okupatsioonivõi­mu
poolt 1984 10.a. sunnitööle ja 5.a.
sundasumisele mõistetud Enn Tarto
abikaasa. Perekonnal on üks laps —
tütar Marju, sünd 1974.
^ H i apelliga, IJRO-le saadetud
memorandumiga ning muude mär­gukirjadega
seotud vabadusvõitle­jate
aadressid
EVA AHONEN. Aadress ülal
Märgukirjadele allakirjutanud. Det­sembris
1983 „nõukogudevastase te­gevuse"
eest erihoiatuse saanud.
HEIKI AHONEN. Vaata ülal Eva
Tallinna keskvangla: Eesti NSV.
200001 Tallinn, Kalaranna 2, Uch-rezhdenie
yuM-422/1. Kinnipeeta­vad
poliitvangid: Jan Kõrb ja Hillar
Pruunsild.
Tallinna sunnitöölaager; Eesti
NSV, 200001 Tallinn, Tisleri 31 a,
Uchrezhdenie YuM-422/5. Kinnipee­tavad
poliitvangid: Alar Alu, Andres
Berg, Andres Karu ja Toivo Orula.
Rummu sunnitöölaager: Eesti
NSV 203065 Harju rajoon, Vasalem­ma
sidejaoskond. Rummu alevik,
Uchrezhdenie YuM-422/2. Kinnipee­tav
poliitvang: Johannes Hint.
Võisiku vaimuhaigla: Eesti NSV,
Jõgeva rajoon, Põltsamaa külanõu­kogu,
Võisiku Invaliidide Kodu. Kin­nipeetav
poliitvang: Johannes Lap-mann.
Tshistopoli vangla: USSR, 422950
Tatarskaya ASSR, G. Chistopol,
Uchrezhdenie UE-148/st-4. Kinni­peetav
poliitvang: Mart Niklus.
Mordva sunnitöölaager 385/1:
USSR, 431120 Mordovskaya ASSR,
Zubovo-Polyansky raion, Stantsiya
Potma, Uchrezhdenie ZhKh-385/1.
Kinnipeetav poliitvang: Artur Jo­hannes
Pupart.
Mordva sunnitöölaager 385/3-4 ja
3-5. USSR, 431200 Mordovskaya
ASSR, Tengushevsky raion, Posyo-lök
Barashevo, Uchrezhdenie ZhKh-
385/3-4 ja 3-5. Kinnipeetavad poliit­vangid:
Alfred Kirotosk (385/3-5) ja
Lagle Parek (385/3-4).
Permi sunnitöölaager 320/11:
USSR, 618650 Permskaya oblast,
Cherdynsky raion, Posyolok Ghu-sovskoy,
Uchrezhdenie VS-320/11.
Kinnipeetav poliitvang: Raimon Ro-senfeld.
Permi sunnitöölaager 389/35:
USSR, 618810 Permskaya oblast,
Chusovskoy raion, Stantsiya Vses-vyatskaya,
Uchrezhdenie VŠ-389/3S.
Kinniteetavad poliitvangid: Kaarel
Kõrboja ja Arvo Pesti.
Pei^i sunnitöölaager 389/36:
USSR, 618263 Permskaya oblast,
Chusovskoy raion, Posyolok Kuchi-no,
Uchrezhdenie VS-389/36. Kinni­peetav
poliitvang: Enn Tarto.
Permi sunnitöölaager 389/37:
USSR, 618801 Permskaya oblast,
Chusovskoy raion, Stantsiya Polo-vinka,
Uchrezhdenie VS-389/37.
Kinnipeetav poliitvang: Heiki Aho-nen.
Krasnojarski sunnitöölaager 288/
27. USSR, 660002 Krasnoyarsk Ter-ritory,
G. Krasnoyarsk-2, Uchrezh­denie
UP-288/27. Kinnipeetav poliit-vang:
Olev Kiirend.
Magedani si^nnitöölaager 261/4:
USSR, 685025 G. MÄgadan, Posy.
olok Uptar, Uchrezhdenie AV-261/4.
KinnipeBtavpoliitvang:DimitriMin-jakov.
Vilniuse sunnitöölaager: USSR,
Lithuanian SSR, Vilnus, Leninoaiks-hete,
Lukishkio kalejimas. Klnnlpee-tav
poliitvang: Imre Arakas.
Leningradi vaimuhaigla: USSR,
195108 Leningrad, Ui. Arsenalnaya
9, Uchrezhdenie US-20/8t-5. Kinni­peetav
poliitvang: Allan Alajaan.
Mogilevi vaimuhaigla: USSR.
Byelorussian SSR, 213105 G. Mogi-lev,
UI. Krupskoy 99 A. Kinnipeetav
Ipoliitvang: Jaanus Pihelgas.
Oreli vaimuhaigla: USSR. 302018
G. Orel, UI. Razgradekaya 2, Uch­rezhdenie
IZ-55/r " A " . Kinnipeetav
poliitvang: Alar Kume.
Keskne poliitvangide aadress
Moskvas: UŠSR, Moscow, Uchrezh­denie
p/y a 5110/1, poliitvangi pere­konna-
ja eesnimi. Seda aadressi võib
kasutada kõigi poliitvangide osas,
eriti aga järgmiste puhul, kelle asu­kohad
on teadmata: Ülo Ird, Jaan
Kalju, Tiit Madisson(teel asumisele),
Leonhard Must (asumisel), Erik
Nurmsaar (vaimuhaiglas) jä Karl Va­res
(asumisel).
* On soovitav, et jõulutervitus aseta­takse
suletud ümbrikusse, mis posti­tatakse
tähitult ja vastuvõtutõendiga
varustatult. Tagastatud vastuvõtu-tõend
kinnitab, et tervitus on kohale
jõudnud.
Kaaseestlased! Toetage Eesti po­liitvangide,
nende perekondade ja
tagakiusatud vabadusvõitlejate abis-tanjistegevust.
Kasutage vabas
maailmas asüVälle sügul&ötele |ä'
sõbradele jõulutervituste saalmisel
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestus­märke
ning Balti motiiviga kirjaümb­rikuid.
Ühinge Mart Nikluse, Enn
Tarto, Lagle Pareki, Tiit Madissoni,
Heiki Ahonen ja Arvo Pesti vabasta­mise
nõudmise aktsiooniga. Saatke
nende tasuta saadavaid postkaarte
Konstantin Chernenkole Moskvasse
ja Karl Vainole Tallinnasse. Lähete-ge
Tshistopoli vanglas näljastreigis
olevale, elukardetavalt haigele Mart
Niklusele jõulutervitusi tema vangla
aadres'siga trükitud, tasuta saadavais
kirjaümbrikuis.
Eesti Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Abistamiskeskus, Box 3401B, S-
100 28 Stockholm, Sverige, Postžii-ro
500104-5.
Ahonen. Märgukirjadele allakirjuta­nud.
REIN ARJUKESE, Simisalu mat-kakodu,
Albu külanõukogu, 202834
Paide rajoon, Eesti NSV. Märgukir­jadele
allakirjutanud, üetsembris
1983 „nõukogudevastase tegevuse"
eest erihoiatuse saanud. Perekonnal
on kaks alaealist last — tütar Kadri,
sünd. 1979 ja poeg Mart, sünd. 198l!
Pakid adresseerida abikaasa Nora
Arjukese nimele. j
ÜLLE EINASTO, | Aardla 3-2,
202400 Tartu, Eesti NŠV. Märgukir­jadele
allakirjutanu^ Detsembris
1983 „nõukogudevastase tegevuse"
eest erihoiatuse,saanud. Töölt val­landatud.
Perekonnal on kaks last —
pojad Allan, sünd. 1973 ja Laur,
sünd. 1977.
ILSE HEINSALU, Kooli 25-1,
203600 Pärnu, Eesti NSV. Märgu­kirjadele
allakirjutanud.
KARIN ja URMAS INNO, Kalda
tee 14-30, 202400 Tartu, Eesti NSV.
Märgukirjadele allakirjutanud. Det­sembris
1983 ..nõukogudevastase te­gevuse"
eest erihoiatuse saanud. Ur­mas
Inno töölt vallandatud. Perekon­nal
on üks ühine laps — tütar Thea.
sünd, 1979.
MATI KIIREND. Tatari 3-6.
200001 Tallinn. Eesti NSV. ÜRO-le
saadetud memorandumi'pärast 5 a.
sunnitööl olnud. Märgukirjadele al­lakirjutanud.
Detsembris 1983 ..nõu­kogudevastase
tegevuse" eest, eri­hoiatuse
saanud. Perekonnal on üks
laps - tütar Madli, sünd. 1974. Pa­kid
adresseerida abikaasa Malle Kii-rendi
nimele. . "
KALJU MÄTIK, Tähe 26 A,
200016 Tallinn, Eesti NSV. ÜRO-le
saadetud memorandumi pärast 6 a.
sunnitööl olnud. Märgukirjadele ai-lakirjutanud.
„ Nõukogudevastase
tegevuse" eest erihoiatuse saanud.
VIKTOR NIITSOO, Aardla 3-2,
202400 Tartu, Eesti NSV. Märgukir-jadele
allakirjutamise pärast 2.a. sun­nitööl
ja 2 a. sundasumisel olnud.
Peale karistuse kandmist juulis 1984
vabanenud. Uuesti tööle asunud,
kuid KGB käsul vallandatud.
MART, NIKLUS. Vaata ülal Elf-riede
Niklus. Juba varem 8 a. sunni­tööl
viibinud. Balti apellile ja märgu­kirjadele
allakirjutanud. '
LAGLE PAREK. Vaata ülal Elsbet
Parek. Märgukirjadele allakirjuta­nud.
ARVO PESTI. Vaata ülal Mare
Pesti. Märgukirjadele allakirjuta­nud.
EVE PÄRNASTE, c/o Krista Mits,
Koidu 66-1, 200031 Tallinn, Eesti
NSV. Märgukirjadele allakirjutanud.
Detsembris 1983 „nõukogudeva8ta-se
tegevuse" eest erihoiatuse saanud.
ENDEL RATAS, Õismäe tee 59-
57, 200007 Tallinn, Eesti NSV. Va­rem
4 a. sunnitööl olnud. Balti apelli­le
ja märgukirjadele allakirjutanud.
Detsembris 1983 „nõukogudevasta-se
tegevuse" eest erihoiatuse saanud.
Perekonnal on kaks last — poeg
Artur, sünd. 1965 ja tütar Anneli,
sünd. 1971. Pakid adresseerida abi­kaasa
Milvi Ratase nimele.
PRIIT SILLA, Kärstna kolhoos,
Tarvastu külanõukogu, 202926 Vil­jandi
rajoon. Eesti NSV. Varem 4 a.
sunnitööl viibinud. Märgukirjadele
allakirjutanud. Perekonnal on kolm
alaealist last, kelle nimed ja vanused
teadmata.
ENN TARTO. Vaata ülal Erna
Tarto. Varem kahel korral kokku 9 a.
sunnitööl olnud. Balti apellile ja mär­gukirjadele
allakirjutanud.
ERIK UDAM, Sõpruse puiestee
196-31, 200029 Tallinn, Eesti NSV.
Varem kahel korral kokku 6 a. sunni­tööl
olnud. Balti apellile ja märgu­kirjadele
allakirjutanud. Detsembris
1983 „ nõukogudevastase tegevuse"
eest erihoiatuse saanud. Perekonnal
(Järg Ihk. 3)
1!
„Meie Elu" nr. 46 (1811) 1984
Kogume 10 000
allkirja
Mart Nikluse
vabastamise
taotlusele!
Mart Nikluse päästeaktsioonide
raames alustati 22. septembril
Äbistamiskeskuse poolt üle­maailmset
allkirjade kogumise akt­siooni
tema vabastamise taotluse­le,
mis esitatakse erimemorandu-miga
läänemaade valitsustele. All­kirjade
kogumise aktsioon kestab
järgmise Eesti Vabariigi aastapäe­vani,
st. 24. veebruarini 1985. Ees­ti-,
inglise-, norra-, praAtsusp-,
rootsi, saksa-, soome- ja taanikeel­sed
allkirjade kogumise lehed on
koos Mart Nikluse elulookirjeldus-tega
välja saadetud EW Abistamis-toimkondadele,
Eesti poliitvangide
hooldusgruppidelo ja hooldajaile,
eesti organisatsioonidele ja ajaleh­tedele,
Mart Nikluse vabastamise
heaks töötavaile Amnesty-gruppi-dele
ning Eesti poliitvange hoolda-vaile
skandinaavlastele. Mart Nik­luse
päästeaktsiooni sihiks on ko­guda
vähemalt 10.000 allkirja.
Kaaseestlased! Andke oma all­kirjad
Eesti väljapaistvaima vaba­dusvõitleja
elu päästmiseks. Kut­suge
teistest rahvustest aatekaasla-si
ülesse Ühinema selle aktsiooni­ga.
Näidake oma ühtekuuluvust
okupeeritud kodumaal käiva vaba­dusvõitlusega
ja seal elu kaalule
panevate vabadusvõitlejatega. Ar*
ge unustage oma kannatavat ko­dumaad
ja tema vabaduse nimel
nõukogude vanglaisse, sunnitöö-kagreisse
ja vaimuhaiglaisse hei­detud
vabadusvõitlejaid.
•
Mart Nikluse vabastamise taotlu­sele
allkirjade kogumise lehtede ja
tema elulookirjelduste saamiseks
pöörduda Eesti poliitvangide üle­maailmse
abistamisorganlsatsiooni
poole järgmistel aadressidel: Skan­dinaavia
ja muud maad Euroopas:
EVV Abistamiskeskus. Box 34018,
S-100 26 Stockholm. Sverige; USA:
EVV Abistamise Toimkond, Esto­nian
House of Chicago. Estonian La-ne,
P.O.Box 95, Prairle View. Illinois
60069, USA; Kanada idarannik:
EVV AbUiftmlae .Toimkond,' EaVo-nian
House, 958 Broadview AveJ^lp.
208, Toronto, Ontario M4K 2R6, Ca-nada
või EVV esindaja Viive-Ann
Lomax, 198 Redgrave Dr., Weston
Ontario M9R 3V9, Canada; Kanada
läänerannik: EVV Abistamise Toim­kond,
c/o Albert Krug. 303-5560
Acardia Road, Richmond B.C. V6X
2G9, Canada ja Austraalia: EVV
Abistamise Toimkond, c/o Elli An-nuk
12 Sorlie Avenue, Northmead
2152, N.S.W., Australia. ,
üks
teini
eriti]
blLj
olnul
koht
•üriti
31).
näit|
selt,]
Ene
töö
Est(
LÄl
koh
misi
teat
lemj
,nM(
koni
looi
olel
läbil
jonil
Tl
tuul
rio
toltl
tuki
ro
tuvi
Kaf
väi
$1.1
pul
lik
esii
Vai
65(
pr<
bu^
ku|
ntii
sisi
kaj
Sei
Ka
sol
m
lU(
ne
ma
kii
kf
dl]
pj
gl
M
'ea
sq
k
o|
0
k
tJ
sl
1
ei
ÜIi.e skutse..,
(Algus Ihk. 2)
on üks laps —poeg Ilmar. sünd. 1974. >
Pakid adresseerida abikaasa Helve i
Udami nimele. t
•
Kuna ettemakstud tolliga pakke n
enam N. Liitu ei saa saata, siis soo­vitame
toetuspakke koostada järgne- i|
vait: 1-kilone pakk võiks sisaldada
200 gr. kohvikontsentraati, 200 gr i
jahvatatud kohvi, lOOgr vürtse, 1 tah- J
vel {100 gr] täisshokolaadi, 1 panr J
voodriga nahkkindaid, 1 puuvillane
müts, 1 paar sokke, 1 seep Ja 1 täite-pliiats.
Sellise paki eest tuleks saajal
tasuda tolli ca 11 rubla. 3-kilonepakk
võiks sisaldada 400 gr kohvikont­sentraati,
500 gr jahvatatud kohvi,
100 gr vürtse, 1 tahvel (200 gr) täis-
.shokolaadi. 1 paar voodriga nahk-kindaid,
1 puuvillane müts, t paar
sokke, 1 83ep, täitepliiats, 1 i)aar
voodriga kummisaapaid ja 1 paar
puuvillast pesu. Sellise paki eest tu­leks
saajal tasuda tolli ca 24 rubla. 5-
kilone lastega perekonnale pakk
võiks sisaldada 600 gr koh vikont-sentraati,
500 gr jahvatatud kohvi,
100 gr vürtse, 1-2 tahvlit (500 gr)
täisshokolaadi, 1 piaar voodriga
nahkkindaid, 1 puuvillane müts, 1
paar sokke, 1 seep, 2 täitepliiatsit, 1
paar voodriga kummisaapaid, 1 paar
puuvillast pesu, 1 laste overall-üli-kond,
1 laste puuvillane.sviiter, 1
paar laste kingi ja 1 kg mänguasju.
Sellise paki eest tuleks saajal tasuda
tolli ca 44 rubla. Jõulupakid võivad
rislpaelasaadetistena (panderollide­na)
koosneda ka moeajakirjadest,
kunstiraamatuist, pildialbumeist ja
teistest taolistest trükistest, milledelt
saajal tolli ei tule tasuda.
Soovi korral saadame postikulude
tasumisel äsja valminud ..Juhendi
pakkide saatmiseks Eestisse koos N.
Liidu tollimääradega". /
Eesti Vangistatud Vabadusvõitle­jate
Abistamiskeskus. Box 34018, S-
100 26 Stockholm, Sverige. Postzhii-ro
nr 500104-5.