Meie Elu = Our life, November 15, 1984

              kie Elu" nr
,Mei© E k " . 1!?. M (tSll) i S M '
46 (1811) 1084;
IjihenQmas. Jõtiilupühiko
ritusi. Meilt ootavad haid
^, sunnitöölaagreis ja yai-ladusvõitlejad
niiig inina»
itel kinnipeetavad. Ärg(s
lähetamisega moraelsd
iiinitöölaagrite ja vaimu»
te jõulutervituste saatmi"
}-288/27. ICinnipeetav poliit^
lev Kiirend.
lani st^nnitöölaager 261/4:
JB5025 G. Magadan, Posy-
[ar, Uchrezhdenie AV-2Q1M.
^tav poliitvang: Dimitri Miii.^
Ise sunnitöölaager: USSR,
an SSR, Vilnus^ Lenino aiks-ishkiokalejimas.
Kinnipee-tvang:
Imre Arakas.
radi vaimuhaigla: USSR.-
enihgrad, Ui. Arsenalnaya
zhdenie US-20/st-5. Kinni-qliitvang:
Allan Alajaan.
levi vaimuhaigla: USSR,
sian SSR. 213105 G.Mogi»
rupskoy 99 A. Kinnipeetav
^: Jaanus JPihelgas.
äimuhaigla: USSR, 302018
UI. Razgradskaya 2, Uch-
:e IŽ-55/I " A " . Kinnipeetav
g: Alar Kume; •
e poliitvangide aadress
J: USSR, Moscow, Uchrezh-iya
5110/Ii poliitvangi pere-la
eesnimi. Seda aadressi võib
]a kõigi poliitvangide osas,
järgmiste puhul, kelle asu-n
teadmata: Ülo Ird, Jaan
it Madisson (teel asumisele),
d Must fasumisel), Erik
^ar(vaimuhaiglas) ja Karl Va-isel).
vitav, et jõulutervitus aseta-lietud
ümbrikusse, mis posti-ähitult
ja vastuvõtutõendiga
uit. Tagastatud vastuvõtu-nitab,
et tervitus on kohale
[estlased! Toetage Eesti põ­ie,
nende perekondade ja
|atud vabadusvõitlejate abis-ist.
Kasutage vabas
if*1i^tiVäne siigülälSlele fä'
|e Jõulutei^vitüste. saatmisel
elusa ja Jüri Kuke mälestus-ing
Balti motiiviga kirjaümb-
Jhinge, Mart Nikluse, Enin
lagle Pareki, Tiit Madissoni,
lonenja Arvo Pesti vabasta-
^idmise aktsiooniga. Saatke
isuta saadavaid postkaarte
ItinChernenkole Moskvasse
'iainoleTallinnasse. Lähete-ftopoli
vanglas näljastreigis
jelukardetavalt haigele Mart
fejõulutervitusi tema vangla
ja trükitud, tasuta saadavais
Wkuis.
igistatud VabäduBvõitlep-^
imjskeskus.Bbx 34018, S-lockholm,
Sverige, Postžii-^
-5. • • • . "
|akirjutamise pärast 2.a. sun-
2 a. suridasumisel olnud,
i-istuse kandmist juulis 1984
id. Uuesti tööle asunud,
käsul vallandatud.
NIKLUS. Vaata ülal Elf-elus.
juba varem 8 a. sunni-
|nud. Balti apellile ja märgu-allakirjulanud.
PAREK. Vaata ülal Elsbet
lärgukirjadele allakirjuta"
PESTI. Vaata ülal Mare
rärgukirjadele allakirjuta-lÄRNASTE,
c/o Krista Mits.
k-1, 200031 Tallinn. Eesti
|rgukiriadele allakirjutanud.
Iriš 1983 „nõukogudevasta-
Ilse" eest erihoiatuse saanud.
| L RATAS, Õismäe tee 59-
)7 Tallinn, Eesti NSV. Va-sunnitööl
olnud. Balti apelll-rgukirjadele
allakirjutanud.
Iriö 1983 ..nõukogudevasta-lse"
eost erihoiatuse saanu4.
[rial on kaks last — poeg
ind. 1965 ja tütar Anneli,
[71. Pakid adresseerida abi-
|ilvi Ratase nimele.
SILLA, Kärstna kolhoos,
külanõukogu, 202926 V i i"
Ippn, Eesti NSV^ Varem 4 a.
|1 .yiibinud. Märgukirjadele
Itanud, Perekonnal on Kolm
Ilast, kelle nimed ja vanused
iTARTO. Vaata ülal Erna
|nrem kahel korral kokku 9 a.
Sl olnud. Baiti apellile ja mär-
[ele allakirjutanud. 1
UDAM, Sõpruse puiestee
I20b029 Tallinn, Eesti NSV:
lahel korral kokku 6 a, sunni-
(ud. Balti apellile ja märgu-allakirjutanud.
Detsembris
[õukogudevastase tegevuse"
piatuse saanud. Perekonnal
' (JärgM.3|
MLJAPÄEVAL, IS , NOVEMBER IS 3
Esto '84 0 0 • D
art
¥abastamise
Mart Nikluse päästeaktsioonide
raames alustati 22. septembril
Abistamiskeskuse poolt üle­maailmset
allkirjade kogumjlse akt­siooni
tema vabastfi^mise taotluse­le,
mis esitatakse erimemorandu-miga
läänemaade valitsustele. All­kirjade
kogumise aktsioon kestab
järgmise Eesti Vabariigi aastapäe­vani,
st. 24. veebruarini 1985. Ees^
ts-, inglise-, norra-, prantsuse-,
rootsi, saksa-, soome- ja taanikeel­sed
allkirjade kogumise lehed on
koos Mart Nikluse elulookirjeldus-tega
välja saadetpd EW Abistamis-toimkondadele,
Eesti pijiliitvangide
hooldusgruppidele ja hooldajaile,
eesti organisatsioonidele ja ajaleSa-tedele,
Mart Nikluse vabastamise
jieaks töötavaile Amnesty-gruppi-dele
ning Eesti poliitvange hoolda-vaile
skandinaavlastele. Mart Nik­luse
päästeaktsiooni sihiks on ko­guda
vähemalt 10.000 allkirja.
Kaaseestlased! Andll:e oma all-
Ikirjad Eesti väljapaistvaima vaba­dusvõitleja
elu päästmiseks. Kut­suge
teistest rahvustest aatekaasla-m
ülesse ühsEiiema selle aktsiooni­ga.
Näidake oma ähtekuuluvusi
okupeeritud kodumaal käiva Vaba­dusvõitlusega
ja seal elu kaalule
panevate vabadusvõitlejtitega. Är­ge
unustage oma kannatavat ko­dumaad
ja tema vabaduse nimel
nõukogude vanglaisse, sunnitöö-laagreisse
ja vaimuhaiglaisse
(Algus esiküljel]
üks teater ära ja Adelaide teater ei da USA-s 10,000-Ie. Kreem
teinud mitte hästi. „ Kalurineiu" oli vastu ja võrdles,
eriti populaarne. ..Trummid" müüdi lä- Australia Estot Seedrioru pidus-bi.
Lakewoodi teatril, mis on tavaliselt tustega, milliseid ei tohtivat Üle-olnud
populaarne, oli küllalt vabu maailmasateks Eesti Päevadeks ni-kohti,
kuigi samal ajal suuremaid aetada. Samuti puuduvat Austraa-üritusi
ei olnud (müümata pileteid oli y^^^i^y. juhtkond ja kommuiii-
31). Eriti hästi olid korraldatud jcõik satsioon läheks väga kalliks. Marion
näitused. Sõduriõhtu läks fantastili- Tambre ütles, et ..seda ei saa otsusta-selt.
See oli väga hästi korraldatud, da täna ja see ei ole õige koht ötsusja-
Ene Runge avaldas esimehele suure da.kuhu järgmised Eesti Päevad k-töö
eest suure tänu ja teatas, et üks i^^^^ Sellega tuleb arvestada, mlSa
Esto näitus veel kestab. noored tahavad. Noored ei taha seda
.. korraldada 4-aasta pärast, mitte
LÄBIKÄIK MILJON DOLLARIT enam Torontos. Noored tahavad mu-
• Majandusliku ülevaate andis Ni- jgig ^^^j^^^ hG^eülTolia ja mitte mi-kolai
Valge, loetledes neid üritusi, dagi muretseda",
mis ei läinud hästi, nagu ..Kevade" Toomsalu ütles, et ..Kreem on väga
teater, Teaduslik Kokkutulek. Võim- pessimistlik Australia suhtes ja vaga
lemine I ja II. Rootsi Noortaidurid. optimistlik,mis siin sünnib. Ma ar-
..Mosaiigid" teater, Simmanid. Nais- van, et Austraalia eestlastele kuulub
kongress. Luulepõimik, Eesti Heli- samasugune rahvuslik süst. Miks me
looming; ;.Kõla" ja ;,1919".. Need katsume Austraalia eestlasi taha ~
oleks võinud minna paremini. Üldine ^urka suruda? Laseme neil teha Eesti
läbikäik ulatab arvatavasti ühe mil- pgevad ja läheme siis neile külla."
joni dollarini. Kreem vastas, et Austraalia ei tahtvat
Toetused tulid: $20,000 Multikul- ^.esW Päevi. Lydia Vohu tegi ettepa-imon
Fraser! ülikoolis praegu
eestiainelised kursused^
kuid sihiks õppetool
.Vancouveri eestlased toetavad, valitsuse abi
pole taotletud "
tuuri ministeeriumilt, 130.000 Winta-rio
grantiga. $10.000 Metro Toron-tolt,
$5.000 Ontario Place vastuvõ­tuks,
$4,000 ja $3,000 vastavalt Met-ro
Torontolt ja City of Torontolt vas­tuvõtu
kuludeks pärast rongkäiku.
Kahjuks oli sellel vastuvõtulväga
neku lõpetada see teema ja jätta ot­sustamine
uuele juhatusele. Ettepa­nek
võeti vastu.
Juhatuse valimisel esitas ettepane­ku
Egbert Runge, et praegusele lO^
vähe inimesi. Maakondadelt. tuli. liikmelisele juhatusele 1 liige juurde
01,000 annetus. Loterii müüdi läbi ja ^QM^^ kes oleks skautide-gaidide
puhasku sellest oli ligi $15,000. Lõp- esindajaks. Ettepanek võeti vastu,
lik aruanne peaks valmima uue aasta gee tekitas elavaid võnavõtte. Arva-esimestel
kuudel, Töötunde kulus N . esindajat ei ole juhatuses vaja.
Valgel 400 ja ta kirjutas välja umbes y^ja töötajaid ja millega saabuks
650 tshekki. uus liige aidata, kui ta on kogu Esto
Dr. Aruja teatas, et Ontario Place -g^ tööst eemal olnud. Toomsalu tea-programmi
läbiviimiseks on just saa-
•
Mart Nikluse vabastamise taotlu­sele
allkirjade kogumise lehtede ja
tema elulookirjelduste saamiseks
pöörduda Eesti poliitvangide üle­maailmse
abistamisorganisatsiooni
poole järgmistel aadressidel: Skan­dinaavia
ja muud maad Euroopas:
EVV Abistamiskeskus, Box 34018,
S-100 26 Stockholm, Sverige; USA:
EVV Abistamise Toimkond, Esto­nian
Housepf Chicago, Estonian La-ne,
P.O.Box95, PrairieView. Illinois
60069. USA; Kanada idarannik:
EVV .Abistamise Joirtikondf Estp-nian
House. 956 Broadview AveJ^p,,
208, Toronto. Ontario M4K 2R6, Ca-nada
või EVV esindaja Viive-Ann
Lomax, 198 Redgrave Dr., Weston
Ontario M9R3V9, Canada; Kanada
läänerannik: EVV Abistamise Toim­kond,
c/o Albert Krug, 303-5560
Acardia Road, Richmqnd B.C. V6X
2G9, Canada ja Austraalia: EVV
Abistamise Toimkond, c/o Eili An-nuk
12 Sorlie Avenue, Northmead
2152, N.S.W., f ustralia.
bunud $10,000 tshekk. Majandusli­kult
läks kahjudega rongkäik, sport,
näitused ja Ontario Place.
Toomas Metsala selgitas, et Root­sist
on saabunud nurin ingliskeele
kasutamise pärast Ontario Place's.
See oli niimoodi mõeldud, et anda
Kanada publikule ja ka ajakirjandu­sele
läbilõige eesti üritustest. N . Val­ge
tõstis esile härrade Meipoomi, Pa-tas.
et põhikirja järgi on õigus gaidi-del-
skaudtidel esindaja saata. Sel­leks
oli E. Kiilaspea, kuid ta lahkus ja
skaudid ei saatnud asendajat. Kuna
Kiilaspeal oli väga oluline koht täita
— abiesimees, siis pidi juhatus tema
asemele kellegi teise kutsuma, kel­leks
oli Kaius Meipoom. Metsala lõ­petas
vaidluse ja mindi valimiste
juurde.
Esimeheks valiti Toomas Metsala.
Käis siirEud
õigusteadlane Juhan Käis suri
esmaspäeval, 12. novembril Toroh-tos.
Sündinud 4. augustil 1915 Tfir-tus,
omandas hariduse H.Treffn^ri
gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli õi­gusteaduskonnas.
Oli Eesti Rahvusnõukogu ja Eenü
Demokraatliku Unioni Kanada
esinduse peasekretär ja kuulusTõ-nis
Kinti eksiilvalitsuse koosseisu.
Oli Rahvusliku Välisvõitluse Nõu=
kogu IH koosseisu valitud liige, E.V.
leitnandi aukraadis ja kuulus Eesti
Ohvitseridekogusse. Eesti Kirjas­tus
Kanadas end. juhatuse ja revis­jonikomisjoni
liige.
Kirstupanek toimus kolmapäe­val,
14. nov. kl. 7.30 õ. Peetri kiri-kus
ja ärasaatmine samast neljap..
kl, 10 h.
luoja ja nende abiliste tööd, kes kõik juhatusse dr. Endel ;Aruja, Nikolai
need annetused olid hankinud. Kuna yalge, Kaius Meipoom, Feliks Koop,
majanduslik aruanne polnud lõpli- Herbert Kasemets, HärnaldToomsa-kult
valmis, tõi Metsala lisaks kolm_ lu, August Jurs, Laas Leivat ja Lydia
kalkulatsiooni, kuidas üritusi majan- Aruvald. Lisaks neile Egbert Runge
duslikult kalkuleeriti ülejäägi või ettepanekul Leo Puurits.
puudujäägi võimalustega. Puudujää­gid
kaetakse üldkassasti kuid see
jääb järgmise üldkoosoleku otsusta­da.
Šamüti katal)* üldkassa näitustel
Revisjonikomisjoni' valiti Heikki
Paai;a, Jaan Terts ja Arvo Vahtra.
Välisrevidendiks Gunnar Mitt. Alga-
. , J , tatud küsimuste all tänas Egbert
esemete eest juhul, kui kindlustus RungeMetsalat ja juhatust hea koos-seda
ei kata. töö ja toetuse eest.
1984/85 tegevusaruande kohta üt-Ü
l e s k u t s e 0 . .
• (Algus Ihk. 2) ;
on üks laps — poeg Ilmar, sünd. 1974.
Pakid adresseerida, abikaasa Helve
Udami nimele.
Kuna ettemakstud tolliga pakke
enam N . Liitu ei saa saata, siis soo­vitame
toetuspakke koostada järgne­valt:
1-kilone pakk või^:s sisaldada
200 gr. kohvikontsentriati, 200 gr
jah vatatudkohvj, lOOgr vürtse, 1 tah­vel
(100 gr) täisshokolaadi, 1 paar
voodriga nahkkindai^, 1 puuvillane
müts, 1 paar sokke. 1 seep ja 1 täite-
.pliiats. Sellise paki eest tuleks saajal
tasuda tolli ca 11 rubla. 3-kilone pakk
võiks sisaldada 400 gr jcohvikont-sentraati,
500 gr jihvatatud kohvi,
100 gr vürtse, 1 tahVel (200 gr) täis-
.shokolaadi, 1 paar voodriga nahk­kindaid,
1 puuvillane müts, 1 paar
sokke, 1 seep,' täitepliiats, 1 paar
voodriga kummisaapaid ja 1 paar
puuvillast pesu. Sellise paki eest tu­leks
saajal taguda tolli ca 24 rubla. 5-
kilone lastega perekonnale pakk
võiks sisaldada 60Õ jgr kohvikont-sentraäti,^
500 gr jahvatatud, l^ohvi,
100 gr vürtse, 1-2 tahvlit (500 gr)
täisshokolaadi, 1 paar vooiiriga
nahkkindaid, 1 puuvillane müts, 1
paar sokke, 1 seep, 2 jtäitepliiatsit, 1
paar voodriga kummisaapaid, 1 paar
puuvillast pesu, 1 laste overall-üli-kond,
1 laste puuvillane sviiter, 1
paar laste kingi ja 1 kg mänguasju.
Sellise paki eest tuleks saajal tasuda
tolli ca 44 rubla. Jõulupakid võivad
ristpaelasaadetistena (panderollide­na)
koosneda ka moeajakirjadest,
kunstiraamatuist. pildialbumeist ja
teistest taolistest trükistest, milledelt
saajal tolli ei tule tasuda.
Soovi korral saadame postikulude
tasumisel äsja valminud „Juhendi
pakkide saatmisek^s^Eestisse koos N .
Liidu tollimääradega!'.
Eesti Varigislatud Vabadusvõitle­jate
Abistamiskeskus, Box 34018, S-
100 26 Stockholm. Sverige. Postzhii-ro
nr 500104-5.
les esimees, et enne tuleks olemas­olevaid
probleeme lahendada. Käsil
on Esto albumi koostamine. Fotode
kogumine on olnud väga aeglane. Ta
tegi üleskutse, et kõik, kellel on foto­sid
tehtud^eed tooks Eesti Majja 19.
nov. Fotod tagastatakse omanikku­dele.
Samuti pani esimees südamele,
et kõik praegused juhatuse liikmed
uuesti kandideeriksid, et lõpetada
Esto'84 asjaajamine.
KU&IÄRGMINE? . .
V.l.
Lennuõnnetusel
hukkunud eestlane
leiti seitse aastat
hiljem
Kadumajäänud ameerika piloodi
otsijad Põhja-Ontarios leidsid seit­se
aastat tagasi lennuõnnetusel
hukkunud. Sõjaväe päästemees-kond
leidis piloodi Galyin Gavine
ia reisija Eric Lind'i põrmud,kes
j^id kadunuks 26. oktoobril 1977
fennul Maralhonist, Ont. Toronto
lähisele MapleMsse. Ühe mootori­ga
Rockwell Commander lennuki
põlenud rusud leiti metsast 19 miili
kaugusel Wawa'st.
Kadunud lennukit otsiti 1977.
aastal 25 päeva ja saatuse tahtel
sama piloot leidis rusud nüüd seit­se
aastat hiljem, otsides hoopisa
teist lennukit.
Eesti KuUuud Ühing Kanadas
(SKÜK) juhatus on jälginud huviga
kirjutisi meie ajalehtedes Toronto
Ülikooli juurde plaanitsetava eesti
õppetooli kohta. Kahjuks peame
tunnistama, et nendes mainitakse
meie olemasolu ja oletatavaid
probleeme, kuid otsest kontakti pa-kiliste
küsimuste lahendamiseks ei
ole võetud. Küll aga aastaid tagasi,
kui meie tegevus juba käis, külas­tas
president dr. Juta Kitchingut
Toronto esindaja nõu ja juhtnööri­de
saamiseks.
Kui 1980.a. detsembris asutati
maksuvaba staatusega „Eesti Kul­tuuri
Ühing Kanadas" — „Society
for the Advancement of Estonian
Studies in Canada" — võeti eesmär­giks:
1) äratada huvi eesti ja kanada
ühiskonnas Eesti, selle kultuuri-ja
saatuse vastu, 2) toetada eestiainelis-te
kursuste õpetamist ja uurimistööd,
3) asutada Simon Fraseri ülikooli
juurde õppetool eestiaineliseks tea-.
duslikuks tööks.
1983.a. kevadsemestrist peale on
Simon Fraseri ülikooli (SFU) juures
toimunud EHÜK korraldusel eestiai­nelised
krediitkursused esimestena
kanada ülikoolides teemadel: ..Esto-nians
ih Canada and their Cultural
Heritage" (^r. Juta Kitching),,,Esto­nian
Folklore in its European Con-text"
(mag. Toomas Ilves), „Estoniah
Language, Linguistics and Literatu-re"
(mag. Toomas Ilves). 4. kursu­sena
on praegu käsil „Survey of Es­tonian
Literature" (dr. Juta Kitching).
Meie kontaktid föderaalvalitsuse­ga
on olnud kahepoolselt informa­tiivset
laadi. Meie ei ole veel otseselt
lainelist abi multikultuursuse prog­rammist
taotlenud, küll aga on antud
meile mõista, et oleks aeg ka Lääne-
Kanädale toetust määrata, sest kõik
, senised on jäänud idapoolsele konti-
' nendile. Kuna uus föderaalvalitsus
on asutanud vähendama riigivõlga,
siis jääb toetuse taotlemine momen-niikuinii
teoreetiliseks „kar-guks",
mille saatus on aiJiult föde­raalvalitsuse
otsustada.
Briti Kolumbia valitsus on juba
möödunud aastast saadik astunud
drastilisi samme väljaminekute ka­handamiseks,
mille tõttu ülikoolide­le
määratud summad on tunduvalt
vähenenud ja suured programmid
ülikoolidtes kustutatud. See loob het­kel
teatava ebakindlusetunde ülikoo­lide
administratsioonis, millega ka
meil tuleb arvestada. Kuna meie kur­sus
on välja makstud rahvusgrupi
poolt, siis meie koondamisele ei kuu­lu,
küll võivad aga avaneda uued
võimalused, milleks peame olema
valmis. SFU administratsiooniga on
meil head suhted ja naä on igati
abivalmis meie soovidega arvesta­ma.
Kuigi EKÜK jätkab eestiainelisi
loenguid SFU-s, on meie sihiks endi­selt
õppetooli asutamine sama üli­kooli
juures eesmärgiga uurida ja tut-'
vustada kanada ja vaba maailma
ühiskonnale seda, mida Tartu Üli­kool
vene surve tõttu praegu teha ei
saa.
Briti Kolumbia, eriti Vancouveri
eesti ühiskond on vaatamata oma
väikesele arvule siiani näidanud eba­tavaliselt
tugevat panust üldrahvus­like
ettevõtete toetamisel. Prof. A.
Võõbuse raamatuseeria. Tubina-Pär-di
muusikatallestamine. Balti Vaba-dusliit,
Vabadusvõitlejate Toetus­fond,
Eesti Tõlkefond, Usuteaduse
Instituut ja teised on toetusena saa­nud
summasid, mis kokku ületavad '
200 000 dollari piiri.
EKÜK loeb ennast ka nende õnne­likkude
organisatsioonide hulka, ke­da
rahvusgrupp on meeleldi suurte ja
vähemate annetustega toetanud.
Oma geograafilise asukoha tõttu oo­tame
erilise heameelega panust oma
ettevõttele preeriaprOjVintsidelt, sa­muti
Ühendriikidest, eriti Lääneran­nikult,
millesse me niikuinii kuulu-.
me. Informatsiooni annab: Eesti Kul­tuuri
Ühing Kanadas, 6520 Oak St­reet,
Vancouver, B.C. V8P 3Z2.
' H MH
mäle^tamin
Peetri kirikus
Pühapäeval, 11. novembril peeti
Soomepoiste Klubi ja Võitlejate
Robert Kreem esitas ettepaneku ühingu kaastööl langenute mäles-võtta
tegevuskavva mõttekolde loo- tugjumalateenistus Peetri kirikus,
mine, kus saaks süstemaatiliselt aru- Rahvast oli kogunenud rohkearvu-tada,
mida meie saaksime ja peak- Hselt. Teenis õpetaja Edgar Hein-sime
praeguses olukorras ära tege- goj,^ laulis^Cantate Domino^^Iaulu-ma,
et koondada sõnavõtud program- j^o^j dr. Roman Toi juhatusel
mi, et saada alust, millega edasi min- Jumalateenistus algas lippude
na. Asutada komisjon juhatuse juur- ja mälestuspärja sisendamisega,
de, et seda tööd alustada, et midagi i^^^^ lindiga pärg asetati mälestus-.
Eesti heaks teha. tahvlile Soomepoiste Klubi esime-
Filmide kohta teatas Metsala, et he Edgar Marteni ja T.E.V..Ühingu
kõigi ürituste kohta on teht\id filme esimehe Ülo^Tamre poolt, jutluses
ja koostatekse videofilm. Videolinte õpetaja meenutas ikka veel ikkes
on 80 tundi, millest tuleb vaevlevat kodumaad, sõjatandri
väljalõigata 2 tunni pikune prog- kaevikuid ja turmtuld, millest mit-ramm.
Dr. Aruja teatas, et ajakirjan- med pääsesid nagu ime läbi. ta
duses teatavaks tehtud Rootsi ilmuv ütles, et tänapäeval UNO ei ole või-
Esto '84 album ei ole mitte ametlik meline sõda ära hoidma. „Sõjad
album, neil selleks kopeerimisõigust jätkuvad ja langenud sõdiirite kai-ei
olla. Lõpuks võeti Kreemi ette- mistud üha suurenevad. Sõjakole-panek
asutada mõttekolle juhatuse dustest ja rahvaste kannatustest
juurde, vastu. . keegi ei õpi midagi. Ei ole ka ühtki
Edasi-tagasi arutlused liikusid mõõdupuud, et väärikalt hinnata
noorte ^ärelkavu probleemist järgmi- langenute elu hinda, kuigi seda on
se Estol asukoha juurde, mis tekitas püütud teha.
elavamaid sõnavõtte. Kreem leidis. Võitlejate Ühingu esimees Ülo
et Esto juhatus ei ole midagi teinud Tamre ütles oma sõnavõtus, et
järgmiste Eesti Päevade asukoha kolm aastat tagasi korraldati Peetri
suhtes. Metsala teatas, et Esto ajal oli kirikus praost J. Tauli algatusel esi-siiski
olnud läbirääkimine Estode mene langenute jumalateenistus,
esimeestega (Kreem, Metsala, Popp, See ilus algatus on nüüd kujune-
Savi, pr. Reinpuu Austraaliast ja pr. mas traditsiooniks, mida tahame
Merilo Läänerannikult.) Kuid Esto Jumala abiga viia kodumaale, et
asukoha otsustamine oli antud Üle- mälestada meie parimaid poegi ja
maailmse Eestlaste Kesknõukogu tütreid. Järgnes requiem Ja mäles-hoolde,
kus tehakse otsus. Kreemi tuspalve kõigile lahkunute omaks-ütles,
et loogiliselt peälcs Esto mi- tele. ,
nema USA-sse ja kõneles Austraalia „Cantate Domino" esitas R. Toi
vastu. Jurss leidis, et kuigi Austraa- juhatusel võimsalt «Õigus Pühale
lias tules kokku ainult 5000 inimest, mäele", millises ettekandes viimse
oleks Esto sealsetele eestlastele, ja ka salmiga oli ka kogudus laulma ra-lätlastele
ja leedulastele suureks kendatud.
plussiks ja kasulikum, kui neidpida- E.T.T. .
¥alitsiie vähendab
Kõver mõõk Tarti
Tammelinna kohal
(;•
Peavalu peamiseks põhjusek
uue polikliiniku asukoht
OTTAWA - Väheütlevale trop-nikõnele
parlamendi avamisel
järgnes paar päeva hiljem majan­dusministri
kõne, mis andis pildi
uue konservatiivide yalituse kok­kuhoiupoliitikast
riigiv.õla vähen^
damiseks. ^
Majandusminister Michael Wil-son
ütles, et sihiks on võlga vä­hendada
tuleval eelarveaastal 4,2
miljardit dollarit. Bensiinihind tõu­sis
juba tarvitajale 2,4 centi liitrilt,
lennutranspordimaks tõuseb, sa­muti
töötaolu kindluse preemia
neile, kes teenivad $460 ja üle nä­dalas
Valitsus vähendab ka toetust
CBC-le 85 m.Jjonit dol., 250 miljonit
dol. õlitööstusele antavat toetust ja
kärbib riigikaitse eelarvet 154 mil.
dol., 93 mil. dol. toetust raudteele
..VIA Rail". Peaminister vähendab
oma palka S6.885 aastas $123 945-le
ja 39 ministri palgad langevad
§3.080 võrra $107.820-nele aastas.
Vastavalt trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsl-
Mrlad ,AIeie Elu" toimetu­sele
saata maslnkirlas
ja võimalikult varakult emi@
lehe ilmumist.
Kõikideks kindlustusteks
m& CO. LTP
JOHN i. SOOSAR, CA.
Chartored Accountant .
181 University Ave., Toronto, Ontario, RflSH m7
Tol. 864-0099
Insurance iš
£482 Bathurst i ip
Toronto MSP 3H1
Tel: 653-7815 Ja 653-7816
Need, kes tunnevad vana Tartut
ja pisut ka selle linna hilisajalugu,
mäletavad prof. E . | . Kuusiku poolt
1922.aV valmistatud Tammelinna
planeerimis- ja hoonestusplaani
Maarjamõisa ja raudteevahelise
ala kohta. Plaan tunnistati täieli­kult
õnnestunuks ja seda hakati
varsti ka teostama. Isegi praegune
„Ee8ti arhitektuuri ajalugu" kõrvu-'
tab võrdõnnestunud aedlinnaosa-dena
seda ala Nõmme Merivälja ja
Pärnu supeirajooniga. Nüüd on
Tartus päevakorral uue polikliini­ku
ehitamine, millega seoses Tam­melinna
saatus on nihkunud koha­likust
ajakirjandusest juba nn. kul­tuuriministeeriumi
häälekandja
veergudele Tallinnas.
..Käesoleval aastal reaalseks muu­tunud
Tartu komplekspolikliiniku
projekteerimine ja ehitus ähvardab
likvideerida umbes poole tammelin­na
arhitektuuriajalooliselt väärtusli­kust
alast." loeme arhitektide Juta
Lutsari ja Martti Preemi allkirja
kandvast artiklist. Ja samas edasi:
„nii tähtsa linnaehitusliku objekti
planeerimisel ei saa lähtuda vaid
ühest aspektist — tuleb vaadelda kõi­ki
võimalikke põhilisi külgi . . .Kogu
linna elanikkonda teenindava asutu­sena
peaks polikliiniku paigutamisel
arvestama linlaste summaarset liik-luskulgu."
Märgitakse-meenutatak-se,
et sellest lähtudes nägi 1974.a.
plaan ette polikliiniku asukohaks
.kesklinna rajooni Ülejõel. ..Tartu
rahvarohkemad linnaosad on kesk­linn,
Annelinn ja Karlova ning ühte­kokku
jääb raudteest Emajõe poole ja
Ülejõele, seega Maarjamõisast kau­gele
umbes 87 presenti tartlastest."
Kui aga eelmisel aastal arstide ..nõu-del*
otsiti polikliinikule sobivat paika
Maarjamõisa naabruses, jäi pilk pea­tuma
kaitset väärivale alale Tamme­linnas
. . .Komplekspolikliiniku esi­mene
järk otsustai paigutada Riia —
L. Puusepa — Lembitu ja Väike-
Kaare tänavatega piirnevasse kvar­talisse
. . . Sellega aga likvideeritaks
nimetatud kvartali praegusmiljöö."
(Ja) „juba järgmiste ehitusjärkudena
kavatsetakse haarata kvartalid kuni
Sakala tänavani — ja nii olekski
likvideeritud umbes pool prof. E.J.
Kuusiku kavandatud Tammelinnast,
mis seni säilinud."
Arhitektid paljastavad, et * vana
ajaloolise Tartu hävitamisplaanid on
veelgi põhjalikumad ja mõttemõra-semad.
Kõnelemata sellest, et Tam;
melinnale lisaks ..tuleks polikliinik
edaspidi tingimata rajada ka Anne­linna
. . . . mis teenindaks ka Ülejõe
teisi piirkondi. ..Kavandatavat aja-,
loolise miljöö lõhkumist Tammelin­nas
soodustab ka 1974.a. „generaal-plaan".
mille kohaselt L. Puusepa
tänav jääks vaikseks meditsiinilin-nakuesiseks.
Rappa on mindud silda­de
ehitamisega üle Emajõe. „Sild
Aardla tänava pikenduse sihis loo­nuks
tegeliku otsesideme Anne elu­rajooni
ja Ropka tööstusrajooni va­hel
ning tulnuks umbes neli korda
odavam, sest polnuks vaja ületada
kanalit... Teine sobiv sjllakoht ol­nuks
veel Tehase tänava pikendusel.
Kahjuks on sild seal, kus ta on, aga
tema mahasõidusuunaline magist­raal
on kavandatud diagonaalselt lä­bi
tungima Karlova linnaosast, mille
kaitsevajadusele on juhitud tähele­panu.
See ringmagistraal suudub
vaiksesse Tammelinna Väike-Kaare
tänavesse. nähes ette lammutada te­gelikult
kõik paaritunumbrilised ela­mud,
likvideerida vaikne alleedega
ääristatud tänav — see tähendaks
lõpliku hoobi andmist Tammelinna
veel säilinud osale ka Riia,tänava ja
raudtee vahelises osas."
Kelle ajus ja missugusel eesmärgil
^venelastega üleujutatud Tartus töö­tavad,
seda mõistagi ei saa protesti
autorid otsesõnu ütelda, kuid nad
protesteerivad kogu plaani vastu ja
nõuavad selle korrigeerimist, „sest
ka kesklinna osas ei vasta see aja­nõuetele.
On juseal ette nähtud kes­kuseks
sobivaim alla jättagi hoones­tamata
— pargiks ja ..Vanemuise"-
esiseks paraadplatsiks. Samal ajal on
juba aastaid räägitud, et südalinna
ajalooline hoonestusstruktuur oleks
tarvis taastada."
J