Meie Elu = Our life, January 24, 1985

              am
„Meie Elu" nr. 4 (1821) 198S „Meie Elu" nr
ozrn
Akadeemiliste
eFganisatsioonide
Eesti akadeemiliste organisat­sioonide
vaheline järjekordne
võrkpalliturniir toimub laupäeval,
2. veebruaril Toronto Ülikooli Scar-borough
CollegeMs, Military Trail,
algusega kell 12 päeval. Osavõtust
huvitatud organisatsioonid palu­takse
teatada s.a. korraldajale,
Korp! Fraternitas EsticaMe — Eric
Pahapill, tel. 786-8009, hiljemalt 28.
jaanuariks. Huvitatud pealtvaata­jad
on teretuliud, sissepääs tasuta.
Peetri koguduse moeiiäituse korral Foto — 0. Haamer
*ühapäeval,>20. jaanuaril toimus
Peetri kiriku saalis Koguduse Nais-nngi
korraldusel tuluõhtuna pärast
jumalateenistust moenäitus, kus no­bedate
näppudega naised ja noori­kud
mitmesuguseid kauneid ülikondi
demonstreerisid. Moehäitust jäl­gima
.oli koguieinud ligi; paarsada
imimest.' ' ; \l
. Avasõna ütles Naisringi abiesinai-ne
ja moenäituse organiseerija Elli
Kaivik, kusjuures ta.nimetas, et moe­näituse
läbiviijateks on Ellen Peter­son
ja Ene Runge^ Mannekeenidest
esitas esimesena Linda Liigand mus-.-
ta tänavakostüümi, mis oli kaunis­tatud
häädemeeste seelikuriidega.
Linda Laanes kandis mustade pükste
juurde valget haapsalu salli mustriga
villast pluusi. '
Kootud esemeist kandis Linda
Laanes veel musta seelikut kootud
pluusiga, mis tikitud muhu lillkirja
ainetel, kokteijseelikut Ella Kaare
poolt kootud litritest pluusiga. Tema
riietus olid Elli Kaiviku poolt val­mistatud.
Elläi Kaarel^ oli varrastel
kootud mantel, mille all samuti koo­tud
kostüüm. Helmi Lepnilt mohäär-pullover,
mida ta kandis pruunide '
pikkade pükstega. |Elga Niglaselt
kaks dolman-varrukatega kampsunit '
sobivate seelikutega. Aksella Lokk
pruuni- ja beeshikirjalist pulloveri '
pruuni seelikuga. Pullover kootud
-Maret Luide poolt.
Heegeldatud esmeist.esitas Mari­na
Pflugsini-valgetes| toonides harul­daselt
peenelt valmjistatud pluusi.
Teda saatis Egbert Runge tikitud val­ge
särgiga, mis sainuti Marina nä­putöö,
j.
Ann Pajuäär'elt oli beesh'seelik
pikema pealkantava pluusiga. Aino
Raünilt valge kadrina tanu ainetel
siidiga tikitud pluus plisseeritud see­likuga,
Ingrid Leisilt suveroosa pluus
ja seelik valge lilJtikandiga. samuti
kadrina tänukirja ainetel.,Ilse Pilve-tilt
peenelt tikitud valgetikandiga
valge pluus, mida ta kandis heledama
sinise tikitud seelilcuga.
Helmi Rüqdvalt valge vöökirjaga
tikitud seelik ja pllius. Linda Lepi-kult.
vöökirjaga valge pluus, seelik.ja
sinna juurde, valge varrastel kootud
villane sall.
Marianne Lenk oli kombineerinud
liivakarva siiidist pluusi ja seeliku,
pluusi pikkupidi varrukavoltide va­helt
piilumas halliste pilu, seeliku va­semal
hõlmal halliste" puusapõlle
muster
SUVEKLEIDID .
Anette Koppelilt vUge linast kleit
helepruuni virumaa tikandiga rinna-esisel.
Jäi silma ElgaNiglase helehall
laiade varrukate kleit punase ridala
vöökirjas tik^andiga. T^da saatis Ak­sel
Mürk, valgel särgil lihula meeste-särgi.
muster, tikitud ta abikaasa Alja
poolt. Debbie Ly Paju-Goöny oli hele­sinise
tikitud kleidi ja laia suvekü-baraga,
kleidil äüdru vöökiri. Elga
Niglas esitas valge suvekleidi punas­te
setu kirjadega, Ingrid Leis kandis
valget roostepruuni tikandiga Leida
Sinisalule kuuluvat kleiti. Teda saa-,
tis Egbert Runge Marina Pflugi tiki­tud
beesh särgis. Ingridilt veel su-vekleit
kihnu vöökirjaga. Elna Kung-lalt
siidlinane kleit, mustjala vööga.
Aino Raun kandis Saale Otsasonile
kuuluvat kleiti, mis kaunistatud setu
mustritega. Omapärane oli Maret
Luide valmistatud tumebeesh kleit,
kaunistatud rõngu vöökirjadega, mi­da
kandis Aksella Lokk. V
Hilda Erutuselt kaks kleiti, esime­ne
vöökirjaga tikitud ja seotud ehtsa
rahvusvööga, teine vaivara käiste-kirja
motiividel lillkirjaga kaunista­tud.
Mõlemad korrad saatis teda ta
väimees. Earl Perry, ämma tikitud
särgid — üks paistu kindakirjadega,
teine jüri vöökirja ainetel. Linda
Leppikult valge lilltikandiga kleit,
Ines Väikemäelt päevakleit kaunis­tatud
rapla käistekirja ainetel. Linda'
Laaneselt peenes ristpistes tikitud
tänayakleit, samuti suvekleit mitme­värvilise
lilltikandiga, mõlemad Elly
Kaiviku omandid. . .
Köstüümkleite esitati kaks. Astra
Reinul beeshil materjalil rapla vööki­ri.
Leida Marleyl valgel põhjal puna­sed
lihula särgikrae mustrid. Leidaga
koos tema kahe poja lapsed. Tooma
ja Katrini väike 2 aastane Taimi, ema
tikitud kleidikeses, Jaanuse ja Reeda
tütred pooleteiseaastane Elin, kes
memme ikka veel tahtis käima viia ja
5-e aastaneKarin. Nende kleidid olid
vanaema tikitud. Kõikide laste klei­dikeste
mustrid kä Lihulast, Lääne­maalt.
Valge pealelõunakleiti kandis Alja
Mürk, mis. oli kaunistatud karja ta-,
numustri ainetel. Teda saatis abikaa­sa
Aksel Mü|;k, Alja poolt tikitud
püha vöökirja ainetel särgis. Ann
Pajuäärelt vanaaegse rahvarõiva
älussärgi lõikega siidist kleit kaunis­tatud
punaste ääristega^keskelt seo­tud
rahvusvööga.
Ellen Irsi pealelõuiiakleit pii kau­nistatud
harju-risti käistekirjaga,
mille juure kuulus sama mustriga
tikitud lahttasku. Kaelas kodaratega
rahad ja õlgadel, must nöörkaunis-tüstega
mulgi pikk-kuub. Omapära­ne
oli Astra Reinu kleit, mille varru­kate
ja seeliku külgedel vertikaalselt
asetsevate voltide vahelt paistis lill-tikand.
Elna Kungla kandis helesi­nist
õrna kootud kleiti,
ÖHTÜRIIETUS
Moenäitus lõppes õhturiietusega.
Asta Reinult pikk, heledamast sini­sest
seelik valge pluusiga. Seelikul
tikand musta ja valgega, pluusil sini­se
ja mustaga, rõuge vöökirja aine­tel.
Temalt veel pikk, valge Estoks
valmistatud ballikleit punase suure-jaani
vöökirjakaunistusega. Elna
Kunglalt kreemikasvalge jõhvi vöö­kirjadega
kaunistatud kleit. Linda
Kooki kleit oli põikijooksvate rõngu
vöökirjadega. Linda Liigandi valge
õhtuseeliku pealkantava vertikaal-voltidega
pluusi alaäär oli.kaunista­tud
leidlikult pärlite ja värviliste ki­videga
ületikitud vööga. Temalt sa­muti
pikk, mustast sametist õhtuk­leit
beeshika boleroga, mis kaetud
suureõieliselt heelgeldatud pitsiga. '
Moenäituse .„punktiks" oli Linda
Laanese poolt kantud ja Elli.Kalviku
heegeldatud suureõieline, siidilõn-gast
kreemikas pitsiline õhtukleit.
Näitus oli harukordselt kaunis, näi­dates
meie noorikute ja naiste ilu­meelt.
Nendd inimestel, kes võtsid
osa Esto ajal toimunud ..Maakonda­de
päevast, oli osa riietust juba näh­tud,
kuid palju oli esmakordselt esi-
' tatud. Kuna moenäitus ei olnud ette
nähtud etnograafilisena, oli riietuse
valmistusel esitatul fantaasiakülla-sust
ka teiste mustritega.
Näitust saatis kandlemuusikaga
vanameister Oskar Haamer, samuti
saatis ta solisti A l ly Vähit, kes laulis
kolm laulu, ,Eideratas",,, Kui ma olin
väiksene" ja Motzarti „Soov". ;
Eeskava lõpul andis naisringi ju­hataja
pr. Leetsma moenäituse läbi­viijatele
Ellen Petersonile, Ene Run-gele
ja E l l i Kalvikule kimbu puna­seid
nelke. Samuti ka solistile Ally
Vähile ja saatjale Oskar Haamerile.
Ka iga modell sai nelgiõiev Erilise
kimbu koos õnnesoovidega sai man­nekeenina
esinenud Hilda J Brutüs,
kellel oli just samal päeval 81. a^'St€'-
sünnipäeva.
Kohvi ja suupistete eest hoolitses
naisrihg. y
Lõpuks tahan soovitada kõikidele
meie daamidele — hakake valmista­ma
ka kaunist talvel kanta vai rõivas­tust,
küllap seda tarvis läheb.
j - ' • E-eR.-:
a>«ci39e<si»*cnMKis>o«i»<Kia>ocQ>o<roo«ii>«<a9»cn>o<[D>^
Elizabeth ja Jaan Lääniste
teatavad, sõpradele ja tuttavatele,
ot neile sündis tütar
TEN
reedel 11. jaan. 1985 kell 8.34
hom. Kristen. kaalus 9 naela ja 14
untsi. Ta on õde Andresele ja 5-es
lapse-laps Felicia ja Sergius Lää­nistele.
CD«aE»0<as«<n&<><III)04n»<>«BMKID0<ID«aI»0<B90tZD04IBtm
tr *
toime tulla?
Armastatud perekonnaliikme kao­tus
surma läbi on kahtlemata suurim
tragöödia,mida meil üle elada tuleb.
Lein mõjub meile rusuvalt vaimselt,
aga leinaga mitte toime tulek võib
viia isegi füüsilisse haigusse.
„Lutheran Life" kindlustusselts
korraldab Peetri kirikus pühapäeval,
27. jaanuaril k l . 7.30 õ. leina käsitle­va
seminari. Käsitletakse ühe noore
inimese surma ja kuidas on sellesse
võimalik kõige positiivsemalt suhtu­da.
Näidatakse kahte selleks otstar­beks
valmistatud filmi (pool tundi)
ja sellel teemal kõnelevad John Kane,
kes on leina psühholoogilisest seisu­kohast
uurinud ja Wayne Hamilton
kõnelieb leina praktilisest käsitlusest.
Wäyne Hamilton'on Murray New-bigging
matusemaja manager. Lein
Pühakirja valguses, kõneleb Andres
taul, kes on ka laudkonnavestluse
juhataja. ; .
Järgneb püstijala kohv. Vestlus toi­mub
ingliskeeles. Kõik on teretulnud
— eriti noortele soovitav, kes lei­naga
on veel vähe kokku puutunud.
PARANDUS
Dr. Harald Tuuri leinakuulutuses
on leinaja nimega tehtud viga: Peab
lugemas PEREM, Endel, mitte TE-REM,
Endel Vabandame eksitust.
Sisenedes läinud neljapäeval,
Eesti Majja, võttis tulijaid vastu
kohvi lõhn, aromaatiline ja hõrgu­tav.
Algas Pensionäride Naiskoori
ja Tervisvõimlejate koosviibimine.
'Suures saalis olid virkade daamide
käed katnud maitsekalt pikki lauda­de
ridu ja Helle Kreem seadnud kau­ni
käsitööde loteriilaua.
Tühjad toolideread täitusid pea ini­mestega,
kelledel igatsus kohtuda
kaasmaalaste-, sõpradega, et ikka ja
uuesti koos lükkida ritta kauneid
mälestusi kodumaalt, möödunud ae­gadest,
ilusatest päevadest. Neist
võib alati kõnelda: Eriti need. enam
aastates, keda aeg karmuses ori üksi­kuks
jätnud oma mälestustega. '
Küi istekohad olid täidetud,servee­risid
lahked daamid kohvi. Varsti
ilmus esiplaanile Aino Laanep. Ma­he
jutusumin vaikis. Proua Laanep
soovis koosviibijaile head uut aastat
(oli ju pensionäride esimene kohvi-pidu
sel aastal) ja tugevat tervist. Ta
teatas eeskavalise osa ja mainis, et
ühtlasi on see koosviibimine Nais­koori
ja Tervisvõimlejate tuluõhtu.
Laval avanesid eesriided. Sääl sei--
sis efektne elav pilt. Naiskoori liik­med
nägusates lillades pluusides ja
pikkades hallides seelikutes.
Eesti naised on meie rahva laulu­traditsiooni
kujundanud, hoidnud ja
- maapakkugi edasi kandnud. Sel pä­rastlõunal
rõõmustasid nad saalisvii­bijaid
lauldes, Peeter Tammearu kla­veri
saatel, M. Antseni „Linnuke".
Huvitavas uudses seades rahvaviisi
.,Ants oli aus saunamees". Riho Pätsi
„ Lepalind".
Kaunihäälelised Aino Laanep ja
Linda Toming üllatasid publikut
meeldiva duettiga „Kaluri-neiust".
Naiskoor laulis • veel hoogsa
„Naabri Mari" ja südantliigutava.
Tarvastu viisi järgi M. Loite seatud
„KodukotuS". Indu ja jõudu Nais­koorile
eesti laulukultuuri jätkami­sel!
Laule helilindistas hr. Leps. Meel­divate
laulude eest lauljatele oli pub­likult
tugev tänu-aplaus.
Omaloomingu, luuletuse ,,Kuld­sed
"aastad" esitas Juta Kübarsepp.
Huumoriga iseloomustas autor pen­sionäre,
kes ei taha jääda, tahaplaa­nile
ja on hingelt veel noored. Oli
sobiv luuletus sellele õhtupoolikule.
Lavale marssis nüüd Tervisvõimleja­te
ešindusrühm. Naisringis on võim­lejaid
90, kuid esindusrühmas ilmus
lavale 12 daami: Leida Avandi, Lydia
Laar, Leida Marks, Leida Kask, He-Õpetaja
Olvi Pinti ametisse õnnistamiselt Thunder Bays. Ees, vasa­kult
rev. Adam K. Prasuhn, õp. Olvi Pint, organist Ingrid Bonofiglio,
praost Andres Taul. 2. r. — Kaja Kent, A. Saguri, Eva Raudsepp,
Voldemar Põldaas (nõukogu esimees). 3. r. — Paul Mäepea, Jüljus
Tönts (kassapidaja), V. Tönts, E. Kask (sekretär), V. Pihlap.
Õpetaja Olvi Pint
õnnistati ametisse
Esimene eesti luteri kiriku naispastor
paguluses
Pühapäeval,11. novembril 1984
oli ajalooline päev Eesti Evangee­liumi
Luteri usu kiriku ajaloos, kui
Thunder Bay's õnnistati ametisse
esimene eesti naispastor pagulu­ses.
Möödunud suvel Usuteadlaste
Konverents, tegi ettepaneku Kon­sistooriumile,
amia naistele luba
taotleda ordinatsiooni, kui neil on
vastav ettevalmistus olemas. Kon­sistoorium
võttis usuteadlaste kon­verentsi
ettepaneku vastu.
Piduliku introduktsiooni jumala­teenistuse
pidas praost Andres Taul
ja teda assisteeris kohalik õpetaja
Adam Prasuhn. Jumalateenistust
kaunistas solistina Alän Gardiner,
kes on kohaliku eestlasi teeniva ma­tusemaja
direktor. Orelil mängis Ing­rid
Bonofiglio, kes on eestlanna.
Praost Andres Taul tõi piiskopi ja
ametivendade tervitused uuele õpe­tajale
ja kogudusele. Ta rõhutas oma
jutluses vajadust kokku hoida ja üks­teist
toetada. Eriti vajab uus õpetaja
koguduse poolt toetamist ja mõist­mist.
Thunder Bay kogudus oli esi-mene,
kes langetab otsuse naispastori
efektiivsusest põlises eesti päritolu-gaa
kogudustes. Kogudus peab aga
andma omappolse panuse naispasto­ri
hindamises ja mõistmises — mitte
pimesi käitudes eelarvamiste koha­selt.
Jumalateenistus lõppes kiriku ja
Eesti Vabariigi hümniga.
Pärast jumalateenistust olid kõik
palutud seltskondlikule koosviibimi­sele
kiriku saali.Koguduse naisringi
liikmete poolt oli kaetud rikkalik
rootsi-laud ja hiljem kohvilaud.
Söögipalve ütles praost Taul. Pea-lauas
istusid praost Taul, õpetaja
Olvi Pint, tema õde Liisa Ristsoo,
külalis-soloist abikaasaga, koguduse
nõukogu esimees abikaasaga ja nais­ringi
esinaine. Peale Õhtusööki võttis
esimesena sõna naisringi esinaine
Laine Räitsakas, soovides Thunder
Bay koguduse uuele õpetajale õnne
ja ulatades kimbu roose. Häid soove
ütles nõukogu esimees Voldemar
Põldaas, andes üle kingituse kogudu­se
poolt — hõbedase küünlalühtri.
Tervitusi ja roose andis Elfride Kom­pus
endise luulering Põimiku" ni­mel.
Olvi Pint oli omal ajal väga
edukalt tegutsenud Põimiku" asu­taja
ja liige.
Kohvijoomise ajal võttis sõna
praost Taul. Ta tõi tervitusi, õnne­soove
ja kingituse praostkonnalt,
häid soove teistelt Kanada õpetaja­telt,
Praosti humoorikat sõnavõttu
kviteeriti tugeva aplausiga. Praost
puudutas oma sõnavõtus ka Thunder
Bay koguduse tulevikuväljavaateid
ja küsimusi. Õpetaja Olvi Pint tänas
kõiki, kes tema suurpäevale kaasa
elasid, häid soove ja kingitusi jaga­sid.
Thunder Bay koguduse liikmed
mäletavad kaua aega seda pidulikku
ja ilusat pühapäeva. Kogudusel on
nüüd oma õpetaja ja kogudus läheb
ajalukku selle poolest, et Olvi Pint on
esimene luteri kiriku naisõpetaja pa­guluses.
ELLEN MÄEHANS
lena Külmallik, Larissa Meeman,
Meeri Prants, Enno Hilja, Helmi
Sippa, Minni Toompuu, Belieda Too­se.
Linda Rakk. Rühma oli vormi­riietuses":
taevasinised ,,topid", pi­kad
valged püksid ja valged võimle-misjalatsid.
Rühm „treener" Ludvig Luide^oli
teinud tõhusat tööd, seadnud võimle-misharjutused
saatemuusika — ja
saatelauludega harmoonilisse sobi­vusesse.
Võimlejate ettekannetest
ilmnes, et nende õpetajaks on ini­mene,
kes seda„tööd" tunneb. Nau­ding
oli silmale jälgida võimlejaid la­val
— ja kõrvale kuulda samal aja
kaunist klaverisaadet ning mahedat
laulu lavaeesriide tagant. Viimase,
laulu, ,.Langeb, liugleb laia lund",
„nõidusid" võimlejad — käiseist esi­le
õhulised, valged rätid, mis siis ikka
alla poole hakkasid liuglema. Liiku­mine
laval sisendas ka vaatajaisse
elevuse, mida hiljem tantsupõrandal
nägime.
Aplausiga kutsuti võimlejad tagasi
lavale, kus igale võimlejale annetas
Helle Kreem roosa roosi, samuti ka
võimelise klaverisaatjale Erik Lii-gandile.
Linda Luidet meelitati"
roosikimbuga ja Ludvig Luidet „sala-pärase"
pakikesega. , '
Et toredat pärastlõunat lõpetada
tant^suga, asus lavale orkester, koos­seisus:
August Tuvikene — akordion,
Meinhard Niinvee — akordion. Au­gust
Alavere — lõõtspill, Enn Meri­vee
^ kitarr.
August Tuvikene tervitas, soovis
head uut aastat ning kutsus kõiki
koos laulrha, tantsima ja lõbus ole­ma.
'
Endised võluvad viisid, mida or­kester
mängis, tõi jalgadesse tant-
^sutuhina. Leidus küllaltki paare, kes
„valtsisid" saalisiledal parketil, kuni
selginenud talveilm hakkas kergelt
hämarduma.
HELLA LEIVAT
Mannekeenid õhtukleitides Peetn kogudus® naisringi moe-mäitusejl.
Vasakult—• Linda Laan@s, Linida Liigand, Astra Rein,
~ 0. Haamer
Toronto Eesti Maja klubiruumis
toimub pühap., 10. veebr, kell 2 p.l.
meeskonna malevõistlus West Hill' i
ja Toronto Eesti Maleklubide vahel
12 laual, nendest on kaks noort mõle­mal
poolel. Meie noored on Ricky
Hiir ja Matti Pajo.
Möödunud kevadel võitis sama
võistluseTEM 5,5-4,5. . .
Kõik malehuvilised pn teretulnud
seda põnevat võistlust jälgima. Koh­vik
on avatud.
(TORONTO EESTI MÄLEKLUBI
Su
El
kokkul
Valev!
Tõsiasi, et vl
ja meie hõimu|
ilma et teos
maalsetki sisi
ulatus lOOO-lol
hoogsaks, tõei
laskonno huvil
302-leheküljel|
kaante sini-junduscs
raai
nüüd meie lai
numbrilise ka!
li nimistuga,
joonisega nin{
3-osalises üldij
vumiscl kõik
vaate mitte ai|
selt, vaid ka
vusvaheliste
kokkuvõttena
Autoril raan
õnnitledes ei ^
lühidh küsitluj
Nii siis
ME: „Meie
sitledcs soomi
kodudest alati
jandite, on oi
mu-uurijatc a^
neid kommeni
millist ei ole tl
tel ega Ungaril
uurimuste kof
palju kulus Sl
VU: Soomo-I
leb väga palju i|
ülemaailma,
gemisl nende I
lemuste uh
tega ja neist
tegemisega,
sundis mind si
rikohale valii
1971,, kui mäi
teost kahjuks
õppetegevus kj
terjaii kogumi.']
on töö tegeliki
kond aastat.
ME: Kui H\
hõimlaste ar^
palju on veel
keeli ja millii
eestlaste ja eel
. VU: Algkod
arusaadavalt iij
s mingei
neelatud. Kuid
ugri algkodud]
rühmi paiskus
kaugeile aladel
mere äärde), sl
algühiskondpiil
soome-ugri koif
12-13. Eesti h
silmapaistev ai
tud soome-ugri
soome, ungari)!
ME: Mida
avaldatud üks
ulatuslik on a]
Lä
Ludvig Lusdele, kes Helle Kreemilt saab roosiõie.
Foto — 0. Haamer
Kümme aaa
(1872) kirjutas]
„Sortsid". Sell
lett vene nihilil
s.o,,,poegade"!
Šigalev, kes kf
geeliumi. Kõij
ühiskonnas kej
Varandusliku lj
sed — eraoma]
kuuluvad ,,ühi
konna loomim
hävitamisega:
küllalt juba ti
jätkub mateni
kuid tuleb luua
mas on puudu]
sõnakuulmise!
perekond või
kib soov omai
tame selle soo^
tarvilikku ~
nüüdsest peali
vajalik; selle
valitsejad. Orjj
litsejad. Täielil
likisiksusetus.l
ne aasta tagan
krambi ja kõilj
teist õgima."
lk.95)