1985-01-31-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i 31. lAANUAKIi THURSDAY, JÄNUARY 31 „MeiB Elu" nr.5 (1822) 1985
Kiri Quebecist
Kas keelata suitsetamist
või mitte?
See küsimus on kerkinud päevakorrale
Suur-Montreali liikmeslin-nade
volikogudes. Suurimast neist,
Montrealis, on juba ammu kehtimas
sundmäärus, mis keelab suit
setamise kaubamajades, kuid nii-lega
oleks Cote St. Luc esimeseks
munitsipaliteediks Suur-Montrealis,
kus suitsetamine avalikes kohtades
keelatud. Selle, iseenesest vähetähtsa
seiga juures väärib tähelepanu
see, kuidas mitte suitsetajad kõikjal
Foölsadsi gaidi ja kellakest esitasid „ T a l i h a r | a l " iuul©= ja laulupõimiku „Gaidluse teel",. Foto — 0 . Haamer
kaua, kui deviis - „Kundel on alati ikka enam ja enam oma õiguste eest
välja astuma hakkavad. Üks uurimisinstituut
Ameerikas ennustas hil-juti,
et veel enne käesoleva sajandi
lõppu muutub suitsetamine kõigis
avalikes kohtades Põhja-Ameerikas-keelatuks.
Ja seda peaasjalikult just
•mittesuitsetajate pealekäimise mõjul,
ja põhjalikuma arusaamise tõttu
tubakasuitsust kontamineeritud õhu
sissehingamise kahjustavast mõjust
tervisele.
TALIHARI '85
Eesti Gaii le Kogu Kanadas
Koondise iga-aastane suurüritus —
«Talihari" 27. jaanuaril Eesti Majas
oli oodatud sündmuseks ja tõi
kokku rohkearvuliselt osavõtjaid.
Lumine Eesti Maja parkimisplats
täitus peagi varakuitsaabunute sõidukitest,
sest parkimisel ei püütud
olla väga kokkuhoidlik parkimis"
ruumi kasutamiseL
Eeskava algas küünalde laudsi-del
süütamisega noorte rahvarõivais
neidude poolt. Gdr.Lisanne
Vaheri/ avasõnadele järgnes gdr.
Hilja Kuutmal sõnavõtt, kes pilti-kult
võrdlek eesti gaidlust puuga,
mis võrsus tugevaks tammeks/Saa-vutused
ergutasid enesealgatust.
Võõrsil tuli hoida kasvav puu paen-duvana,
kuid siiski tugevana. Aastate
jooksul on puust murdunud
oksi, kuid on ka võrsunud uusi oksi.
Eesti gaidlus püsib!
färgnes luule- ja laulupõimik
„Gaidluse teel. mille seadnud
ngdr. Siiri Lepp ja milles kaastegevad
poolsada osalist, pakkudes
väga nauditava meeleolurikka elamuse.
Tiina G.
Marie „La Cenqtiataiiite".
saatis Ingi-Mai lioorand. Kalle Vii»
res deklameeris M. Underi luuletu-se„
Sõit hommikusse", sopran Evi
Valge, keda klaveril saatis Margit
Viia, laulis T. V^ttiku „Laul sõnajalaõiest"
ja J. iPakü„Sina oled
kelm". J. Aaviku „Teelahkmel"
esitas klaveril Ingi-Mai Loorand.
Kõik ettekanded said teenitult
kuulajaskonna tunnustava ja ergutava
aplausi.
Kava viimase numbrina esitas
„Estonia" Segakoor dr. Roman Toi
juhatusel „Uhte laulu..." (R.
Räts),„Kiigadi-kaagadi" (sdn. R.
Toi), ,,Kungla rahvas" (sdn. R. Toi)
ja „Kalurineiu" (P. Ardna). Viimast
saatis klaveril Margit Viia ja solistiks
oli Evi Valge. Koorijuhi üleskutsel
laulis kuulajaskond „kungle
rahvana" innustatult kooriga kaasa.
Mitte lõppedatahtvat aplausi ei
suutnud vaigistada ka viimase pala
kordamine.
Esinejatele annetati tänutäheks
lilli ja südamlikke tänusõ^nu ütles
kõigile Siiri Lepp.
Eeskavale järgnes koosviibimine
kohvilauas.
luar on Hcaesoleval aastal Hamiltonis
kujunenud peakoosolekute
kuuks. Nii toimus see Võitlejate
Ühingul — 13-dal ja Pensionäride
Klubil— 17-dal jaanuaril
Võitlejate Ühingu peakoosoleku
alguseks oli kiriklasse kohale tulnud
ligi kakskolmandikku liikmeskonnast
ja kvoorumi osas ei tekkinud
küsimust. Ühingul on tavaks tähistada
liikmete ümmargusi sünnipäevi
ühiselt ja kuna .esimees A. Jurs oli
jõudmas oma 70-da sünniaasta kün-toomiseks
Ešto-le ja teine sügisel —
jõulurõõmuks. Ka laekurile avaldati
kiitust, korraliku ja täpse arvepidamise
eest. Järgnevalt esitatud eelarve
kinnitati ühel häälel.
Koosolek valis tagasi senise juhatuse.
Kohal algatatud küsimuste osas
tekitas teatud elevust raamatu:Eesti
vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas"
väljaandmise asi. Raamatu P^^^gu meie pakilisemate akt-kohta
andis selgitust A. Jurs, kelle sioonide hulka;
südameasjaks on olnud juba mitu @ selgitustöö suitsetamise kahju-aastat
vastava materjali kogumine. Hkkuse kohta oleks eelistatavam
Ta seletas, et senini on juba kokku sundmSärustest jne. jne.
õigus" ~ kehtib ka suisetamise
kohta, peab suitsetamise keelust
kinni ainult ostjaskonna kombe-kam
ja ennast distsipliiniv osa.
Suitsetamise keelamise ettepanek
kõigis avalikes asutusis hääletati
hiljuti Montreali linnavolikogus
maha.
Suitsetamise õiguse reguleerimine
sundmääruste varal nii, et lambad
säästetud oleksid ja hundid söönud",
näib olevat raske ülesanne ja sellepärast
pole omavalitsuste juhtidel olnud
suurt huvi seda tundlikku küsimust
ülesse võtta. Sellekohane ring-küsimus
linnapeade hulgas tõi ainult
põiklevaid vastuseid, nagu:
® suitsetarnise õigust ei peaks
seadusandlusega reguleeritama;
® küsimus peaks lahendatama vabatahtlikkuse
põhimõttel;
©oleks mõttetu kehtestada määrusi,
mille täitmise järelvalvamine on
võimatu;
® suitsetamise keelu küsimus ei
nisele, siis rohke osavõtt võis tingi- ^tulnud üsna rohkesti mitmesuguseid
tud olla soovist, näidata lugupida- huvitavaid kirjutisi endiste rinde-võitlejate
jutustust näol — lahingutest
eesrindel, seiklustest tagalas,
elamustest haiglates, vangilaagrites,
dp-kasarmutes ja mujal. Samuti on
I Siwrt
„Ontarlo Gup.'i" ujumisvõistlus-ite
seeria teine võistlus peeti l l r l 3,
jaanuaril Etobicoke ujulas. Eesti
ujujatest võistlesid seal Maria
Lembe, Valia Reinsalu, Kia Puhm,
Ken Ahlberg, Hillar Lainevool ja
Kanada meister rinnuliujumises
Cindy Õunpuu, kes võitis kolm esikohta.
\
KarikavõiWlused ei ole norote va-ousegrup^
pid^le, vaid kvalifitseeritud
võistlejatele, kes enne oma aladel on
saavutanud nendele võistlustele ettenähtud
ijormid. Võistlused on klubi-devahelised
ja koosnevad neljast erinevast
võistlustest, Kaks nendest /
peetakse sügise- ja talveperioodil 25
m ujulas (Short Courše) ja kaks kevade-
ja suveperioodil 50 m ujulas
(Long Coürse). Esimene nendest
võistlustest toimus möödunud aastal
, novembris Sudbury's. Kolmas toimub
mais jai viimane juulis, mis peetakse
juba 50 m ujulas (Long Course).
Nendel võistlustel ei anta ihdivi-duaälauhindasid,
vaid arvestatakse"
klubidele ainult kaheksa esikohta finaalis
ja kaheksa järgmist lohutus-finaalis
(Consolation final) vastava
võidupunktide süsteemi alusel.
„OntarioClup*i" võidab klubi, kes
neljal võistlus J1 kogusummas on saavutanud
kõige rohkem võidupunkte.
Kuna klubidele oli võidupunktide
saavutamine väga^ oluline, siis treenerite
poolt pandi (Võistlejad võistlema,
peale nende erialade, ka mitmetele
teistele ala'dele. Etobicoke's pee=
tud võistlustest võttis osa 23 klubi,
kogusummas 304 võistlejaga.
Eestlased, kes jõudes finaalidesse
või lohutusfinaalidesse jä sel teel
saavutasid. oma klubidele võidupunkte,
saavutasid järgmisi tagajär-
Gindy õunpuu (18-aastane) võitis
kolm esikohta: 1. 100 m rin-
Buli ~ 1:13,30. Osavõtjaid 51. 2. 200
m rinnuli — 2:35,06. Osavõtjaid 50.3.
400 m k^mpleksstiili teateujumises,
võisteldes Etobicoke A naiskonnas,
ujudes rinnuli. Naiskonna aeg —
4:31,45. Võistles 21 naiskonda. Tuli
5-ks ujudes E^tobicok^ B 400 m va-baltujumise
teateujumise naiskonnas.
Naiskonna aeg4:06,34. Osavõtjaid
llp naiskdnda. Tuli 8-ks 100 m
lumises ~ 1:07172. Võitja aeg
— 1:05,33. Osavõtjaid 85. Lohutus-finaalis
tuli esimeseks 200 m indiv.
— 2:19,47. Osavõtjaid 91. Tuli viiendaks
200 m liblikujumises — 2:29,49.
Võitja aeg 2:14,17r Osavõtjaid 49.
Maria Lember,(19.a.] — tuli 8-ks
800 m vabaltujumises — 9:18,01.
Võitja aeg 8:48,84. Osavõtjaid 3.5.
Kia Puhm (12.a.] - tuli löhutusfi-naalis
J<aheksandaks 200 m seliuju-mises
— 2:34,70. Eelvõistlusel saavutas
aja 2:32,56. Võitja Jen Cambell
18 a. - 2:18,97. Osavõtjaid 54. Peale
selle saavutas oma isiklikud rekordid:
100 m seliliujumises - 1:12,79
Can. Jun. Nat. Time], 100 m liblikujumises
— 1:14,85, 200 m indiv.
kompleksstiilis — 2:42,77 ja 400 m
indiv. kompleksstiilis — 5:29,86.
Hillar Lainevool (19.a.) — tuli-finaalis
viiendaks ujudes 400 m teateujumise
North York'i klubi B meeskonnas.
Meeskonna aeg — 3:47,75.
Võitja meeskonna aeg — 3:35,24.
Võistles 14 meeskonda. Lohutusfi-naalis
tuli seitsmendaks 100 m vabaltujumises
— 56,90. Võitja aeg
51,99. Osavõtjaid 66.
Ken Ahlberg (16.a.) - tuli lohutus-finaalis
viiendaks 100 m vabaltujumises
— 56,73. Võitja aeg - 51,99.
Osavõtjaid 66.
Klubidevahelisel võistlusel tüli
esimeseks Etobicoke S.Club 971,5 p.,
teiseks North York A . Club 854 p. ja
kolmandaks London Y.A. Club 777 p.
HARALD RAIGNA
mist mehele, kes Ühingut on juhtinud
pidevalt juba kaheksateistkümmend
aastat.
Pärast traditsioonilist avalaulu ja
surma läbi lahkunud kaaslaste mälestamist
asus koosolekut juhatama
A. Jifrs ja protokollima F. Koger.'
Ülevaatlikule tegevusaruandele,
mille sekretär koosolijatele oli välja
jaganud aastalõpu ringkirja näol, andis
täiendavaid seltusi esimees.
Möödunud aastal lahkumisi eiolnud,
küll oli aga juurde tulnud kaks uut
liiget, tõstes liikmete arvu 49-le. Silma
paistis aruandest Ühingu esindajate
rohke osavõtt rahvuslikust Ja
vabadusvõitluslikust tegevusest väljaspool
oma Ühingut. Eriti suure panuse
oli andnud, esimees A. Jurs —
Esto '84 peakomitee liikmena, Vab.a-dusmarsi
peakorraldajana, EKN
abiesimehena, Seedrioru „Suvehar-ja"
organiseerijana jne. Hinnates tema
tublit ja ohvrimeelset tööd, avaldas
koosolek talle tänu ja kiitust
tugeva aplausiga. .
Laekuri poolt ette kantud kassa-aruandes
esines, sissetulekute poolel,
märkimisväärne summa, annetatud
anonüümse daami pooh tema
viimases sõjas langenud venna mälestuseks.
Väljaminekutest võiks ni-'
Ainuke linn, kus päevakorral qn
suitsetamise ulatuslikuma keelu
sundmääruse kehtestamise küsimus,
on Cote St. Luc, kuid ka seal pole
linnavolikogus selle küsiinuse kohta
kirjutisi nende eriüksuste kohta, kus üksmeelt. Kui suitsetamise keeldu
eestlased on teeninud jne. Praegu on pooldaval fraktsioonil korda läheb,
materjali juba trükivalmis saetud seda määrust läbi suruda, siis keela-umb.
500 trükilehekülje ulatuses ja lakse suitsetamine restoranides, poo-raamatu
ilmumine on ette nähtud dides, pankades, tõstukites ja taksi-eeloleval
kevadel. Muret tekitab aga autodes, välja arvatud olukorrad, kus
kõrge trükikulu. Nii läheks 1000 eks.-^suitsetajad ja mittesuitsetajad ükstei-metada
toetusi: „Helletajate" laulu- /dust.
grupile — heliplaadi valmistamiseks;
skaudi-noortele — maailma-laagrist
osavõtmiseks; EKN-le; Balti
Vabadusliidule; Hamiltoni Segakoorile
jne. Ka oli aruandest läbi
kantud kaks korjandust invaliididele
— kogusummas S 4,106.-, millest esimene
teostati kevadel invaliidide
maksma ligi $20,000.-. Sellepärast on
hädati vaja toetust. Üleskutse eehel-'
imiste kogumiseks ja toetuste hankimiseks
on välja saadetud võitlejate
keskustele vabas maailmas.
Selle järele ringi käima pandud
eeltellimise leht andis rõõmustava
tulemuse. Enamus koosolijatest olid
end märkinud tellijateks, sealsamas
ette tasudes raamatu hinna — S35.-.
Arvestades liikmeskonna nii positiivset
suhtumist, võib vast
loota, et see küsimus ka mujal soodsat
vastukaja leiab ja trükkimise raskustest
kiireh üle saadakse. Arutelu
viis selleni, et koosolek otsustas anda
Ühingu summadest $3000.- laenuna
raamatu väljaandmise toetuseks. Ka
leidus liikmete hulgas mehi, kes olid
valmis andma toetust isikliku laenu
näol, kui selleks peaks olema vaja-sest
vaheseintega eraldatud on. Sel-
„ME8E ELU" ESINDAJA
MONTREALIS
KARL UTSA
i875 Cavendish Blvd. Apt. 80^
Montreal, P.Q. H4W 2X9
TeL (514) 488-6228
PAKASE VINGERPUSS
POSTIVALITSUSELE
Viimane suurem lumetuisk kattis
oma valge vaiba alla kõik, mis täna*
vai või tänava ääres leidus. Kõnniteede,
hekkide ja hoonete sissekäikude
kontuurid olid ainult aimatavad
üha kasvavate hangede all. Poole
kereni olid lumme maetud ka umbes
kaks ja pool tuhat postkasti Suur-
Montreali ja selle ümbruskonna asulate
tänavail. Elu pidi aga käima
edasi ja läbi sügava lume sumades
käisid montreallased oma igapäevse
postiga kirjakaste täitmas. Mis aga
puutub postkastide tühjendamisse,
siis sai see toimuda ainult sel määral,
kuipaljudele kastidele postiauto
juurde pääses ja kui kiiresti jõuti lund
kastide ümbert ära ajada tühjenda-miseklapi
juurde pääsemiseks.
Vahepeal aga ilm muutus. Koos
temperatuuri langemisega raskenes
kastide tühjendamise töö, sest paljude
kastide tühjendusklapid osutusid
kinnijäätanuiks, Kui lõpuks ometi
kõik kastid arvati tühjendatud olevat,
selgus järgmisel hommikul, et
veel sadakond kirjakasti siin ja sea
hangedes tühjendamist ootasid.
See avastus põhjustas järelpärimiste
laine mitniesugustele postiasu-tistele
ja sai uudistejanuste reporterite
huviobjektiks. Üks agar reporter
leidis ühe kinnijäatanud postkasti
Pointe Claire'ist ammu pärast seda,
kui juba kõik kastid ametlikult tüh-jendatuiks
olid kuulatud.
Nagu postivalitsus seletas, ei olevat
sellist postkastide massilist kin-nikülmumist
kunagi varem esine-
'nud. ^
Ärgake talveunest, leidurid ja potentsiaalsed
leidurid! Kanada oofab
teilt meie ilmastikuoludele sobival.
. pakasekindlat postkasti.
-ts-
ALASKA
Igasugused elektritööd, parandused,
(iJuendusQd, kodudes või ett®v5t®tes.
Tel 762-9190
Lic. E1044
Balti suusavõistlused sel aastal
toimuvad laupäeval,2. ja pühapäe-va!,
3. veebruaril Deviis Elbow's algusega
mõlematel päevadel kel! 11
hom. MäesõiduvÖistlused toimu-vad
laupäeval ja korraldatakse lätlaste
poolt. Osavõtuks registreerida
kohapeal hom. kell 1/2 9 — 1/2
10. Murdmaavõistlused peetakse
pühapäeval, registreerimisega kell
9 —10 hom. Samal ajal peetakse ka
eestlaste omavalielised võistlused.
Murdmaavõistlused korraldatakse
T.E.S. Kalevi'i Süusaklubi poolt.
XE.S, KALEVI SÜUSAKLUBI
Koosoleku ametliku osa lõppedes
jätkus omavaheline koosviibimine
kohvi ja suupistetega. Pearõhk langes
esimehe sünnipäeva tähistamisele.
Pärast-„elagu" laulu, anti juubilarile
üle traditsiooniline tervituskiri
ja kingitusena liikmeskonna poolt
suuremamõõduline isikupärase
kunstilise voolinguga nahkalbum
ning lisaks veel kangemat jooki.
Rõõmsam.eelne ja sõbralik olemine
vältas mitu head tundi.
PENSIONÄRIDE KLUBI
Pensionäride Klubi peakoosolek
oli kokku toonud 30 liiget, juhatas
õpetaja T. Nõmmik, protokollis H.
Viitre. Aruande tegevusest andis esinaine
H. Kleiner. Möödunud aastal
olid Klubi liikmed, peale iganädalas-te
kooskäimiste ning käsitöö-, võimlemise-
ja bridzhiringide tegevuse
veel tublisti kaasa aidanud, kohaliku
Eesti Seltsi üritustele, eriti einelaudade
korraldamise osas. Samuti oli
Klubi liikmetel tõhus osa täita läinud
suvel aset leidnud ülelinnalise
4®l-683^ „Homecomingu" paraadist osavõtmisel.
Rahalise aruande esitas laekur
921-7777 V. Vurma ja revisjonikomisjoni
_ protokollMuges ette A. Soosalu.
Eeloleva tegevusena on esiotsa ette
nähtud loterii ja käsitööde näitus
märtsikuus, ühine väljasõit kunagi
suvel, seltskondlik kohviõhtu, mida
püütakse sisustada mõne sõnalise
või muusikalise ettekandega, jne.
Muidugi jätkuvad korrapärased kok-
Toronto Eesti Õngitsejate & jahi- kutulekud neljapäeviti kiriklas, kus
meeste Klubi korraldab esimese ka- arendatakse eelpool nimetatud huvi-lapüügi
võistluse sellel aastal Simcoe ringide tegevust. Esinaiseks valiti jäl-järve
jääl Royal Beach'is 9. veebrua- le tagasi Hilda Kleiner ühel häälel,
ril. Võistlus toiniub Kaljo Laanemet- Uue juhatuse koosseisu kuuluvad
sa mälestusrändauhinnale ja klubi esinaise ettepanekul: Helmi Ahman,
poolt väljapandud auhindadele. • Aliide Lauk, TheodorMaripuu, A l -
Võistluseks koguneda kell 7.30 hom- bert Parras, Meinhard Pihlak, Varju
mikul Virginia Beach'ist järvele mi- Reio, Juhan Roosimägi, Helmi Viitre
neva tee otsal järve jääl parkeerimise, ja tagavarallige Elme Steinberg. Re-platsil.
Lähemat informatsiooni visjonikomisjon: Alfred Soosalu,,
võistluse kohta antakse kogunemis- Magda Michelis ja Gustav Randoja,
kohal. Pärast võistlust palutakse ko- Liikmemaksu otsustati tõsta ja see on
guneda Royal Beach'iF. Aadli suvila- nüüd - $4.- aastas,
juurde. Sujuvalt kulgenud koosolekule
JUHATUS järgnes ühine kohvilaud.
2. ja 3. veebruaril
dr. M. Leesment
9. ja 10. veebruaril
dr. R. Vanaselja
. . 0 > s 0
, Alaska, karm, taltsutamata, uurimata.
Alaska nimi tuleb Aleuti keelest
,,A-la-as-ka" — suurmaa. Ning
suur ta on, 580,000 ruutmiili, rohkem
kui kolmkümmend korda suurem kui
Eesti. Alaska ei ole ainult suur pindalalt
vaid ka kõrguselt. Mt. McKin-ley
oma 20,300 jalaga on kõrgeim
Põhja-Ameerikas.Yukon, pikem jõgi
on 1800 miili pikk. Igijää väljade ja
jääjõgede hulk on üks suuremaid
maailmas.
Põgusa läbilõike Alaska maagi-kast
võib saada laevaga risteldes läbi
väinade. Mitmed laevaliinid pakuvad
selleks võimalusi. Seitsmepäe-valist
reisijOlenevalt maitsest ja rahakoti
vastupidavusest,võib sooritada
S750 eest või selle eest võib maksta
$3400, olenevalt aastaajast, laevast,
kajuti asukohast ja kajuti suurusest.
juneau, Alaska pealinn on peaaegu
iga ristlemislaeva peatuskohaks.
Juneau on arvatavasti kõige
maalilisemaks pealinnaks USA-s ja
on hoidnud oma ,,gold-rush" karakteri
uute kõrgehituste kõrval. Linn on
. nimetatud kurikuulsa kullakaevaja
Joe Juneau järele, kes nuttis, kui ta
arvas, et tal oli rohkem kulda, kui ta
seda oma eluaja jooksul kasutada
saaks. Tal aga ei olnud, sest ta suri
pennita. Juneau peatuse hulka kuu-
' lub ka külaskäik Mendenhairi'suurejoonelise
glacier'i juurde — jäälius-val
indiaanlaste seedri koortest korvid,
originaalsed ,,silk screen" esemed,
kullatükkidest ehted, eskimo ja
indiaanlaste nikerdused. Võimalus
jalutada ,,Creek" tänaval-üks Ketc-hikani
peatänavatest, aga ehitatud
postidele jõe peal. Tänav oli varemalt
tuntud oma lõbumaja poolest, kus
Black Mary, Dolly, Frenchie ja teised
tegid Oma tööd rohkem kui pool
aastasajandit. (Maja ise on püsinud,
kuid avatud ainult vaatamiseks.
Suurepärane ürgloodus Misty Fjordis
on võibolla kõige meeldejääva-,
maks osaks rlstlemislaevade teekonnal.
Merelõvid ronivad kaljudel ja sageli
võib näha ameerika kotkast.
Alaskas on neid rohkem, kui kõikides
teistes osariikides kokku.
Tänapäeva Skagway erineb 1898
aasta Skagwray'st ainult oma vaikusega,
mil kullaavastamine Alaskas
tõi siia üle 20,000 õnneotsija. Siin
kõndides, puuplankudest kõnnitell
võib külastada vanu kõrtse, hotelle,
ärisid ja tuletada meelde möödunud
aegu. Võimalus on ka Chilkat indiaanlaste
külastamiseks, et nautida
nende tantse ja küpsetatud lõhet. '
Merel jätab sügava mulje Tracy
Arms fjord. Graniit kaljud tõusevad
otse jääsinisest veest tuhandete jalgade
kõrgusele.
Vancouver, B.C. alg- ja lõpppunkt
suuremale osale ristlemislaevadele
Teadaanne
kalasportlastele
tik, milline on \1 miili pikk ja ta lõpus Alaskasse, on kindlasti oma .500,000
1-1/2 miili lai. elankikuga Kanada kõige rahvusva-
Ketchikan on koht ostude tegemi- helisem linn. (lähemalt reisist kuulu-seks.
Soodsate hindadega on saada- tuses).
ism
RISTLE ALASKAS
7 päeva Vancouver B.C.-st 21. juunil M.V. STARDANCER'i pardal
Bella Bella, Juneau, Skagway, Tracy Arms, Ketchikan, Misty Fjord;
saabub tagasi 29. juunil, et jõuda puhanult Portlandi Päevadele.
Sisemised kajutid alates US $795 isikult kahekesi kajutis,
välimised US Sl 295
RESERVATSIOON VAJALIK ENNE 21. VEEBRUARI koos $250
sissemaksuga.
Informatsioon: Snternational Tours of Bellevue (206) 747-0606
14339 NE 20 St. Bellevue,WA 98007
Meelsasti korraldame ka reise Eesti Päevadele ja muid külastusi.
EINO ja T. ENE MOKS
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 31, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-01-31 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850131 |
Description
| Title | 1985-01-31-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
i 31. lAANUAKIi THURSDAY, JÄNUARY 31 „MeiB Elu" nr.5 (1822) 1985
Kiri Quebecist
Kas keelata suitsetamist
või mitte?
See küsimus on kerkinud päevakorrale
Suur-Montreali liikmeslin-nade
volikogudes. Suurimast neist,
Montrealis, on juba ammu kehtimas
sundmäärus, mis keelab suit
setamise kaubamajades, kuid nii-lega
oleks Cote St. Luc esimeseks
munitsipaliteediks Suur-Montrealis,
kus suitsetamine avalikes kohtades
keelatud. Selle, iseenesest vähetähtsa
seiga juures väärib tähelepanu
see, kuidas mitte suitsetajad kõikjal
Foölsadsi gaidi ja kellakest esitasid „ T a l i h a r | a l " iuul©= ja laulupõimiku „Gaidluse teel",. Foto — 0 . Haamer
kaua, kui deviis - „Kundel on alati ikka enam ja enam oma õiguste eest
välja astuma hakkavad. Üks uurimisinstituut
Ameerikas ennustas hil-juti,
et veel enne käesoleva sajandi
lõppu muutub suitsetamine kõigis
avalikes kohtades Põhja-Ameerikas-keelatuks.
Ja seda peaasjalikult just
•mittesuitsetajate pealekäimise mõjul,
ja põhjalikuma arusaamise tõttu
tubakasuitsust kontamineeritud õhu
sissehingamise kahjustavast mõjust
tervisele.
TALIHARI '85
Eesti Gaii le Kogu Kanadas
Koondise iga-aastane suurüritus —
«Talihari" 27. jaanuaril Eesti Majas
oli oodatud sündmuseks ja tõi
kokku rohkearvuliselt osavõtjaid.
Lumine Eesti Maja parkimisplats
täitus peagi varakuitsaabunute sõidukitest,
sest parkimisel ei püütud
olla väga kokkuhoidlik parkimis"
ruumi kasutamiseL
Eeskava algas küünalde laudsi-del
süütamisega noorte rahvarõivais
neidude poolt. Gdr.Lisanne
Vaheri/ avasõnadele järgnes gdr.
Hilja Kuutmal sõnavõtt, kes pilti-kult
võrdlek eesti gaidlust puuga,
mis võrsus tugevaks tammeks/Saa-vutused
ergutasid enesealgatust.
Võõrsil tuli hoida kasvav puu paen-duvana,
kuid siiski tugevana. Aastate
jooksul on puust murdunud
oksi, kuid on ka võrsunud uusi oksi.
Eesti gaidlus püsib!
färgnes luule- ja laulupõimik
„Gaidluse teel. mille seadnud
ngdr. Siiri Lepp ja milles kaastegevad
poolsada osalist, pakkudes
väga nauditava meeleolurikka elamuse.
Tiina G.
Marie „La Cenqtiataiiite".
saatis Ingi-Mai lioorand. Kalle Vii»
res deklameeris M. Underi luuletu-se„
Sõit hommikusse", sopran Evi
Valge, keda klaveril saatis Margit
Viia, laulis T. V^ttiku „Laul sõnajalaõiest"
ja J. iPakü„Sina oled
kelm". J. Aaviku „Teelahkmel"
esitas klaveril Ingi-Mai Loorand.
Kõik ettekanded said teenitult
kuulajaskonna tunnustava ja ergutava
aplausi.
Kava viimase numbrina esitas
„Estonia" Segakoor dr. Roman Toi
juhatusel „Uhte laulu..." (R.
Räts),„Kiigadi-kaagadi" (sdn. R.
Toi), ,,Kungla rahvas" (sdn. R. Toi)
ja „Kalurineiu" (P. Ardna). Viimast
saatis klaveril Margit Viia ja solistiks
oli Evi Valge. Koorijuhi üleskutsel
laulis kuulajaskond „kungle
rahvana" innustatult kooriga kaasa.
Mitte lõppedatahtvat aplausi ei
suutnud vaigistada ka viimase pala
kordamine.
Esinejatele annetati tänutäheks
lilli ja südamlikke tänusõ^nu ütles
kõigile Siiri Lepp.
Eeskavale järgnes koosviibimine
kohvilauas.
luar on Hcaesoleval aastal Hamiltonis
kujunenud peakoosolekute
kuuks. Nii toimus see Võitlejate
Ühingul — 13-dal ja Pensionäride
Klubil— 17-dal jaanuaril
Võitlejate Ühingu peakoosoleku
alguseks oli kiriklasse kohale tulnud
ligi kakskolmandikku liikmeskonnast
ja kvoorumi osas ei tekkinud
küsimust. Ühingul on tavaks tähistada
liikmete ümmargusi sünnipäevi
ühiselt ja kuna .esimees A. Jurs oli
jõudmas oma 70-da sünniaasta kün-toomiseks
Ešto-le ja teine sügisel —
jõulurõõmuks. Ka laekurile avaldati
kiitust, korraliku ja täpse arvepidamise
eest. Järgnevalt esitatud eelarve
kinnitati ühel häälel.
Koosolek valis tagasi senise juhatuse.
Kohal algatatud küsimuste osas
tekitas teatud elevust raamatu:Eesti
vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas"
väljaandmise asi. Raamatu P^^^gu meie pakilisemate akt-kohta
andis selgitust A. Jurs, kelle sioonide hulka;
südameasjaks on olnud juba mitu @ selgitustöö suitsetamise kahju-aastat
vastava materjali kogumine. Hkkuse kohta oleks eelistatavam
Ta seletas, et senini on juba kokku sundmSärustest jne. jne.
õigus" ~ kehtib ka suisetamise
kohta, peab suitsetamise keelust
kinni ainult ostjaskonna kombe-kam
ja ennast distsipliiniv osa.
Suitsetamise keelamise ettepanek
kõigis avalikes asutusis hääletati
hiljuti Montreali linnavolikogus
maha.
Suitsetamise õiguse reguleerimine
sundmääruste varal nii, et lambad
säästetud oleksid ja hundid söönud",
näib olevat raske ülesanne ja sellepärast
pole omavalitsuste juhtidel olnud
suurt huvi seda tundlikku küsimust
ülesse võtta. Sellekohane ring-küsimus
linnapeade hulgas tõi ainult
põiklevaid vastuseid, nagu:
® suitsetarnise õigust ei peaks
seadusandlusega reguleeritama;
® küsimus peaks lahendatama vabatahtlikkuse
põhimõttel;
©oleks mõttetu kehtestada määrusi,
mille täitmise järelvalvamine on
võimatu;
® suitsetamise keelu küsimus ei
nisele, siis rohke osavõtt võis tingi- ^tulnud üsna rohkesti mitmesuguseid
tud olla soovist, näidata lugupida- huvitavaid kirjutisi endiste rinde-võitlejate
jutustust näol — lahingutest
eesrindel, seiklustest tagalas,
elamustest haiglates, vangilaagrites,
dp-kasarmutes ja mujal. Samuti on
I Siwrt
„Ontarlo Gup.'i" ujumisvõistlus-ite
seeria teine võistlus peeti l l r l 3,
jaanuaril Etobicoke ujulas. Eesti
ujujatest võistlesid seal Maria
Lembe, Valia Reinsalu, Kia Puhm,
Ken Ahlberg, Hillar Lainevool ja
Kanada meister rinnuliujumises
Cindy Õunpuu, kes võitis kolm esikohta.
\
KarikavõiWlused ei ole norote va-ousegrup^
pid^le, vaid kvalifitseeritud
võistlejatele, kes enne oma aladel on
saavutanud nendele võistlustele ettenähtud
ijormid. Võistlused on klubi-devahelised
ja koosnevad neljast erinevast
võistlustest, Kaks nendest /
peetakse sügise- ja talveperioodil 25
m ujulas (Short Courše) ja kaks kevade-
ja suveperioodil 50 m ujulas
(Long Coürse). Esimene nendest
võistlustest toimus möödunud aastal
, novembris Sudbury's. Kolmas toimub
mais jai viimane juulis, mis peetakse
juba 50 m ujulas (Long Course).
Nendel võistlustel ei anta ihdivi-duaälauhindasid,
vaid arvestatakse"
klubidele ainult kaheksa esikohta finaalis
ja kaheksa järgmist lohutus-finaalis
(Consolation final) vastava
võidupunktide süsteemi alusel.
„OntarioClup*i" võidab klubi, kes
neljal võistlus J1 kogusummas on saavutanud
kõige rohkem võidupunkte.
Kuna klubidele oli võidupunktide
saavutamine väga^ oluline, siis treenerite
poolt pandi (Võistlejad võistlema,
peale nende erialade, ka mitmetele
teistele ala'dele. Etobicoke's pee=
tud võistlustest võttis osa 23 klubi,
kogusummas 304 võistlejaga.
Eestlased, kes jõudes finaalidesse
või lohutusfinaalidesse jä sel teel
saavutasid. oma klubidele võidupunkte,
saavutasid järgmisi tagajär-
Gindy õunpuu (18-aastane) võitis
kolm esikohta: 1. 100 m rin-
Buli ~ 1:13,30. Osavõtjaid 51. 2. 200
m rinnuli — 2:35,06. Osavõtjaid 50.3.
400 m k^mpleksstiili teateujumises,
võisteldes Etobicoke A naiskonnas,
ujudes rinnuli. Naiskonna aeg —
4:31,45. Võistles 21 naiskonda. Tuli
5-ks ujudes E^tobicok^ B 400 m va-baltujumise
teateujumise naiskonnas.
Naiskonna aeg4:06,34. Osavõtjaid
llp naiskdnda. Tuli 8-ks 100 m
lumises ~ 1:07172. Võitja aeg
— 1:05,33. Osavõtjaid 85. Lohutus-finaalis
tuli esimeseks 200 m indiv.
— 2:19,47. Osavõtjaid 91. Tuli viiendaks
200 m liblikujumises — 2:29,49.
Võitja aeg 2:14,17r Osavõtjaid 49.
Maria Lember,(19.a.] — tuli 8-ks
800 m vabaltujumises — 9:18,01.
Võitja aeg 8:48,84. Osavõtjaid 3.5.
Kia Puhm (12.a.] - tuli löhutusfi-naalis
J |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-31-04
