Meie Elu = Our life, March 7, 1985

              i" nr. 10
ms
m '88
jkajaon igati sõelutud,
pSjalikult analüüsitud,
länujä kiitus lEsto '84
fes andsid oma parima
jekuk^, sest oli ohver-
^fgiat jä töptünde, sa-lerilist
tänu kõik, kes
| a võtsid!
jsišamuti toimuda koi-leleEsto
külastajatele
)s0Siin on vastavad
muud vajalikud rah-imid
ning paigad. Ka­l
i ehitamine on ka lä-
|s Torontos teoks saa-;
siin kaks Estot juba
[viimasel ajal mitmed
latüd, samuti shotla­ida
linna oma kokku-
|asid näituseväljakul
)araädi. Samuti Shri-los
varemalt paraadi-
^m oh muidugi Esto
nende transport To­re
ja poole 'aastaga
(erätsioon vananeb ja'
lõnelegi, kas tervis-
^oi muudest asjaolu-
|iga kauge sõit, kuna
Isaavad '88Estolased
mnutee ka autöbus-lautoga
kohale sõita,
jaldajatele, kui neid
|e. kerkib, oleks Esto
;orraldajad mitmeti
elledelt siis nõu küsi-leel
paremini korral-frvitatav,
kui paljud
jejad oma arvamisi
ivaldaksid, sest rah-
Ha hääl.
1'AUGUST KÕRE
lehed
[ed vale
m all kirjutab Sek"
pesti Rada'yrir. 1-
[rantsusmaa] leidis
keskusfelu kahe
Iri,' nelja prantsuse
Indi liikme {aküm-laste
vahel, Kohal"
|sed, kes rääkinud
valitsusliikmetega
lUste üle, said sa-
Wiks räägite meile
leju Teie sõbrad ja
| | riikide vabadus-
E^ate ise.et USA po-.
leksi ooni tunnus ta-p
sellest ometi Eu-tsusliikmetega,
kes
letanud Baltimaade
|ga avaldasid prant-qstust
selle üle, et
u põgenike maail-ad
US.A-s, seega
jijidil, aga mitte Eu-eetakse
ülal vasta-gu
näiteks Euroo-
Jesti , Läti ja Leeidu
, peaks ka nende
unia siin mandril,
vastavast ,,Amee-
Idatika arvamusi,
tl keskuste asuko-
:s näiteks/Rootsi
kodumaale), Lää-ria
asub Euroopa,
fihtsaim majandus-siis
ka Helveetsia
(;kuria just need
ajaloos alati toe-stust,
et 40 aasjat
lahkumist kogutak-re-
mandritel tohu-gasügu
fondideks
Istfes. Kas tahetakse
sutada uusi Balti
ei mandril? Need
nata Euroopasse
ra valgustamiseks
riikides. Iga Eu-adlik
Baltimaade
Nii näiteks tuleks
broshüüre kõiki-
[es. Jä Euroopapar-ti
keskused jooks-
. mitte ainult spo-tsege
selle eest, et
küsimused oleks
ütles üks prantsu-i
informeerite igat
eeles, leiate veel
õtetevahetus pard
altimaalasi mõtle-
[ti ja Lefedu maail-
:s tuua Euroopas-
ISU )U
robpaä
Ameferikas,
E.B.
99
•tap
6i MI'. 10 (1827} isöS -THURSDAY, MARCH 7 3
Va aastapäe¥ Seletus ajakirjandusele
Lasteaias
WS. Lasteaed tähistas E.V. aasta-päeva
laupäeval, 23. veebruaril ar­vuka
lastevanemate pere osavõtul
Kasvatajate saatel marssisid saali
e viisi ligi 90 last, lehvita»
sini-must-valgeid lipukesi.
Avasõnas lasteaia juhataja Hell®
Arro toonitas oma keelest ja ku!°
tuurist kinnihoidmise erilist vaja­dust,
sest, kui kaob eesti keel, kao-oma
30. aastapäeval Peetri kirikus. Foto — 0. Haamer
99 ate (S6
Haa
Lasteaial on käsil mitu projekti.
Esmakodselt saavad lapsed tänavu
tunnistused ja esmakordselt on
muretsetud sini-must-valge lipu­kesed
iga lapse jaoks. Helilint
„Kolm väikest siga" jõuab müügile
järgmisel kuul.
Ühislaulule „Lasteaia laul" järg­nes
Ingi-Mai Loorandi juhatusel
laste laul „Mu esivanemad" ja „Mu
koduke on tilluke". Deklamatsioo­nile
„Sini-must-valge" järgnesid
laul ,,Mina olen alles väike" näita­sid
lapsed, kuidas ehitada eesti lip­pu
kolmest sini-must-valgest riide-
(Algus esiküljel)
ja klaasi all diplom Kõikide tööde
meistrile'; kuhu terve lipkond on alla
kirjutanud. Siis andsid maleva juht
lipkonna juhile ja maleva abijuht lip-konna
vanemale kummagile ilusa
suure kimbu nelkeja musi ka. „Põh-jala
Tütarde" juht ngdr. Silvia Birk-
Terts tõi „Rajatare|le""liqhvimasina,
rõõmustudes senise hea koostöö
mass
eest. ,iLembitu"
lel
ha
ht skm. Harold
Kivi kingituseks oli „Rajatarele"
kamina juurde vajalikud riistad, et
poleks tarvis tuld enam orgiga se­gada.
Oleme ju „Leinbituga" jaganud
kõik need aastad jiama kodu Peetri
kirikut ja käinud kisikäes. EndelRu-bergtõiMontreali.
VirVe''jaKalevi'
nimel rahvusvärvidega seotud põle­va
küünla Ja soov^ j et see tuli ikka
põleks isamaa auks, tuleviku pan-äiks,
eesti keele ja meele kinnituseks
usus ja lootuses. TESS esimees Lem­bit
Pikkoy^l oli noortele tänusõnu
tubli töö eest ja häid soove tulevikuks
— koos kinnise ümbrikuga. Toronto
„Kalevi" juht nskm. Margus Tae
hääde tervitustega käis kaasas kau­nis
taldrik põletustehnikai ketraja­ga.
Peetri kogqduse esimees Andres
Tork kinnitas, et koguduse poolt on
lipkonnale alatil kodu, niji kaua kui
seda vajatakse. Lilli oli kõikide poolt
palju.
Kirjalikud ter(vitused olid: õpetaja
Oskar Puhm'ilt abikaasaga, auva­nem
Meeli-Ailn Tanner! jlt tervitus
koos rahalise annetusega, samuti
Leida Avandilt. Tervitus auvanem
gdr. KlaudiaVoiko'lt, Katrin ja Rita
Kütfidelt, kes raõnulevbd praegu,
lõunas, ning Ellšn Tüll-(Salumetsalt
Ottav^ast, koos- hea teatega, et nen­dele
sündis 20-1 veebruaril esimene
laps, poeg Andres-Jüri.
Perekond Rooneemelt oli uhke sün-nipäevakringel,
mille helakesed põ­levate
küünaldega sisse kandsid.
Igasugused kuulujutud liiguvad
ringi. Rinde olukorrast pole vist kel­lelgi
õiget ülevaadet. Sissetulnud
haavatud teavad ainult umbkaudselt
äsi|rkohta,kus nad viimati pihta said.
iglas kohtan pataljoni ülemat,kel-ei
paistnud suuremat viga olevat,
^iis tuli äkki korraldus Haapsalu
gla evakueerimiseks. Rasketel
haigetel pole valikut. Kergemad arut­levad
ja kaaluvad. Ons kuritegu isa­maad
maha jätta? Kas on veel loo­tust?
Vabadussõja ajal juhtus ju ime.
Õigem oleks siiski surra võideldes
kodumaa eest!
Sakslane jätvat maa kaitsemise
eesti väeosadele. Kokkulepped on
olemas.
Inglise sõjalaevu olevat nähtud
Balti meres,
Tänavad täis inimesi,' sadam kihi- •
seb põgenikkudest.
Kuid sakslaste sõjalaevad seisa­vad
rahulikult sadamTas.
järgmine päev on mõnus päike­sepaisteline.
Üks leitnant olevat oma grupiga
kuhugi torni eesti lipu üles tõmma­nud.
Haigla on peaaegu tühi. Paar õde,
kes kaasa ei läinud ,,Moeru" peale ja
vast mõnikümmend kergemat hai­get.
Omal käel tuleb eemalolevast
köögist käia ise toitu otsimas. Kokad
on. oma parima välja jadunud, Mõ­nigi
pulmalauä kahvatuks, nähes se­da
rikkalikust. Sõdur, harjunud nor­miga,
rabab suurema portsu kui süüa
Männimets kahel pool. Kas näeb
värsjceid mullahunnikuid? Auto­maatrelvadega
ja käsigranaatidega
varustatud saatjad tihedalt ümber.
Põgenemine võimatu. Nagu oleks lii-kuniist
metsa all?
Äkki käsklus. Kõik tee kõrvale
(Järg Ihk. 8)
palana laulsid viimase
õpilased Ingi-Mai Loorandi
atusel ja Oskar Haamer! kandle
saatel „Veli, kulla vellekene".
Lippe lehvitades marssisid lap­sed
alumisele korrusele klassiruu­midesse,
kus ootasid jook ja viiluke
Eesti Vabariigi sümnipäeva- kring-süüdistus
halvustab
ukraina rahvusgruppi
ukraina diviis ei ole seotud
sõjakuritegudega
Vastmseks juutide informatsioo- _ ga, et anda õiget informatsiooni sel-niie,
et Kanadas varjab end umbes les küsimuses.
3000 arvatavat natsi-sõjakurjategi-jat
ja sakslastega koostöötajat AJALEHE ÕIENDUS
prantsuse, hollandi, belgia, taani. Kuna „natsiküti" Simon Wiesen-leedu,
läti, eesti, ungari, ukraina, thali esindaja Sol Littman'i informat-jugoslaavia
ja rumeenia rahvustest, siooni alusel meedia avaldas and­neid,
et konse.ntratsioonilaagrite
valveks kasutatud Kanadas asuvat
üle 200 ukraina SS diviisi endist oh­vitseri,
keda tuleks kahtlustada sõja-roimades,
anti ajakirjandusele koo­piad
17. augustil 1980 ajalehes „Sun-day
Star" avaldatud õiendusest. Sel­les
ajaleht vabandab selle diviisi Ka­nadas
elunevaid veterane hämmel-danud
artikli pärast, mis ilmus„The.
Star'is" 8. juunil (1980).
Artiklis, mis käsitab Kanadas elu­nevaid
natsi-sõjakurjategijaid, on et­tevaatamatult
need kollaboraatorid
ühendusse viidud Waffen SS 14
andis esimesena avaliku seletuse
Pressikonverentsil 14. veebruaril
Torontos tehti teatavaks Winnipegis
asuva Ukrainian Canadian Commit-tee
seletus, milles üteldakse, et seo­ses
ebaõigete teadete levitamisega
meedias ukraina päritoluga kanada-laste
kohta, teatab Ukraina rahvus­komitee:
1. Kõik võimahkud sõjakurjategi­jad
tuleb selgitada ja nende üle tuleb
mõista kohut siinsete seaduste koha-selt.
2. Süütute inimeste kaitse peab GreanadierDivision'iga, mis nimeta-olema
garanteeritud siinsete sea- ti hiljem Ukraina rahvusarmee esi-duste
kohaselt. Süüteo tõendmater- meseks diviisiks. Mõned sellest di-jale
Nõukogude Liidust ja teistest viisist asusid pärast Teist maailma-
ILMUS
Bernard Kangro
SEITSMES PÄE
ROMAAN, 216 Ihk.
kommunistliku bloki riikidest tuleb
võtta äärmise kahtlusega ja üksikult
hinnata Läänes olemasolevate tõen­dite
varal.
3. Meie toetame Kanada valitsuse
seisukohta, moodustada Deschenes üksikuil I J K ' ) Briti ja Kanada või-sõda
Kanadasse. Kuigi see ukraina
diviis ühendati Saksa sõjajõududega
1943. a., ei ole andmeid, et see oleks
teostanud julmusi ja teisi sõjaroi-masid
Sinna kuulunud kontrolliti
Hinnad tellijaliikimidie: üksik raamat brosh. $9.50, köites
Poolsari brosh. $57.00, köites $70.20. ™ Kaanehind mittellikmelle:
brosh. 112.00, köites
komisjon.
4. Ukrainian Canadian Committee
tahab olla esindatud selles komisjo­nis.
-
5. Ekslikud ja süüdistavad teated,
mis on ilmunud Kanada meedias on:
— halvustanud kõigi ukraina pärit­oluga
kanadalaste nime;
— määrinud nende ukrainlaste mä­lestust,
kes kannatasid ja surid
natside kontsentratsioonilaagri­tes;
mude pooli pärust sõda ja enne Ka­nadasse
vastuvõtmist, üteldakse
õienduses.
Ka|a- ja jahisportlaste
peakoosolek
Esindajad: A. Viirlaid, 63 Glen Davls Cres.^ Toronto, Ontado
1X7; Estonian Publishing Co„„Meie Elu" 958 Broadview Ave., Toron­to,
Ontario^ M4K2R6; E. Kalm, R.R. 2, Breslau, Ontario NOB IMO;
H. Teose, 11771 De Tracy St, Montreal, Quebec, H4I
2C1; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bäy, Ont.; V. Löik, 511 Law-son
Rd. London, Ont., N6G lYl; W. Metski, 6 Dawn Rd., St. Cathari-neš,
Ont. L2I^ 4M6; Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E., Hamilton,
Ontario L8L2C1; U. Veedler, 47 Kent Ave., Sault Ste. Marie, Onta­rio;
V. Siiargue, 2313 Samuel Drive, Ottawa, Ontario KlG 3C3.
Toronto Eesti Õngitsejate ja lahi-meeste
Klubi korraline aasta peakoo­solek
toimub pühapäeval, 17. märtsil
— j30hjustanud etniliste gruppide algusega kell 12 p. Toronto Eesli
sallimatust kanadalaste hulgas; Majas väikses saalis 958 Broadview
6. Meie aktsepteerime Kanada ja Ave. Toronto.,
Briti valitsuste uurimuste, tulemusi. Kõikidele klubi liikmetele saade-et
ei ole mingisuguseid andmeid takse välja koosoleku kutsed ühes
tõendamaks, et Ukraina diviis „Gali- 1984.a. majanduse aruannetega. Ju-cia"
oli tegev mingisuguštes kuritöö- hui,kui mõnele liikmele mingil põh-des
inimsuse vastu. jusel koosolekükutse ei saabunud,
7. Oleme valmis töötama koos teis- palutakse käesolevat teadaannet
te Kanada etniliste gruppide esinda- võtta kutsena.
ega. Kanada valitsuse ja meedia- JUHATUS
ETTEKANDED
Katrin Kiitt Ja Lydia Van der Veen
olid koostanud kaks toredat ettekan­net.
Esimene paroodia i v . - s nähtud
„Perekonna valeaust". ^ Võistlesid
skaudid ja gaidid. Loomulikult olid
skaudid kaotajad! Teiseks ,,Räfaleid-jad
30." — kus üks väga van^.gaid,
Marja-Leena Roos kõneles oma 65
aastasest gaidlemisest, millest ta vii­mased
30 aastat „Rajaleidjates" on
olnud. Tema tütar ja tütretütär^i
olevat laagrites omale mehed leidnud
ja vanaema arvas, et see oh kõik selle
„Faaria" mõju, mida seal lauldakse,
kuigi ka tänapäeval kohtumised
paistavad erinevad olevat.i jutustuse
sisse oli,toredasti põimitud laule ja
deklamatsioone hellakestej gaidide
ja vanemgaidide poolt.
Lugu lõppes meile kõigile tuntud
Rajaleidjate" lauluga, mille sõnad
30 aastat tagasi kirjutas lipkonna va­nem
Ene Rünge ja viisi lõi helilooja
Udo Kasemets. Ilus juubeliaastapäev
oli lõppenud. Kohvilaud oli rikkalik,
tänu kõikidele lahkuse eest ja suurim
tänupeaperenaisele Ilme Paar'ile.
Äkki tuleb sõnum, et sadamas on
saksa mereväelaste ja eestlaste vahel
lahing olnud.- Kolm saksa ohvitseri
surma saanud. Omade kaotustest po­le
ülevaadet. Lahingu osavõtjate arv
teadmata.
Saka vormis pilusilmaliste kolonn
liigub.tänaval.
Hiljem, õde, keda oli kutsutud haa­vatute
juurde, teadis kkhest raskelt
haavatud saksa mereväe ohvitserist.
Surmasaanuid ei ole.
Jalutame köögist haiglasse tagasi
võtame voodikohad sisse.
Süda raske, kahtlane eelaimdus.
Kaua ei tulegi oodata^ kui torma­vad
relvastatud saksa mereväelased
sisse. Kõik, käsutatakse tänavale ri­visse.
Vahisalk tihedalt ümber, algab
liikumine teravate käskluste saatel.
Kõik eestlastest vormikandjad täna­valt
käsutatakse meie hulka. Uks ka­valam
tormab lähimasse majja. Pau­gud
teisel korral toovad mehe saba
lõppu.
7.65 säärikus hõõrub kanda.
Haapsalu jaama ees käsutatakse
kõik ooteruumi. Kui on kellelgi min­gi
relv, tuleb see kohe ära anda. Kui
hiljem avastatakse, siis otsekohe
kohtuta mahalaskmine.
Väljakäigus on veetangi ja telliski­vi
seina vahel auk, kuhu Jätan oma
•7.65.; . . " ,
Mida tehakse meiega?.
Haigla sanitarnäib paremini infor­meeritud
olevat, arvab, et meil algab
kohe teekond Saksamaale,
.Õhtupimeduses käsutatakse meid
autotulede valguses jällegi marssi-ma.
• • : / • •
4
ALIST alates $799 ca
BB nn
kui kavatsst® Soomet^'^
külastada maikuu
I5pus, Jaanipäeva
paiku voi koolid®
Eesti E^aisseltsi
vajab 1985 aasta tegevaisBuooaiaks (T.JyajIläžt— 3. augusttiinifll
ÄBlÜASVATAJAiD;
VETELPÄÄSTJAID
(kes töötavad ka abikasvatajat@ina|
Kui reis algab Torontost, Air Canada
pakub mugava ühenduse Montreali
Mirabeli lennujaamaga, kust reis
jätkub Finnair DC-10 liinilennukiga otse
Helsingisse ja tagasisõit taas Montreali.
Maikuus, sept. ja okt. juunikuust-augustikuuni
Täiskasvanud $799. Täiskasvanud $899.
ly • I . * • + « c t }f J r A * - Ahr. Ku, algate teistest Kanada linnadest nõudke gL„afp^s,e^dp^ a^l^la 12 a^. ^$ 5$9890. .LsaLpasepds aeldla a1l2la a2. a$.6 7$490. .
saadaval olevaid ühendusi ja eri reisihindu
Montrealiga oma reisibüroolt
i^innad Torontost
50 edasi-tagasi lendu toimuvad maikuu ja
oktoobrikuu ajavahemikul.
Ja JCOOGIPERSOiyALI»
S(DQviavalclused esitada hiljemalt 1. aprõiaäks s s. T.Ejg.S.
juhatusele: HeBjo Növek; 50 Oid Kingston Rd. Block 5 - 602,
Scarborough, Ont. M1E 4Y1
Valige omale sobiv aeg — mitte ü
90 päeva ega vähema
Maikuus, sept. ja okt. juunikuust - augustik,
Täiskasvanud $898. Täiskasvanud $994.'
Lapsed alla 12 a. $671. Lapsed alla 12 a. $746.
Sülelapsed alla 2 a. $90.Sülelapsed alla2 a. $100.
Ülaltoodud hinnad ei hõlma Kanada lennu-väljamakse.
Reserveeritud piletid tuleb tasuda 21 päeva enne
väljalendu. Grupilennud tühistatakse, kui on alla
20 reisija.
voi helistage otse
Finnairi kontorisse.
Toronto (416) 927-7400
Montreal (514) 282-1173
Vancouver (604) 687-7582
Hinnad võivad
muutuda
etteteatamata.