1985-01-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
:lu'' nr. 4 (1621) 1@8S
ÜHISPANK
Toronto,
ige
b
sid
iHusaak, kui sama sm-läänes,
Umbes pool
Imalsinatest on varutud
l kus neid ainult 10%
itakse.
ises on projekti valmi-
Iselt 10—14 aastat, mis
Irda pikem lääne töös-st.
Samaaegselt on kä-
[jekti, mistõttu on aru-lised
}a igavesti poo-evat
juba aastaid oi-elu
keskusJLihtimise
ab, et majaidusliku
ine läheb üna kalli-dlase
järgi palgatõst-aegu
on u. 2—3 prot-
)olejolnud vastavalt
rbekaupade produkt-
1 . / ; : 'y:\::
)ma Kirjutises väidab,
L'omecon-maad) kasü-tO%
rohkem energiat
)hta kui Lääne-EuroO"
)molov kuulub tradit-lühtimissüsteemi
esin-le
ekspert mainib veel
büd ,,Kossõgini reforjab
meelde Adropovi
|a jäi unustusse, sest
lus on ikka poliiti-pnult
majanduslikud,
lalseid muudatusi po-landuslikus
süsteemis
ssi
E
[taaja
samaja.
Icilaviisist
Iradiisist.
(epäevi reetsid
53bast sülti keetsid,
ds tööga;
[tikem ööga,
)dustusel.
loyast saarest
ilmakaarest,
lund suusest,
^st kuusest.
|u ust
lastikust.
Itud leiti,
Iniidist treiti.
Idi vist
hikorist —
vest faasist
lerklaasist.
I paarid saeti,
|st kaeti,
suusakepid.
|a lepid:
rutust
fust. .
I jääst,- •
[mast pääst
ist loodi,
^It^oödi.
rnti tuijlest,
|r .tuisu uulest. '
tjlekahi,
)ti ahi. -
|edriori|jst, :
5t püssitorust..
id puhtast paest,
laest. :
lal ent
basement.
\s\ satud^
inistatud —
[te moed,
[aga loed:
:ibordišt
^st sordist.
Iraetud härga,
Jt kesvamärga r™.
lks vana viisi
tifriisi. \
|lgi kamast
Jökohamast.
juusatuusad veel
tõttu teel.
/ij suusapoodi
lodi.
jsidki pääle.
jlt lauluhääle.
>uusa-Jaani
)raa|i.
}hva trambu-rai,
3s toss.
unes näha saij
Šuusaloss.
LEHOLÄ VAiSJEM
ii
Vi
H
im
Efiu" nr.4 (1821) 198S
31
Egiptuses kahte ameeriklast, keo.
rääkisid, et tulid Aafrikast safaarilt
ja see ei olnud midagi väärt, autosõit
päevast päeva üle mätaste ja
ktvide,tolmujuga ees ja teirte taga.
Torontos rääkisime eesti daamiga,
kes oli osa võtnud mitmest safaa-rišt
ja oli vaimustuses. Viibides
Londonis konverentsil,pakuti meile,
võimalus ja otsustasime kaasa
minna. Safaari korraldajaks oli
Abercrombie & Kent International
Inc. (A, & K.). Keenia osa sõitude,
söögi ja ulualusega maksis US$
1,586.00, lennusõit London—Nairobi—
London US$
2,175.{
Õppisin, et lennuliin British Airways
võimaldab istekoha reserveerimise
piletite kinnipanekul või ostudel
ka odavas klassis, Seega ei ole
vajadust minna tund või kaks varem
ennujaama sabasse, et paremat istet
saada. Lennu kestvus Lohdonist Nairobisse
oli umbes sama, kui Torontost.
Londonisse. Ajatsoone oli ainult
:^aks, sest lend kulgeb lõunast itta.
Sõidu ettevalmistuseks Kanada kodanikel
ei ole vaja viisat, loomulikult
peab aga olema välispäss. Haiguste-vastased
rohud ei. ole sunduslikud,
kuid pea iga perekonnaarst sunnib
võtma, malaariavastaseid drooge
(chloroquine ja Fransidar). Teised,
nagu tetanuse, flu, tüfoidi k^astu on
soovitatud. Vilef sa kõhuga reisijatele
soovitan omaltpoolt Lomotiltablette
ja ka mere-, auto-, lennukihaiguse
vastu tablette, sest ei tea, lõunas üks
või teine häda algab või lõpeb.
Pärast üleöö lendu saabusime
hommikul Nairobisse, mis on ilus
linn oma rohke rohelisusega.. Passe
kontrolliti, aga mitte kohvreid. Meid
tervitas A. & k. esin(iaja,i kes korraldas
sõidu „Intercontin6ntal" ho-
-telli. Seal pidilne ootamal pea kaks :
tundi, enne kui t6a'saim'^.
I Kui Londoni „Intercontinental"
on hinnatud viie tähega, siis Nairobi
-oma vaevalt küünib nelja tähe lähedale.
Pärast vanni ja mõnetunnilist
magamist viidi meid linnast välja
kokteilile hr. ja pr. KentM kodusse.
See oli koht ainult näitamiseks, sest
Kenfid elasid ise New Yorgis. Paar
\ tundi hiljem läks sõit linna tagasi ja
meile näis see mahavisatud ajana.:
Õhtu oli oma ,,kuJu ja ^kirjadega".
Seega päev number üks.oU-läbir/- r v
:'KEENIA ^
Keeniast otse põhjas asub Etioo-.
pia, idas Somaalia, kagus India ookean,
lõunas Tansaania, läänes
Uganda ja edelas Victoria järv. Riigis
elab ametlikuit 16 m^ilj.. inimest.
Mitteametlikuh pidi aga olema 19-20
milj. (Väiksem arv elanikke pidi võimaldama
suuremat abi teistelt riikidelt
ja Ühinenud Rahvaste organisatsioonilt].
Arvatakse, et Nairobis elab
• 1 milj. inimest, teistes .li|nnades ja
külades 3 milj., seega maal 15 milj;
Peetakse lehmi, laitibaid ja kitsi (kõik
ühiselt karjas)^ Nägime teeäärsetes,
põua tõttu väga kõhnaks jätnud loomi,-
mitte aga nälginud inimesi. Erikeeltega
suguharusid on õige palju,
aga seitse suuremat on hästi tuntud.
Need 15 milj. maaelanikku asuvad
taludes või väikestes külades. Nii
üksik-, kui ka külaelamuks on onn,
mis ehitatud paari tolli jämedatest ja
umbes poolteist jardi pikkadest puutüvedest.
Teibad on löcjdud maasse
kas ümmarguselt, nelja-1 või kuue-candiliselt,
läbimõõt 4 - 5 jardi. Postide
vahed on põimitud koos okstega.
See võrestik on täis topitud
niiske mullaga, mis kuivamisel pidi .
maha kukkuma. Selle vältimiseks
tarvitatakse lehma väljaheidet (mitte
sõnnikut vedelikuga segatud) nagu
krohvi, nii sees- kui ka väljaspool.
See hoiab mulla üleval võrestiku
sees. Selle ehitusmaterjali üheks
heaks omaduseks pidi olema, et kirbud
ei kannata haisu ja neid ei ole
onnides. Kus pillroog on saadaval, on
seda kasutatud katuseks, teistel juhtudel
katuseehitus on sama kui sei-'
: nad.
On ka vaheseinad, mis jagavad
' onni. Eraldatud osas hoitakse kas va^
sikat, lambatalle, või kanu. Rikastel
pidi, olema isegiteine onn loomade
jaoks. Küla loomad käivad koos karjas
ning iga looma omanik võtab osa
karjatamisest. .
Kui lapsel on võimalik kooli minna,
siis kahel esimesel aastal Õpib ta
oma suguharu "keeles. 'Kolmandast
klassist alates õpetatakse swahiili
keelt, mida tahetalqe kujundada
mustade aafriklaste ühiseks keeleks;
Et gümnaasiumi ja ülikobli haridust
saada, on selleks ikkagi veel vajalik
„vihatud inglise keel". r
Poliitiliselt on ühepartei valitsus.
Ingliskeelsest .lehest *,võis lugeda, et
sama partei mehed võisid!üksteist
süüdistada. Lehes seisis, et üks ministritest
oli mitu miljonit šhillingut
riigi raha oma hüvanguks kulutanud
ja teine kõrgel kobal isik oli omale
prii krundi suvila jaoks võtnud.
NELJAPÄEVAL, 24. J A A N U A R I L J Ä N U A R Y 24
Keenia maaelaMkii muldoiiii kidiira 'taimestikuga rohtla taustal'.
Foto — Lembit Jänes
Loomad küla karjas on kõhnad. anes
MAASAI MARA :
Teisel päeval pidime võtma„päi-keselinnu
lennu" (Sunbird, Flight' "
Maasai Mara Kichwa Tembo safaa-ri-
laagriss^. Lennuväli oli väike, vast
kümmekond 2 — 6 istmelist lennukeid
ja ülls suurem DG 3,,millega
pidime lendama. (Viimast mäletame
kui Air Canada „tööloOma" meie siia
saabumisel. Produktsioon lõpetati
1946.a.) See lend viis turiste nelja
laagrisse, meie oma, Kichwa Tembo,
oli kolmas. Kahel esimesel laagril oli
asfalteeritud maandumis- ja stardi-tee.
Meie oma oli jämekruusäsel
maa-alal, kust suuremad kivid olid
korjatud kahele poole ja valgeks värvitud,
ja mõned luitunud loomade
pealuud olid kivide vahele pandud.
umbes tunniajalise lennu järele
saabusime oma laagrisse, kus pidime "
veetma ülejäänud päeva ja lisaks
veel kaks päeva. Saime elamiseks
(vast rohkem magamiseks) kahe voodiga
telgi. Ühes nurgas riietenagija
teises tualettrkirjutuslaud. Telgi ees
oli riidega kaetud räästaalune kahe
tooli ja lauaga. Telgi teises otsas oli,
dushsh ja pesukauss. Kui õuesoleva-le
vaadile tehti tuli alla, siis saijsegi
sooja vett, oli ka veega töötav klosett
(W.C.) A..&K. kirjelduse järgi see pidi
olema luksuslik safaarilaager, asetatud
metsa servale ülevaatega rulliva-le
savannile, (harvade puudega troopiline
rohtla), parim Keenias.
,,Tundke rõõmu lõunasöögist, puhake
paar tundi ja olge valmis õhtu-
Päeyad
Ig^ swerkeskustes
Los Angelesest Esto
'88 kohta - selle pealkirja all kirjutab
„Vaba Eesti Sõna's" Bruno
Laan:
Los Angelese Eesti Seltsi korraldusel
toimus Los Angelese Eesti Majas
organisatsioonide esindajate
koosolek Esto '88 asukoha küsimuse
arutamisek*s. Mõtteid oli palju ja sõnavõtud
olid elavad;
Lõpptulemuseks jäädi üksmeelse
otsuse juurde, et Ülemaailmsete Eesti
Päevade korraldamine peaks jääma
eestlaste suurkeskuste juurde.
Need oleksid Toronto, StOkholm ja
USA Idarannik/hõlmates New Yor-gi-
Lakewood-Baltimore piirkonda.
Kindlasti on nii mõneski suhteliselt
väiksemas eestlaste keskuses huvi
ja yõimeid korraldada ülemaailmseid
Eesti Päevi, kuid seda ei peetud
mitmel põhjusel soovitavaks.
Ülemaailmsed Eesti Päevad peavad
olema osavõtjate arvu poolest
võimsad. Väiksemates eestlaste keskustes
on korraldatud piirkondlikke
Eesti Päevi nagu Austraalias, USA
Läänerannikul, KLENK Kesk-lää-nes,
Estival Göteborgis. Nendest osavõtt
piirdub paremal juhtumil 2000—
3000 inimesega.
. Kui piirkondike Päevade asemel
korraldame ühes sellises väiksemas
eestlaste keskuses Ülemaailmseid
Eesti Päevi, siis kui ka väljastpoolt
tulnud külaliste arv kahekordistub,
siiski vaevalt saame üle 3000—4000
inimese kokku. Ja kui nendest saame
kas kolmandiku või ka pooled vaba-dusnõudeks
rongkäiku, siis selline
suhteliselt väike grupp ei tekita ühes
suuriinnas erilist tähelepanu.
See oleks aga suureks tagasilöögiks
meie sihtidele. Meile vastupro-pagandanaolekslihtne
küsida, et mis
juhtus, kas väliseestlased hakkavad
välja surema?
Koos seniste Esto'dega on alati
korraldatud ka skautide ja gaidide
suuriaagreid — maailmalaagreid.
Nende hea läbiviimise tagatiseks on
olnud arvukas kohalike skautide ja
gaidide pere ning eestlaste omad
laagriwäljakud. Väiksemates keskustes
tihti puuduvad üks või mõlemad.
Kas oleme nõus tasuma iga poisi ja
tüdruku kohta senisest mitmekordselt
kõrgemat laagrimaksu. et üürida
USA skautidelt keset suvesuuriaag-ri
väljakut?
Koosolekust osavõtjad olid üldselt
nõus mõtetega, mis olid avaldatud
11. oktoobri 1984 „Vaba Eesti Sõnas"
.,Kuhu koguneme Esto '88 ajal".
Parem korraldame piirkondlikke
Eesti Päevi endise sagedusega ja
püüame ajalehtede ja isiklike kutsete
kaudu nendest osavõttu suurendada.
Piirkondlikel Eesti Päevadel on
oma võlu, mis avaldub suuremas hubasuses
ja lähemas isiklikus kontaktis
teiste osavõtjatega, esinejatega ja
korraldajatega.
Pole kahtlust, et teovõimelisi isikuid
ja tahet Eesti Päevi korraldada
on mitmeski keskuses, kuid Ülemaailmsed
EestiPäevad peaksid siiski
toimuma ühes eestlaste suurkes-kuse
piirkonnas. > ,
BRUNO LAAN
Foto — Lembit Jänes
poolikul toimuvale „gamedrive'ile"!
Tagasi saabudes istuge laagritule ääres,
võtke mõki „kokt6ir', millele
järgneb hästimaitsev „gourmet" õhtusöök."
Kõik oli olemas, aga kuidagimoodi
kõlas see kirjas paremini,
kui tegelikult oli.
Telk, söök ja 6—7 tundi ,,raputamist"
kuulus hinna sisse, joogid tulid
omal osta. Ühe ameerika dollari eest
sai 15 keenia šhillingut. „Vurtsud"
maksid kaks ja pool šhillingut,
dshinn ja toonik 15 shillingut,shoti-viski
ja sooda kokku 30 šhillingut.
' (Järgneb)
NÄDALAKROONIKA
OTTAWA — Kanada relvastatud
jõud saavad tagasi oma traditsioo-milised
vormid, mis Hellier sõjaministrina
ühtlustas ja aastakümneteks
on põhjustanud paksu verd
väeliikide vahel. Uueks mereväe
vormiriietuse värviks on tumesinine,
suvel traditsiooniline valge. Roheline
on maaväe vormiriietus ja
helesinine lennuväe oma. Lahing-riietuse
värviks on maaväele
moondusvärvid.
LONDON — Euroopas möllavad
suured lumetormid ja siberi külmus.
London, Pariis ja Rooma kaevavad
end välja kuni jala sügavusest
lumest. Lõuna-Itaalia mäges-tikus
on sadanud kuni 3 jalga lund.
Suure tormi tagajärjel oli Veneet-sias
suur veetõus ja Püha Markuse
Plats seisis mitu päeva vee all. Riviera
oli sellel ajal ehtsaks suu-sakurordiks.
OTTAWA — Kanada pealinnas
arvestatakse, et majanduslik areng
„kolmandas maailmas" on põhjustanud
sealsete odavate tööstussaa-duste
tulekut Kanada turule!. Selle
tagajärjel on Kanadas tööta jäänud
vähemalt 135,000 töölist ja Kanada
eksport teistele maadele on vähenenud
vähemalt $450 miljoni võrra
paaril viimasel aasta. Kanada on
kaotanud turgusid Kesk- ja Lõuna-
Ameerikas ühe miljardi dollari
suuruses, kuid selle kaotuse tegi
tasa ekspordi suurenemine Aasia
riikidesse.
MIAMI — Dade piirkonna kristlik
koolivalitsus keelas oma koolide
õpilastel minna Michel Jacksoni
kontserdile, kuna sellel „roGkmuu-sikul"
ei olevat midagi pakkuda
kristlike koolide õpilastele. Õpilasi,
kes selle korralduse vastu eksi°
vad, lubati karistada.
TORONTO — Ontario peaminister
William Davis kinnitas Torontosse
ehitatava kaetud staadioni
ehitamise kava. Staadion ehitatakse
GN torni lähedusse, võib mahutada
kuni 65,000 inimest ja läheb
maksma vähemalt 150 miljon dollarit.
Sellest summast tuleks Toronto
linnal anda 30 miljonit.
TORONTO - Hüvitus sellele,
kes aitab avastada ja kohtulikule
vastutusele võtta isikud, kes mõr-väsid
lapsi Toronto laste kliinikus
on tõusnud $250.000 peale.
SIOO.OOO on määratud ajaleht „To-ronto
SUN" poolt ja S150.000 on
määratud Toronto politsei valitsuse
poolt.
MOSKVA Teadetebüroo
TASSi kohaselt on vene ajaloolane
Leo Kornejev avaldanud teate, mille
kohaselt sionistid on töötanud
koos saksa natsidega ja toetanud
Hitleri võimuletulekut laenudega
oma pankadest. Nii on juutide pank
Amsterdamis annud Hitlerile laenu
$10 miljonit 1929.a. ja Kölni
pank oU; olnud ühenduses Hitleri-ga.
Peale selle mitmed juudi pangad
finanseerisid Hitleri sõjalisi
ettevalmistusi.
Kommunistlikku
korda
ised dloktritööd,
uiiLsseDdused, kodudes või
Tel. 762-919(1
JLic. E1044
26. ja 27. jaanuaril
dr. A. Rebane . . . . . . . . 461-6383
ran>««D»o«ii><><ii><xa
VAJATAKSE
SELTSIL8ST
vanemale daamile - 3 tundi päevas,
2 korda nädalas. Avenue Rd. ja 401
Hwy. rajoonis.
Helistada tel. 485-8202.
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
kühnutuskappe ja pliite — igat lliM
i( 31 aastat tööpraktikat
Tel 533.9334 - Peter
ohustab
alkoholism
Lääne-^aksamaale on jõudnud N.
Liidu salaja'ne dokument, mille kohaselt
N. Liidu valitsus loeb kommunistliku
korra ohtlikumaks vaenlaseks
alkoholismi, mitte USA tuum-rakette
ja ,;Star War" relvi. N. Liidu"
valitsuse ülesandel on selle uurimuse,
teo£ftanud N. Liidu teaduste akadeemia
Siberi osakond. Kokkuvõtte kohaselt
olla alkoholism vene rahvale
suurimaks ohuks tema tuhande aasta
kestvusel. N. Liidus olla 40 miljonit
alkohoolikut või 15% kogu,Nõukogude
rahvast. • 85% kuritegevusest
pannakse joobnud- oleku arvele.
1952. aastaga võrreldes on viina joomine
N. Liidus kasvanud kuuekordseks,
5 kvardi pealt 30 kvardi peale
aastas. Kui viina joomine suureneb
praeguses proportsioonis, siis aastal
2000 on N. Liidus vähemalt 80 miljonit
alkohoolikut.
Praegune kahju N . Liidu majandusele
on joomise tagajärjel umbes 312
miljardit USA dollarit. Alkoholiliste
jookide kasutamise tagajärjel kuni
16.5% sündinud lastest on vaimselt
vigased. Alkoholi kasutamine on
väiksem etniliste rahvaste, eriti muhameedlaste
juures ja selle tagajärjel
nende rahvaste arv suureneb võrreldes
venelaste arvuga. 12 või 15 aasta
pärast tõenäoliselt N. Liit võib variseda
kokku.
\
BaltiOhtu
;7.
Balti Õhtu käenduskomiteest on
välja langenud hiljutiste valimiste tulemusena
kaheksa liberaalide esindajat.
Sellepärast on käenduskomi-lee
koosseisu täiendamine praegu
esimestest ülesannetest. .
Juba nädal pärast uue parlamendi
kokkutulekut, 14. novembril toimus
parlamendi restoranis Balti Õhtu
käenduskomitee lantsch-töökooso-lek.
Koosolekut juhatas minister
Michael Wilson, kelle käenduskomitee
kaasesimeheks edasi jäämist õnnestus
EKN ' abiesimehel Walter
Pentil Ottawas kindlustada eelnevatel
kokkusaamistel.
; järjekordselt XIII Balti Õhtu kuupäevaks,
milline on võimalikult Lee-
Sdu ja Eesti vabariikide aastapäevade
ivahel, määrati sel aastal 27. veebru-lar,
kuna parlament on talve-vaheajal
16. kuni 24. veebruarini. Pikemaks
arutlusaineks oli käenduskomitees
uute liikmete komplekteerimine väl-jalangenute
asemel, eriti liberaalide
ridadest. Käenduskomitee väljalangemised
alamkoja osas tõusid 45
"protsendile, nende hulgas balti ühiskonnas
tuntud ja baltlaste välisvõit-
_lust sümpatiseerivad rahvasaadikud.
.Nendest on esile tõsta kolonel K.
Robinson ja J. Flis Toronto piirkonnast.
L. Francis Ottawast ja hiljutine
alamkoja spiiker ja abi-spiiker H .
Herbert Montrealist. Ka NDP era-
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 289
Omanik UmA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodus 223-0201
AAI^DVARK
FLORIST
© Ülelinna kohaleviimine LTD
morn
EESTI KODU VAJAB
MAJAHOIDIAT-KORRASHOIDJAT
Palk kokkuleppel. 2 magamistoaga korter olemas.
Soovitav abielupaar, kellel teatud vilumus olemas.
Lähemaid andmeid saab EESTI KODU kontorist,
V tel. 281-1792 teisip., kolmap., neljap. kell 10—
12-ni või kirjaükult: EESTI KODU, 50 Oid
Kingston Rd., Scarborough, Ont. MIE 4Y1.
konnast ukraina tagapõhjaga L. Le-v\^
ycky, olles erakonna mitmekültuu-rilisuse
referent, oli väljalangenute
hulgas.
Koosolekul arutleti veel Balti Õhtu
valitsuspoolse kõneleja kandidaate
ning asetati nad eelistatavuse järjekorda.
•.
Vanapoiss (59) soovib abiellumis-
TUTVUST
lesega (40 a. või noorem). Üks
kuni kolm väiksemat.last soovitud.
Talvitused Fldridas. Kirjad selle
lehe talitusele märgusõna „59" all.
tb
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 24, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-01-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850124 |
Description
| Title | 1985-01-24-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
:lu'' nr. 4 (1621) 1@8S
ÜHISPANK
Toronto,
ige
b
sid
iHusaak, kui sama sm-läänes,
Umbes pool
Imalsinatest on varutud
l kus neid ainult 10%
itakse.
ises on projekti valmi-
Iselt 10—14 aastat, mis
Irda pikem lääne töös-st.
Samaaegselt on kä-
[jekti, mistõttu on aru-lised
}a igavesti poo-evat
juba aastaid oi-elu
keskusJLihtimise
ab, et majaidusliku
ine läheb üna kalli-dlase
järgi palgatõst-aegu
on u. 2—3 prot-
)olejolnud vastavalt
rbekaupade produkt-
1 . / ; : 'y:\::
)ma Kirjutises väidab,
L'omecon-maad) kasü-tO%
rohkem energiat
)hta kui Lääne-EuroO"
)molov kuulub tradit-lühtimissüsteemi
esin-le
ekspert mainib veel
büd ,,Kossõgini reforjab
meelde Adropovi
|a jäi unustusse, sest
lus on ikka poliiti-pnult
majanduslikud,
lalseid muudatusi po-landuslikus
süsteemis
ssi
E
[taaja
samaja.
Icilaviisist
Iradiisist.
(epäevi reetsid
53bast sülti keetsid,
ds tööga;
[tikem ööga,
)dustusel.
loyast saarest
ilmakaarest,
lund suusest,
^st kuusest.
|u ust
lastikust.
Itud leiti,
Iniidist treiti.
Idi vist
hikorist —
vest faasist
lerklaasist.
I paarid saeti,
|st kaeti,
suusakepid.
|a lepid:
rutust
fust. .
I jääst,- •
[mast pääst
ist loodi,
^It^oödi.
rnti tuijlest,
|r .tuisu uulest. '
tjlekahi,
)ti ahi. -
|edriori|jst, :
5t püssitorust..
id puhtast paest,
laest. :
lal ent
basement.
\s\ satud^
inistatud —
[te moed,
[aga loed:
:ibordišt
^st sordist.
Iraetud härga,
Jt kesvamärga r™.
lks vana viisi
tifriisi. \
|lgi kamast
Jökohamast.
juusatuusad veel
tõttu teel.
/ij suusapoodi
lodi.
jsidki pääle.
jlt lauluhääle.
>uusa-Jaani
)raa|i.
}hva trambu-rai,
3s toss.
unes näha saij
Šuusaloss.
LEHOLÄ VAiSJEM
ii
Vi
H
im
Efiu" nr.4 (1821) 198S
31
Egiptuses kahte ameeriklast, keo.
rääkisid, et tulid Aafrikast safaarilt
ja see ei olnud midagi väärt, autosõit
päevast päeva üle mätaste ja
ktvide,tolmujuga ees ja teirte taga.
Torontos rääkisime eesti daamiga,
kes oli osa võtnud mitmest safaa-rišt
ja oli vaimustuses. Viibides
Londonis konverentsil,pakuti meile,
võimalus ja otsustasime kaasa
minna. Safaari korraldajaks oli
Abercrombie & Kent International
Inc. (A, & K.). Keenia osa sõitude,
söögi ja ulualusega maksis US$
1,586.00, lennusõit London—Nairobi—
London US$
2,175.{
Õppisin, et lennuliin British Airways
võimaldab istekoha reserveerimise
piletite kinnipanekul või ostudel
ka odavas klassis, Seega ei ole
vajadust minna tund või kaks varem
ennujaama sabasse, et paremat istet
saada. Lennu kestvus Lohdonist Nairobisse
oli umbes sama, kui Torontost.
Londonisse. Ajatsoone oli ainult
:^aks, sest lend kulgeb lõunast itta.
Sõidu ettevalmistuseks Kanada kodanikel
ei ole vaja viisat, loomulikult
peab aga olema välispäss. Haiguste-vastased
rohud ei. ole sunduslikud,
kuid pea iga perekonnaarst sunnib
võtma, malaariavastaseid drooge
(chloroquine ja Fransidar). Teised,
nagu tetanuse, flu, tüfoidi k^astu on
soovitatud. Vilef sa kõhuga reisijatele
soovitan omaltpoolt Lomotiltablette
ja ka mere-, auto-, lennukihaiguse
vastu tablette, sest ei tea, lõunas üks
või teine häda algab või lõpeb.
Pärast üleöö lendu saabusime
hommikul Nairobisse, mis on ilus
linn oma rohke rohelisusega.. Passe
kontrolliti, aga mitte kohvreid. Meid
tervitas A. & k. esin(iaja,i kes korraldas
sõidu „Intercontin6ntal" ho-
-telli. Seal pidilne ootamal pea kaks :
tundi, enne kui t6a'saim'^.
I Kui Londoni „Intercontinental"
on hinnatud viie tähega, siis Nairobi
-oma vaevalt küünib nelja tähe lähedale.
Pärast vanni ja mõnetunnilist
magamist viidi meid linnast välja
kokteilile hr. ja pr. KentM kodusse.
See oli koht ainult näitamiseks, sest
Kenfid elasid ise New Yorgis. Paar
\ tundi hiljem läks sõit linna tagasi ja
meile näis see mahavisatud ajana.:
Õhtu oli oma ,,kuJu ja ^kirjadega".
Seega päev number üks.oU-läbir/- r v
:'KEENIA ^
Keeniast otse põhjas asub Etioo-.
pia, idas Somaalia, kagus India ookean,
lõunas Tansaania, läänes
Uganda ja edelas Victoria järv. Riigis
elab ametlikuit 16 m^ilj.. inimest.
Mitteametlikuh pidi aga olema 19-20
milj. (Väiksem arv elanikke pidi võimaldama
suuremat abi teistelt riikidelt
ja Ühinenud Rahvaste organisatsioonilt].
Arvatakse, et Nairobis elab
• 1 milj. inimest, teistes .li|nnades ja
külades 3 milj., seega maal 15 milj;
Peetakse lehmi, laitibaid ja kitsi (kõik
ühiselt karjas)^ Nägime teeäärsetes,
põua tõttu väga kõhnaks jätnud loomi,-
mitte aga nälginud inimesi. Erikeeltega
suguharusid on õige palju,
aga seitse suuremat on hästi tuntud.
Need 15 milj. maaelanikku asuvad
taludes või väikestes külades. Nii
üksik-, kui ka külaelamuks on onn,
mis ehitatud paari tolli jämedatest ja
umbes poolteist jardi pikkadest puutüvedest.
Teibad on löcjdud maasse
kas ümmarguselt, nelja-1 või kuue-candiliselt,
läbimõõt 4 - 5 jardi. Postide
vahed on põimitud koos okstega.
See võrestik on täis topitud
niiske mullaga, mis kuivamisel pidi .
maha kukkuma. Selle vältimiseks
tarvitatakse lehma väljaheidet (mitte
sõnnikut vedelikuga segatud) nagu
krohvi, nii sees- kui ka väljaspool.
See hoiab mulla üleval võrestiku
sees. Selle ehitusmaterjali üheks
heaks omaduseks pidi olema, et kirbud
ei kannata haisu ja neid ei ole
onnides. Kus pillroog on saadaval, on
seda kasutatud katuseks, teistel juhtudel
katuseehitus on sama kui sei-'
: nad.
On ka vaheseinad, mis jagavad
' onni. Eraldatud osas hoitakse kas va^
sikat, lambatalle, või kanu. Rikastel
pidi, olema isegiteine onn loomade
jaoks. Küla loomad käivad koos karjas
ning iga looma omanik võtab osa
karjatamisest. .
Kui lapsel on võimalik kooli minna,
siis kahel esimesel aastal Õpib ta
oma suguharu "keeles. 'Kolmandast
klassist alates õpetatakse swahiili
keelt, mida tahetalqe kujundada
mustade aafriklaste ühiseks keeleks;
Et gümnaasiumi ja ülikobli haridust
saada, on selleks ikkagi veel vajalik
„vihatud inglise keel". r
Poliitiliselt on ühepartei valitsus.
Ingliskeelsest .lehest *,võis lugeda, et
sama partei mehed võisid!üksteist
süüdistada. Lehes seisis, et üks ministritest
oli mitu miljonit šhillingut
riigi raha oma hüvanguks kulutanud
ja teine kõrgel kobal isik oli omale
prii krundi suvila jaoks võtnud.
NELJAPÄEVAL, 24. J A A N U A R I L J Ä N U A R Y 24
Keenia maaelaMkii muldoiiii kidiira 'taimestikuga rohtla taustal'.
Foto — Lembit Jänes
Loomad küla karjas on kõhnad. anes
MAASAI MARA :
Teisel päeval pidime võtma„päi-keselinnu
lennu" (Sunbird, Flight' "
Maasai Mara Kichwa Tembo safaa-ri-
laagriss^. Lennuväli oli väike, vast
kümmekond 2 — 6 istmelist lennukeid
ja ülls suurem DG 3,,millega
pidime lendama. (Viimast mäletame
kui Air Canada „tööloOma" meie siia
saabumisel. Produktsioon lõpetati
1946.a.) See lend viis turiste nelja
laagrisse, meie oma, Kichwa Tembo,
oli kolmas. Kahel esimesel laagril oli
asfalteeritud maandumis- ja stardi-tee.
Meie oma oli jämekruusäsel
maa-alal, kust suuremad kivid olid
korjatud kahele poole ja valgeks värvitud,
ja mõned luitunud loomade
pealuud olid kivide vahele pandud.
umbes tunniajalise lennu järele
saabusime oma laagrisse, kus pidime "
veetma ülejäänud päeva ja lisaks
veel kaks päeva. Saime elamiseks
(vast rohkem magamiseks) kahe voodiga
telgi. Ühes nurgas riietenagija
teises tualettrkirjutuslaud. Telgi ees
oli riidega kaetud räästaalune kahe
tooli ja lauaga. Telgi teises otsas oli,
dushsh ja pesukauss. Kui õuesoleva-le
vaadile tehti tuli alla, siis saijsegi
sooja vett, oli ka veega töötav klosett
(W.C.) A..&K. kirjelduse järgi see pidi
olema luksuslik safaarilaager, asetatud
metsa servale ülevaatega rulliva-le
savannile, (harvade puudega troopiline
rohtla), parim Keenias.
,,Tundke rõõmu lõunasöögist, puhake
paar tundi ja olge valmis õhtu-
Päeyad
Ig^ swerkeskustes
Los Angelesest Esto
'88 kohta - selle pealkirja all kirjutab
„Vaba Eesti Sõna's" Bruno
Laan:
Los Angelese Eesti Seltsi korraldusel
toimus Los Angelese Eesti Majas
organisatsioonide esindajate
koosolek Esto '88 asukoha küsimuse
arutamisek*s. Mõtteid oli palju ja sõnavõtud
olid elavad;
Lõpptulemuseks jäädi üksmeelse
otsuse juurde, et Ülemaailmsete Eesti
Päevade korraldamine peaks jääma
eestlaste suurkeskuste juurde.
Need oleksid Toronto, StOkholm ja
USA Idarannik/hõlmates New Yor-gi-
Lakewood-Baltimore piirkonda.
Kindlasti on nii mõneski suhteliselt
väiksemas eestlaste keskuses huvi
ja yõimeid korraldada ülemaailmseid
Eesti Päevi, kuid seda ei peetud
mitmel põhjusel soovitavaks.
Ülemaailmsed Eesti Päevad peavad
olema osavõtjate arvu poolest
võimsad. Väiksemates eestlaste keskustes
on korraldatud piirkondlikke
Eesti Päevi nagu Austraalias, USA
Läänerannikul, KLENK Kesk-lää-nes,
Estival Göteborgis. Nendest osavõtt
piirdub paremal juhtumil 2000—
3000 inimesega.
. Kui piirkondike Päevade asemel
korraldame ühes sellises väiksemas
eestlaste keskuses Ülemaailmseid
Eesti Päevi, siis kui ka väljastpoolt
tulnud külaliste arv kahekordistub,
siiski vaevalt saame üle 3000—4000
inimese kokku. Ja kui nendest saame
kas kolmandiku või ka pooled vaba-dusnõudeks
rongkäiku, siis selline
suhteliselt väike grupp ei tekita ühes
suuriinnas erilist tähelepanu.
See oleks aga suureks tagasilöögiks
meie sihtidele. Meile vastupro-pagandanaolekslihtne
küsida, et mis
juhtus, kas väliseestlased hakkavad
välja surema?
Koos seniste Esto'dega on alati
korraldatud ka skautide ja gaidide
suuriaagreid — maailmalaagreid.
Nende hea läbiviimise tagatiseks on
olnud arvukas kohalike skautide ja
gaidide pere ning eestlaste omad
laagriwäljakud. Väiksemates keskustes
tihti puuduvad üks või mõlemad.
Kas oleme nõus tasuma iga poisi ja
tüdruku kohta senisest mitmekordselt
kõrgemat laagrimaksu. et üürida
USA skautidelt keset suvesuuriaag-ri
väljakut?
Koosolekust osavõtjad olid üldselt
nõus mõtetega, mis olid avaldatud
11. oktoobri 1984 „Vaba Eesti Sõnas"
.,Kuhu koguneme Esto '88 ajal".
Parem korraldame piirkondlikke
Eesti Päevi endise sagedusega ja
püüame ajalehtede ja isiklike kutsete
kaudu nendest osavõttu suurendada.
Piirkondlikel Eesti Päevadel on
oma võlu, mis avaldub suuremas hubasuses
ja lähemas isiklikus kontaktis
teiste osavõtjatega, esinejatega ja
korraldajatega.
Pole kahtlust, et teovõimelisi isikuid
ja tahet Eesti Päevi korraldada
on mitmeski keskuses, kuid Ülemaailmsed
EestiPäevad peaksid siiski
toimuma ühes eestlaste suurkes-kuse
piirkonnas. > ,
BRUNO LAAN
Foto — Lembit Jänes
poolikul toimuvale „gamedrive'ile"!
Tagasi saabudes istuge laagritule ääres,
võtke mõki „kokt6ir', millele
järgneb hästimaitsev „gourmet" õhtusöök."
Kõik oli olemas, aga kuidagimoodi
kõlas see kirjas paremini,
kui tegelikult oli.
Telk, söök ja 6—7 tundi ,,raputamist"
kuulus hinna sisse, joogid tulid
omal osta. Ühe ameerika dollari eest
sai 15 keenia šhillingut. „Vurtsud"
maksid kaks ja pool šhillingut,
dshinn ja toonik 15 shillingut,shoti-viski
ja sooda kokku 30 šhillingut.
' (Järgneb)
NÄDALAKROONIKA
OTTAWA — Kanada relvastatud
jõud saavad tagasi oma traditsioo-milised
vormid, mis Hellier sõjaministrina
ühtlustas ja aastakümneteks
on põhjustanud paksu verd
väeliikide vahel. Uueks mereväe
vormiriietuse värviks on tumesinine,
suvel traditsiooniline valge. Roheline
on maaväe vormiriietus ja
helesinine lennuväe oma. Lahing-riietuse
värviks on maaväele
moondusvärvid.
LONDON — Euroopas möllavad
suured lumetormid ja siberi külmus.
London, Pariis ja Rooma kaevavad
end välja kuni jala sügavusest
lumest. Lõuna-Itaalia mäges-tikus
on sadanud kuni 3 jalga lund.
Suure tormi tagajärjel oli Veneet-sias
suur veetõus ja Püha Markuse
Plats seisis mitu päeva vee all. Riviera
oli sellel ajal ehtsaks suu-sakurordiks.
OTTAWA — Kanada pealinnas
arvestatakse, et majanduslik areng
„kolmandas maailmas" on põhjustanud
sealsete odavate tööstussaa-duste
tulekut Kanada turule!. Selle
tagajärjel on Kanadas tööta jäänud
vähemalt 135,000 töölist ja Kanada
eksport teistele maadele on vähenenud
vähemalt $450 miljoni võrra
paaril viimasel aasta. Kanada on
kaotanud turgusid Kesk- ja Lõuna-
Ameerikas ühe miljardi dollari
suuruses, kuid selle kaotuse tegi
tasa ekspordi suurenemine Aasia
riikidesse.
MIAMI — Dade piirkonna kristlik
koolivalitsus keelas oma koolide
õpilastel minna Michel Jacksoni
kontserdile, kuna sellel „roGkmuu-sikul"
ei olevat midagi pakkuda
kristlike koolide õpilastele. Õpilasi,
kes selle korralduse vastu eksi°
vad, lubati karistada.
TORONTO — Ontario peaminister
William Davis kinnitas Torontosse
ehitatava kaetud staadioni
ehitamise kava. Staadion ehitatakse
GN torni lähedusse, võib mahutada
kuni 65,000 inimest ja läheb
maksma vähemalt 150 miljon dollarit.
Sellest summast tuleks Toronto
linnal anda 30 miljonit.
TORONTO - Hüvitus sellele,
kes aitab avastada ja kohtulikule
vastutusele võtta isikud, kes mõr-väsid
lapsi Toronto laste kliinikus
on tõusnud $250.000 peale.
SIOO.OOO on määratud ajaleht „To-ronto
SUN" poolt ja S150.000 on
määratud Toronto politsei valitsuse
poolt.
MOSKVA Teadetebüroo
TASSi kohaselt on vene ajaloolane
Leo Kornejev avaldanud teate, mille
kohaselt sionistid on töötanud
koos saksa natsidega ja toetanud
Hitleri võimuletulekut laenudega
oma pankadest. Nii on juutide pank
Amsterdamis annud Hitlerile laenu
$10 miljonit 1929.a. ja Kölni
pank oU; olnud ühenduses Hitleri-ga.
Peale selle mitmed juudi pangad
finanseerisid Hitleri sõjalisi
ettevalmistusi.
Kommunistlikku
korda
ised dloktritööd,
uiiLsseDdused, kodudes või
Tel. 762-919(1
JLic. E1044
26. ja 27. jaanuaril
dr. A. Rebane . . . . . . . . 461-6383
ran>««D»o«ii><> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-24-03
