Meie Elu = Our life, March 7, 1985

              7 Meie Elu'' m, 10 (1827) 198^
BSD
Dr.agr. Elmar Haller
Põllumajandusdoktor Eesti Põllu­majanduse
Akade'emia professor El­mar
Haller varises kokku ja suri 15.
jaanuaril s.a. ühel amfetiikul nõupi­damisel
Tallinnas. Järgneval laupae-val,
19. jaan. toimus leinaaktus Tar­tus
EPA aulas, kusti lahkunu viidi
Raadi kalmistule matmiseks arvuka
sõprade, kolleegide ja tuttavate osa­võtul,
i
Elmar Heller sündis ^2. n^^ 1907
Võrumaal talupoja^eres, 1930-1935
õppis Tartu Ülik'polis põllumajan­dust
ja asus seejärele tööle Kuusiku
põllumajanduskatsejaama. Seal val­mis
tema esimene suurem uurimus
suviteraviljade külviaegadest ja mul-laharimissüf
teemist, talle anti kandi­daadikraad
(1947). E.Halleri soovi­tatud
varajased külviajad ja vastav
mullaharimissüsteem on nüüd kõik­jal
kasutusel hing on katlemata palju
kaasa aidanud teraviljasaakide suu­renemisele.
I
Ligemale kolmkümmend aastat
uuris E, Haller põllukultuuride ida-nemiskeskkonda.
Ta formuleeris
bioloogilise seaduspärasuse, et tai­mede
produktiivsus sõltub eelkõige
idanemise ajal mullas valitsevatest
tingimustest. Üle kümne aasta töötas
E.:Haller lutsernikasvatuse evitami­seks
Lõuna-Eesti hai^pelistel mulda­del.
Idanemiskeskkonna reguleeri­mise
teel on korda läinud saada suuri
lutsernisaake Võru rajooni kuppelal-adel,
kus vareni • lutsernikasvatust
perspektiivituks peeti.
Eesti Põllumajanduse Akadeemias
töötas E. Haller 1958. aastast viima­se
elupäevani. Siin valmis tema dok-toiiväitekiri
idanemiskeskkonna
mõjust põllukultuuride saagikusele,
siin anti talle professorikutse 1969.
Prof. Halleri ajal on EPA maavilje­luse
kateeder teinud suuri edusamme
üliõpilaste õpetamisel, teadustöö
arendamisel jä tulemuste rakenda­misel.
I E.Hallerit jäid leinama lesk Leida
ja pojad ning hulk sõpru.
• J . AI;.'/--
Üksik^naiiie soovib
mehega 65--70 või mõni aasta
vanem. Kirjad sit. märgusõna
all „Üksildus'\ '
{iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiioiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2M
igsiiiiiiiiiiiiiiiiiimmmiiiiiniiiiiHniiiiinesiiffiH^
liilllllllllllltllillllllliSllllllllllilltlStlillilllllllllilllliltllllltlll
KUHU MINNA?
(i Reedel, 8. märtsil Kanada/eest­laste
sõprusõhtu Eesti Majas algu­sega
kl, 8 õ.
® Laup., 9. märtsil TERR „Kungla"
esituses „Rätsepal Juhani seiklu­sed"
Minkler auditooriumis algu­sega
kl. 7 õ.
@ Pühap., 10. mffrtsil rahvakoos­olek
Eesti Majas algusega kl. 3 p.
D Pühap., 10. märisil loeng„Föde-raalvalitsuse
1 sotsiaalpoliitika"
Tartu CollegeMs algusega kl. l p .
0 Pühap., 10. märisilkeelpillikvar­teti
õhtulBaptisti kirikus algusega
kl. 6 õ, !
|ap., 14.
loeng „Kultuuribürokraatia — ve­nestamise
tööriist" Tartu GoUege-
'is algusega kl. 7.30 õ.
® Laup., 16. märtsil Segakoori Lõ-busiaüpäevaõhtu^
esti Majas algu­sega
k l 7 õ. ^
® Pühap., 24. märtsfl Toronto Eesti
Meeskoori aastakontsert Lawren-ce
Park bollege instituudi aulas, 25
Chatswoifth Dr., algusega kl. 3 p . l.
® Pühap., 31. märisil Mulkide Selt­si
Üldpaev ja koosviibimine koüivi-ga
Eesti Majas algusega k l . 3 p.
® Teisip., 2. apr. dr. Hans Sepa
loeng „Lõplik diagnoos" Tartu Col-lege'is
algusega k l 7.30 õ.
©Pühap., 28. apr| Helmi Betlem'a
juubelikontsert Tartu College^is al­gusega
k l 6 õ. l
® Reedel, 10.42. mail Kalevala
150. aastapäeva tähiötamine.
® Pühap., 19. mail i „Kaluriiieiu"
Eesti Rahvusteatri esituseš.ijž^erso-ni
teatris.
'liii
Kiri Vancouverist
esti S e l t s i le
Kuigi VEKSA tegelaste sissetung
Vancouveri Kirikufondi hoones­se
tekitas lahkarvamusi, mis oma­korda
arenesid lahkhelideks, oli
sellest ka palju kasu Vancouveri
@esti üldsusele. Ei kunagi varem
olekud olnud nii rahvarohked jsi
elavad, kui nüüd — väljaarvatud
vaid üksik juhud tegevuse hiigel-
Kui ainult mõni aasta tagasi elas
näiteks Vancouveri Eesti Selts üle
esimehe kandidaadi kriisi, siis 17.
veebruaril peetud Eesti Seltsi aasta-peakoosolekul
esitati koguni kaks
esimehe kandidaati, mis oli Vancou­veri
ajaloos esmakordne.
ZELDAj HEIDI, RONALD PLINTE. Keskhariduse saanud Barton
Highschoolis, Hamiltonis. Zelda lõpetas Waterloo ülikooli 1979. a.
Environmental studies kraadiga arhitektuuri erialal ja töötab Toron­tos
Bregmän ja Hamann arhitektibüroos. Heidi lõpetas Queens
ülikooli 1983, a.Bachelor of Music kraadiga ja õpib edasi Mohawk
College'is, Child GareWorker programmis. Ronald lõpetas McMas-teri
ülikooli 1983. a. Bachelor off Science kraadiga ja õpib praegu
Lakehead ülikoolis Metsandust.
Teadaanne
calasi
A R W E V. LUHT
Sündis Torontos aastal 1961. Alg- ja
keskhariduse omandas Scarbo-roughs;
lõpetades David ja Mary
Thomson G.1.1979. aasta kevadel,
Ontario SchillarMna. Sama aasta
sügisel siirdus Toronto ülikooli,
mille lõpetas 1983. aastal B.A.Sc.
kraadiga (Honours), elektriinsene­rina.
Töötab oma alal C.N. Rail'!
peakontoris Montrealis. Akadee­miliselt
kuulub Korp. Rotaliasse.
Järgmise klubi üritusena korralda­takse
teine kalapüügi võistlus sel
aastal Simcoe järve jääl RoyalBeach'
is laupäeval, 9. märtsil. Võistlus toi­mub
East York Trophies poolt väl­japandud
rändkarikale ja klubi poolt
väljapandud auhindadele. Võistlu­seks
koguneda kell 7.30 hommikul
Virginia Beachis järve jääl asuval
parkimise platsil. Lähemat informat­siooni
võistluse korra kohta antakse
kogunemise kohal.
Klubi eslmeselkalapüügi võistlu­sel.
16. veeb. osutus parimaks kala­meheks
A . Poom paari kilose haviga.
Seega kaitses ta Kaljo Laanemetsa
mälestusrändauhinda 1985,aastal.
, ^ JUHATUS
MÜÜGID
UUA SUVILA
Tel. 239-6590
TÖÖPAKKUMISED
OTSIN
Hamiltoni linna 3 a, poisile eesti
keelt kõnelevat
osalise ajaga. Sooyitav lastega pe­rekond
või hoidja^kes käiks meie
kodus. © T e l . 547-5471, Eha.
STEPHEN TOIVO MAKK
Sündinud\ 1962. aastal Torontos.
Keskhariduse saanud Leaside
High SchoolMs, Torontos. Lõpeta­nud
1984 aastal University of To­ronto,
Engineering Science osa­konna,
Bachelor of Applied ScieE-ee
kraadiga. Töötab Project Engs-neerina
Gensat Communications
Gorporation'is. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Rotalta liikmeskon"
Earjumaalasedja
tartumaalased
kogunegem!
Esto '84 on ajalukku läinud, samuti
Maakondade päev , mille pida­sime
RoyalYork'i hotellis ja mis
rahvast nii palju kokku tõi, et olek­sime
võinud mitu „Canadian" ruu­mi
rahvaga täita, s^est kõik eestla­sed
kuuluvad kuhugile maakonda.
Kõikidel maakondadel oli ja on
omad juhatused, omad seltsid, aga
Harjumaa ja Tartumaa on jäänud
vaeslapse ossa. Kuhu on jäänud
kuulsad . . .Tallinna vaim ja Tartu
vaim? Oleme meie teistest kehve­mad?
.
Viimane aeg on seda parandada.
Kogume kokku kõik teadaolevad
oma maakondlased. Helistame,
kutsume kaasa! ' r
\ Harju- ja Tartumaa kokkutulek
toimub 18. märtsil, kell 7:30 Toron­tos
Eesti Majas üleval Jioorteruu-mis.
Trepp noorteruumi läheb otse­kohe
E K N ukse kohalt üles.
Harjulastel ühendus võtta Juta
Kübarsepp'aga, tel: 751-1036. Tar-tumaalastel
— Ene Runge'ga, tel:
438-S500.
PETER VILDE
Sündinud 1960 Torontos. Lõpetas
1979. a. North Toronto Collegiate
Institute. Õppis York ülikoolis ja
lõpetas 1984. a. Bachelor of Busi"
nessAdministration kraadiga. Töö­tab
Texaco Inc. õlikompaniid. Kuu-
..MEIEELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
MMEIE ELU"
Koosolek peeti pühapäeval, 17.
veebruaril Eesti Kodu aulas. Kohal
oli üle 160 kaasmaalase, neist 135
Seltsi liiget. (Möödunud aastal oli
kohal ainult 32 liiget). Koosoleku
avas VES-i esimees Raymond Ran-nala.
Koosoleku juhatajaks valiti
Valmar Tamm ja protokollijaks jäi
Liia India. i
Aasta tegevusaruande esitas esi­mees
Rannala. Aasta jooksul korral­dati
järgmised üritused: E.V. 66. aas­tapäeva
aktus 26; veebruaril, Emade­päeva
aktus 16. mail, VES Täiendus­kooli
lõpuaktus 15. mail. Kevadpidu
Mäeotsal 26. mail. Jaanipäev ja Või­dupüha
Mäeotsal 23. juunil, Vähipi-du
Mäeotsal 25. augustil, Mardipidü
11. novembril, Täienduskooli jõulu­puu
15. detsembril ja vana-aasta-õh-tu
pidu 31. detsembril. Peale selle
abistas VES moenäituse korraldami­sel
28. aprillil (Milvi Puuseppj^ mil­lest
tulu läks Täienduskoolile. Esi­mees
võttis osa Eesti lipu 100-aasta-se
juubelipidustustest, samuti esin­das
esimees Seltsi Esto '84 Torontos.
Suurearvuliselt võttis rahvatantsu
rühm osa Esto '84-st. 17. aprillil kor­raldatud
filmiõhtu toimus VES raa­mides,
kus näidati filme „Estonians
for the Record" ja San Francisco
Eesti Päevadest. Tegevusaasta jook­sul
p eeti 11 juhatuse koosolekut, mil­lest
l oli erakorraline koosolek, mil­lest
DÜd osa võtma kutsutud kõikide
Vancouveri, eesti organisatsioonide
esindajad. Koos oli 20. Eesmärgiks
oli arutada eestlaskonna tuleviku
. plaane, tegevuse ko-ordineerimisest
ja esile kerkinud probleeme. „ Lääne­kaare
Postipoiss" ilmus 4 korda aas-,
ta jooksul. Annetati Vabadusliidule
$200.—.Aarne Vahtrale, kes põge­nes
kodumaalt SIOO.—, Miss Esto
kuludeks $175.—, Tubina Fondile
^100.—, UBC stipendiumi fondile
S200.-. Seltsil on 297 liiget.
MAJANDUSARUANNE
Majandusaruande esitas Vello
Püss. Tulude-kulude aruanne oli ta-sakaal;
ustatud $15,992.50, kusjuures
•aastane puhastulu oli $159.58. Kassa
seis oli $15,231.93 ja Skaudisõprade
. eriarvel $1964.16. Rahad on investee-
. ritud; ca $11,000 ajalistes JDaberites ja
ca $1500 pangaarvel.
Revisjonikomisjoni aruande esitas
Karl Pae. Arved leiti olevat eeskuju­likult
korras.
VEŠ-il puudub arvete seis Seltsi
varade osas, mida küll igal aastal on
püütud kindlaks teha, kuid mis alati
on jäänud vaid mõne üksiku sooviks.
Rahade seis VES Täienduskoolil oli
$3101.35; Rahvatantsu rühmal
$434.02; Näiteringil $3068.57 ja
noortekooril $428.58. Elavamat sõ-
•navõttu tekitas Skaudisõprade raha
kasutamine. Võeti vastu ettepanek,
et juhatus seda uuriks ja tegutses
vastavalt protokollis määritletud
juhtnööride järgi.
Täienduskooli aruande esitas Kris­ta
Tanner. Koolis oli 19 õpilast, kel­lest
3 lõpetas Täienduskooli. Kool
eiab aset igal teisipäeval kella 4-6.
Aasta jooksul on olnud õppepäevi
33. Momendil on koolis 17 õpilast,
kes on jaotatud 4 rühma. Õppekavas
on eesti keel, laulmine, ajalugu ja
maateadus. Õppetööle järgneb rah­vatantsu
harjutus kahes osas. Kõik
lastevanemad võtavad osa koolitööst.
Võeti osa E.V. aastapäeva aktusest.
Emadepäeva aktusest jaEsto '84 ava­aktusest,
laulupeost ja rongkäigust
uue kooli lipuga. Õpetajad võtsid osa
ülemaailmsest õpetajate kongressist.
Rahvatantsurühma aruande esitas
Susan Muld. Võeti osa Esto '84 val-guspeost
ja esineti Ontario Place'is
20-minutilise kavaga. Rühmal on 19
tantsijat, neist 13 lasterühmas, keda
õpetab Mai Virk. Mõlemad rühmad
võtavad osa Portlandi Lääneranniku
Eesti Päevadest.
Noortekoori aruande esitas Too­mas
Kirves. Kooril on 20 liiget. On
esinetud 7-el korral — VES-i kireval
õhtul, E.V. aastapäeval, kirikutes ja
jõulukontserdil.
Mäeotsa aruande esitas Oskar Le­pik.
Peamised tööd Mäeotsal olid.ko-ristamine,
muruniitmine ja hädavaja­likud
parandustööd. Sooviti, et juha­tus
peremeeste-perenaistega. Talgutest
võttis osa 11.
Eelarve kinnitati $16,800.-.
V A L I M I S E D
Esimehe kohale esitati 2 kandidaa­ti
ja neilt nõuti tegevuskava esita­mist,
mis oli VES-i ajaloos esmakord­ne.
Eduard Kalkun esitas esimehe
kohale Enno Lepnurme ja endise ju­hatuse
poolt esitas lahkuv esimees
Raymond Rannala esimehe kohale
Milvi Puusepa. Kuna Enno Lepnurm
kuulus ise ka lahkuvasse juhatusse,
siis ei jäänud märkamatuks, et tege­mist
oli lõhestusega. Oli selge, et lõhe
Vancouveri ühiskonnas on siiski
reaalne ja jutud leppimiseist, unusta­misest
ja probleemi mahamatmisest
on vaid soovunelmad.
Enno Lepnurm oma kõnes ütles,
et ta on kindel, et ta on kõigile tuntud
ja ei paku ühiskonnale midagi uut.
Arvas ka, et ta on väsima hakanud,
aga kandideerimise põhjused olid tal­le
olulised. ,,Me oleme natuke olnud
ärevuses siin omavahel, aga ega me
ei ole läinud riidu ega meil ei ole
midagi, mis meid n.o. lõhki lõhuks.
Meil pn vaja rahulikku üksteise
mõistmist ja rahvusliku olukorra
hinnangut. Ees on kaks väga tähtsat
asja — maailmanäitus, siin Lääne­rannikul
ja selle maailmanäituseraa-mides
tuleb eestlastel välja minna
ülemaailmselt ja teha mis meil on
võimalik. Selles mõttes meil on vaja
tõsist koostööd ja ma usun, et minu
töö siiuiEesti SeUsis ja EKN-us on
siiamaani toetatud väga suurepära­selt
ja sellepärast ma julgesin ka oma
kandidatuuri esitada! Ta ütles, et
kõige suurema tõuke on talle andnud
Täienduskooli jõulupuu koos kukli-õhtuga,
(mis muide oli alati rahva­rohke,
kuid kuulus Peetri Koguduse
korraldusse), kus esinesid meie sega-abieluliste
lapsed. „Meil on palju
tööd teha. Lääneranniku Eesti Päe­vad
on ees. Lähme edasi, ulatame
üksteisele käed ja kõik, mis meil oli,
matame selle maha.' Siin ei ole mida­gi
niisugust, mis oleks olnud tõsiselt
häiriv. ,,Let's agree to disagree" ja „I
am Sorry", mis meil eestikeeles puu­duvad
ja mis on tihtipeale väga palju
paha teinud."
Milvi Puusepp omas kõnes ütles,
et ta ei ole varem kunagi kandidee­rinud,
„aga te olete mind hästi vastu
võtnud ja olen sel aastal mõtelnud,
mida teeks teistmoodi või mida proo-viksin
teha. Poliitika suhtes ma ei ole
absoluutselt teadlik ja püüan sellest
eemäile hoida." Tema peamiseks si­hiks
pii samuti segaabieluliste juurde
tõmbamine ja noorte kooskäimiste,
elustamine, eriti spordi alal. Mäe­otsal,
et kujundada Vähipeost spor-dinädalalõpp,
kus toimuksid võist­lused
koos Seattle ja Portlandi noor­tega.
„Meid ei ole palju Vancouveris.
Ärme lase ennast väljastpoolt sega­da.
Näitame ja ti^leme välja. Meil on
Expo tulemas. Olen koos olnud Expo
inimestega — rääkinud, kuidas me
saame osa võtta seal. Kui mul ei ole
juhtnööre ühel vöi teisel tööl, siis
andke mulle need."
Häälte lugejateks valiti pr. Män­nik,
dr. Hansen ja hr. Loo. Hääletus
oli korra kohaselt kinnine. Hääletati
Lepnurme poolt 85, Puusepa poolt
51 ja 1 erapooletu.
UUS JUHATUS
Juhatusse valiti: Uno Kallas, Harry
Muld, Liia India, Vello Püss, Vic
Remmelg, Mark Roman, Susan
Muld, Linda Kallas ja Helgi Rem­melg.
Vaatamata sellele, et Enno Lep­nurm
soovis, et uude juhatusse tuleks
ka Milvi Puusepp, kes oli olnud väga
agar ja edukas lahkuvas juhatuses
abiesimehena — keeldus viimane ka­tegooriliselt.
Ei aidanud ka mitmel
prominentse kohalolija sõnavõtud ja
soovid, et pr. Puusepp muudaks oma
otsust, kuna tal oli snski väga tugev
poolehoid valimistel. Pr. Puusepp üt­les,
et siin on teisi võimalusi, nagu
moenäitused, spordiklubi ja ka teiste
organisatsioonide juures, kus tegut­seda
äaab selles suhtes, et teda võe­takse
seal vastu ja proovib seal üles­ehitamisega.
..Läänekaare Posti­poiss"
leidis vaid kaks nõusolevat
kandidaati — Alar Suurkask ja Liis
Kaar. Helma Joasalu kategooriliselt
keeldus ja olukorra päästis Susan
Muld vabatahtlikuna ennast esita­des.
Revisjonkomisjoni valiti Karl
Pae, Hilda joasalu ja Udo Tampere.
Mäeotsa peremeheks kandidaati ei
saadud. Perenaiseks nõustus jääma
Leida Nurmsoo. Võeti vastu ette­panek,
etjuhatuse hooleks jääksid nii
Mäeotsa peremehe kui ka varahoidja
ametid.
Kohal algatati^d küsimuste all ker­kis
esile järjekordselt Mäeotsa alu­mise
osa müük, mida siis kinnisvara
madalate hindade tõttu ei soovitatud.
Teatati ka, et pärast jõule on asuta­tud
uus spordiklubi, mis jääb tegutse­ma
iseseisvalt.
Dr. Marits avaldas veelkord tänu
(neid tänamisi ja kiituseavaldusi ap­lausi
näol oli koosoleku keskel oht-
Ajalooraamat
Eestlased Kanadas II
ilmumas
Teisipäeval, 19. veebruaril peeti
Kanada Eestlaste Ajalookomisjoni
koosolek. Esimees Ermi Soomet ja
Eestlased Kanadas II peatoimetaja
Valdu Lillakas andsid raamatu seni­sest
toimetustööst ülevaate.
Aruandest selgus, et oleme Eest­lased
Kanadas II väljaandmisega üks
aasta taga, mida tuleb küll kirjutada
vahepeal toimunud Esto '84 pingelis­te
tööde arvale, samuti ka paari au­tori
oma lubaduste mittetäitmisele.
Osal käsikirjadest on ka lõpetada
1983.a. sündmused, mis raamatusse
sisse võetakse.
Koosolek otsustas: Viimane täht­aeg
puuduvate artiklite ja artiklite
lõpuosade sisseandmiseks on 31.
märts 1985.'a. Kui selleks ajaks artik­lid
ei ole sisse antud, siis jäävad need
välja,^või teeb toimetus võimalustel
ise lühikokkuvõtte.
Raamatutoimkond palub ka kõiki
artiklite autoreid ja organisatsioone
saata selgeid ja häid fotosid oma
artiklite juurde. Need võivad olla
mustrvalged või värvilised ja kui fo­tosid
soovitakse tagasi saada, siis pa­lutakse
see kindlasti foto taha ära
märkida. Samuti palume fotole juur­de
lisada seletus fotol olevast sünd­musest,
samuti ka fotol olevate isi­kute
nimed ja ametid organisatsioo­nis.
Fotod võib saata toimetuseliik-metele
E. Soometile. V. Lillakasele,
Ene Ruugele ja Karl Vaiklale. Nimed
ja aadressid on kõikidele teatatud ja
need on ka eesti kalendrites.
Raamat on mõnede pikemate ja
uute artiklite tõttu suurenenud nii, et
lehekülgede arvuks tuleb praegusel
hetkel arvestada endise 340 lk. ase­mel
432 lk.
Raamatu trükikulud, mis esialgse
arvestuse kohaselt olid 23.000.- dol­larit,-
on nüüd tõusnud 30.000.- dol­larile,
millest osa kaetakse Wintario
toetusest. Raamatut trükitakse 1500
eksemplari (lähemalt kuulutuses)
Ajalookomisjoni senised 12 liiget
nõustusid edasi jääma ja nad esita­takse
Eesti Liit Kanadas Esindusko­gu
peakoosolekule kinnitamiseks.^
E-e R.
Haapsalu«. „
(Algus Ihk. 3)
rivisse! Kahte rühma! Välgumehed
omaette!
Terve ettevõtte juht, sakslasest
ülemleitnant, loeb rindelõig^ ülemju­hataja
käskkirja, mille põhjal, süüd­laste
mitteväljaandmise korral, tuleb
kaks meest rehabiliteerimiseks maha
lasta.
• Kakskümmend minutit surmavai­kust.
Ülemleitnant laseb taskulambi
valgusel üle välgumeeste nägude li-bisWa.
Valib kaks meest kaman­dab
tee keskele, vaatega auto later­natesse.
Väljavalitute hulgast, raske
seljahäavaga paranemas raudristi
kavaler, räägib lahingutest Vene­maal.
Talle vastatakse, et tal peab
julgust olema ka surra. Sanitar, kel­lega
arutlesin, vaikib. ^
Käsklused! Paugud...
Selle järele valitakse kolm meest
teisest rühmast. Kuid need peavad
ainult laibad teekraavi vedama.
Vastuhakk vaigistatud. Haavatute
eest kätte makstud.
Vaikus. Tallinnat pommitatakse.
Tulekuma tõuseb j ^ vajub. Välgu­mehed
pannakse liikuma sadamasse,
teised tunniajalise seisaku järele
haiglasse tagasi.
Kõrge palavik. Uneta öö. Luupai­naja
vaevab.
H.L.
rait!) kõigile ja tegi ettepaneku lõpe­tada
koosolek Eesti hümniga. Kooso­lek
kestis 3 tundi.
Vancouveri organisatsioonide aas­tapeakoosolekute
periood on möö­das.
Uut hoogu on olnud palju ja ka
suuri muudatusi on uutes juhatustes
esinenud. Kas sellega algab siin uus
ja aktiivne aeg positiivses suunas,
näitab muidugi tulevik. Kindel on
see, et VEKSA tegelaste kavalus ei
suutnud midagi permanentselt kah­julikku
saavutada. Ühiskond on lõ­hestunud,
kuid see kestab ainult nii­kaua,
kuni siin kõik arusaamisele
jõuavad, et lõhe tekkis ei mitte
VEKSA tegelaste kavaluse läbi; ka
mitte neid vastuvõtjate, nende pool­dajate
ega vastaste meelsuse või suh­tumise
tõttu, vaid ainult selle taga­järjel,
et meie ühiskonna liidrid ei
olnijd kriitilisel momendil omal val­vepostil.
Ainuke, kes omalt valve­postilt
ei lahkunud oli õp. Thomas
Vaga, kes selle tõttu teatud ebapo­pulaarsuse
sai. Aga, vapper sõdur ei
ole kunagi meeldiv seltsiline vastas­rindel.
V.J.