Meie Elu = Our life, November 27, 1986

              395 '/ellington ^
Second Clas.»; Mail Registration No. 1354,
Nr. 48 (1916) 1986 NELJAPÄEVAL, 27. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 27 XXXVII aastalsäilt
süütu
Hsraeli ülemkohus on avaldanud
teate, et kohtul puuduvad tõendma-terjalid
selle kohta et Kurt Wald-heim
oleks olnud II maailmasõja
ajal seotud sõjakuritegudega ja ai­danud
mõrvata juute. Ta võis olla
natsi, kuid see ei õigusta tema süü­distamist
sõjakuritegudes.
Näib, et Iisraeli ülemkohus aval­das
selle teadaande, enne üldvali­misi
Austrias, et lepitada Austria
rahvast juutidega. Seal on kasva­mas
antiisemitist-meeleolu ja juu­did
kardavad, et seal võib võimule
tulla parempoolne valitsus, uue ju­higa
eesotsa, kes võib olla Hitleri
sarnane oma taotlustest
VEHE DESERTÖÖRID
0 0
20 -22. novembrini peeti Toron­tos
ABN-Canada Vabaduse
Kampaania konverents („Cam-paign
Freedom Conference),
millest olid kutsutud osa võtma
kõikide praegu vabadusvõit-luslikult
tegutsevate rahvaste
esindajad Põhja-Ameerikast,
Euroopast, Aasiast ja Aafri­kast.
Konverentsi töökoosole-kuist
võttis osa umbes 300 dele­gaati
ja vaatlejat 25-st etnilisest
ringkonnast. Osavõtjate rah­vaste
märkimiseks olid konve­rentsi
ruumi laval väljas nen­de
rahvuslipud, nende seas ka
Eesti lipp. ABN tuluõhtuna
korraldatud banketist, kus pee­ti
kõnesid ja oli palju sõna­võtte,
oli osavõtjaid 750.
Konverentsi esimesel päeval
esitati ka ülevaateid olukorda­dest
okupeeritud maades. Olu­korrast
okupeeritud Eestis andis
kokkuvõtliku ülevaate E KN esi­mees
Laas Leivat, märkides oht­likku
rahvastiku venestamist ja
Eestist küüditamiste korras
meeste Tshernobõli saatmist
ning surmajuhtumeid kiirgamis-te
tõttu ja eestlaste mahalask­misi
Tshernobõlis vastuhakka­mise
pärast.
Teise päeva ettekanded olid
pühendatud ülevaateile olukor­dadest
kommunismivastaseil
võitlusrindeil Euroopas, Aasias,
Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.
Ettekannete vaheaegadel oli
ette nähtud ajad sõnavõttudeks
ning küsimuste esitamiseks.
Eestlastest võtsid sõna Rai-
Torontos
mond Tralla ja August Nõmmik.
R. Tralla informeeris konverent­si
sellest, et Eesti. Läti ja Leedu
on muudetud venelaste poolt suu­reks
tuumarelvade baasiks. Seal
on ehitatud hulgaliselt rakettide
väljalaske aluseid ja Paldiskis on
suur aatomiallveelaevade baas.
Suursõja korral on need kohad
rünnatavad tuumarakettidega ja
kohalik rahvas hävineb selle
juures. Tuleb inõuda igal võima­lusel,
et N. Liit viiks välja Eestist,
Lätist ja Leedust oma sõjalised
baasid enne kui ta" vallandab uue
suursõja. Kui Moskva sõda ta­hab,
siis sõdigu omal territoo­riumil
ja vene rahvas kandku
ohvreid. Tunnustuseks ABN-is
tehtud töö eest Slava Stafsko
kutsus tema reedel konverentsi
presiidumi lauda.
A. Nõmmik võttis sõna kahel
korral. Esimesel korral ta infor­meeris
konverentsi eestlaste, lät­laste
ja leedulastekäimasolevast
aktsioonist, vaatleja staatuse
saamiseks ÜR Organisatsioonis
ja avaldas soovi, et konverents
oma töö lõpul võtaks vastu seda
aktsiooni toetava resolutsiooni.
Teises sõnavõtus ta juhtis tähele­panu
sellele, et venelased on
meistrid propaganda ja valein­formatsiooni
levitamisel. Sellele
vastukaaluks ABN pe^ks moo­dustama
ühe allkomitee oma­poolse
propaganda levitamiseks
ning teiste psühholoogiliste või-nialuste
rakendamiseks, et või­delda
kommunistliku propagan-
(Järg. lk. 3)
vailm 0
Valdo Randpere ja LeiL^ Miller Stockiholmis oma kolme-aastase tütre Kaisaga, kes
itud Eestist.
Filipiisiidel välditi Oodata Deschenes'!
ffiigipööre aruanne
STOCKHOLM — Okupeeritud Eestist põgenenud Valdo Randpere ja
pingutused o^a maha jäänud tütre väljasaamiseks andsid tulemusi,
sõiduloa ja jõudis mööduiniudlaiflpäevaS BteckholmL Luha O3B antud ka
ei kasutanud.' • .
Leila Milleri paar aastat kestnud
Kolme-aastane Kaisa sai välja-vanavanematele,
kesseeüaaga.
Viisad anti kolmapäeval, 19. no­vembril,
millest teatas ka N. Liidu
teadeteagentuür TASS. Vanaema
Hilja Uusküla ja vanaisa, kelle juur­de
Kaisa jäi Tallinnas, otsustasid
Eestist mitte lahkuda perekondlikel
põhjustel. Rootsi konsul tõi Kaisa
reedel Helsingisse, kuhu õnnelikud
vanemad talle vastu olid sõitnud ja
laupäeval, 22. nov. ^olid naa Stock­holmis.
Tõenäolikult viimase tõuke välja-"
sõidu loa andmiseks andis küsimuse,
tõstatamine Viinis, kus N. Liidu vä­lisministri
asetäitja Anatoli Kovaljev'
lubas pressikonverentsil.,asja uuri­da'Vkui
ta tagasi jõuab Moskvasse,
— Ma loodan, et te mind usute, kui
ma kinnitan, et teeme kõike, et pere­kondi
saaks taas' ühendada. Ma ei
tunne Kaisa juhtumit, kuid ma kir­jutan
nime üles, et juhtumit lähemalt
Moskvas uurida. Kovaljov seletas
veel, et tulemas olevat uus seadus,
millega nõukogude kodanikele te­hakse
kergemaks maalt lahkumine.
Aga need, kellel on riiklikke saladusi
teada,, muidugi ei s a a . . . või siis
need, kes on kuritegelikud.
Margareta Hammar Ida-Eüroopa
solidaärsusekomiteest Stockholmist
juhtis ministri tähelepanu sellele, et
: 3-aastane laps Kaisa ei saa ju omada
mingeid ..riigisaladusi" ega olla kuri­tegelik.
Kovaljov lubas, veel kord
asja uurida ja rõhutas, et N. Liit, kes
kaotas sõjas 20 miljonit inimest, ei
hoia kinni üht väikest last"
Valdo Randpere, kes oli dkupeeri-tud
Eestis kohtuministri abi,ja tema
abikaasa, meeleolulaulja Leila Mil­ler,
põgenesid Soome kaudu Rootsi
1984. aastal, kuid pidid jätma maha
oma väikese tütre Kaisa. Kuna ei
olnud väljavaateid lapse kättesaami­seks
normaalsel teel, alustasid nad
avalikku aktsiooni,. mis kujunes
laialdasemaks ja mõjuvamaks, mis
kunagi olnud eestlastel sellises küsi­muses.
Mitmel mandril algas Mosk­va
funktsionääride südametunnistu­sele
koputamine humaansuse nimel.
Kõikjal Läänes lõid eestlased juhti­valt
kaasa. Rootsist kandus aktsioon
Põhja-Ameerikasse jä mujaie. Ajale­hed
kirjutasid, ,,noorimast=poliitvan-gist",
poliitikud võtsid sõna. Loodi
Randpere ringreisid, kõnelesid,
andsid jutuajamisi ja isegi laulsid
heliplaati. Riigimehed kõnelesid
nende eest, saadeti kirju ja protestee­riti.
Alates 1. augustist Leila Miller
protesteeris iga päeva N. Liidu saat-
.<onna ees Stockholmis, saades suure
tähelepanu ja sümpaatia osaliseks.
KOMITEE. KANADAS •
Torontos asutati erikomitee Kaisa­le
vabaduse taotlemiseks (Commit-tee
to Free Kaisa Randpere kelle
esimehed Epp Aruja ja Marta Kivik
said toetusest paljudelt poliitikutelt.
Üle 150 Kanada poliitiku kirjutasid
N. Liidu funktsionääridele, Kanada
välisministrile ja teistele, samuti pal­jud
eraisikud saatsid kirju, ka Kaisa­le
Eestisse. Küsimus tõstatati mitmel
rahvusvahelisel konverentsil, kuid
Moskva ignoreeris neid rahvusvahe­lisel
pinnal esitatud nõudeid ja pal­veid
kuni möödunud nädalani.
. Kuna ,,noorima poliitvangi" kü­simus
oli tõstatatud ka Kanadas, kir­jutasid
ajalehed tema pääsemisest
vanemate juurde-Rootsi. Hommiku­lehele
,.Toronto Sun" andis infor­matsiooni
Epp' Aruja ja ..Toronto
Star" küsitles Marta Kivik'ut.
„ I S IK TUNDMATU" /
Paar kuud tagasi usutles ajakir­janik
Steve Goldstein Kaisa isa
Stockholmis ja vanaema okupeeri­tud
Eestis. Kirjutises, mis ilmus Otta­wa
ajalehes,,The Citizen" 2. oktoob­ril
ta kirjutab muuhulgas:
— Meil ei ole teed tagasi", ütles
Valdo Randpere. Nad tapaksid minu
ja saadaksid Leila töölaagrisse. Nad
on lubanud seda teha. — Paljud ini­mesed
ei saa aru. kui raske on N.
liidust välja-saada. Nad ei mõista,
miks me lahkusime ilma tütreta.
—'Venelased kuulavad pealt nen­de
telefoni, ütles Hilja Uusküla; Kui
Randpere helistab kokkulepitud päe­val,
siis öeldakse temale vahel, et
kedagi ei ole kodus. Aga nad on
nendel päevadel alati kodus ja oota-,
vad kõnet.
(Järg lk. 3)
Kanada valitsuse ja Toronto uk­raina
organisatsioonide koostööl
toodi Kanadasse viis afganistani
vabadusvõitlejate poole üle jooks­nud
venelast, kes olid Afganistani
vabadusvõitlejate käes vangis ol­nud
üle kolme aasta. Ületulnud ve-jiäjased
toimetati Afganistanist Pa>
Mani, ja anti seal üle Kanada
esindajaile ja toodi möödunud nä­dalal
Kanadasse, kus asusid esi­algu
ühes sõjaväelaagris Toron­tosse
toomiseni.
Aktsioon ületulnud venelast©
Kanadasse toomiseks algas juba
kaks aastat tagasi kui Toronto vene
õigeusu koguduse esindaja adv. S.
jusyp külastas Vene vange Afganis­tanis
ja sai seälseilt vabadusvõitle-jailt
loa nende äraviimiseks, kui
Kanada annab neile asüüli. Kana­dasse
asumise Iba saamine võttis
aega ja saadi alles nüüd teostada.
Ületulnud venelaste Kanadasse
jõudmisel esines Nõukogude saat­konna
pressiatashee Igor Lobinov
juba ähvardusega, et Nõukogude
liidu vahekord Kanadaga võib tun­duvalt
halveneda, kui saabunud
venelasi siin peaks kasutatama
propagandaliselt. Vene ärahüppa-jad
asuvat Torontosse, kus neid
abistab Ukraina Emigrantide Abi-organisatsioon
ja kohalik vene Õi-välditi
riigipöörde
katse, kus osa sõjaväejuhte koos
endiste parlamendiliikmetega tah­tis
president Aquino poolt laiali­saadetud
parlamendi uuesti kokku
kutsuda ja uue valitsuse välja kuu­lutada.
President Aqüino ja ta valit­suse
kindlustas sõjavägede staa
biülem kindral Ramos, andes väge­dele
käsu mitte täita presidendiga
opositsioonis oleva sõjaministri
Enrile või tema staabi poolt tulla
võivaid korraldusi. Presidendi pa­lee
võeti tugeva sõjaväelise kaitse
Pärast oma positsiooni kindlus­tamist
president Aquino vallandas
kogu senise valitsuse ja moodustas
selle ümber. Uueks sõjaministriks
sai kindral Ileto, kes kutsus sõja­väge
üles toetama Aquino uut valit-
Deschenes'i komisjoni aruanne
on valmimas ja esitatakse valitsu­sele
detsembri alul. Nn. eraviisili­ne
lisa avaldavat umbes 15 nime,
kejle vastu olevat selgunud raske­maid
süüdistusi ja kelle suhtes va­litsus
peaks otsustama, mis edasi
teha. Arvatakse, et Deschenes'i
komisjoni aruande tagajärjel on
oodata teravamate vahekordade
kujunemist Kanadast juudi ja uk­raina
rahvusgruppide vahel.
: , 1 , : .
sust.
Enne valitsuse kriisi mõrvati Ma-nilas
ühe hotelli ees Filipiinide mu^
hameedlaste juht Ulbert Tugung.
Samas hotellis asus Montreali äri­mees
John C. Farrarp, kes päästis
oma elu kiire mähaheitmisega,
kuid sai jalast haavata.
kahjuks teatama, et Toronto Ülikooli Hart Housel
mm saal on 6. dats. tulu&htukš - oppotooll avaloenguks
koos õhtusöögiga
na • B MUUDUD
F*ostäioS®vad tellimised tiäidame saabumise järjekorras
kuni kohti jätkub.
lugupidavalt EESTI ÕPPETOOLI SIHTASUTUS
21
Toronto Eesti Baptisti kogudus
883 Broadview Ave.
[Pühapäeval, 30. novembril kell 16.00 I
3Cön®leb: Eyeljapäevsl, 4. dets. koll 7.30 õhtul. LaupäevaB,
6. dets. kell 7.30 õhtul. Pühapä©vai; 7. dets. kell 3 p.l. ja ke!8
6 õhtul. (yDiman® jumalatsenistus ingliskeelne).
fiCaastegevad koguduse psstoHd ja lauljad ® Teretulemast
TEBK SEGA- ja NOORTEKOOR Ch. Kipperi juhatus®!
Bariton JAAN MEDRI
INSTRUMENTALISTID
^avas: Bach, Händel, Duesberg jt
Kõik on lahkelt kutsutud
TULE JA REISI
ESINDUSKOGU kutsub kõiki osavõtma õnformatsloonikoosolekust Eesti
väikeses saalis kolmapäeval, 10. detsembril 1986 kell 7 õhtul.
•uu LA
11-Dä
veris ja ilus Briti
juulikuus 1987 Lääneranniku Eesti Päevadele. Suurpidustused Vancou-
I Kolumbia Lennuteel Toronto—Vancouver, bussiga mägedes Vancouver-Cal-õhuteel.
Hind $1150 isikult (kahekesi ruumis). Lähemalt koosolekul
telefonil 752-8643 (härra Endel Ainsaar).
: . I ' .