1986-11-27-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELIÄFÄEVÄL, 27. NOVEMBIII' - THURSDÄY, NOVEMBER 27 „Meie Elu" nr. 48 (1916) 1986
Prof.dr.
Harry Tillmami
INMEMORIÄM
Saksa Liiduvabariigi Giesseni ülikoolilinnas
suri 25. okt. prof.dr. med.
vet. h. c. Harry Tillmann. Lahkunu
oli rahvusvaheliselt tuntud oma kutsealal
üle mitme kontinendi. Ta elu
oli jäägitult pühendatud teadusele,
mida võime näha tema kokkuvõtlikust
eluloost.
Prof. Tillmann sündis Võrumaal,
Vana-Antslas 9. märtsil, 1912. Lõpe- „§ojaikurjategJjaile jahf on võt-tas
Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõunapoolses naabermaas kül-
Tartus, 1931. a. kevadel 1 ja alustas jgijki j,irmu äratavad suunad, äh-pärast
kohustusliku sõjaväeteenistu- kardab seda teha ka Kanadas. On
se täitmist 1932.a. sügisel õpinguid ^ ^ J Q gj^ata aga, et ainuüksi põgg.
T.Ü. loomaarstiteaduskonnas. Saa- jjik-rahvusgrupid Nõukogude
vutas ülikooli diplomi 1937.a. keva- . -
del ja sama aasta sügisel kutsus
prof.dr. Karl Saral ta oma assistendiks
teaduskonna iooma-haavaklii-nikusse.
Hiljem pidi jätkama teädus-
KAIKIRSIVÄLI
sündinud 20. septembril 1962. a. , ^ . ,
Torontos. LÖpštas Toronto Ülikooli l^ku töö ülesandeid peatselt vabane-
B.Sc.N.(Nur8ing) kraadiga. Kesk- vale veterinaarkirurgia õppetoolil,
kooli hariduse omandas Don Mills kuid pidi sõjasündmustekeeriseHah-
Gollegiate Instituudis. Praegu töö- kuma kodumaalt 1941.a. jaanuaris.
Saksamaal jätkas ta teaduslikku
töödLeipzigis prof. Ewald Berge juu-du
ülemvõimu all olevailt alult kriitiliselt
asjaosalistesse küsimustes»
se suhtuvad, seda eriti sealsete nn.
tõeiadmaterjölide tarvitusele võtmise,
samuti süüdistatute vägivalla
suurmaale, Nõukogude Liitu deporteerimise
on
meditsiiniõena Toronto Western
haiglas. Kavatseb edasi õppida
magistrikraadi saavutamiseks
Nursing Administratsiooni alal.
Akadeemiliselt kuulub korp! Filiae
Pätriae'sse.
küllaltki
kriitiliselt möödunud aastal mit-res,
kelle juhendusel habiliteerus kutselised ajakirjanikud sil-
1943.a. Samal aastal kutsuti ta Leip- j^apaistvamate suur lehtede, nagu
zigi Ülikooli sünnitusabi kliiniku ju- näiteks Washington Post, Los An-hataja
kohale. Teise maailmasõja gg,gg ximes, Christian Science
lõppedes leiame prof. Tillmanni tbö- p^onitor Ja Philadelphia Inquirer
ANNE L. KRIISA
sündinud 1963.a. Torontos. Lõpetanud
Toronto Ülikooli 1986.a. kevadel.
B.P.H.E. kraadiga. Keskkooli
hariduse omandas Thornlea Se-condary
Schoorili Thornhillis.
Õpib edasi Toronto Ülikoolis. Akadeemiliselt
kuulub korp! Filiae
Patriae'sse.
tarnas Weissenfelsis, Saales, kust
1948.a. kutsuti Ida-Berliinis asuva
Humboldti Ülikooli sünnitusabi ja
veistehaiguste professoriks, sealt ta
siirdus 1951.a. professoriks Lääne-
Berliini Vaba Ülikooli juurde. 1958. a.
asus ta Giessenisse Jystus-Liebigi nimelise
ülikooli veterinaargünekoloo-gia
professoriks, kellena töötas kuni
.opa elu lõpuni.
Õppetööga rööbiti on prof. Tillmann
kirjutanud üie saja teadusliku
töö ja koostanud terve rea õpperaamatuid.
Enam kui 80 doktoranti on
promoveerunud ja inaugureeritud tema
osavõtul veterinaarteaduse doktoriks.
FAO (Food and Agriculture Orga-nization
of the United Nations) eksperdina
on ta korduvalt käinud Lähis-
-Idas sealsete riikide loomakasvatust
ja põllundust uurimas ning vajalike
uuenduste osas esildisi tegemas.
Saksa Liiduvabariigi valitsuse ülesandel
(teadusliku ja majandusliku
abistusprojekti alusel) viibis pikemat
aega Ida-Aafrikas, Keenia pealinnas
Nairobis, Vkus ta kavandas veteri-
•naarteaduskonna rajamist ja selleks
vajalike hoonete projekteerimist.
Tema teaduslikku tegevust on vääristatud
agraarteaduste audoktori
tiitli annetamisega Justus-Liebigi
nimelise ülikooli poolt 1970. Glas-veergudel.
Peale selle on tarvitusel
olevate meetmete vastu välja astunud
tuntud inimesi USA kosmose-uurimisalalt,
rahvusvaheline inimõiguste
eest võitlev organisatsioon
„Amnesty International," üsaks
näiteks suure liikmeskonnaga or-y
Ka Kanadas on kriitilisi hääli tõstetud,
seda ka juutide enda ridadest.
Toronto „Sun'i" kolumnist,
Earbara Amiel on asjaosalisi küsimusi
juba paaril korral tõstatanud,
viimati oma kommentaaris pülia-päeval,
26. oktoobril, mis peaks ka
eestlasi huvitama. Mainitud kirju°
tises puudutab Amiel päevakorrale
kerkinud Waldheimi küsimust ja
seejuures jõuka Kanada perepoja
Edgar Bronfmani eestveol töötava
organisatsioonijWorld Jevyish Con-gressi
tegevust. Mainitud organi°
satsioon loodi Genfis 1936. aastal
abistamaks tagakiusatavaid juut@
Saksamaal, ent Bronfmani juhtimisel
on saanud WJG-st peamine po-
Miüliste kihutustööde tegija nn. B^-
{akurjategijäte asjus.
nägu kõik, kellel vähematki arusaamist
on ajaloo õigest kulust,
teavad, toimusid fugoslaavia sõjakurjategijate
protsessid „kanga-ruu-
kohtutena" . . ^Tuhandeid poliitiliselt
mitte-ustavaid inimesi hukati
nii muidu. Saksa ohvitser, kes
seisis väidetava sõjakuriteo pärast
Jugoslaavia kohtu ees^oleks tunnistanud
täpselt nii nagu talt seda
nõuti, ning kui ta seda ei oleks
teinud, oleks seda tehtud tema nimel
postuumselt avaldatud ülestunnistusega.
Et anda usaldusväärsust
taolisele tõendmaterjalile, et
avalikusse ette tulla niisuguse materjaliga
Waldheimi vastu,on õigus-mõiste
enda mõrvamiseks."
Amiel lõpetab oma kommentaari
tähelepanekuga, et taolised talitusviisid
ei teeni juutide ega ka mitte
kellegi muu huvisid, eriti kui a^
vesse võtta tõika; et kommunistlikes
maades toimub tänapäeval endiselt
juutide kõige tõsisem tagakiusamine.
Kanadas ei ole veel asjaajamine
nii kaugele läinud, kui USA-s, kuid
ka siin on ringkondi, kes nõuavad
OSI tegutsemisviisidest eeskuju
võtmist. Amiel väärib oma julgete
seisukohtade poolest kiitmist.
Hiiu mardid Toronto Eesti Majas. Foto — R. Kreem
NÄDALA RISTSÕNAD
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht,,Meie Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-ne,
sõnastust või oma loodud
poeeme.
set WJC<d eelkõige selles, et kuigi
organisatsioon ei ole suutnud ava*
likkuse ette tuua mingit usutavat
tõendmaterjali, mis kinni naelu-gow'
ülikooli 520-ndal aastapäeval, taks Waldheimi isiklikku süuü, ei
juunikuu 23- ndal 1971, anti talle ^ ^ ^ ^ ^ ^ gügj^j tegevusest, vaid
MERIKE LAINEVOOL
sündinud 18. juunil 1963.a. Montrealis.
Lõpetas Ryerson Polytech-nical
Instituudi SchooJ of Interior
Desigri Bachelor of Applied Arts
kraadiga. Keskkooli^ hariduse
omandas Newtonbrook Secondary
SchoolMs. Akadeemiliselt kuulub
korp! Filiae Patriae's8e.
selle ülikooli senati poolt õigusteaduste
audoktori diplom.
Prof. Tillmanni jäid leinama tema
abikaasa koos tütrega. Saksamaal.
Akadeemiliselt kuulus ta Korp! Fra-ternitas
Tartuensisesse. PrOf. Tillmanni
mälestavad kolleegid Tartu
Ülikoolist ja paguluses, samuti tema
suurearvuline välismaalasteift kolleegide
pere ja tema patronaaži all
töötanud õpilased. Ühtlasi mälestavad
kaasvelled Korp! Frat! Tartuen-sisest
üle maailma teda kui suurt
teadlast ja kui lugupeetud head ja
sirgjoonelist inimest. Oma viljaka
töö ja tegevusega oled Sa püstitanud
suure monumendi Eesti teadlaste
hulgas. Puhka rahus — võõras mul-
AKSEL LOORPERE
gitseb pigem edasi. Siinjuures
võiks vahemärkusena mainida, et
tuntud Viinis asuv natsiküttSiimon
Wiesenthal on avalikult öelnud, et
puuduvad materjalid, mis Waldheimi
otseselt sõjakurjategijaks
teeks. Amiel ei pea sugugi Wald-heimist
lugu tema segaste seletuste
Ja salgamiste tõttu, kuid ta katsub
aru saada vastvalitud Austria riigipeast
kui isiku8t,ke8 rasketel aega>
del taotles toime tulla isikliku bürokraatliku
karjääriga.
Eriti taunitavaks peab „Sun'i"
kolumnist WIC poolt hiljuti .«ustava
allika'* käest Jugoslaavias saadud
„üle8tunnistuse'V levitamist,
mis pärinevat saksa ohvitserilt, kes
1947. aastal Jugoslaavias kohtu-
Amiel ütleb, osundame—„WJG
väärib seejuures hülgamist iga kodaniku
poolt, olgu ta juut või mitte,
kes kübetki hoolib õigusest ja ausast
kohtulikust menetlusest Mii
EELMISE NÄDALA
RlSTiSÖNADE LAHENDUS
PÕIKI: 1. Loik. 5. Saan. 9. Vakus.
14. Erka. 15. Arno. 16. Arutu. 17.
Laka. 18. Peta. 19. Nerts. 20. Unaruses.
22. Saluut. 23. Ihun. 24. Neid 25. Erakud
28. Sansibar. 32. Pasun. 33. Karta. 34.
Rue. 35. Ujud. 36. Kiiva. 37. Korv. 38.
Tal. 39. Laima. 40. Padua. 41. Anakonda.
43. Korall. 44. Ärtu. 45. Lood.
46. Paaris. 49. Poolakas. 53. Ergus.
54. Laar. 55. Viha. 56.. Omage. 57.
Ilge. 58. Oled. 59. Sirab. 60. Laam. 61.
Ikla.
PÜSTI: l.Lelu. 2. Oran. 3. Ikka. 4.
Kaarikud. 5. Sapsud. 6. Areen. 7.
Ants. 8. Noa. 9. Vanaisa. 10. Areldi.
11. Kuru. 12. Uttu. 13. Sust. 21. Uhun. 22.
Santa. 24. Narva. 25. Eputa. 26. Rajan!
27. Asula. 28. Saima. 29. Broda.
30. Aurul. 31. Reval. 33. Kiidu. 36.
Kants. 37. Kardavoi. 39. Lõriseb. 40.
Pool. ;43. Käruga. 43. Koorem. 45.
Loagai 46. Peos. 47. Armi. 48. Agar. 49,
Paia.io. Kilk. 51. Ahel. 52. Sada. 54.
PÕIKI; 1. Nutt - murdes. 4.
Sibula — maitsev liharoog. 9. Sageli
— kahjustusi tekitaval tuulehool.
14. Vaimustuse; ...vihm — ajutine
sadu. 15. Öösist. 16. Selline on
maaleiva koorik ja röstitud leib; kergesti
killunev. 17. Lahkhelisid, tülisid,
kokkupõrkeid. 19. Pea ligi kok-kukeeratud
juuksed — rahvakeeles.
20. Vanade habameajajate veresul-gur,
maarjajää. 21. Omapead. 22. Vil-jarõuk.
23. ....-sorr — lüpsmise hääl.
24. Koht Virumaa rannikul — endise
tsemendivabriku-asukoht. 26. Mesilaste
„maja". 29. Eduard ... — üks
eelmisel sajandil sündinud Eesti
maalikunstnikke. 31. Küsimus. 32.
Endine kino Tallinnas Harju tänaval
mis 9-1 märtsil 1944 venelaste suur-pommitamise
tõttu paljudele hauaks
sai. 33. Vooluallika n,egatiivse poolusega
ühendatud elektrood, vastand
anöodMle. 36. Rohkem kui üks või
kaks. 38. Joobumus, joovastus. 39.
Laeva — või muus liiklusõnnetuses.
41. Teatud moel paigast aegamööda
ära liikuma. 43. Kolmikvokaal. 44.
. „ . . . Pekka" — omaaegse Soome presidendi
P. Svinhufvud'i tiüüdnimi
kuna ta oli 70 aastat vana presidendiks
saamisel. 46.Töötas" kõrvadega.
47. Üks väga tumedaid värve. 49.
Üks Tallinna tänavaid Viruvärava
ligiduses. 50. õngpüünis — kalapüügiriist.
51. Viimane oli Torontos 1984
aegse Toronto hokimängija Horton'i
eesnimi. 69. .....leib — leib uuest
viljasaagist. 70. Sellest saame autole
elektrijõudu. 71. Üks vanematest.
PÜSTI: 1. Himustas, ihaldas. 2.
Teatud istet. 3. Kühm, ebatasasus. 4.
Üks Saksamaa sõjas purustatud ja
taastatud kuulsa toomkirikuga linn.
5. Naise hüüdnimi. 6. Pikaajalise õppimise
ja praktika tagajärg. 7. Kristuse
sünnilinn. 8. Üks peamisi küünla-tegemise
materjale. 9. Alati. 10. Eralda,
lahuta, eemalda. 11. Asus Tallinna
sadatnas Läänemuuli jätkuna. 12.
Omaaegse Araabia Kuninga Saudi'i
eesnimi 13. Ameerika Mehe hüüdnimi.
18. Ülisuur tähelepanu, tormiline
kiiduavaldus. 24. Aiakeses, sulus.
25. Istbtustaimet. 27. Mingit rasket
kuritegu. 28 ja Merike —
K.A. Hindrey ajalooline romaan. 30.
Ilma energiata või pealehakkamatu
isiku. 33. Surnukahvatu. 34. Teatud
auk. 35. Endisesse seisukorda viinud,
üles ehitanud, uuendanud, 37. ....
tantsu — tantsin vahetpidamata nii et
nahk on märg — rahvakeeles. 40.
Üks külmale lauale kuuluv maitsev
kalaroog. 42. Veli — üks endisaegseid
Eesti näitlejaid. 45. U.S.A.
üks põhiline üksus. 48-. Sõimusõna;
odra — üks naljana võetud hiidlaste
liike. 53. Väikest saart. 55. Tehti
teatud häält koerte poolt kas kuud
vahtides või pillimängu kuulates. 56.
'a. suvel. 52. Teatud sinine pigment. Kraavis pikali, teelt kõrval - nii
tnüine ajakirjandus
toetab Balti
0 0 URO-KARIN
EPP OTS
sündinud 20. oktoobril 1960. Lõpetas
Osgoodje Hall Law Schooli Torontos
LL.B. kraadiga. 1983.a. lõpetanud
Toronto Ülikooli Bachelor
of Physical and Health Education
kraadiga. Keskkooli hariduse saanud
Midland Aveiiue Collegiate
Instituudis Scarborough' 8. Töötab
advokaadibüroos Green & Spiegel.
Akadeemiliselt kuulub korp! Filiae
Patriae'sse.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
p seisab eesti ühiskonna teenistuses.
Eestlaste Rahvusliku ÜRO Akt-siponikomitee
abiesimees, August
Nõmmik, võttes osa Ontario etniliste
ajalehtede ühingu peakoosolekust,
selgitas koosolekust osavõtjatele
ÜRO aktsiooni vajadust ja eesmärki.
Huvi selle» aktsiooni vastu oli üldine.
Koosolekust võtsid osa 29 etnilise
ajalehe esindajad.
A.Nõmmik andis ülevaate sellest,
millistel alustel on eestlastel, lätlastel
jä leedulastel õigus enestele nõuda
vaatleja staatust ÜRO täiskogus ja
selle tööorganisatsioonides. Millised
eeltööd selleks on juba tehtud ja mida
kavatsetakse edaspidi teha. Kuulajatele
jagati välja informatsiooni senise
tegevuse kohta ja ajalehtede esindajaid
paluti, et see informatsioon avaldataks.
Ühingu president, Vladimir Mau-ko
lubas saata edasi ajalehtedele
kõik tulevase informatsiooni Eesti,
Läti ja Leedu ühise ÜRO aktsiooni
ddise käigu kohta.
54. Arv iseendaga korrutades; akna....
— valguse läbilaskja. 58. Üks
pingviine meenutavaid merelinde.
60. Hea — ühes võõrkeeles. 61. Hoone
otsmist katusetahku. 62. Paja
— paja tõstmiseks vajaliku pideme.
64. Piimaga keedetud kerge toit. 66.
Taevasina, taevasinne värvus. 67. dus.
Kas jumalakuju või ebajumalakuju.
68. Ameerika mehe hüüdnimi, oma-mingi
sõiduki kui ka inimese kohta
käiv väljendus. 57. Mõrvama. 59.
Mitte sile ja libe. 61. ....kivi — õhu-'
kesteks plaatideks lõhestuv kivim —
kasutati vanasti katusekivideks. 62.
Kepp. 63. Paikne kusagile. 65. Rahvusvaheline
hädasignaal meresõi-
(Koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises lehes)
SUVITAJATELE UURIDA North Miami Bosichis
möbloeritud toad kolme magamistoaga majas. Kõik ruumid
majas on ainult suvitajate kasutada. Lähemad andmed:
P&ldmets. 2Z0 Kinga Point Dr: Apt. 505, North Miami Beach,
Fla 33160. U.S.A. Tel (305) 949-5091.
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
TELLIMISKUPONG:
Palun saatke minule „(\/lEIE ELU" .. • • • • '^uuks.
Tellimisraha siinjuures . . • •• • 1 t I I • • •
"(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . • ' • ° • •
Postiaadress: • • • • «
0 anta interiors
2368 bloof Street west. toronto, ontorio M6S tP5 telephone 762-9638
CUARVIIW
püstloodis varbkardinad (blinds) varbkardinad (blinds)
A A / HINWA-W
/ O ALAWDUST
HINNAALANDUST
• o i e
Kuupäev • • fl • •
(Allkiri)
luiga vQQdoko meie suurt
värvi- ja materjalivaiikut.
fM&õ ka ise aknod või telefoneerigo
meiie ja kasutage moie ^kodusostmiso'
võimalust.
MEIL OPJ SAADAVAL KA:
köögi- ja vannitoatarbed, moodsoid
kodukaunistusi, hõbeehteid, moodsaid
lampe, importoeritud kinkeocomoid,
laste mänguasju.
jolanta kaubad on parimad.
CACLFOR FREE 762-9638
SHOP AT HOME - ^^^^
SERVICE 762-9880
J'
l''>
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 27, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-11-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861127 |
Description
| Title | 1986-11-27-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELIÄFÄEVÄL, 27. NOVEMBIII' - THURSDÄY, NOVEMBER 27 „Meie Elu" nr. 48 (1916) 1986
Prof.dr.
Harry Tillmami
INMEMORIÄM
Saksa Liiduvabariigi Giesseni ülikoolilinnas
suri 25. okt. prof.dr. med.
vet. h. c. Harry Tillmann. Lahkunu
oli rahvusvaheliselt tuntud oma kutsealal
üle mitme kontinendi. Ta elu
oli jäägitult pühendatud teadusele,
mida võime näha tema kokkuvõtlikust
eluloost.
Prof. Tillmann sündis Võrumaal,
Vana-Antslas 9. märtsil, 1912. Lõpe- „§ojaikurjategJjaile jahf on võt-tas
Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõunapoolses naabermaas kül-
Tartus, 1931. a. kevadel 1 ja alustas jgijki j,irmu äratavad suunad, äh-pärast
kohustusliku sõjaväeteenistu- kardab seda teha ka Kanadas. On
se täitmist 1932.a. sügisel õpinguid ^ ^ J Q gj^ata aga, et ainuüksi põgg.
T.Ü. loomaarstiteaduskonnas. Saa- jjik-rahvusgrupid Nõukogude
vutas ülikooli diplomi 1937.a. keva- . -
del ja sama aasta sügisel kutsus
prof.dr. Karl Saral ta oma assistendiks
teaduskonna iooma-haavaklii-nikusse.
Hiljem pidi jätkama teädus-
KAIKIRSIVÄLI
sündinud 20. septembril 1962. a. , ^ . ,
Torontos. LÖpštas Toronto Ülikooli l^ku töö ülesandeid peatselt vabane-
B.Sc.N.(Nur8ing) kraadiga. Kesk- vale veterinaarkirurgia õppetoolil,
kooli hariduse omandas Don Mills kuid pidi sõjasündmustekeeriseHah-
Gollegiate Instituudis. Praegu töö- kuma kodumaalt 1941.a. jaanuaris.
Saksamaal jätkas ta teaduslikku
töödLeipzigis prof. Ewald Berge juu-du
ülemvõimu all olevailt alult kriitiliselt
asjaosalistesse küsimustes»
se suhtuvad, seda eriti sealsete nn.
tõeiadmaterjölide tarvitusele võtmise,
samuti süüdistatute vägivalla
suurmaale, Nõukogude Liitu deporteerimise
on
meditsiiniõena Toronto Western
haiglas. Kavatseb edasi õppida
magistrikraadi saavutamiseks
Nursing Administratsiooni alal.
Akadeemiliselt kuulub korp! Filiae
Pätriae'sse.
küllaltki
kriitiliselt möödunud aastal mit-res,
kelle juhendusel habiliteerus kutselised ajakirjanikud sil-
1943.a. Samal aastal kutsuti ta Leip- j^apaistvamate suur lehtede, nagu
zigi Ülikooli sünnitusabi kliiniku ju- näiteks Washington Post, Los An-hataja
kohale. Teise maailmasõja gg,gg ximes, Christian Science
lõppedes leiame prof. Tillmanni tbö- p^onitor Ja Philadelphia Inquirer
ANNE L. KRIISA
sündinud 1963.a. Torontos. Lõpetanud
Toronto Ülikooli 1986.a. kevadel.
B.P.H.E. kraadiga. Keskkooli
hariduse omandas Thornlea Se-condary
Schoorili Thornhillis.
Õpib edasi Toronto Ülikoolis. Akadeemiliselt
kuulub korp! Filiae
Patriae'sse.
tarnas Weissenfelsis, Saales, kust
1948.a. kutsuti Ida-Berliinis asuva
Humboldti Ülikooli sünnitusabi ja
veistehaiguste professoriks, sealt ta
siirdus 1951.a. professoriks Lääne-
Berliini Vaba Ülikooli juurde. 1958. a.
asus ta Giessenisse Jystus-Liebigi nimelise
ülikooli veterinaargünekoloo-gia
professoriks, kellena töötas kuni
.opa elu lõpuni.
Õppetööga rööbiti on prof. Tillmann
kirjutanud üie saja teadusliku
töö ja koostanud terve rea õpperaamatuid.
Enam kui 80 doktoranti on
promoveerunud ja inaugureeritud tema
osavõtul veterinaarteaduse doktoriks.
FAO (Food and Agriculture Orga-nization
of the United Nations) eksperdina
on ta korduvalt käinud Lähis-
-Idas sealsete riikide loomakasvatust
ja põllundust uurimas ning vajalike
uuenduste osas esildisi tegemas.
Saksa Liiduvabariigi valitsuse ülesandel
(teadusliku ja majandusliku
abistusprojekti alusel) viibis pikemat
aega Ida-Aafrikas, Keenia pealinnas
Nairobis, Vkus ta kavandas veteri-
•naarteaduskonna rajamist ja selleks
vajalike hoonete projekteerimist.
Tema teaduslikku tegevust on vääristatud
agraarteaduste audoktori
tiitli annetamisega Justus-Liebigi
nimelise ülikooli poolt 1970. Glas-veergudel.
Peale selle on tarvitusel
olevate meetmete vastu välja astunud
tuntud inimesi USA kosmose-uurimisalalt,
rahvusvaheline inimõiguste
eest võitlev organisatsioon
„Amnesty International," üsaks
näiteks suure liikmeskonnaga or-y
Ka Kanadas on kriitilisi hääli tõstetud,
seda ka juutide enda ridadest.
Toronto „Sun'i" kolumnist,
Earbara Amiel on asjaosalisi küsimusi
juba paaril korral tõstatanud,
viimati oma kommentaaris pülia-päeval,
26. oktoobril, mis peaks ka
eestlasi huvitama. Mainitud kirju°
tises puudutab Amiel päevakorrale
kerkinud Waldheimi küsimust ja
seejuures jõuka Kanada perepoja
Edgar Bronfmani eestveol töötava
organisatsioonijWorld Jevyish Con-gressi
tegevust. Mainitud organi°
satsioon loodi Genfis 1936. aastal
abistamaks tagakiusatavaid juut@
Saksamaal, ent Bronfmani juhtimisel
on saanud WJG-st peamine po-
Miüliste kihutustööde tegija nn. B^-
{akurjategijäte asjus.
nägu kõik, kellel vähematki arusaamist
on ajaloo õigest kulust,
teavad, toimusid fugoslaavia sõjakurjategijate
protsessid „kanga-ruu-
kohtutena" . . ^Tuhandeid poliitiliselt
mitte-ustavaid inimesi hukati
nii muidu. Saksa ohvitser, kes
seisis väidetava sõjakuriteo pärast
Jugoslaavia kohtu ees^oleks tunnistanud
täpselt nii nagu talt seda
nõuti, ning kui ta seda ei oleks
teinud, oleks seda tehtud tema nimel
postuumselt avaldatud ülestunnistusega.
Et anda usaldusväärsust
taolisele tõendmaterjalile, et
avalikusse ette tulla niisuguse materjaliga
Waldheimi vastu,on õigus-mõiste
enda mõrvamiseks."
Amiel lõpetab oma kommentaari
tähelepanekuga, et taolised talitusviisid
ei teeni juutide ega ka mitte
kellegi muu huvisid, eriti kui a^
vesse võtta tõika; et kommunistlikes
maades toimub tänapäeval endiselt
juutide kõige tõsisem tagakiusamine.
Kanadas ei ole veel asjaajamine
nii kaugele läinud, kui USA-s, kuid
ka siin on ringkondi, kes nõuavad
OSI tegutsemisviisidest eeskuju
võtmist. Amiel väärib oma julgete
seisukohtade poolest kiitmist.
Hiiu mardid Toronto Eesti Majas. Foto — R. Kreem
NÄDALA RISTSÕNAD
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht,,Meie Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-ne,
sõnastust või oma loodud
poeeme.
set WJC |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-27-08
