1982-05-20-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„MeleE!u" nr. 20 (1Ö81) 1$82
1L ÜLE 100 000 DOiLAR
%akoosoiekyI oli kõm
mm tähtpäevo tasumint
^ Tõhusa tukga majandusaasta põhjustas Tartu Colkge'i pea-koosolekul
mõtte, kas mitte maksta välja eesti ühiskonnalt saabud
laen, ütles esimees arhitekt Elmar TampõM andes informatsiooni
.eieElule"o , . i .
Kalev-Estienne võimlejad Sirje Järvel, Monika Kask, Unda Makk, linda Halling ja Patrida \Herhstred „ToroEto Sun'l§" avaldatud
Kalev-Estieime võistlusvomlejad
on juba kolmandat aastat Kanada
meistrid ja Ontairo provintsi meistrid.
Tünnustuskir j adega vääristamise
banketil esinesid kavalises osas
Kalev^Eslienne rütmillised võimlejad
nagu varematelgi aastatel.
Esinemisriihma kuulusid Karen
Vunamäe-Villmann/ Heli Oder, Anne
" Ktingla, Linda-Makk,! Linda Laur,
Sirje Järvel, Kaarj Anderson, Kati
..Tihane ja Monika Eder..
' Noortele andis auhinnad üle Onta-
-rio peaminister William Davis.
.Kalev-Estie,nne võimlejatest avaldas
kaks lehekülge katva värvilise
pildireporlaashi „The Toronto Sun",
kus sõnalises osas hinnati.Kalev-Es--
tienne't kui Kanada vanimat võimle-fnisgruppi
keda iseloomustab .graat-si,
osavus ja ilu. Klubi, mille-asuta-^
jaks ja praeguseks juhiks on Bvelyn
Koop, harrastab kahte liiki — rütmi"
iisl- ja võistlusvõimlemist. Rütmilised
võimlejad on esindanud Kanadat
alates: 1969. a. maailma-gümnasl-
' radaYlelv Maailmanäitusel Jaapanis
1970.1 a: V olümpiamängudel Münc-.
henis 1972. a.Võistlusvõimlejad said
möödunud aastail^ medalit ja noorterühm.
Kanada ü eriisilistel •meistrivõistlustel-
kuldmiedali.
Kalev-Estiennel seisab ees kevad-esineminc"
reedel, 28. mail Scneca
Gol]ege'i Minkler auditooriumis. Tallinna
.Festivalil esinevad laste- jä
icismcliste grupid koos eliitvõimlc-ialega.
Eel seisab • ka esinemine,
niaailma-gümnastraadal Shveitsis.
Evclvn Koop viibis peakohtunikü-na
ja treenerina võistlustel Bulgaarias
"ja Anu Jõe Prantsusmaal. Mõlemast
võist^lusest võtsid osa Kanada
tippvõimlejad.
ix
• Kalev-Estienne suvekursus lastele,
teismelistele ja täiskasvanutele algab
28.' juunil ja kesiab kuni 23. augustini
1— 4tundi nädalas, kaks
tundi päeval või õhtul. Informat-
.stoon: Evelyn Koop (889-7889 'eixne-iõunat)
ja L. Viinamäe (465-7020 pärastlõunat).
Kursuste.' õpetajateks
.on Evelyn Koop, Reet Altosaar, Heli
Kivilaht ja Tiina Trallman.
Taimi .Petersoo. — üMs;noorimaid Kakv-Estienne võimlejaid. Foto „ Toronto Sun'i" pildire
Ilmunud
IVAR IVASK
Hea fofõ
e
NAIMA AERU TÖÖD FOTONÄITUSEL
GI^SON HOUSEIS
— Tõesti hea foto peab andma
edasi tundeid, ütles Naima Aer „To-ronto
StarTf kaastöölisele Alice Mat-ravers'ile,
1 kes kirjutas temast seoses
Gibson House'is toimuva näitusega.
Maima Aer on selles ajaloolises
hoojies avatud esimese fotonäituse
orjganiseferlja ja peaeksponent.
Tema värviliste fotode teemaks on
puud — igaüks selgelt erinevad ja
igaüks silmatorkav oma kujunduse
lihtsuse jai värvi subtiilsusega.
'Naima Aer on organiseerinud kaks
suuremat kanada fotode rändnäitust
Ja mitmed väiksemad grupinäitused*
Ta tuli Kanadasse lapsena koos vanemate
ja ^e Elviga. Tõsine huvi fotokunsti
vastu tekkis tal teismelise-
TH. Mitmed tema fotod on avaldii-tud
trükistes. > '
Kuni M. maini avatud näitusel
ismaa lätlaste ajalehes ,>Lon-donas
Avize' i'lmus Reinis Martens^i
sulest pikem kirjutis 60-aastaseks.
saanud Arved ViirlaSu loomingust,
mida lätlased tunnevad tema teoste
tõlgetest.
Selles üteldakse muuhulgas;
Viimasel ajal oleme üsna palju
kuulnud noorte julgest vaimust Balti
riikides, eriti Eestis. Meie tunneme
kaasa valudele ja ohvritele, mida
need julged väljendused tekitavad.
Aga ilrpa' julguseta, ilma valmiduse-:
ta end ohverdada, ei ole ka kahjukj'
lootust tulevikiile.'; Viirlaid on põhjendatult
uhke julgetele noortele
Eestis. Seal, näiteks, mõni aasta tagasi
põrarjdaaluse väljaande sarjas,
millel on ifhine moto: „Keelata sõm
ei saa! Surmata sõna ei saa!" on ilmunud
tema luuletuskogu „Jääta-nud
peege ". Samuti on ka tema romaanide'j
irgi just kodumaa noorte
keskel suur nõudmine Kõike seda
inspireerib seesama julguse vaim,
mida ta sageli-m-ainib oma romaanides.
; • . •. . ^
, Viirlaid on kõigiti jõuline kirjanik.
• Loodarrie, et tal õnnestub luua veel
palju püsivaid ja tähtsaid teoseid.
Loodame, et tulevikus ka läti lug-b-jatel
avaneb võimalus vähemalt osfe-ga
nendest tutyuneda. Oma teostega
Viirlaid reastub sinna suurde vaba-d'usvõitlejate
hulka, keš ei unusta
Gibson House'is tema tööd puudest
on piiratud koopiate arvuga — mitte
enam kui 25 tükki. Nende hinnad OM
umbes 250.— dol.
Gibson House asub Sl72 Yonge St.,
põhjapool Park Home Ave., Yonge'st
läänes North York'i postkontori taga.
Näitus on 'avalud ar^lnäevadel
kl.• •9.30--5 õ. •• ^Pühapäeval •keskpan-
; vast kuni.kl.-sfe,.
omi paljusid sõpru ja võitluskaasla-si.
Neid kes \ jäid Eesti metsadesse •
ja soolaugastesse ja teistesse' võil-luspaikadesse
kogu maailmas, ükskõik'milline
võitlUsvorm ja olukorrad,
aga samal ajal teavad, et vanade
võitlejate asemele tulevad aina
uued, kes ei'kaota ühendust realiteediga,
tulevikuga.
Tõe otsimine, mis on sama kui ol=.
la oma aja südametunnistuseks, on
Viirlaiu, samuti kui iga tõsise kirjaniku
ülesanne. ''Eestlastel, samuti
nagu meil, lätlastel, ;on palju kirja-•
nikke. On olnud ,ja on praegu. Aga
praeguse meie rahvaste meeleheitli-.,
ke olemäsolu-võitluse tõlgendajana
ja saatuse kroonikuna, kui oma aja
südametunnistusena, üks tähtsamaid,^
kui mitte kõige tähtsam, on
kindlasti-Arved Viirlaid.
Poeemid
Hind $8.00. Posti teel tellides
;. pluss saatekulu 5L05: .'
. Kassett
Hind U1.00 pluss Ont. müügi-maks
Wo.-
mmqll „Meie Elu" Mmm%
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
Tegevuse ülejääk oli seekord erakordselt
suur — üle. 100 000 dollari,
mis võimaldab laiemalt mõtelda sel°
le kasutamise küsimust. Kuna üksikisikute
ja>organisatsioohide käest:
saadud laen $126 932, mis tuleb tagasi
maksta 1997..a. lõpul on7-protsen»
diline, on neid kes healmeelel ta^
haks oma raha. varem kätte saada.
Eriti kui Tartu Gollege'iI: omad reservid
teenivad praeguste- intresside
juures poole rohkem. "Mõtte leidis
siiski vastuseisu esimees soovitas
küsimust -aasta kestel kaaluda ja
arutada ning järgmisel peakoosolekul
selle juurde taas" tagasi tulla
Praegu jääb liikmete j a Hikmesorga-nisatsioonide
majanduslik .vahekord,
Tartu College'iga seniseks.
ülejäägist kanti §50000^ kapitaalremontide
fondi, mis on nüüd |100-
000 - ja nähtud ette hoone torustiku
uuendamiseks.
: Kuidas oli: võimalik • mil hea ma°
jandusaasta?
Aluseks on muidugi tõik, pt Tartu
CoUege ehitati arvestades jätkuva
inflatsiooniga. Esimene hüpoteek
on |i3.220.11 (Central Mortgage and
Housing Corporation) 6 7/8 tähtpäe-
.vaga 1. jaanuar 2019. Võlakohustus
$224.925 (Bryce Valley Holdings
Ltd.) 7% pideva mahamaksuga kuni
15. septembrini 1992. a. ja seeria „A"-
võlakohustused .liikmetele $126.932
intressiga 7% tähtpäevaga 1. dets.^
1997. ^
Vaatamata soodsatele laenudele
piirab tulusid elukalliduse tõus ja
üüriseadus, mis määrab üüride tõstmise
6 protsendile, kuid kulud tõusid
9%. Kuna võistlejad on kadunud,
on Tartu College ruumid olnud
kõik välja üüritud ja aitab;eriti suvi-
. ne tegevus. Aastavahetuse bilanss
oli tasakaalus 14.153.400 näidates ülejääki
S108.602.
VALIMISED ' -
Peakoosolekul, millest võtsid osa
üle poolesaja akadeemihstei organisatsioonide
esindajat,'valiti 17-lük-melisse
nõukogusse: A. Truuvert
Korp! Vironia, J. Pahapill --Korp!
Frat. Estica, E. Mägi, E. Tampõldja
R. Viksten — korp! Sakala, K.
Kanro — korp! Ugala, P. Eiriola
korpi Rotalia, dr. 0. Trass — korp-d!
Liviensis, Frat. Tartu^nsis ja Leo-,
la, G. Mitt^— korp! Revelia, Asta
Toppi — korp! Eiliae Patriae, l)lle
Todmver — korp! India, Mai Jahs-sen
— korp! Ämicitia, R.'Piiroja —
EÜS, A. Irs — ÜS Liivika, Laine
Pant, Silvja Meema — pNÜS.
Pärast peakoosolekule järgnenud
ühist õhtueinet kõneles dr. Roman
Toi tänapäeva probleemidest hariduselus.
ms KÜLASTAJAT SAADETI
LÄTIST VÄLJA
Lääne-Saksa ajaleht „ Westfähliscihe Nachrichten' avaldas hiljuti
ülesvõtted ja informatsiooni kahest kodumaa külastuselt tagasi
saadetud läti noorest. Varsti pärast seda New Yorgi läti ajaleht
,„|.aiks" avaldas üksikasjalise intervjuu jä kirjelduse väljasaatmi-
•se-käigust. ..• . /\ . • v. J--
Riia julgeolekupolitsei — KGB, ke- Lehitsedes konfiskeeiritud raama-da
lätlased nimetavad Ceka'ks, saa- tuid tehtud müstilisi teleforiikõne-tis
3. aprillil maalt (külastuse kes-, sid. -Ülekuulamiste käigijs näiline
kel) välja 2 Münsteri (Lääae-Saksa) heatahtlikkus vaKeldunud' kurjade
läti gümnaasiumi õpilast — 17 a. v. ähvardustega. Küsitletud kas neil ol-
Harald Ozols'.i, elukohaga Kanadas nud mingeid sidemeid läti õpetaja
(Calgar>') ja 18 a. v. Martins Sü- KIavins'iga, kes olevat GIA agent.
mans'i (Chicago). Mõlemate süüks: Nimetatud ka teisi nimesid. Viimaks
oli nõukogude seaduste nkkumi^^ mõlemadpandud kiFJutama selgitus-
, • , ';; kirja —Imidah^
.M'o emad nc>ored grup^ vue t^se ;. j,^33^_ ^ ^ ^ ^ i ^ otstarbeks, kellele
Lati kiüastB]aga; alustasid ^29. mart-; ^ ^ ^ ^ Mõeldud. Tulmid alla kirju-:
sii seadusliM, v i M ' tada dokumendile, kus röhutatud, et
MunsteristJabr Saksamaa,.Vars^
^^^^-^^•f^o^:}^^m^ : sesissetoomisega nad peavadlahku^
de Liidiyjiir^aamas^Grochiis^a^^^^^^
ebameeldivad^ sekeldused. Ttohvrite nadei nõustuks lahkuma nende asja
ja^ seljakottide kontrohjadavasta-^^^.^,^
sid ja konriskcerisid kaasa voetiid prokurörile . '
vaba sõna — Münsteri õpilaste aja- " ^
lehe ,4fisas'v Ameerika magazini - SAADETI VAUA ; |
,,Mewsweek'',, läti ajalooraamatuid mõlg-'
„Välguse" aktsiooni lendlehti, jä lää- mad noored saabusid hotelli, kus ees
nemaailma moodsaid (pop).heliplaa- olid juba Inturistl ametnikud, kelle
te kui ka kirju sõpradele. ' - saatel nad kiires korras toimetati
Selliseid konfiskeerimisi: on^toi-^'^^^
munud ka-varemija 7.1iikmeline: ''^^^^
grutp võis oma teekonda jätkata ai. Zf " ^ f ^ ^ ^ f ^ ^ õ e t u d yastu. Sa.
vatävas rahus. ^ : muti Inturis^
= huvitust Jiolme ettemakstud,, kuid
Riias Inturisti hotellis .,|:-atyijä" kasutamata jäänud-päeva eest Riias. •
paigutati kõik külastajad 11, korru- r - i - ^ ^ ; . . / ..
,,Laiks : Munsteri kirjasaatja^
raid 0. 16. korrusele — nende tubades
olevat veetorud rikki läinud.
• I.
Reedel, 2. aprillil mõlemad said
ja rahulolematust. Eriti see avalduvat
V noorte ajalehtedes y,Padomiu
JaUnatne'' (Nõukogude; Noored) ::ja
„Padomju Latvijas Komunists"^
LSv;
Arved Viirlaid kirjanike komssai
(Taivmi) sa&mL r •
bmketü T&ipeis Formoom
küt'sei ilmuda nõukogude viisade •.(N^õukogu^e'Läti kon^<münist). Seal
kontrollameti välismaalaste osakön-^ mitmel jpühul on hoiatatud noori
da. Haralds oli entie kutse saamist hoiduda eemale võõrastest ideedest,
linna -läinud, nii Martini läks üksi rahvuslikuse rõhutamisest kui
?.s j a selgi tarna. 'Kuid „Ceka" ametni- ^ kokkupuude test. teiste Aiaade ko-kud
ei avaldanud.temalel ükšl välja.- danikkudega. Samuti rõhutatud hoi-.
kutsumise põhjusi. Nad' mõlemad ^uda nõukogude ^.saladuste" avalda-pidavat
koos tagasi • tulema järgmi- sisest; - ^ . ' >
sel päeval kell 10 hommikul. ' . ytj \ S K „ . . > ; • ^ • i,.^
. \ Lati noorte väljasaatmine ja eh-üiEKUULAMINE
matamine on kohandatud uue turis-
, ' > V , mi hooaja algusega, et hirmutada
Laupaeya (3. apr.) hommikul .mo- inimesi kodumaal kui ka tulevasi '
lemäd noored juba aegsasti ilmusid külastajaid^^^ . i
viisade osakonda, kus nad kohe la- "
h uta tl j a algas; ülekuulamine. Kõigepealt
tehti neile teatayaks, et nad on
üle astunud nõukogude seadustest.
Raamatute sissetoomine olevat sea^
dusevastäne tegevus. ;Edasisel ülekuulamisel
KGB ametnikud, nende
seas. ka tUntudi läti cekist BlumS,
vihjahüd, et nad võiksid kuuluda
tasu eest • töötavate vaenlase agentide
hulka ja neilt küsitud- missuguseid
hüvitusi nad selle' eest saanud.
SamuUnõmi-sugulaste T^^^^^ Eesti PensionäHde Klubi Torm
aadresse, kui: ka sõprade nimesid :,,nc „ „ ~ t „ „ „ ^ ^ ^ ^ ,, ..
mus oli kull ^uleliigne-kuna „Ceka" keskmises saaUs. klubi lUkmeid pa-ametnikud
olid suure tahekpai,uga ,„.akse käesolevat teadet võtta kut-jälitanud
mõlema, n<»rmehel.ito sena ja rolrf.earvÜliseIt koosolektist
pTsi la tegevust. Ülekuulamiskohta võtta j .
olid saabunud ka, kõik kcnfiskeeri- .' '
esti
Torontos
•• I
sü;
:säi
se;
m
1^
pa
to
n.v
ai
]^
K
b
V'
d
Sl
'S
. t
l
••!s
t
Tartu Ülikoolile 18Ö0.a. ostetud ü
^ale kitsaks. Pidevalt kasvas ka Suu
aluloli;28..
Viajadus avaramate ruumide järek
ehituskömisjon. Sinna kuulusid Jol
Styx ja ülikooli rektor Parrot
Kuna Venemaa ainuvalitseja keiser
Pauli oli 1799 a. kinkinud taas-:
avatavale- ülikoolile Maai^ja kiriku^
varemete maa-ala ja tühja Ja prügise
Toomemäe, otsustas Suurkooli
kuratoorium, kuraator Fr. Max Klin-gcriga
eesotsas, püstitada sinna ülikooli
hooned.
Samas aga kerkis ka päevakoiTale
ehitatava ülikooli peahoone fassaadi
küsimus. Peterbürgist antud ehitusmääruste
tõttu tekitas, see peamurdmist
ülikooli kuratooriumile ja ehi-
. tuskomisjohil6. -
Suurkooli pealiooi^e ehitusköhaks
määrati Maarja kiriku vare nete,all
olev väljak. Teistele ülikool le va j a-
; like hoonete/ehituskqhak^ äi Toomemägi,
kus' seisid Toomkiriku va-
. .remed. \ - • f
Peahoone projekti yajmistaminc
ariti ülikooli kõilegiaallse järelvalve
poolt Suurkooli arhitekt, Quarenghi-le,
Tema kavandit aga,ei kinnitatud.,
Üliköoirkuratooriunv: astus siis-kontakti
linnaarhitekt Genziga,. peahoone
kavandi saamiseks, kes äga ei
olnud sellöks võimeline. Arvatavasti
ta ei teihud ühtegi projt^kti, sest viimased
pole leitud. Teada onj et ta
tegi ainuit ülikooli olemasolevate
hoonete restaureerimiseks mõned ^
plaanid.
Vahepeal oii haridusininisteeriu- ;
milt tulnud nõue, et afhitekt peab
olema ka ülikooli õppejõud. Rektor
Parroti soovitusel kutsuti kuraato-riumi
poolt 1802. a. lõpul ta haise õemees
Jphann Wilhelm Kräuse tsi-
• viilehituskunsti õppetoolile. Jaanuarikuu
2(). päeval 1803. a. kinnitati ta
iilikdoli kollegiaalse.järelvalve poolt
Suurkooli arhitektiks.
Tsiviilchituskuhsti korraline pro-fessor
Krause piidas peale arhitektuuri
veel ajaloo, 'metsateaduse, ökonoomia
ja tehnoloogia loenguid:
MITU KAVANDIT
Astunud Suurkooli arhitekti koha-le
tegi Krause ülikooh peahoonele
mitu kavandit. Märtsikuu,alal 1803.
a. valminud esimene projekt lükati
kuratooriumi poolt tagasi. Samal
kuul esitatud teist varianti tabas sama
saatus. Mäilsikuü lõpul saadeti
see siiski Petcrburgikinnitarniseks.;
Samal aastal, aprilHs, esitab Krau- |
sc skitseeritud lahcndusteisendi, mis •
ka ei leidnud vastuvõtmist. •-
Sama kuu 27. päeval ISOla. saa- ,
• bus märtsi lõpus Tartust väljastatud
ülikooli peahoone; anatoomikumi ja
raamatukogu plaanid Peterbürgist
haridusministeeriumi ja keisri poolt ;
kinnitatuna tagasi. "
Nüüd tekib küsimus kuidas see nii
ruttu sündis? See jääb vägagi küsiv
. tavaks. Kui arvestades toUeajaslu
liiklust, teeolusid, .haridüsiTiinistec-.
riumi bürokraatiat Ja muid esilekerkivaid
põhjusi, siis jääb see ajaliselt
mittcusutavaks. Tõenäolisena pais- ;
tab külioicvat, et kinnitamine chilu-tusclo.
tulevale teisendile toimus hil-jem.
Ja lõplik kinnitamine alles siišv
kui ehitustööd olid juba praktiliselt
; • • käigjus.' •,, - ' '•:•':[. - / .
Tartu peahoone erinevaid kavu on
peetud originaaliiJcks, mis pole õige.
. / 'Raamalus J a r l u Üliikooli Aula'' i
(Tallinn, 1970. ä.); mille autoriteks
on A. Aluvc ja R. Valdrc, mainitak-
; se selle kohta lk. 29 järgmisi: '
: „Arhiivuurimuste käigus selgus
ammendav ülevaade ölerhasõlcvast
tohutust materjalist, mis on .seotud,
. peahoone ehitusajalooga. . Rohkete
Krause joonistuste, tuhandete gravüüride
ja kümneköitelise memuaa-ridckogu
hulgas puudusid siiski pcar
hoone ja aula ehitüsjoonistuscd.
Kõi k - Viimase ajan i ki rjanduses pro^
dutšccritud projektid osutusid^fakti^
liselt varjantlahenduseks, mis vahemai
või'suuremal määral olid lähen-du.
se tegelikult .teoks saanud lõpp;
lahendusele. . .
PEAHOONE PÜHAKOJA KOHALE
Juunis 1803. a.^alustati Suurkool
. peahoone jaoks oleva väljaku pu
hastamist müürirusudest. Kõik sei
võttis aga tubisti aega.
Töö juures tuli kiriku vareme.ai
ja-juurde oslclud ümbrusest tohutu
hulgal - vanalt .matmispaigalt välji
• surnuluid:. Nende ümbeirmatmin
(pndissc vaIlikraavi (Toomeorgu) viI
iitas väljaku puHaslamisl. Kolpad
.ja teiste surnulüucle matmist korra
das Tartu ^ linn. Ta tegi seda om
f, kulu ja kirjadega. Matusepaiga tJ
histamiseks püstitati Kräuse kavai
• di järgi 1806. a, Hhtnc kuid stiiliri
' lelli.skivi,dest sammas," mis kujut£|
'väikest majakpst. Valminud mäle
lusmärki hakati nimetama rahvas]
monumendiks. \ |
Mälestussamba külge4el, on eesi
ladina, saksa ja venekeelse tekstig
vaskplaadid. , '
H:;'st!kce!ne
iud esemed, JUHATUS
•t( Vsi on kiriutai^
; Tartu: murdes> mis algab::„Siin he
gäva mitme maije rahva luid,.,i
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 20, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-05-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820520 |
Description
| Title | 1982-05-20-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
„MeleE!u" nr. 20 (1Ö81) 1$82
1L ÜLE 100 000 DOiLAR
%akoosoiekyI oli kõm
mm tähtpäevo tasumint
^ Tõhusa tukga majandusaasta põhjustas Tartu Colkge'i pea-koosolekul
mõtte, kas mitte maksta välja eesti ühiskonnalt saabud
laen, ütles esimees arhitekt Elmar TampõM andes informatsiooni
.eieElule"o , . i .
Kalev-Estienne võimlejad Sirje Järvel, Monika Kask, Unda Makk, linda Halling ja Patrida \Herhstred „ToroEto Sun'l§" avaldatud
Kalev-Estieime võistlusvomlejad
on juba kolmandat aastat Kanada
meistrid ja Ontairo provintsi meistrid.
Tünnustuskir j adega vääristamise
banketil esinesid kavalises osas
Kalev^Eslienne rütmillised võimlejad
nagu varematelgi aastatel.
Esinemisriihma kuulusid Karen
Vunamäe-Villmann/ Heli Oder, Anne
" Ktingla, Linda-Makk,! Linda Laur,
Sirje Järvel, Kaarj Anderson, Kati
..Tihane ja Monika Eder..
' Noortele andis auhinnad üle Onta-
-rio peaminister William Davis.
.Kalev-Estie,nne võimlejatest avaldas
kaks lehekülge katva värvilise
pildireporlaashi „The Toronto Sun",
kus sõnalises osas hinnati.Kalev-Es--
tienne't kui Kanada vanimat võimle-fnisgruppi
keda iseloomustab .graat-si,
osavus ja ilu. Klubi, mille-asuta-^
jaks ja praeguseks juhiks on Bvelyn
Koop, harrastab kahte liiki — rütmi"
iisl- ja võistlusvõimlemist. Rütmilised
võimlejad on esindanud Kanadat
alates: 1969. a. maailma-gümnasl-
' radaYlelv Maailmanäitusel Jaapanis
1970.1 a: V olümpiamängudel Münc-.
henis 1972. a.Võistlusvõimlejad said
möödunud aastail^ medalit ja noorterühm.
Kanada ü eriisilistel •meistrivõistlustel-
kuldmiedali.
Kalev-Estiennel seisab ees kevad-esineminc"
reedel, 28. mail Scneca
Gol]ege'i Minkler auditooriumis. Tallinna
.Festivalil esinevad laste- jä
icismcliste grupid koos eliitvõimlc-ialega.
Eel seisab • ka esinemine,
niaailma-gümnastraadal Shveitsis.
Evclvn Koop viibis peakohtunikü-na
ja treenerina võistlustel Bulgaarias
"ja Anu Jõe Prantsusmaal. Mõlemast
võist^lusest võtsid osa Kanada
tippvõimlejad.
ix
• Kalev-Estienne suvekursus lastele,
teismelistele ja täiskasvanutele algab
28.' juunil ja kesiab kuni 23. augustini
1— 4tundi nädalas, kaks
tundi päeval või õhtul. Informat-
.stoon: Evelyn Koop (889-7889 'eixne-iõunat)
ja L. Viinamäe (465-7020 pärastlõunat).
Kursuste.' õpetajateks
.on Evelyn Koop, Reet Altosaar, Heli
Kivilaht ja Tiina Trallman.
Taimi .Petersoo. — üMs;noorimaid Kakv-Estienne võimlejaid. Foto „ Toronto Sun'i" pildire
Ilmunud
IVAR IVASK
Hea fofõ
e
NAIMA AERU TÖÖD FOTONÄITUSEL
GI^SON HOUSEIS
— Tõesti hea foto peab andma
edasi tundeid, ütles Naima Aer „To-ronto
StarTf kaastöölisele Alice Mat-ravers'ile,
1 kes kirjutas temast seoses
Gibson House'is toimuva näitusega.
Maima Aer on selles ajaloolises
hoojies avatud esimese fotonäituse
orjganiseferlja ja peaeksponent.
Tema värviliste fotode teemaks on
puud — igaüks selgelt erinevad ja
igaüks silmatorkav oma kujunduse
lihtsuse jai värvi subtiilsusega.
'Naima Aer on organiseerinud kaks
suuremat kanada fotode rändnäitust
Ja mitmed väiksemad grupinäitused*
Ta tuli Kanadasse lapsena koos vanemate
ja ^e Elviga. Tõsine huvi fotokunsti
vastu tekkis tal teismelise-
TH. Mitmed tema fotod on avaldii-tud
trükistes. > '
Kuni M. maini avatud näitusel
ismaa lätlaste ajalehes ,>Lon-donas
Avize' i'lmus Reinis Martens^i
sulest pikem kirjutis 60-aastaseks.
saanud Arved ViirlaSu loomingust,
mida lätlased tunnevad tema teoste
tõlgetest.
Selles üteldakse muuhulgas;
Viimasel ajal oleme üsna palju
kuulnud noorte julgest vaimust Balti
riikides, eriti Eestis. Meie tunneme
kaasa valudele ja ohvritele, mida
need julged väljendused tekitavad.
Aga ilrpa' julguseta, ilma valmiduse-:
ta end ohverdada, ei ole ka kahjukj'
lootust tulevikiile.'; Viirlaid on põhjendatult
uhke julgetele noortele
Eestis. Seal, näiteks, mõni aasta tagasi
põrarjdaaluse väljaande sarjas,
millel on ifhine moto: „Keelata sõm
ei saa! Surmata sõna ei saa!" on ilmunud
tema luuletuskogu „Jääta-nud
peege ". Samuti on ka tema romaanide'j
irgi just kodumaa noorte
keskel suur nõudmine Kõike seda
inspireerib seesama julguse vaim,
mida ta sageli-m-ainib oma romaanides.
; • . •. . ^
, Viirlaid on kõigiti jõuline kirjanik.
• Loodarrie, et tal õnnestub luua veel
palju püsivaid ja tähtsaid teoseid.
Loodame, et tulevikus ka läti lug-b-jatel
avaneb võimalus vähemalt osfe-ga
nendest tutyuneda. Oma teostega
Viirlaid reastub sinna suurde vaba-d'usvõitlejate
hulka, keš ei unusta
Gibson House'is tema tööd puudest
on piiratud koopiate arvuga — mitte
enam kui 25 tükki. Nende hinnad OM
umbes 250.— dol.
Gibson House asub Sl72 Yonge St.,
põhjapool Park Home Ave., Yonge'st
läänes North York'i postkontori taga.
Näitus on 'avalud ar^lnäevadel
kl.• •9.30--5 õ. •• ^Pühapäeval •keskpan-
; vast kuni.kl.-sfe,.
omi paljusid sõpru ja võitluskaasla-si.
Neid kes \ jäid Eesti metsadesse •
ja soolaugastesse ja teistesse' võil-luspaikadesse
kogu maailmas, ükskõik'milline
võitlUsvorm ja olukorrad,
aga samal ajal teavad, et vanade
võitlejate asemele tulevad aina
uued, kes ei'kaota ühendust realiteediga,
tulevikuga.
Tõe otsimine, mis on sama kui ol=.
la oma aja südametunnistuseks, on
Viirlaiu, samuti kui iga tõsise kirjaniku
ülesanne. ''Eestlastel, samuti
nagu meil, lätlastel, ;on palju kirja-•
nikke. On olnud ,ja on praegu. Aga
praeguse meie rahvaste meeleheitli-.,
ke olemäsolu-võitluse tõlgendajana
ja saatuse kroonikuna, kui oma aja
südametunnistusena, üks tähtsamaid,^
kui mitte kõige tähtsam, on
kindlasti-Arved Viirlaid.
Poeemid
Hind $8.00. Posti teel tellides
;. pluss saatekulu 5L05: .'
. Kassett
Hind U1.00 pluss Ont. müügi-maks
Wo.-
mmqll „Meie Elu" Mmm%
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
Tegevuse ülejääk oli seekord erakordselt
suur — üle. 100 000 dollari,
mis võimaldab laiemalt mõtelda sel°
le kasutamise küsimust. Kuna üksikisikute
ja>organisatsioohide käest:
saadud laen $126 932, mis tuleb tagasi
maksta 1997..a. lõpul on7-protsen»
diline, on neid kes healmeelel ta^
haks oma raha. varem kätte saada.
Eriti kui Tartu Gollege'iI: omad reservid
teenivad praeguste- intresside
juures poole rohkem. "Mõtte leidis
siiski vastuseisu esimees soovitas
küsimust -aasta kestel kaaluda ja
arutada ning järgmisel peakoosolekul
selle juurde taas" tagasi tulla
Praegu jääb liikmete j a Hikmesorga-nisatsioonide
majanduslik .vahekord,
Tartu College'iga seniseks.
ülejäägist kanti §50000^ kapitaalremontide
fondi, mis on nüüd |100-
000 - ja nähtud ette hoone torustiku
uuendamiseks.
: Kuidas oli: võimalik • mil hea ma°
jandusaasta?
Aluseks on muidugi tõik, pt Tartu
CoUege ehitati arvestades jätkuva
inflatsiooniga. Esimene hüpoteek
on |i3.220.11 (Central Mortgage and
Housing Corporation) 6 7/8 tähtpäe-
.vaga 1. jaanuar 2019. Võlakohustus
$224.925 (Bryce Valley Holdings
Ltd.) 7% pideva mahamaksuga kuni
15. septembrini 1992. a. ja seeria „A"-
võlakohustused .liikmetele $126.932
intressiga 7% tähtpäevaga 1. dets.^
1997. ^
Vaatamata soodsatele laenudele
piirab tulusid elukalliduse tõus ja
üüriseadus, mis määrab üüride tõstmise
6 protsendile, kuid kulud tõusid
9%. Kuna võistlejad on kadunud,
on Tartu College ruumid olnud
kõik välja üüritud ja aitab;eriti suvi-
. ne tegevus. Aastavahetuse bilanss
oli tasakaalus 14.153.400 näidates ülejääki
S108.602.
VALIMISED ' -
Peakoosolekul, millest võtsid osa
üle poolesaja akadeemihstei organisatsioonide
esindajat,'valiti 17-lük-melisse
nõukogusse: A. Truuvert
Korp! Vironia, J. Pahapill --Korp!
Frat. Estica, E. Mägi, E. Tampõldja
R. Viksten — korp! Sakala, K.
Kanro — korp! Ugala, P. Eiriola
korpi Rotalia, dr. 0. Trass — korp-d!
Liviensis, Frat. Tartu^nsis ja Leo-,
la, G. Mitt^— korp! Revelia, Asta
Toppi — korp! Eiliae Patriae, l)lle
Todmver — korp! India, Mai Jahs-sen
— korp! Ämicitia, R.'Piiroja —
EÜS, A. Irs — ÜS Liivika, Laine
Pant, Silvja Meema — pNÜS.
Pärast peakoosolekule järgnenud
ühist õhtueinet kõneles dr. Roman
Toi tänapäeva probleemidest hariduselus.
ms KÜLASTAJAT SAADETI
LÄTIST VÄLJA
Lääne-Saksa ajaleht „ Westfähliscihe Nachrichten' avaldas hiljuti
ülesvõtted ja informatsiooni kahest kodumaa külastuselt tagasi
saadetud läti noorest. Varsti pärast seda New Yorgi läti ajaleht
,„|.aiks" avaldas üksikasjalise intervjuu jä kirjelduse väljasaatmi-
•se-käigust. ..• . /\ . • v. J--
Riia julgeolekupolitsei — KGB, ke- Lehitsedes konfiskeeiritud raama-da
lätlased nimetavad Ceka'ks, saa- tuid tehtud müstilisi teleforiikõne-tis
3. aprillil maalt (külastuse kes-, sid. -Ülekuulamiste käigijs näiline
kel) välja 2 Münsteri (Lääae-Saksa) heatahtlikkus vaKeldunud' kurjade
läti gümnaasiumi õpilast — 17 a. v. ähvardustega. Küsitletud kas neil ol-
Harald Ozols'.i, elukohaga Kanadas nud mingeid sidemeid läti õpetaja
(Calgar>') ja 18 a. v. Martins Sü- KIavins'iga, kes olevat GIA agent.
mans'i (Chicago). Mõlemate süüks: Nimetatud ka teisi nimesid. Viimaks
oli nõukogude seaduste nkkumi^^ mõlemadpandud kiFJutama selgitus-
, • , ';; kirja —Imidah^
.M'o emad nc>ored grup^ vue t^se ;. j,^33^_ ^ ^ ^ ^ i ^ otstarbeks, kellele
Lati kiüastB]aga; alustasid ^29. mart-; ^ ^ ^ ^ Mõeldud. Tulmid alla kirju-:
sii seadusliM, v i M ' tada dokumendile, kus röhutatud, et
MunsteristJabr Saksamaa,.Vars^
^^^^-^^•f^o^:}^^m^ : sesissetoomisega nad peavadlahku^
de Liidiyjiir^aamas^Grochiis^a^^^^^^
ebameeldivad^ sekeldused. Ttohvrite nadei nõustuks lahkuma nende asja
ja^ seljakottide kontrohjadavasta-^^^.^,^
sid ja konriskcerisid kaasa voetiid prokurörile . '
vaba sõna — Münsteri õpilaste aja- " ^
lehe ,4fisas'v Ameerika magazini - SAADETI VAUA ; |
,,Mewsweek'',, läti ajalooraamatuid mõlg-'
„Välguse" aktsiooni lendlehti, jä lää- mad noored saabusid hotelli, kus ees
nemaailma moodsaid (pop).heliplaa- olid juba Inturistl ametnikud, kelle
te kui ka kirju sõpradele. ' - saatel nad kiires korras toimetati
Selliseid konfiskeerimisi: on^toi-^'^^^
munud ka-varemija 7.1iikmeline: ''^^^^
grutp võis oma teekonda jätkata ai. Zf " ^ f ^ ^ ^ f ^ ^ õ e t u d yastu. Sa.
vatävas rahus. ^ : muti Inturis^
= huvitust Jiolme ettemakstud,, kuid
Riias Inturisti hotellis .,|:-atyijä" kasutamata jäänud-päeva eest Riias. •
paigutati kõik külastajad 11, korru- r - i - ^ ^ ; . . / ..
,,Laiks : Munsteri kirjasaatja^
raid 0. 16. korrusele — nende tubades
olevat veetorud rikki läinud.
• I.
Reedel, 2. aprillil mõlemad said
ja rahulolematust. Eriti see avalduvat
V noorte ajalehtedes y,Padomiu
JaUnatne'' (Nõukogude; Noored) ::ja
„Padomju Latvijas Komunists"^
LSv;
Arved Viirlaid kirjanike komssai
(Taivmi) sa&mL r •
bmketü T&ipeis Formoom
küt'sei ilmuda nõukogude viisade •.(N^õukogu^e'Läti kon^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-05-20-04
