Meie Elu = Our life, January 31, 1985

              31. lÄANUARiL - THURSDAY, JANUARY 31 „Meie Elu'' nr.5 (1822) 1985
PublishedbyEstoniakPublishingCo. Toronto U Estonian
House,958 BroadvifijAf Ave^ Toronto/Oni Canad^
; Tel. 466-ö95r^^^^^^
Toimetajad: H. Rebane ja^ S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yoi-gis B. Parming, 473 Luhmann Dti I^w Milford/NjMÜSA.
Tel. (201) 262"!Ö7^: '
' „Mele Elu'- väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusel 1956.V
„MeieElu"loimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Torohto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel 466-t)951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. Hl. 9 jim.—
5 esmasp. ja neljap. kl..9 hm.—Ö õ., lai^> k l ^ t b . ^ -1 pJ.
;,MEIE ELtf" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22^00^
]3 k. $15.50. UŠA-sse (US$) 1. a. $44.00,6 k. $25.00,3 k $17.0(
j lÜlemerjBnlaadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, a k. $14.25, Kiri- ja
õhu|30Stilisa .USA-sse: ,1 a. $30.80; 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00,
1
- 7 50
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljeli5.50,
^ tekstis $3.00, kuulutuste küljel $4.75.
WilililllllllllillilllilllllllilllillllillllliSlllilillllllllillDIHIillllin^
Ositario peaministri lahkumise- reit värvimisiööd, müünud amtostd
ga pjoliitikast, konservatiivide par- jne. Alles hilisematel aastatel päris
tei juhi kohalt ja lähemal ajal ka ta sugulastelt 100 tuhat dollarit,
peaministri kohalt, valis konser- ostis Muskokas suvituskoha ja siit
vatiivide parteil omale uue liidri, peale peab end Gravenhurstist pä-
Selleks sai tööstusminister Frank rinevaks. Ta on õppinud insenerid
Miller, kes automaatselt võtab üle ala, kuid ei oska end inseneriks pl-
William Davise lahkumisel ka pea- dada.
ministri tooli. Konventsiooni korras Milleri esinemine valimiskom-sai
ka teatavaks, jet uus peaminis- ventsioonil oli meeldivalt tagasi-ter
tahab lähemate kuude jooksul hoidlik Grossmani agressiivsuse
välja kuulutada ka Ontario park- vastu. Seda oskasid hinnata ka
mendi valimised. McMurthry ja Timbrelli delegaa-
Konservatiivide uu6^1iidri vali- did ja andsid suurel arvul oma hää-mised
kujunesid ägedaiseloomuli- ledMillerile, kuigi nende kandi-seks,
kuna peale Milleri oli valit- daadid kutsusid neid Grossmani
suse koosseisust veel kolm ka^di- leeri. Mitte ainult ei olnud osa
daati: kohtuminister (attorney ge
neral) Roy McMurthy, rahaminis
Grossmani delegaate kärarikkad ja
demonstratiivsed, vaid tv. (CTV)
ter (treasure^) Larry Grossman ja pühendas kõik oma tähelepanu
põUutööminister Dennis Timbrell. Grossmanile, ainult harukordadel
Silmnähtavalt oli ülejäänud kandi­daatide
vaheli arusaamine, et Mil­ler
tuleb liidrji kohalt välja hääle-kda
ja Grossmanile anda koalee-leides
aega Milleri isikule.
Valimiste algades peab igasugu­ne
valimisreklaam tavaliselt ka­duma.
Tv-käitumine seekordsel
rumisel hääled, et soovitud tule- jälgimisel oli täiesti ühepoolne ja
musi saavutada. reklaamiline ja jättis sihiliku mul-
Grossman. Tulemuseks oli 869 vastane,
häält (53,3i) Millerile ja 792 häält Senine peaminister ja partei l i i -
(47,7%) Grossmanile. Seega võitis der Wm.Davis on oma lahkumisest
Miller 77 häälega, seistes üksinda juba teatanud, Ta tegi seda väga
kolme kandidaadi vastu. Nähta- soliidselt, kuigi õhku jäi rippuma
vasti oli Grossman teistega koalee- küsimus, miks hiilgava karjääriga
rimist arvestanud juba päevi ette, 56-aastane poliitik peab nii vara­sest
ta ei pööranud tähelepanu ava­likule
opinioonile, vaid rõhutas tu?
lemusi viimases voorus.
kult lahkuma. Ta on nimetanud
neid põhjuseid ainult isiklikeks. Ta
soovis uuele liidrile Frank Mille-
Frank Miller on pikemat aega riie palju õnne ja märkis: ,,Frank
olnud Ontario valitsuse liige. Ta Miller on siitpeale nii meie kui ka
tuleb majanduslikult tagasihoidli- minu uus liider",
kust perekonnast. On teinud noo- V,
!}lllilil!llilllillllini]lilllilSHnililtlililllliillllillllillllllllitlliilllilli^
itmekultuuriminister Murta Torontos
[Canada mitmekultuuriminister
ack Murta oli Torontos teisipäeval,
22. jaan. tähistamaks kahe Kanada
etnilise ühiskonna — ukrainlaste ja
hiinlaste ajalooraamatute ilmumist
trükist inglise kejeles. See teostus
erilise vastuvõtuga ministri poolt
Four Season Hotellis, kuhu olid kut­sutud
ukraina ja hiina rahvusgrupi
tegelasi kultuuriliselt ja rahvuspolii­tiliselt
alalt.
Ülevaate ukrainlaste tulekust Ka­nadasse
ja nendd tegevusest ja inglis­keelse
ajalooraamatu koostamisest
andis ülevaate pfofessor Manoly R.
Lõpul, /^Iberta ülikoolist ja hiinlaste
elust Kanadas -andis ülevaate dr. >
Edgar Wickberg Briti Columbia üli­koolist.
Nendele järgnes lühiülevaa­de
üuskanadalaste osast Kanada elu
kujundamisel, eriti pärast II maail­masõda.
Selle esitas professor Jean
Burnet York ülikoolist. Tema on üht­lasi
kõigi etniliste rahvusgruppide
ajalooraamatute toimetaja.
Balti Vabadusliidu juhtkonnal oli Los Angeles'is koosolek Linas Koje-lisega,
kes on Valges Majas Washingtonis president Ronald Reagani
assistent etnilistes küsimustes. Arutati eriti USA kohtuministri arvatavat
otsust saata ühe Balti riigi kodanik okupeeritud Balti riiki ja kuidas see
oleks kooskõlas Balti riikide okupatsiooni mrltetunnustamise seisukoha­ga
USA valitsuse poolt. Vasakult leedulane pr. Damusis Chicagost, le(ma
taga Leedu Maailmaühingu abiesunees Juozas Kojelis, Ginta Damusis -
Leedu Informatsiooni direktor New Yorgist. Töma taga professor Damu­sis
Chicagost, Balti Vabadusliidu sekretär Viivi Piirisild, BVL abiesimees
Avo Piirisild, BVL direktor George Saulis Damusis, kes on samuti Leedu
raadio teadustaja Los Angeleš'is, president Reagani assistent etnilistes
küsimustes Linas Kojelis, BVL direktor Danute Mazeika (leedulane),
tema taga BVL abiesimees Tony Mazeika, nende süles pojad Conrad ja
Andrius, BVL abiesimees dr. Ansis Blakis (lätlane). Pildilt puudub Balti
Vabadusliidu esimees Valdis Pavlovskis, kes samuti koosolekust osa
võttis.V ' Foto — Jonas Matulaiatas
Etniliste y rahvusgruppide ajaloo­raamatute
väljaandjaks on kanada
mitmekultuuri direktoorium. Raa­matud
ilmuvad „Generatsioonid"
seerias kui Kanada etniliste rahvus­gruppide
ajalood;
Eelteate kohaselt on ilmumas trü­kist
maikuu alul inglise keeles eest­laste
ajalugu Kanadas ja Lõuna-Aa-sia"
rahvaste ajalugu. Ingliskeelse
eestlaste ajaloo autoriks on prof.
Karl Aun.
Külaliste seas levitati 166 lehekül­jelist
etniliste publikatsioonide ni­mestikku,
kellele on antud riiklikku
toetust Kanada mitmekultuuri-mi-nisteerium
poolt. Selles nimestikus
ei leidu ühegi eestikeelse publikat­siooni
nime, küll- aga üks läti ja 2
leedu publikatsiooni. Paljud teised
rahvusgrupid on olnud nupukamad
enestele valitsuse toetuse väljakaup-lemisel.
Näiteks poolakad on saa­nud
toetust 15-le publikatsioonile ja
I ukrainlased 21-le publikatsioonile.
THE BALTIC STATES
;..IRoqeDbsio(S fodoy
,JHE BALTIC STATES: YESTERDAY FORGOT-TEN
- REMEMBERED TODAY". Raamat sisal­dab
1 80 lehekülge Balti riike käsitavat akuutsel
materjali. Ärakirjad U.S. valitsuse dokumenti­dest
ja resolutsioonidest jm- — Raamatu
koostajaks ja väljaandjaks on Baltic American
Committee of Greater Cleveland. Hind Sl 7 00.
Postiteel tellides saatekulu Kanadasse $2.00,
USA-sse S4.25. /
MyygBl,.MEIE ELU°° falituses
^ 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Hääletamise esimeses voorus je. Ei jätnud head muljet ka esimes- lu
langes vähemusega (300 häält) väi- tel voorudel ISbikukkunud kandl°
ja RoyMcMurtry, kes kohe ühines daatide koaleerumine, kus meel@°
Grossmani leeriga. Teises voorus ga jäeti kõrvale Frank Miller ja siir°
langes välja Timbrell (508) ja kõn- duti Grossmani leeri, Kuid see oi
dis üle Grossmani leeri. Kolman- tavaline nähe Kanada sellelaadse-voorus
jäid võistlema Miller ja tel valimistel ja see ei ole korra
Eerik Purje
^Ääremärkused"
on huvitavad
Sirvides teie ajalehe kolme.viimasl
numbrit, olsustan jällegi uuendada
tellimist, olgugi, et postimees poetab
ajalehe ukse vahele paarnädalat pä­rast
ilmumist.
Peamiseks põhjuseks on Eerik
Purje tõetruud Ääremärkused".
Need on niivõrd huvitavad, et ootan
huviga järgnevat numbrit, — olgugi-^
et see saabub suure hilinemisega.-v;
Loodan, et Eerik'u kaastöö teie aja­lehele
jätkub ning arvatavasti paljud
gejadühinevad minu arvamusega.
•MATTY [AAGO
Toetagem
,Esto Valley
projekti!
Rahvusliku meelt ülendav „Esto
'84" pööras hetkeliselt ja õigustatult
tähelepanu ja energia ära paljude
eesti organisatsioonide tavalistelt te­gevustelt.
Väljapuhanuna, ja uue aas­taga
peame jälle jätkama rahvusliku,
kultuurilist tegevust aina silmas pi­dades
oma rahva keele ja kultuuri
säilitamist.
Olles vahepeal külastanud läti kul­tuurimaja,
nende permanentset
kunstikollektsiooni, samuti tutvu­nud
ukrainlaste Art Foundation'!
näituse ning permanentse kunstiko­guga,
tõuseb sundivana mõttesse
teadmine, et peale Esto'84 on meie
kohustus edasi kanda ja arendada
„Esto Valley'- nimelist eesti kultuuri
arendamise ja säilitamise projekti,
mis on tulevikku vaatav, kuid nõuab
viivitamatut rakisndamist.; Eesti rah-vusgrupp
erakordse elujõuga nii ma­janduses
kui ka kultuuris, on ligi nel­jakümne
aasta jooksul loonud suuri
väärtusi meie rahvale.
Kodumaa iseseisvust mäletav ge­neratsioon
hakkab aastatega vähene­ma,
organisatsioonide read hõrene­ma
ja tegevused koonduma. Väljas­pool
kodumaad sündinud noortest
talentidest sulavad mitmedki oma
asukohamaadel neid ümbritsevasse
ühiskonda. Kuskilt peame leidma toe
ja alüssamba^millele eesti soost noo­red"
tulevikus võivad toetuda rahvus­liku
kuulumise kinnituseks.
Kodumaal hävitab meid vaenulik
ülevõim, vabas maailmas aga piira­matule
võimaluste süsteem nn ma-
]andu|slikus kui ka vaimses loomin­gus,
y .
Rahvusteadliku eestlasena säilu­mine
nõuab distsipliini, idealismi, ja
kindlaid eesmärke tulevikuks. Seda
saab aga ehitada tugevale mineviku
manifestile.
Meie lastekodud, suvekoolid ja
noortelaagrid. Jõekääru, Kotkajärve,
Seedrioru, Lättemäe ja teised teevad
hindamatu töö, mis jätkub talvel eesti
koolidega, laulu ning muusikagrup-
Majanduselu
Vabakaubanduse
head ja vead
pidega, rahvatantsude ja palju muu­ga.
Tartu Instituut ja paljud teised
organisatsioonid korraldavad loen­guid
ning ettekandeid, milledele l i ­sanduvad
rahvapärandi säilitamise
ja arhiivitöö.. Kõik need tegevused
tervikuna loovad meie rahvusliku
eksisteerimise dokumendi. See on
võibolla ainuke dokument, mida va­bad
ja tsiviliseeritud rahvad mõista­vad
ja tunnustavad ja mille põhjal
võime nõuda rahvusliku eksisteeri­mise
õigust nii siin kui ka kodumaal.
Kõik käimasolevad eesti organisat­sioonide
tegevused on tähtsad ja
nõuavad kulusid, kuid nende tege­vuste
ja meie loomingusaävutuste
kokkuvõtjana on Eesti Kunstide Kes­kuse
poolt algatatud ja ellu viidud
„Esto Valley" projekt äärmise täht­susega
ja selle läbiviimiseks peame
majandusliku toetuse andma. Ee-kõige
peame selle, juba olemasoleva,
huvitava ja kasutamisvõimaluste
rikka maaala võlavabaks [tegemiseks
raha leidma. Tänapäeva majanduse
ja eestlaste jõukuse raamides ei ole
ostuhind mitte kõrge, tjõenäuliselt
Võiks mitmedki kaasmaallased selle
maa eesti rahvale kinkida. Näitena
võiks nimetada, et ukrainlaste kuns­tigalerii
maja on nendele kingitud.
Kuskohal ja millisel kujul eesti
kultuuripärandi kogu omale lõpliku
'Vormi saab, seda näitab tulevik, kuid
„ E s t o Valley" oleks koht, kus saaks
kõik eesti rahva nimel kokku pandud
varandused ühinema sama eesmär­giga."
,,Esto Valley" idee on äratanud
mitmesuguseid, vahest ka vastukäi­vaid
mõteid meie üliaktiivses ühis­konnas.
Vastuväitelised diskussioo­nid
on vaba ühiskonna tunnus, eesõi­gus
ja koguni kohustus ning nende
läbi leitakse parimad lahendused.
Külma tõelisusena aga nõuab meilt
kiiret tegutsemist teadmine, et tule­viku
pärast peame seda tegema, eriti
sellel tagapõhjal, et Balti riikides ja
meie kodumaal on pärisrahvad varsti
vähemuses ning nende rahvaste rah­vusliku
identsuse hävitamine on juba
käimas.
Allakirjutanu usub, et selle idee
teostamise eestvedajateks ja raken­dajateks
peaks olema eriti need eest-lased^
kes veel pärinevad kodumaalt
ning kellede arv kiirelt' kahaneb. See
võiks olla meie viimane vaimne ja
majanduslik panus rahva säilumise
võitluses. See koostöö ja toetus ei
peaks mitte üksi haarama Kanadat,
vaid ka Ameerikat, sest Toronto oma
kõigesuurema eesti rahva kontsent­ratsiooniga
on tõenäoliselt võimeline
ka kõige kauem oma kultuuri säilita­ma.
\
Meie peame selle projekti ellu vii­ma,
kui meie seda ei tee, siis kardan
ma,et see võib jääda teostamata, või
kui teostub, siis mitte enam sellise
rahvusliku teadlikkuse tagapõhjal,
mida meie omame.
Kui meie ei ühenda tervikuks meie
kultuurisaavutusi, siis võivad need
haihtuda mõnekümne aasta pärast
laiali,-mõningad küll püsides üksik-saatustena,
kuid mitte enam eesti
rahvuse kultuuridokumendina.
Kuuludes ise meie kunstnike grup-pi^
olen loomulikult huvitatud kunsti­muuseumist,
kuid kujutavkunst on
ainult osa meie kultuuriloomingust
- ning samatähtsanä nõuab säilitamist
ka kõik muu.
Kuskilt kuulduna või loetuna kõ­lab
kõrvus tsitaat Piibli õpetussõna­dest:
,,Kus ei ole nägemust tulevi­kuks,
sääl rahvas hävineb".
ABEL LEE
Igc3 uus ..MEIE ELU" tollija ci^cib kaasa sisukamale
ajölehele,^ .
KauakestEiudl iilberaalide valitsus
Ottawas jättis konservatiividele
raske pärandi, kus tulisemad: mit-mekümne-
miljardine välisvõlg, 1,5
miljonline töötatööliste armee ja
raskelt häiriv välisturgude kaotus. .
Kui veel 1968.a. Kanada oli turgude
suhtes Jaapanist ees, siis nüüd
jäänd teistele tööstusriikidele pä­ris
sappa. Viimasel ajal on ka selle­tõttu
ajakirjanduses tihti sõnavõt­te
— kas poleks parem ja õigem
kõrvaldada kitsendused, mis seo­tud
väliskaubandusega ja suunata ,
asjakäik vabakaubandusele lähe­male?
Eksituse eemaldamiseks võiks aga
kohe märkida, et absoluutset vaba­kaubandust
pole kunagi eksisteerind
ja seda pole võimalik ettekujutada ka
tulevikus, arvatud välja vaid siis, kui
rahvusvaheliste ärimeeste rahavõi-mupoliitika
võiks kehtestada sellise
globaalselt, nagu N. Vene võimu­kandjad
reklameerivad oma valitse­misvormi
maailmakõigedemokraat-likumaks
riigikorraks.
Kuni rahamärkide ilmumiseni aja-looväljale
sündis kaubitsemine tar-beeremete
vahetamise teel, kuid ka
ainult siis, kui ostja poolel leiti selle­le
mingisugune tarvidus. Rahamärki­de
kasutamisel nimetatud tarvidus-nõue
jäi püsima ja sellest arenes
lepingutekohane kauplemine üldiste
ja eritingimustega vastavalt olukor­dadele
ostja-müüja poolel.
Vabakaubandusidee pärineb šhoti
teadlase Adam Smith'i uurimusest
„Rahvaste Rikkus" (The Wealth of
Nations], mis ilmus a. 1776 Edin­burgh'is,
kus autor oli ülikooli rek­toriks.
Selle teose põhikoeks on
t ö ö . . . öeldakse, et töö on tõeliseks
rikkuse, lätteks iga rahva elus. —
Vaevalt ka meie Gustav Suits tegi
nalja, kui ta luuletas, et ,,töö on
Maailma võitja, ta vägevamalt sam­mub
kui Rooma leegion." Prof.
Smith rõhutab seal ka seda, et valit­sus
peaks rakendama üldise vaba-kaubandussüsteemi
— laissezfaire,
kuid argumenteerib igasuguste mo­nopolide
tekkimise vastu nii tööstu­ses
kui ka kaubanduses. ^
Huvipakkuv oleks, et just samal-aastal,
mil ilmus Adam Smith' i „Rah-vaste
Rikkus", ilmus müügile James
Watfi leiutisena esimene aurumoo-tor.
Viimane tekitas Inglismaal enne­kuulmatu
tööstusliku revolutsiooni,
mis järgneval sajandil levis üle
maailma. Selle uue energiaallika ka­sutamisega
paisus Inglise tööstus
üleootuste kiirelt, sest vallutatud
asumaadest toodi omatööstusele toor­materjale
— kas muidu või väikese .
tasu eest. Nõnda Adam Smith'i va­bakaubandusidee
oli inglastele roh­kem
kui teretulnud oma tööstustoo­dangu
turustamisel rahvusvahelises
skaalas.
MURRANGLIKE MUUDATUSI
Hiljem on aga merre voolanud pal­ju
vett ühes kasuliku muldkehaga.
Maailm on üleelanud kaks suurt .
maailmasõda ja lugematul arvul vä­hemaid
veristamisi ühes mitmesu­guste
poliitiliste, territoriaalsete ja
majanduslike muudatustega. — Ja,
praegune maailma sõjapoliitiline
olukord tüürib jälle suurema katas­troofi
suunas, kuna 2. maailmasõjast
saadik meie maakera on poolitatud
Ida ja Lääne vahel, üksteisele risti
vastukäivate valitsemisideoloogiate
pärast. — Kas kommunism või kapi­talism,
kus diktatuur võib hävitada
demokraatia ka siis, kui nende vahe­le,
tekib detente jätkamine, sest seni-kasutatu
viitab silmnähtavalt sellele,
olgugi aeglasemas tempos.
Kui läinud sajandi lõpuks Saksa­maa
oma oskuse ja parema tehnika
abil kujunes maailmaturgu valluta-
• vaks riigiks, siis Adam Smith'i lais­sezfaire
hakas vajuma tahaplaanile
ja rahvusvaheline kaubandus rajati
bilateraalsetele lepingutele ühes va­jalikuks
peetud tariifidega. 1. maail­masõja
järele viimistleti, neid klii-ringterminitega
kindlama ajavahe­miku
peale ning tekkis juba ka tea­tavaid
ühisettevõtmisi —' blokke re-gionaalkaubanduse
eduks. See ten-tents
on jätkund ka peale 2. maail­masõda
ja tänapäeval tuntakse Jaa­panit
Vaikse Ookeani piirkonna (Pa­cific
Rim) organiseerijana, Lääne-
Saksamaad — Euroopa Ühisturu
eest võitlejat ja USA taotleb Põhja-
Ameerika blokki, kust Kanada vae-vah
saab jääda eemale, sest USA on
suurim Kanada kaupade kasutaja.|
Peale selle kõik õlienergiat vajavad
riigid on pöörand suuresti tähelpanu-ka
Persialahe piirkonnale, kust voo­lab
vedel kuld ja sedaenam veel sel­lepärast,
et N.Vene plaanitseb selle
vallutamist esimesel võimalusel.
SALADUS RAHVASTE
SAATUSEGA
Kui päYast 2. maailmasõda võitja­te
vahel tekkis purustatud Euroopa
ülesehitamiseks. raskeid arusaama­tusi,
n^is arenesid vahetevahel vägi­valdseteks
põrgeteks, nagu õhusild
Lääne-Berliini, siis oli nendega seo-tud
suyri majanduslike kahjusid. Va-rem
koos' otsustatud plaanid jäeti
kõrvale . j a igaüks hoolitses vaid.
omale haaratud territorosa eest, kus­juures
N. Vene esimene mure ko-muuna
rakendamine Marx-Lenin'i
õpetusel ühes vastaste kõrvaldami­sega.
Asi hakkas alles siis võtma ve­du,
kui jõuti käiku panna rahvus­vaheline
rahasüsteem hädaliste abis­tamiseks.
Pakutud laene kasutati
ohtralt ,vaatamata sellele, et laenu^
protsent' oli kõrgem senituntust.
Varsti ilmnesid ka seal lahkarvamu­sed,
sest rahameeste kasuahnus põr-'
kas kokku laenaja majandusliku ar­vete
bilansi punase debetpoolega.
Sellisel taustal juba 1954.a. mais
korraldaaid rahvusvahelised raha- ja
ärimehed salajase nõupidamise Os-terbeekis
(Holland), Bilderbergi ho­tellis,
kus olid koos juhtivaid ame­tisikuid
Põhja-Ameerikast ja Euroo­past,
et luua Atlandi Liitu ühes Eu-.
roopa Ühisturuga. Järgmine s.o. tei­ne
„Bilerberg" korraldati juba Kana­das,
Montebello's (Que.)ja see algas
12. mail 1983. UPC andmetel oli selle
konverentsi kokkukutsujaks Hollan­dis
asuva Leideni ülikooli prof. Vik­tor
Halbestadt, kelle ettepanekul
konverents kuulutati täiesti salaja­seks,
olles selleks ka vastavalt julges-tatud.
Osavõtjaid oli kogund üle saja
isiku Maailma juhtkonnast - polii­tikuid,
ärimehi, pankureid ja ajakir­janikke.
Mida seal kõneldi ja otsusta­ti,
pole teada. Niipalju on vaid teada,
. et päevakorras oli; a) Ida-Lääne va­hekorrad,
b) detente või konfrontat­sioon,
c) majanduslik kaitsesüsteem,
d) töövõimalused ja e) rahandus-pan-ganduse
risk.
Kui konverentsile ilmusid kõigile
tuntud kujudelt Paul Volker, David
Rockefeller, Henry Kissinger, Eu­roopa
pankur Evelyn de Rothschild
jt., siis mitmed koosolijatest küsid
prof." Halbestadfilt kuuldava hääle­ga,
et kas see ongi see kauaoodatud
kapitalismi-sionismi-kommunisml
konspiratsioon? — Muide Montebel-los
viibis ka Kanada end. peaminster
P.E. Trudeau ühes välisminister Al­lan
MacEachen'i ja majandusminis­ter
Donald MacDonald'iga. Peatoime­tajatest
nähti seal Henry A.Grun-wald'i
(New York Times) ja Lise
Bissonnette (Montreali „Le Devoir")
Kuna nimetatud „Bilderbergid"
sarnanevad neile, mis peetud ka Oak-
Ridge's ja Bretton Woodis, siis palju-dol
peaks olema selge, et rahvaste
saatuse juhtimise on omale haaranud
. rahvusvaheliste raha- ja ärimeeste
kiike, kus poliitikud neile vaid abi­meesteks.
Nende salaplaanidest
kuuldakse alles aastate pätast ja siis
kas ei usuta neisse või tekib ainult
varsti kaduv poleemika.
KANADA SEISUND
Eeltoodud mõttekäigu lõpetamisel
tahaks loota,et meie uus konservatii­vide
valitsus peaminister Brian Mul-roney'ga
ei laseks ennast mõjutada
rahvijisvahelistest rahakunihgatest ja
leiaks ise õige tee Kanada rahva
saatuse määramisel. Valitsuse seni­sed
sammud eeldavad tervitamist ja
aitavad kindlasti Kanadat vabaneda
liberaalidelt päritud raskustest. Küll
võiks agamärkida, et viimasel de­kaadil
on maailma majanduses tul­nud
ette suuri muudatusi. Rahvad on
sattund nagu sõjalisse võitlusse kau-baturgude
pärast, kus kaupa paku­takse
laenupeale või koguni antakse
ostjale raha ette, et sooritada kauba-tehnigut.
Ka illegaalne narkootiliste
ainetega hangeldamine halvab suu­resti
rahulikku koostööd kaubandu­ses.
Üldiselt peaks veel märkima, et
vanamoeline tööstusstrateegia ei so­bi
enam ja Adam Smitli'i ,,steriing-teooria"
vabakaubanduse jätkami­seks
on aegund. Nüüdsetele maailma
kaubaturgudele jäävad püsima ai-nuh
need rahvad, kes ehitavad oma
tööstuse ülesse hoopis uuele —
kõrgtehnoloogiale ühes telekommu­nikatsiooni
ja kompuuteritega, nagu
see nähtav juba Jaapanis, kust kau­bad
valguvad turgudele hääde ja oda­vatena.
ySA-l, Kanadal ja teistel
tööstusriikidel tuleb teha veel suuri
pingutusi, et võistelda Jaapani kau­padega
maailmaturgudel.
A.M.
oiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiininiinniin
Eesti Sihtkapital Kaiiadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti.organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R)6
J!!"iiiiiiiiiiiniiiinininiiiiinninHiuiiii(fiiiiRmNiiiu
«
HMOIB Elu**
vlsn!
^^Rez
Henrik Vii
Kirjanduslil
1983/1984.81
ke Kooperaj
nud Aili H(
hiim — see
kuulusid pn
Viktor Kõrel
lents ja kirji
Kuni oma eh
riis kaasa k(
H. Visnapi
jandusliku F|
vu välja 31.
summad on
selt USA-8 tl
niBatsioonidj
kute poolt eef
napoja arhitj
ZHÜRII PÕl
MÄÄRAMISI
Aili Helmil
kaline ülevai
ühes naislüj
lõppaastail, ai
varsti pärast!
Need laagrid
„rezhiimlaag(
oleks sunnitöl
Helmi poo
laagrielust oi
hall, aga onu
mis nagu väi|
hallusest vülf
kirjeldamisosi
tor oma tugo\
jatõstmist väii
lapseristimiiul
suursuguses
zhanripilt. Na|
ses, kus neil
isiklikke mul
ühine ja üldii
võidukindol r
Suurepiirasl
naiste kireva
jaoks poiiitval
millestki ~ kl
, riideist — olii
väärsed rahvil
fantaasiaga oj
da ja kireva
kenud nilsugij
de mänguks,
lausa ehmataj
Raamatus li
tuid episoodi
bibrigaadis,
peategelane
tõlgenduse;
marust ning ti
lund rookivati
pudest kogu k|
kehad olid lui:
ja kõverus"; i|
de koorina iil
järel — õudnd
ja vaibus lundj
Stalini surmj
varböotsani Vi
imeline rõõmil
dele oli Stalii
nase julmuse,
kaasia salaki
kokkuvõte",
Et selles „vj
25 H- 5 aastat!
pidi õhutama
holoogilisl v[\
rõhutab, tuli
olukorras sugj
tele: ,,Üle sai
Aai
VÄI
Marimi
triki
HINNAI
3
Master C|
C
I I O C i
Avatud esi
Finnlth D(