1985-03-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 l
Nr. 10 (1827) 1985
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 7. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 7 XXXVI aastakäik
eitaja
Torontö,s lõppes ligi kaks kuud
^^^\xi Elrnst Zundeli kohtuprotsess,
keda süüdistati teadlikult ja
sJ^iilikult valeinformatsiooni levitamises
broshüüris „Did Six
Million Really Die?" ja araablaste-
'1- 3 saadetud kirjas „The West, War
Toronto Eesti Seltsi lasteaia pere Eesti Vabariigi 67. aastapäeva tähistamas. (Lähemalt Ihk. 3)
• 1 Foto— 0. Haamer
OTTAWA {,,Meie Elu" kaastööliselt) - Eesti, läti ja leedu rahvusgrupid tõid oma
inna nõupidamistele valitsuse ja parlamendi esindajatega 26. ja 27. veebruaril
ja
Kohale tulid Balti riifcide konsulid,
keskorganisatsioonide! esimehed,
nende lähemad abilised ja paljud teised,
kes soovisid võtta osa Balti Õhtust
Parlamendimäel, millest külalistena
võisid 'üsaVälltsusW^^^^
alamkoja liikmed. i
tavate dissidentide karistuste, olukorra
ja abistamise võimaluste koh-ta.;
Kokkusaamine samal päeval oli ka
Eesti võiks saada vabaks. Nende
kaasaitamiseks kelleltki kindlaid lubadusi
ei tulnud.
Kell 2 p.l. algas parlamendis kü-
?^mUslam", milles väideti, et vaba
žTsüürlased, pankurid ja kommunistid
on seotud vandenõuga maailmavalitsuse
loomiseks.
Vandekohtunikud leidsid, et
Baksa rahvusest kirjastaja on süüdi
Jijütide massmõrva ,,HolocaU8t'i"
öBtamises, kuid süütu teise trükise
osas. Kohtunik määrab karistuse
^5 märtsil, mis võib olla kuni kahe-
38stane vangistus. Samuti on juba
itõutud Zundeli, kes on Saksa kodanik,
deporteerimist. Tema advokaat
teatas, et kaebab edasi, kuna
leiab, et kohtunik ei andnud van-dekohtunikele
juhtnööre õieti.
juudid on eri arva^mistel. Osa kiidab
otsust ja nõuab seaduste muut-nihi,
et taoliste mõtete avaldajaid
kergemini saaks kohtulaua ette
viia, osa aga leiab, et seda protsessi
ei oleks tohtinud olla, kuna
vähetuntud Zundel on saanud
kuulsaks ja tema arvamisi on toonud
ära ajakirjandus.
Zundel, kes on kautsjoni vastu
vaba.arvab seda ise ka ja ütleb, et
kiügi ta mõisteti süüdi, on tema
vaateid, mis avaldusid mitmete
juures.
Foto 0. Haamer
Rohke osavõtt
0
Pühapäeval, 3. märtsil toimus
Peetri kirikus „Rajaleidjate" lip-konna
30-s aastapäev, mis algas
koos kogudusega jumalateenistusel
kell 11:00. Jumalateenistuse kes-aastapäeva
Aupatrooniks Marie Under-Ad-son,
auvanemateks gdr. Klaudia Voi-ko
ja Meeli-Ann Tanner. Vanemateks
Meeli-Ann Tanner ja viimane 27
aastat gdrl Ene Runge. Lipkonna asu-tunnistaja
seletustes, levinenud 4el andsid lubaduse kaks hellakest tajateks olid, tähestikulises järjekor-välisministri
parlamendi-sekretäri simüste periood. Selle kestel oli näh-
MQtJPIDAMISED
Keskorganisatsioonide esimeestel
oli 26. veebruaril kokkusaaniine vä-iisministeeriumis
Helsingi kokkuleppe
järelvalve delega^tsiooni esimehe
Harry Joy'ga ning mitme teise
juhtiva ametnikuga. E K N esimees
Laas Leivat selgitas Helsingi kokkuleppe
rikkumist \N.Liidu pioolt, eesti
dissidentide arreteerimist, eriti noorte/
ja haritlaste seas, kes on julgenud
nõuda okupatsioonivõimult inimõigusi
Helsingi kokkuleppe alusel.
Välisministeeriumist mindi -Art
Gentre'isse, kus toimus kell 7 õhtul
.Ottav^a Eesti Seltsi poolt korraldatud
E.V. 67. aastapäeva tähistamise
aktus.
Aktusele järgnes Balti phvusgrup-pide
keskorganisatsioonide esimeeste
omavaheline nõupidamine hotellis,
selgitamaks konsulite ja keskor-
^ ganisatsioonide esimeeste koostööd
rahvuspoliitilisel alal ja võimalikke
ettepanekult^ Kanada valitsusele sellel
alal. *
27., veebr, hommikul oli keskorganisatsioonide
esindajatel kokkusaamine
välisministeeriumis Ida-Euroo-pa
osakonna esimehe ja mitme teise
välisministeeriumi ametnikuga ning
osavõtt pikemast nõupidamisest
inimõiguste rikkumise kohta N. L i i dus.
Selgitamisel oli vabadusvõitlejate
vangistamine ja karm karistamine.
Kanada^ valitsuse esindajatelt
sooviti, et need kindlamalt nõuaks
vangistatud vabadusvõitlejate vabastamist
ning lubaks nendel vabadusvõitlejatel,
kellelluba asumiseks I
Kanadasse, otsekohe lahkuda Liidust
nagu Mart Niklus ja Veljo Ka-lep.
\
Ida-Euroopa osakonnajuhataja lubas
teha, mis võimalik'ning soovis
saada täiendavat informatsiooni
kõigi N. Liidu vanglates kinnipee-nävid
Kilküiir'iga ja mitmekuliuuri
ministri ]ack Mürtaga. Püüti selgitada
Balti riikide konsulite staatust,
kuid selgus, et valitusel ei ole kujunenud
veel kindlat seisukohta selles
suhtes.
„EESTLASTE EINE" : . '
Kell 12 algas parlamendihoones
„eestlaste eine", kus võõrustajaks oli
senaator Haidasz. Einest võtsid osa
eestlased Ottawast, Torontost,
Montrealist ja Vancouverist, senator
Yüzyk ja 6 alamkoja-liiget. Nendega
oli elav keskustelu olukorra kohta
okupeeritud Eestis ja millised on
siinsete eestlaste taotlused selleks, et
tud ette alamkoja liikmete tulvusla-mine
olukorraga okupeeritud Balti
riikides ja nende riikide konsulite
tutvustamine. Alamkoja liikmed võtsid
selle teatavaks aplausiga.
Kanada parlamendi tavade koha-seh
peavad olema alamkojas kohal
kõik valitsuse liikmes,kes on Ottawas.
Peaminister Mulroney millegi
pärast ei istunud omal kohal konsulite
tutvustamise ajal.-. Ta tuli oma.
kohale kümmekond sekundit hiljem.
Kell 6. õ, pakuti Parlamendihoone
vastuvõturuumides kokteile, millele
järgnes ühine õhtusöök, kus kõneft-,
jaks oli majandusminister M. Wil-son.
ulatuses, mida ta oma väljaanne-
4gj^ .Bsunegü pGil!8ks...r«aavi?ta|Tiud..
Krista ja Maaja Kukla, mille võtsid ras gdr-id Oie Punno, Ene Runge,
vastu lipkonna juht ngdr, Ingrid Lisahne Vaher ja Klaudia Voiko.
Kütt ja hellakeste juht ngdr. Birje
„Meie Elii" ilmub
Mälestati lipkonnast surma läbi
lahkunud aupatrooni Marie Under'it
ja ngdr. Ellen Kütti Kirikulised paluti
kõik alla saali noorte aktusele.ja.
Nendest on Voiko, Punno ja Runge
ikka veel lipkonnas samuti kassapidaja
ngdr. Ilme Paar, kes on seda
ametit pidanud 26 aastat. Samuti on
ka teisi juhte, kes hellakestest tänaste
juhtideni on kasvanud. Kord gaid
— alati gaid. Lipkond on andnud ka
EELTEADE
KORP! FIDENTIÄ korraldysei
HELMI BETLI
Kanadas on oodata järjekordset
postiametnike streiki.
Postiliikluse katkemisel ilmub
„Meie Elu" edasi vähemalt 2
nädalat. Tellijad võivad streigi
ajal lehe kätte saada ilmumise
päevast alates talitusest Eesti
Majas ja Hamiltonis õp. Tõnis
Nõmmiku vahendusel kirikust
ja kiriklast jumalateenistuste,
piiblitundide ja pensionäride
koosviibimiste ajal.
„Meie Elu" on streigi ajal
müügil tavalistes müügikohtades
ja talituses Eesti Majas.
pärastisele kohvile ja ettekannetele. . neli Eesti Gaidide Maleva juhti, gdr-
Alumine saal kogunes nii rahvast" id Voiko, Runge, Lüdig ja ngdr. Tiia
Klaveri!: GHARLES KIPPER
Tartu CoBlogo saalis pühapäoval, 28. aprillil kell 6
Pääsmed $8.00, õpilased ja pensionärid $5.00
ll4St»(»«]»()«S»<)«»(>«»<>«B»0C3>IMa3>()«II»(MXIH>«B»<>4I
„MEIE ELU'; - -
lugejad, ärge unustage oma
, : sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
a»(K)3>lK3B^lKmy()<ni>(KI^><Bx>o<xxI>()«z»4MS^KXl>(KCt^
täis, et laudu ja toole tuli juurde
panna. .Kõrvalsaalis olid "välja pandud
,,Rajaleidjate" kroonikaraamat,
fotokroonika albumid, salkade raamatud,
lipkonnas liikuvad rändau-hinnad,
hellakestelt suurepärast käsitööd,
joonistusi, gaididelt nende
käesolevaid salgaraamatuid ja muid
töid, samuti vanemgaididelt. Lippe,
vimpleid, terve nukuteater. 30 aastaga
jõuab koguneda palju. Leida
Avandilt laenuks suurepärane album
•gaidluse/skautluse väljaantud markide
ja ümbrikutega.
Külalisi tervitas lipkonna juht Ingrid
Kiin ja andis sõna lipkonna vanemale
gdr. Ene Runge'le-,,Rajaleidjate"
30- aastase ajaloo ülevaateks.
Ülevaatest selgus kuulajatele muu
hulgas, senini vähe tähelepanu leidnud
sündmus, nimelt, kui 1957.a.
toimus skautluse/gaidluse rajaja
Lord Baden-Poweiri 100 aasta sün-
TiRR „KUNGLÄ" esitab suuresmemise
ÄTSEPA JUHANI SE
T A n T II I N S T I T U UT #r*ü K I y 310BLOORST.WEST
" • y fdRONTO, M531W4
Sissekäik: Madison Avenue •— Spadina jaam
uut
Kütt, samuti on lipkonna liikmeid
töötanud ja töötab praegu nii Gaider-kogus
kui Maleva juhatuses. Peale
ajaloo ülevaate kutsus lipkonna vanem
ette praeguse lipkonna;juhtko^u
ja kinkis igale ühe eestikeelse raamatu.
Lipkonna juht omakorda kutsus
ette ;endised lipkonna juhid ja
ehtis nemad lilledega. '
Sisuka ja ilusas eesti keeles kõne
pidas Lj. gd. Riina Kindlam, teemal,
mida gaidlus ja „Rajaleidjad" on temale
tähendanud. L j . gaid RitaLees
luges Marie Under'i luuletuse,
„Noortellaul."
TERVITUSED
Esimesena tervitas praegune Pea-gaid
gdr. Hilja-Kuutma,öeldes —
tänavu on mitmeti tähtis aasta. On
rahvusvaheline noorte aasta, rahvusvaheline
gaidlus saab 75 aastat. Eesti
gaidlus 65 aastat vanaks ja teie „Ra-nipäeva
tähistamiseks rahvusvahe- jaleidjad" saate 30 aastat vanaks,
line gaidide famboree Haliburtonis, Gaidide malega juht ngdr. Anne-Mai
Kanadas, siis võtsid sellest osa ka Kaunismaa tundis rõõmu, et lipkond
neli,,Rajaleidjat" gaiderid Ene Run- on andnud nii palju toredaid juhte
ge ja Lisanne Vaher ja noored juhid malevale, Gaiderkogule, teistele ees-
Irje-Anne Vaher ja Sirje Ernits. Kuna ti organisatsioonidele ja isegi ,,Põh-tollel
ajal puudusid värvifilmid ja jala Tütarde" lipkonna juht on ,,Ra-videod,
ei saanud ka sündmust nii- jaleidjate" üleskasvatatud. Maleva
D. mnärtsil kell 7 ö. SVlinkler Auditoonüm
1750 Finch Ave. E.
.-õpilased, pensionärid
Piletid saadaval Pokost, Abistamiskomiteest, Eesti Kodust
ja rahvatantsijatelt.
MAIBALl 11. mail Fountain Dinigroom Queen Elizabethl
Building. Piletid müügil suuresinemis®!
V S35.0O isikult ja S27.50 õpilased.
KU LTU ü RIB Ü ROKRÄATIÄ -
VEMESTAMiSE TÖÖRIIST
iäeval, 14. märtsil kell 19.30
Tl ja EKN korraldus©!!
« Qt 0
moodi jäädvustada,kui tegid seda
skaudid, kui nemad 22 aastat hiljem
Albertas toimuvale rahvusvahelisele
Jamboreele jõudsid. Nagu ikka —
daamid ees!
30 aasta jooksul on lipkonnas
kingiks Kotkajärve ,,Rajatarele" külalisraamat.
Gaiderkogu juhataja
gdr. Lisanne Vaher soovis, et,,Rajaleidjad"
paneksid oma gaidluse tule
lõkkele veel teine 30 halgu peale ning
kinkis headele perenaistele servietti-de
hoidja. Skautide Maleva juht skm.
Egbert Runge ja abijuht skm. Ervin
Toroffito Eesti
olnud järjekorras järgmised lipkonna Aleve tulid suurte lillekimpudega,
juhid: gdr. Lisanne Vaher, gdr. Ene Egbert Runge tõendas, et temal on
Lüdig (2x) gdr. Anne Orunuk, ngdr. lipkonna pooh 3 diplomit:, 1. 30-e
Reet Marley, gdr. Anne Agur, ngdr. aastane lipkonna vanema sohver, 2.
Monica Pärna, ngdr. Rita Kütti ja Gaidmastriks tunnistus, 3. Raamitud
alates 1982. aastast ngdr.lngridKütt. (Järg Ihk. 3]
teisipäeval, 2. aprillil kell 1S.3©
Täheiepanekuid patoloogiast
ja kohtuarstiteadlikust
0 0 0
mm^\. 10. märtsill kell 1.
p.l- on nnag. Avo Kimmeli huvitav
loeng majanduspoliitikast.
MULKIDE SELTSI ULDPAEVja
KOOSVIIBIMINE KOHVIGA
ja jutlemine
KÕIK ON KUTSUTUD
— muusikat, laulu ja mulgi nalju ~
pühapäeval, 31. märtsil kell 3.00 p.l. Eesti Majas
keskmises saalis Juhatus
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 7, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-03-07 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850307 |
Description
| Title | 1985-03-07-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
4 l
Nr. 10 (1827) 1985
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 7. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 7 XXXVI aastakäik
eitaja
Torontö,s lõppes ligi kaks kuud
^^^\xi Elrnst Zundeli kohtuprotsess,
keda süüdistati teadlikult ja
sJ^iilikult valeinformatsiooni levitamises
broshüüris „Did Six
Million Really Die?" ja araablaste-
'1- 3 saadetud kirjas „The West, War
Toronto Eesti Seltsi lasteaia pere Eesti Vabariigi 67. aastapäeva tähistamas. (Lähemalt Ihk. 3)
• 1 Foto— 0. Haamer
OTTAWA {,,Meie Elu" kaastööliselt) - Eesti, läti ja leedu rahvusgrupid tõid oma
inna nõupidamistele valitsuse ja parlamendi esindajatega 26. ja 27. veebruaril
ja
Kohale tulid Balti riifcide konsulid,
keskorganisatsioonide! esimehed,
nende lähemad abilised ja paljud teised,
kes soovisid võtta osa Balti Õhtust
Parlamendimäel, millest külalistena
võisid 'üsaVälltsusW^^^^
alamkoja liikmed. i
tavate dissidentide karistuste, olukorra
ja abistamise võimaluste koh-ta.;
Kokkusaamine samal päeval oli ka
Eesti võiks saada vabaks. Nende
kaasaitamiseks kelleltki kindlaid lubadusi
ei tulnud.
Kell 2 p.l. algas parlamendis kü-
?^mUslam", milles väideti, et vaba
žTsüürlased, pankurid ja kommunistid
on seotud vandenõuga maailmavalitsuse
loomiseks.
Vandekohtunikud leidsid, et
Baksa rahvusest kirjastaja on süüdi
Jijütide massmõrva ,,HolocaU8t'i"
öBtamises, kuid süütu teise trükise
osas. Kohtunik määrab karistuse
^5 märtsil, mis võib olla kuni kahe-
38stane vangistus. Samuti on juba
itõutud Zundeli, kes on Saksa kodanik,
deporteerimist. Tema advokaat
teatas, et kaebab edasi, kuna
leiab, et kohtunik ei andnud van-dekohtunikele
juhtnööre õieti.
juudid on eri arva^mistel. Osa kiidab
otsust ja nõuab seaduste muut-nihi,
et taoliste mõtete avaldajaid
kergemini saaks kohtulaua ette
viia, osa aga leiab, et seda protsessi
ei oleks tohtinud olla, kuna
vähetuntud Zundel on saanud
kuulsaks ja tema arvamisi on toonud
ära ajakirjandus.
Zundel, kes on kautsjoni vastu
vaba.arvab seda ise ka ja ütleb, et
kiügi ta mõisteti süüdi, on tema
vaateid, mis avaldusid mitmete
juures.
Foto 0. Haamer
Rohke osavõtt
0
Pühapäeval, 3. märtsil toimus
Peetri kirikus „Rajaleidjate" lip-konna
30-s aastapäev, mis algas
koos kogudusega jumalateenistusel
kell 11:00. Jumalateenistuse kes-aastapäeva
Aupatrooniks Marie Under-Ad-son,
auvanemateks gdr. Klaudia Voi-ko
ja Meeli-Ann Tanner. Vanemateks
Meeli-Ann Tanner ja viimane 27
aastat gdrl Ene Runge. Lipkonna asu-tunnistaja
seletustes, levinenud 4el andsid lubaduse kaks hellakest tajateks olid, tähestikulises järjekor-välisministri
parlamendi-sekretäri simüste periood. Selle kestel oli näh-
MQtJPIDAMISED
Keskorganisatsioonide esimeestel
oli 26. veebruaril kokkusaaniine vä-iisministeeriumis
Helsingi kokkuleppe
järelvalve delega^tsiooni esimehe
Harry Joy'ga ning mitme teise
juhtiva ametnikuga. E K N esimees
Laas Leivat selgitas Helsingi kokkuleppe
rikkumist \N.Liidu pioolt, eesti
dissidentide arreteerimist, eriti noorte/
ja haritlaste seas, kes on julgenud
nõuda okupatsioonivõimult inimõigusi
Helsingi kokkuleppe alusel.
Välisministeeriumist mindi -Art
Gentre'isse, kus toimus kell 7 õhtul
.Ottav^a Eesti Seltsi poolt korraldatud
E.V. 67. aastapäeva tähistamise
aktus.
Aktusele järgnes Balti phvusgrup-pide
keskorganisatsioonide esimeeste
omavaheline nõupidamine hotellis,
selgitamaks konsulite ja keskor-
^ ganisatsioonide esimeeste koostööd
rahvuspoliitilisel alal ja võimalikke
ettepanekult^ Kanada valitsusele sellel
alal. *
27., veebr, hommikul oli keskorganisatsioonide
esindajatel kokkusaamine
välisministeeriumis Ida-Euroo-pa
osakonna esimehe ja mitme teise
välisministeeriumi ametnikuga ning
osavõtt pikemast nõupidamisest
inimõiguste rikkumise kohta N. L i i dus.
Selgitamisel oli vabadusvõitlejate
vangistamine ja karm karistamine.
Kanada^ valitsuse esindajatelt
sooviti, et need kindlamalt nõuaks
vangistatud vabadusvõitlejate vabastamist
ning lubaks nendel vabadusvõitlejatel,
kellelluba asumiseks I
Kanadasse, otsekohe lahkuda Liidust
nagu Mart Niklus ja Veljo Ka-lep.
\
Ida-Euroopa osakonnajuhataja lubas
teha, mis võimalik'ning soovis
saada täiendavat informatsiooni
kõigi N. Liidu vanglates kinnipee-nävid
Kilküiir'iga ja mitmekuliuuri
ministri ]ack Mürtaga. Püüti selgitada
Balti riikide konsulite staatust,
kuid selgus, et valitusel ei ole kujunenud
veel kindlat seisukohta selles
suhtes.
„EESTLASTE EINE" : . '
Kell 12 algas parlamendihoones
„eestlaste eine", kus võõrustajaks oli
senaator Haidasz. Einest võtsid osa
eestlased Ottawast, Torontost,
Montrealist ja Vancouverist, senator
Yüzyk ja 6 alamkoja-liiget. Nendega
oli elav keskustelu olukorra kohta
okupeeritud Eestis ja millised on
siinsete eestlaste taotlused selleks, et
tud ette alamkoja liikmete tulvusla-mine
olukorraga okupeeritud Balti
riikides ja nende riikide konsulite
tutvustamine. Alamkoja liikmed võtsid
selle teatavaks aplausiga.
Kanada parlamendi tavade koha-seh
peavad olema alamkojas kohal
kõik valitsuse liikmes,kes on Ottawas.
Peaminister Mulroney millegi
pärast ei istunud omal kohal konsulite
tutvustamise ajal.-. Ta tuli oma.
kohale kümmekond sekundit hiljem.
Kell 6. õ, pakuti Parlamendihoone
vastuvõturuumides kokteile, millele
järgnes ühine õhtusöök, kus kõneft-,
jaks oli majandusminister M. Wil-son.
ulatuses, mida ta oma väljaanne-
4gj^ .Bsunegü pGil!8ks...r«aavi?ta|Tiud..
Krista ja Maaja Kukla, mille võtsid ras gdr-id Oie Punno, Ene Runge,
vastu lipkonna juht ngdr, Ingrid Lisahne Vaher ja Klaudia Voiko.
Kütt ja hellakeste juht ngdr. Birje
„Meie Elii" ilmub
Mälestati lipkonnast surma läbi
lahkunud aupatrooni Marie Under'it
ja ngdr. Ellen Kütti Kirikulised paluti
kõik alla saali noorte aktusele.ja.
Nendest on Voiko, Punno ja Runge
ikka veel lipkonnas samuti kassapidaja
ngdr. Ilme Paar, kes on seda
ametit pidanud 26 aastat. Samuti on
ka teisi juhte, kes hellakestest tänaste
juhtideni on kasvanud. Kord gaid
— alati gaid. Lipkond on andnud ka
EELTEADE
KORP! FIDENTIÄ korraldysei
HELMI BETLI
Kanadas on oodata järjekordset
postiametnike streiki.
Postiliikluse katkemisel ilmub
„Meie Elu" edasi vähemalt 2
nädalat. Tellijad võivad streigi
ajal lehe kätte saada ilmumise
päevast alates talitusest Eesti
Majas ja Hamiltonis õp. Tõnis
Nõmmiku vahendusel kirikust
ja kiriklast jumalateenistuste,
piiblitundide ja pensionäride
koosviibimiste ajal.
„Meie Elu" on streigi ajal
müügil tavalistes müügikohtades
ja talituses Eesti Majas.
pärastisele kohvile ja ettekannetele. . neli Eesti Gaidide Maleva juhti, gdr-
Alumine saal kogunes nii rahvast" id Voiko, Runge, Lüdig ja ngdr. Tiia
Klaveri!: GHARLES KIPPER
Tartu CoBlogo saalis pühapäoval, 28. aprillil kell 6
Pääsmed $8.00, õpilased ja pensionärid $5.00
ll4St»(»«]»()«S»<)«»(>«»<>«B»0C3>IMa3>()«II»(MXIH>«B»<>4I
„MEIE ELU'; - -
lugejad, ärge unustage oma
, : sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
a»(K)3>lK3B^lKmy() |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-07-01
