Meie Elu = Our life, January 31, 1985

              \
NELJAPÄEVAI,, 31. JAANUARJI- - THURSDAY, JÄNUAKY 31 „Meie Elu" nr.S (1822) 1985
Insener-major
100-
Pärast jumalateenistust,
das pastor Mihkel Soovik läti kirikus
Detroidis, siirdusid eesti kirikulised
pühakoja aulasse,kus hakati pühitse^
ma insener-major Gustav Mihkel
Oiderma saja-aastast sünnipäeva.
Selle korraldasid tänulikud Detroidi
ja selle ümbruskoona eestlased 9.
detsembril sajaaastaseks saanud
sünnipäevalapsele.
Enne jõuluvana saabumist, samas
oli ka traditsiooniks saanud eesti ki=
riku jõulupuu, serveerili kirikusaalis
olejaile eestipärast lõunasööki. Pä­rast
võttis sõna Loit Maripuu, kes
oma kõnes toonitas sünnipäeva täht­susest.
Seejärele kolme kohaliku ees­ti
organisatsiooni esindajad tõid ter-
' vitusi ja südamlikke õnnitlusi sünni-
Vana-aastav[imased päevad tõid päevälapsele.
kaasa kurva sünlm]use Argentiina eesti V. Raag andis üle nägusa Eesti
koloonias: pärast valurikkaid kannatusi Vabariigi väpj hääde soovidega, Ees-lahkusi
siit maailmast 28. detsembril ti Võitlejate Ühingu poolt. Kauni va-
1984, meie laulusolist, pianist, organist pi oli meistertanud Merivälja. /
ja muusikapedagodg Uidi ^aks. kes Haridusseltsi .,Kodu'' esimees
maeti29. detsembnlÖlivose kalmistule, ^arry Kord andis sünnipäevalapsele
Matusetahtuse pidas õpetaja Ingo-Tiit j^gelamärgi kaelakee, mis sümboli-
Jaagu.' Kohal olid peale kaasmaalaste ^^^.^ sada aastat. Eesti koguduse
veel I. Laksi õpilased ]aargentimlastest pooltlcingititot hõberahadega, mil-
BBTClTimTTfi
liidi Laksi mälestades
sõbrad.
Liidi Laks (^eiupõlve-nimega Pett
sündis 26. jaanuaril 1909 Siberis, Tshita
linnas. Pärast bolshevikkude revolut­siooni
opteerus^ perekond Pett Eestisse,
kus tütar Liidi jätkas õppimist Tallinna
1. Tütarlaste Gümnaasiumis. Selle lõpe­tades
astus Lndi Laks Tallinna Konser­vatooriumisse,
lõpetades klaveriklassi
1934.a. ja lauluklassi 1940:a. helikunst-le
väärtus seisis sajas dollaris.Ka
mainitud kink sümboliseeris sadat
aastat.
Raimond Tralla andis juubilarile
üle Eesti Rahvuskomitee esimehe Si-mensoni
ja Eesti Vabadusvõitlejate
Liidu esimehe Ylo Ansoni tervituse.
Oma kõnes Raimond Tralla mainis
sünnipäevalapsele elulugu ja päri­vust
ning meenutades mõningaid
niku diplorifiga Akadeemiliselt kuulub . kõrgpunkte tema elus. Muusikali ises
osas kaunistas seda suurt tähtpäeva
dr. Malle Mägi, kes oli külastusrei-sil.
Ta mängis klaveril Bethoveni
„Moonlight Sõnate" Kulminatsioo-nije
tõusis sünnipäevapidu kui juubi­lar
laulis oma lüürilise tenoriga Mart
Saare „Üle Vee", millele järgnes
ühislaul .,Ta Elagu". .
Juubilar sündis 21-detsembril 1984
aastal Pärnumaal. Keskhariduse
omas ta Pärnu gümnaasiumis. See­järele
läks ta Berliini ning astus teh­nikaülikooli,
mille lõpetas kõik haa­rdega
191Laastal kui diplom-insener.
Vabadussõja puhkemisel astus va­batahtlikuna
võitlejate ridadesse. Ta
määrati ühe insenerrohgi ülemaks.
Tema rong oli kogu Vabadussõja väl­tel
raskeis lahinguis. Raudtee ja lõhu­tud
sildade parandamine toimus pea­aegu
eranditult vaenlase — punaste
ta korp! Fidentia liikmeskonda. Pärast
õppereisi Pariisi avas L.L. oma klaveri-ja
laulustuudio Tallinnas.
Edaspidine elutee viis L.L. Rootsi,
kuhu põgenes koos oma abikaasa, kau-gesõidu
kapten Mihkel Laksiga, kuid
juba 1946.a. otsustasid Laksid Rootsist
lahkuda, ületades Atlandi ookeani väi­keses
kalalaevas koos kümne kaasmaa­lasega,
jõudes Buenos Airese sadamas­se
pärast, seiklusrikast reisi, mis kestis
tervelt 90 päeva. Seel ookeani ületamine
väikeses (umbes 18-tonnilises) laevas
äratas suurt tähelepanu Argentiinas, ka­jastudes
nnhästi kohalikus kui ka rahus-vahelises
ajakirjanduses.
Buenos Aireses jätkas L.L. oma kutse­tööd
mi kaasmaalaste kui ka argentiin-laste
hulga, asutades oma laulu- ja kla-veristuudio.
Oma kutsetöö kõrval leidis
L.L. veel aega ijseseisvateks kontserti­deks
argentiina pWikumile ja lugema­tuteks
esinemisteks kaasmaalastele, kas suurtükitule all. Neis operatsiooni-
Eesti Seltsis „Estonia" või eesti luter- ies kaotas ta rongi elavjõu koossei-likus
koguduses, mille organistiks ta oli
üle kahekümne aasta.
Liidi Laksi ema, Emilie Pett, jäi omal
ajal Eestisse, kuid tänu tütre energilisele
sut neliteist raudteeparandajat —
võitlejat surnutena ja mitmed haa­vatutena.
Pärast yabadussõja võidurikast
asjaajamisele Argentiina Välisministee- lõppu määrati juubilar Viljandi Tule-riumis,
õnnetus vanal emakesel Ees­tist
lahkuda ja elada oma viimsed elu­aastad
tütre kodus, Argentiinas, surres
siip paari aasta eest.
Viimastel aastatel elas L.L. üksihda
oma Olivose kodus, olles kaotanud oma
abikaasa Mihkel Laksi juba enne oma
tiku vabriku peainseneriks. Sellel
positsioonil oli ta kuni 1940. aasta
juunini, ajani kui lakkas Eesti Vaba­riigi
iseseisvus.
Juubilar- pääses õnnelikult kom­munistide
haardest. Eestist põgenes
Aleksis Ranni
•INMEMORIAM'
3. detsembrina, kustus Asta Will-mann-
Linnolti sisukas ja ennastsal­gavalt
Eestile pühendatud elu. Rah­vusvahelise
PEN-klubide Eesti
sekts. kaotas oma energilise ja ko­husetruu
esimees-sekretäri. Peagu
täpselt kuu aega hiljem, 5. jaan. ka.
järgnes temale PEN-i Eesti sekts.'
abiesimees ja väsimatu rahvusvahe­line
kaasvõitleja Aleksis Rannit. Mõ:
lemad magistrid ja luuletajad. Mis
saab meist nüüd edasiPEN-i rah­vusvahelisel
areenil, kus N.-Vene
oma satelliitide, eriti Ida-Saksamaa
suu läbi ei väsi katsetest suruda Balti
rahvaid liikmeskonnast välja? Mitte
kaua tagasi võisime teatada, et Vä­lismaisel
Eesti Kirjanike Liidul on
USA-S9, Kanadas 6 liiget. Küsimus­se
tõusis Liidu liikmete tihedam
koostöös siinsel mandril klubilise te­gevuse
alusel, kusjuures Aleksis
Rannitile langesid lootused selle idee
populariseerimisel. See tugisammas
on kadunud. Liidul on USA-s järel 7
liiget, neist vähemalt 3 pensionieas ja
loomingulisest tegevusest loobunud.
PEN-i liikmeskond USA-s ei saa olla
palju suurem, aktiivseid rahvusvahe­lisi
võitlejaid ei ole sealt silma ha­kanud.
,
Kui palju on võimalik ennastsal­gava
vastutus- ja kohusetunde juures
ühel inimesel anda, seda näitab täies
selguses Aleksis Ranniti elukäik.
Sündinud ^14. okt. 1914 Tartumaal
Kallastel ehitusmeistri pojana, viisid
teda õpingud üle Tartu Käunasessg,
Vilniusse,-Freiburgi ja lõpuks New
Yorki, kus lõpetas Columbia ülikooli
1956.a. M.A. ja M.S. kraadidega.
Töötas Eestis vaateakende dekoraa­torina,
Leedus Riigiteatri juures tõl­kijana
jä Riiklikus Raamatukogus
graafikakogu konservaatjDrin^
(194Q—44], siis mitmesugustes kunsi'-
tialastes ülesannetes Saksamaal,
Austrias, Itaalias ja Prantsusmaal
kuni 1953.a. USA-sse asumiseni, kus
alustas tööd N. Yorgi Keskraamatu­kogus,
siirdus sealt 1961. aastal tea­dusliku
uurijana Yale'i ülikooli tee-,
nistusse, kus püsis kuni pensionile
minekuni.
Kirjanduslikku tegevust alustas
Rannit juba kolmekümnendate aas­tate
alguses. Tema esimene luuletus­kogu
pealkirjaga „ Akna raamistu­ses"
ilmus 1937.a. Kaunases. Järgnes
lühemate või pikemate vaheaegade­ga
veel kümmekond kogu eesti kee­les,
neile lisaks tõlked teistesse keel­tesse:
V okonnom perepljöte [1938].
Juhan Raud 80
Stokholmis tähistas oma küpsesse
ikka jõudmist taas üks „järgmise ge­neratsiooni"
eesti haritlane, kes va-bariigi-
algse noorena oleks asunud
edasi arendama meie riiklikku ja po­liitilist
elu, kui tema elutegevus po­leks
ajaloosündmuste poolt mitte ära
lõigatud.
Juhan Raud sündis 26. jaanuaril
1905 Tartumaal Torma vallas eesti
talus, mille peremees, tema isa, oli
juba vabariigi algul poliitilise tegevu­sega
seotud Põllumeestekogude era­konnas.
Juhan käis siis kooliteed Tar­tus
Hugo Treffneri gümnaasiumis,
mille lõpetas aastal 1925. Ta jätkas
oma hariduskäiku Tartu ülikoolis,
mille lõpetas noore juristina.
Vabariigis olid parajasti käimas
kõrged poliitilised lairletused võit­lustes
võimu pärast. Pole imestada,
et noor inimene, ühiskondlike huyi-dega,
poliitilisse tegevusse kaasa
tõmmati. Ta oli ennast näidanud juba
koolipõlvest alates kui tasakaalukat,
rahulikku isikut, kaalumis- ja otsus­tamisvõimega
ettetulevais situatsi­oonides.
N i i hakkas tä varsti silma ka
vanematele poliitikategelastele. Ta
liitus Ühinenud Põllumeeste erakon­naga
ja ta määrati selle erakonna
sekretäriks Tartumaal.
Kui vabale poliitilisele tegevusele
tuli lõpp nn. ,,vaikiva ajastu" näol,
asus juubilar teenistusse Riigikontrol­li
asutusse.
Kui saabusid saatuslikud päevad
ja kodumaalt lahkumine, siirdus juu­bilar
üle mere Rootsi, kus elab tänini
Stokholmis, eestlaste elu keskuses.
Loomulikult ei)Saanud ta jääda vaid
areneva elu pealtvaatajaks, vaid asus
selles elus aktiivselt kaasa lööma.
Poliitiline tegevus jätkus paguluses
uuesti koondunud erakonnas, mille
raamides Rahvusnõukogusse kuulu­des
oli juubilar pikemat aega Rahvus­nõukogu
üldkomisjoni esimeheks.
Samuti on ta olnud hoolikalt tegev
Rahvusfondis ja mujalgi, 1<us vaja.
Nii ka oma akadeemilises organisat­sioonis.
Eesti Üliõpilaste Seltsis.
Kes on olnud lähemas, läbikäimi­ses
juubilariga, on ka kogenud tema
juures vaatlusi maailma olukorrast
laialdase silmaringiga, analüüsi ja
loogiliste järeldustega. Niisugusena
on la, vaatamata oma isiklikule.ta-gasihoidlikkusele.
tuntud eriti üle­mere
Rootsi eesti ühiskonnas, aga ka
Läti noortel pole
Rootsis skautlust
STOKHOLM (EPL) — Kui eesti teri gümnaasiumis on koos ui
sioorte tegevus Rootsis peamiselt sadakond läti noort mitmelt Euroopa
sõltub skautidest ja tugineb sellele maalt.
organisatsioonile, puudub skaut- Liiti noorteorganisatsioon Eljal on
lus täielikult rootsi lätlaste hulgas, osakondi Skandinaavias, Inglismaal
See on üks peamisi vahesid rootsi ja Saksamaal ja peamiselt üksikliik-noorte
eestlaste ja noorte lätlaste meid mujal Euroopas. Elja korraldab
vahel. Lätlastel on skautluse ase- iga-aastaseid kongresse ja peale selle
mel üldine rahvuslik-kultuuriline kaks seminari - üks jõuluvaheajal,
noorteorganisatsioon Elja, kuhu teine lihavõtte ajal.
kuulub umbes 40 noort. Igal suvel katsutakse korraldada
ka pisut kõrgema tasemega suvekoo-.
Organisatsioonil on ka osakon- li Euroopa ulatuses,
nad teistel maadel, millistega ollakse Noorematele on Rootsis kaks su-pidevas
kontaktis. Väljaspool Eljat ei vekodu.' Üks neist, mis toimub Läti
esine laiemaid organisatsioone, ai- Abistamiskomitee rezhiis, viidi vii-nult
väiksemaid gruppe.
Lätlastel pole lasteaeda päris väi­kestele
lastele. Need mõtted on
jooksnud karile mitmel põhjusel.
Osalt on lätlasi vähe ka suuremates
keskustes. Kommuunide piirid ja
mati läbi Tallbys Södeilälje lähedal.
Teine suvekodu asub ÖlandiUj^uid
selle tegevusest võtavad osa peami­selt
läti noored Saksamaalt.
Noortele, vanuses 8—14 aastat, on
ka korraldatud suvekoole Inglismaal
raskused saada toetusi tegevuseks paar suve järjest. Kui nad saavad 15-
väljaspool teatud kommuuni piire on aastaseks, võivad nad osa võtta Elja
olnud teiseks suureks takistuseks, tegevusest.
Lõpuks on puudus ka kvalifitseeri- Elja kõrval on lätlastel kultuuri­tud
personalist (seda nõuavad ameti- gruppe, aga mitte otseselt noortele
võimud nüüdsel ajal, et toetust maks- suunatud organisatsioone. Stokhol-ta].
mis ja Göteborgis töötavad näiteks
On aga olemas nn. laupäevakoo- läti noortekoorid ja rahvatantsutru-lid,
mis pakuvad tegevust lastele ala- pid ning korvpallimeeskonnad. Stok-tes
umbes 3-ndast eluaastast kuni holmis leidub ka teater, kus suurem
umbes 14-aastastele.Praegu on sel- osa näitlejaist on nooremast gene-liseid
gruppe Stokholmis {umbes 30 ratsioonist -- seda pole eestlased
last), Göteborgis (10—20 laSt], Lundis endile veel suutnud luua.
(10—20 last] ja Eskilstunas (kümme- Teatavasti on palju lätlasi ka Ka-kond
last). Varem on selliseid koole nadas, USA-s ja Austraalias. Nende-olnud
ka Västeräsis, Uppsalas, Kö- ga on rootsi läti noortel võimalik
pingis ja Hallstahammaris. kohtuda iga neljas aasta, kui toimu-
Laupäevakoolides jälgitakse õp- vad ülemaailmsed kongressid,
peplaani, mis on koostatud Läti Eu- Pärast Eljat on muidugi võimalik
roopanõukogu poolt. Kuid s^eda tu- hakata tegutsema ka traditsioonilis-leb
tihti pisut muuta, kuna see algu- tes organisatsioonides, kuid sinna
päraselt pärineb USA-st ja seal on leiavad teed üsna vähesed,
kultuurikliima teatavasti teistsugu- Lätlastel on ka vastandid eesti kor-ne.
poratsioonidele ja üliõpilasorgani-
Stokholmis saab kool teatud toe- satsioonidele. Nende tööst võtavad
tust kommuunih, mujal tuleb leppi-' mõned rahvuslikult meelestatud
da sellega, et saadakse kasutada ta- noored osa. kuigi mitte täies ulatu-suta
kooliruume. Muidugi kantakse ses. iPikemas perspektiivis on läti
osa sellest toetusest, mis tuleb sisse- noortel umbes samad probleemid
rännuametilt organisatsioonidele, ka oma kultuuri säilitamisel kui eesli
edasi koolidele. noortel, kuigi arvatavasti raskemal
Vähemas ulatuses on toimunud ka kujul...
umbes gümnaasiumile vastav täien- •
dusõpetus laupäeviti. Kuid läti noor-kaugemal.
Ja need kõik .soovivad te-, tel on ka teine võimalus. Münsteris,
rhale veel palju head tervist ja jõudu
asjade arutamiseks ja ajamiseks meie
I.R.
Saksamaal, asub läti gümnaasium,
kuhu suhteliselt paljud aktiivsemad
noored sõidavad õppima aastaks või
mõnikord ka pikemaks ajaks. Müns-
NALJAD
sai 5<,Vambola 66
ta suure põgenemisajastul Saksa-ema
surma. Kõigele vaatamata jätkas maale. Sealt oli järgmiseks ankruko-
L.L; energiliselt oma kutsetööd kuni haks Ameerika. Ta jäi peatuma Det-
1984.a. augustini .nii peidusolev haigus roidi lähistele Taylori, kus hakkas Via dolorosa (1940), Gleiehnis (1960),
ta töö katkestas ja lõpuks ka ta eluküün- mesinikuks. Praegu omab ta eeskuju- Aleksio Rannito eilerashchiai (1964),
la kustutas. liku mesik
Need kiivad andmed on liig vaesed, armastusväärne tütar livi ja ta abi-et
kirjeldada i i i d i Laksi isiksust. Olles kaasa ning nende lapsed,
andekas ja .mitmekülgne helikunstnik. Kuni senini on juubilar olnud hea
omas ta peale selle ! veel lugematuid tervise juures. Ainult silmanägemine
muid omadusi, mida vöiks väljendada ei ole just mitte parem. Jääb soovida
sõnadega nagu: positiivne, heasüdam- kõrgesse ikka jõudnud Vabadussõja
Andmeid Eesti^ Vabariigi sõjalaevast
••• ' •• ) ' , , •
Aastal 1918, teisel jõulupühal,2S. Laev võeti eesti sõjalaevastikku ja
dets. ilmus vene miiniristleja ristiti ,,Vambolaks".
„Spartak'' Äigna (Aegna) saare lä- Päev hiljem,27. dets. saabus vene
hedusse ja avas kahuritule saarel miiniristleja ..Avtroil" nähtavasti
olevatele 12-tollistele merekindlu^ „Spartaki" otsima ja Sõitis sisse Tai­se
patareidele, kuid õnneks lasud linna lahte, sattudes kohaselt inglise
ei tabanud. Eestlased ei olnud või- sõjalaevade tule alla. ,,Avtroir' põ-melised
vastu laskma, sest kahuri- genes ida suunas ja püüdis varju leida
lik, külalislahke, vastutulelik jne, jne. sa
Argentiina kaasmaalased mälestavad tust!
.sügavas leinas Liidi Laksi kui tublit
•eestlast, andekal kuntnikku, kuid enne­kõike
— kijii head inimest.
Igavese peremehe õnnis-
HAMILKARMENGEL
22 Verse (1965), Line (1970) j t. Ei ole
võimalik anda siinkohal osalistki ar­vu
tema artikleist, luuletustest ja uu­rimustest
kunstiajaloo ja kirjanduse
alalt paljudes ajakirjades, koguteos­tes,
kataloogides j m. inglise, prant­suse,
saksa, itaalia, leedu ja eesti
keeles. Tema ulatuslikud teosed
reast kunstnikust, Ed. Wiiralt mitmel
puhul kaasa arvatud, äratasid rah­vusvahelist
tähelepanu ja omavad
püsivat väärtust.
iitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiHiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiii^
KUHU MINNA?
i> Kuni 8. veebruarini kunsti­näitus
Etobicoke'i Civic Centre'is.
® Laup., 2. veebr, saarlaste küün­lapäeva
|3idu Eesti Majas algusega
k i . 6 õ . : » •
M Laup., 2., veebr, akadeemiliste
organisatsioonide võrkpalliturniir
T.U. Scarborough College'i§ algu­sega
kl. 12, p.
Vanapoiss (59) soqvib abiellümis-
. TUrVÜST
lesega (40 a. või noorem). Üks
kuni kolm väiksemat last soovitud.
. Ta|vitused Floridas. Kirjad selle
lehe faiitusele märgusõna „59" all.
I»<MB»0aQ»<M3DC<0
VAJATAKSE
S E L T S B L I S T
vanemale daamile-3 tundi päevas,
2 korda nädalas. Avenue Rd. ja 401
Hwy. rajoonis.
Helistada tel. 485-S202. •
© Teisip., 5. veebr. Els
der'i loeng „Kaks aastat Zimbab-wes;
Namibias ja L.-Aafrikas" Tar­tu
College'is algusega kl. 7.30 õ.
@ Reedel, 8. veebruaril „Kalevi"
mürgel Tartu College'is algusega
kl. 8 õ.
• Pühap., 10.* ve^br. Vabadussõja
võidu ja Tartu rahu 65. aastapäeva
tähistamine Vana-Andrese kirikus
algusega kl. 4 p.l.
© Pühap., 10. veebr.r kontsert-ju­malateenistus
Peetri kirikus algu­sega
kl. 11 h.
»liiiillililliiliHllllil)il!HlllilllllliPlil»^^^^^
lEIE ELU" ESINDAJA
tHUWDER BAYS
iDUARD ICA
Aleksis, Rannitit tuntakse rahvus­vahelises,
ulatuses aga mitte ainult
tema kirjutiste, vaid ka esinemiste,
loengute, sõnavõttude jne. kaudu nii
kongressidel, ülikoolides, laiematel
nõupidamistel ja mujal, kus talle tuli
suureks kasuks kodusolek eesti, ve-
. ne, leedu, prantsuse, saksa, inglise ja
" mõnel määral itaalia keeles. Väsima­tu
kohusetunne viis teda peagu iga­aastastele
esinemistele'maailma mit:
mes osas, näiteks alles 1. a. hilissu­vel
ja sügisel Lõuna-Koreas, Rahvus­likus
Hiinas, Jaapanis ja Pariisis, kus
toimusid loengud ja Pariisis 11. -23.
novembrini läbirääkimised seoses
mitme tähtsa kongressiga, kirjutiste­ga
rahvusvahelistes ajakirjades ja
PEN-i puutuvais küsimusis.
Kas leidub kedagi, kes koguks vä­hemalt
põhilisema osa artikleist ja
järelhüüdeist, mis nüüd hakkavad
ilmuma paljudes väljaannetes üle
vaba maailma? Meie kultuuri- ja va­badusvõitluse
ajaloole oleks see suu­re
tähtsusega, nagu on suure tähtsu-tel
piiudusid sihikud.
Kuna vastulaskmist ei toimunud,
jätkas „Spartak" edasisõitu ja tungis
sisse Tallinna lahte, kuid venelastel
puudusid nähtavasti andmed, et ing­laste
laevastik oli Tallinna lahes,
kust avati äge tuli „Spartakile".
Miiniristleja komandör, nähes ing­lise
sõjalaevade tulejõu tohutut üle­olekut,'
pöördus ümber ja põgenfo,
inglaste laevastik kannul. „Spartak"
sõitis 30-sõlmelise kiirusega, kuid
põgenemiseähmis ei kontrollitud
merekaarte ja j,Spartak" sõitis Keri
saare lähedal olevale Kuradimuna
madalikule nii kõvasti kinni, et oma
jõul sealt lahti ei pääsenud.
Küll püüdis laev tohutult suitsu ja.
, auru välja ajades tagasikäiguga ka-rilt
lahti pääseda, kuid see ei õnnes­tunud
ja inglased vallutasid „Sparta-ki".
Inglise sõjalaevad tõmbasid
.,Spartaki" karilt lahti, viisid Tallin­na
ja andsid üle eesti sõjajõududele.
Koiga lahe saarte varjus, kuid see ei
õnnestunud. Inglaste sõjalaevad olid
kiired ja sulgesid „Avtroili" Koiga sõbrannalt.
„Kas jätsid Hansu sellepärast maha,
et tal nüüd prillid on?" küsib Liidia
Mädalakroonika
WASHINGTON - President
Reagan andis ametivande. Külma
tõttu jäi ära kavandatud paraad ja
oma ameti jätkamise kõne ta pidas
esmaspäeval Valges Maja ovaal­sest
ruumist.
TORONTO ~ Ettevõte „Littoiii
Systems Canada" kavatseb laien­dada
oma ettevõtet ja anda tööd
kuni 1,120 uuele töölisele. Ettevõt­te
uues osas hakatakse valmistama
uuetüübilisi õhukaitsekahureid ja
lahte, kus tulevahetuse järgi toimus
alisturnine. Laev pukseeriti Tallinna,
anti üle eestlastele ja liideti kasvava
Eesti sõjalaevastikuga. Sõjasaagiks
saadud „ Avtroil" ristiti,,Lennukiks"
ja juba 6. jaanuaril sõitis „Lennuk"
vanem-leitnant Georg Veigelini juh-timiselmerele.
Eesti Vabariigi lõppaastalel kuu­lusid
eesti sõjalaevastikku Soome la­hes
torpeedopaat „Sulev". vahilaev
..Laine", miiriitraalerid ,,Suurup",
Ristna", '„Vaindloo" ja ,,Keri";
„Suurup" ja „Ristna" olid rataslae­vad.
Neil puudusid propellerid. Sõi­dukiirus
oli kaunis madal. Vahilaev
.,Lauterbach", mis sakslastelt üle
võeti aastal 1918, ristiti Laineks".
Mereside laevadeks olid „Kom-pass"
ja ,,Iaan Poska". Kompass"
tegutses ka eesti rannikul meremär­kide
panijana. Eesti Vabariigi lõpp­aastalel
ehitati Tallinna Riigi Sada-matehases
uus sõjalaev, mille ni­meks
saiPikker". Endiselt vahilae-valt„
Marduselt" võeti kahurid maha
ja talvel kasutati ..Mardust" kesk-küttelaevana
teiste sõjalaevade, soo­jendamiseks,
kui jääolude tõttu ei
olnud laevad ,,auru all".
Eesti mereväel oli ka kaks mood­sat
inglaste poolt ehitatud allveelae­va
,,Kalev" ja „Lembit". Ka oli eesti
mereväele Inglismaalt tellitud kaks
allveelaevade hävitajat, millised aga
kunagi Eestisse ei jõudnud.
ERALT ART (EPL)
„Ei, ta jättis nüüd mind maha.sest ta
näeb paremini."
•
„Mu honorar on 50 dollarit," ütleb
arst kõva kuulmisega patsiendile.
„Mis? gCLdollarit?" imestab patsient.
„Ei ole nii kallis," trööstib arst. „0n
ainult 70 dollarit."
•
,,Miks sa andsid jossile jooksupassi?"
küsib preili Mätaste sõbrannalt.
„Arvasin, et ta on kohutavalt tempe-ranientne,
aga tal on astma."
•
„Härra oober. See steek maitseb nagu
sibulaga hõõrutud saapatald."
„Vägä imestamisväärne, mu härra,
mida teie juba kõik sööi^ud olete."
•
Kaks poisiklutti on tülis. Üks küsib:
„Kas tead ka, kes toodab rumalaid
lapsi?"
!„Eitea."
„Siis küsi oma isalt."
\ •
Apteeker kundele:
„See medikament teid ei aita, aga tal
pole kahjulikke kõrvalmõjusid."
sega koheselt selgitamisele asumine, tankivastaseid rakette. Nende ka-kelle
olule saaks panna kas või esi- §utajaiks oleks NATO riikide sõja
lised jõud.
Ont P7A3G8
To8. (807) 345-6031
algseltki meie võitluse PEN-i rahvus-vältelisel
areenil. Täielikult teda ja
Asta Willmanni asendada siin vae­valt
suudame, aga nende poolt nii ja tasuda nende kahe võitleja mä-edukalt
läbi pikkade aastate kaitstud lestuse ees.
rindejoont me loovutada ei tohi. See
on kohustus ja auvõlg, mis tuleb täita
K A L E V A " KONDOMIINIUM KORTERIMAJA
Omandage korter uues eesti mugavas, kvaliteedilises ja kätte­saadavas
korterimajas. Hinnad $90,200-96,800. Suurused:
1020-1075 rj. Huvi korterite vastu on suur muumaalaste poolt.
Et korterimaja jääks ainult eestlastele, ärge viivitage, ostke nüüd.
Helistada: Guido E. Laikve, arhitekt, 444-6405 ehk444-2897.