Meie Elu = Our life, January 31, 1985

              Bitt'* nr.5 (1822) 198g
kl
esid vahetevahel vägi-rgeteks,
nagu õhusild
i, siis oli nendega seo-niduslike
kahjusid. Va-ustatu|
d- plaanid jäeti
Igaüks i hoolitses vaid
d territorosa eest, kus-e
esimene miire ko-damine
Mirx-Lenin'i.
vastaste kiõFvaldami-as
alles siis võtma ve-käiku
panna rahvus-üsteem
hädaliste abis-utud
laene kasutati
ata sellele, 'et laenu-kõrgem
senituntust.
Id ka seal lahkarvamu-eeste
kasu'ahnus põr-naja
majandusliku a^-
nase debetpoolega.'
tal juba 1954, a. mais
ivusvahelised raha-ja
Ijase nõupidamise Os-land),
Bilderbergi ho-koos
juhtivaid ame-
Ameerikast ja Euroo-
I tlandi Liitu ühes Eu-gä..
Järgmine s.o. tei-korraldati
juba Kana-o's
(Que.),ja see algas
JPG andmetel oli selle
kkukutsujaks Hollan-ni
ülikooli prof. Vik-
It, kelle ettepanekul
ulutati täiesti salaja-ks
ka vastavalt julges­id
oli kogund üle saja
juhtkonnast — polii-,
.pankureid ja ajakir-ealkõneldijaotsusta-iipalju
on vaid teada,
oli: a) Ida-Läähe va-tente
või konfrontat-düslik
kaitsesüsteem,
id ja e) rahandus^pan-itsile
ilmusid kõigile
[t Paul Volker, David'
[enry Kissinger, Eu-
Ivelyn de Rothschild
. kposolijatest küsid
ifilt kuuldava hääle-
^ngi see kauaoodatud
lismi-kommünismi
f—'M,uideMontebel-liladaend.
peäminster
Iheiyälisminister A l -
'i. ja majändusminis-.
)onald'iga. Peatoime-jeal.
Henry A. Grun-
^ork Times) ja Lise
bntreali „Le Devoir")
atud„Bilderbergid"
je, mWeetud ka Oak-
3n Woodis, siis palju-ia
selge, et rahvaste
je on omale haaranud
raha- ja ärimeeste
Itikud neile vaid abi-
|nde salaplaanidest
aastate pärast ja siis
lisse või tekib ainult
leemika.
[UND. ; • ; . . '
[ttekäig,u lõpetamisel,
leie uus konservatii-
Iminister Brian Mut­iks
ennast mõjutada;
Jtrahäkuningatestja
tee Kanada rahva
jisel. Valitsuse seni-
[davad tervitamist ja
Kanadal vabaneda
|tud raskustest. Küll
jidä, et viimasel de-
Ima majanduses tul-
Imdatusi. Rahvad on
lalisse võitlusse kau-
|tj kus kaupa paku-vpi
koguni antakse
et, sooritada kauba-jaalne
narkootiliste
llamine halvab suu-toostööd
kaubandu-
. . ' • / ^ • •
veel märkima, et
[stusstrateegia ei so-
Smith'i„sterling-lubandüse
jätkami-püüdšetele
maailma
ijäävad püsima ai-
, kes ehitavad oma
|e hoopis uuele —
le ühes telekommu-
^npuuteritega, nagu
Jaapanis, kust kau-judelehääde
jaodä-.
jXanadal ja teistel
\lei teha veel suuri
3t,elda Jaapani .kau-
[urgudel.
- A.M.. :
liHiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiinitniinnii
ipital Kanadas
lendi-pärandused Ja
|«i tulumaksuvabad,
letused noortele Ja
;anisatsiooiüdele
^phal Kanadas
fvaba kviitungi Äaa°
ti Maja, 958 Broad°
fto, Ont M4K 2Rf
iiiiiHiuiiiiniiiintHHniiiiiiiii
MELIÄPÄEVÄL, n. JMMUÄKIIL - "^URSDÄY, I Ä N U ÄM SH
HenrikVisnapuu-nimeline Eesti
Kirjanduslik Fond andis auhinna
1983/1984.aasta eest Eesti Kirjani"
ke Kooperatiivi kirjastusel ilmu­nud
Aili Helmi romaanile „Rez-hiim
—see kõlab uhkelt. Zhüriisse
kuulusid prof. dr. Felix Oinas, dr.
Viktor Kõressaar, dr. Alfred Kur-lents
ja kirjandusloolane Eti Sirg.
Kuni oma elutee lõpuni töötas zhü-riis
kaasa ka mag. Mall Jürma.
H. Visnapuu-nimelise Eesti Kir­jandusliku
Fondi auhind anti täna­vu
välja 31. korda. Selleks kogutud
summad bn kokku pandud peami­selt
ÜSA-s tegutsevate eesti orga­nisatsioonide
ja mõnede üksikisi­kute
poolt eesotsas H. Visnapuu ven­napoja
arhitekt Herk Visnapuuga.
. ZHIfRir PÕHIEND,US AUHINNA
Aili Helmi ,^,Rezhiim" ion krooni-kaline
ülevaade poliitWngide elust
ühes naislaagris Võrgutas Stalini
lõppaastail, alatesa. 1949 ja lõppedes
varsti pärast Stalini surma 1953.a.
Meed laagrid olid nimetatud ümber
„rezhiimlaägreikis", et näidata, nagu
oleks sunnitöö Venemaal kaotatud.
Helmi poolt tuntud antud üldpilt
laagrielust on raske, masendav ja
hall, aga ometi juhtub seal midagi,
mis nagu värvijuga purskub sellest
hallusest välja. Selliste sündmuste
kirjeldamises näitab „Rezhiimi" au­tor
oma tugevat kirjanikuannet. Väl­jatõstmist
väärib kõigepealt salajane
lapseristimine pesuruumis, mis oma
suursuguses harduses on ületamatu
zhanripilt. Naised olid selles kogudu­ses,
kus neil kellelgi ei olnud enam
isiklikke muresid; üksainus suur,
ühine ja üldine oma jõusl'teadlik ja
võidukindel rahvas seisis s e a l . . . ''
Suurepäraselt on kirjeldatud ka
naiste kireva kavaga kontserti, mille
jaoks poliitvangid-nais|ed õieti mitte-millestki
— kartulikottidest ja paki-riideist
— olid valmistanud imetlus­väärsed
rahvariided. Oma oskuse ja
fantaasiaga olid nad loonud nii tore­da
ja kireva maailma, mi^ oli puh­kenud
niisuguseks värvide ja vormi­de
mänguks, et pani rezhiimlaagri
lausa ehmatama,
Raamatus leidub teisigi unustama­tuid
episoode, nagu töö kirjeldus si-bibrigaadis,
millele Mari — teose
peategelane — annab kõrgluulelise
tõlgenduse; kirjeldus kohutavast
marust ning tuisust, mis murdis läbi
lund röökivate naiste viletsaist hil­pudest
kogu keha ulatuses;ja need
kehad olid luised ja kõhnad, kühmus
ja kõveras"; naiste ulgumine hunti­de
koprina ühe kaasvangi tapmise
järel — õudne meloodila, mis paisus
ja vaibus tundra madala taeva all; ja
Stalini surm:ateatega kuni viimse
varbaotsani vallaridunud vägev ning
imeline rõõmulaine, kuna naisvangi­dele
oli Stalini isik olnud alati pu­nase
julmuse, vene rumaluse ja kau-'
kaasia salakavala mõrtsuklikkuse
kokkuvõte". ',
- Et selles ,,vabaõhu-gaasikambris"
25 -I- 5 aastat vastu pidada, selleks
pidi õhutama ning tugevdama psüh­holoogilist
vastupanu. Nagu autor
rõhutab, tuli ka kõige lootusetumas
olukorras sugereerida endale ja teis­tele:
„ Ü l e saame, üle saame, üle
Aasta alguse
VÄLJAMÜÜK!
Marlmekko kleidid ja
trikoo esemed
BINNÄALANDUSED
MasterCöats $120-170
110Cumberland'St
Avatud esmbsp.-iaup. 10-5.30
FInnIsh Deolgn Imports Ltd.
saame!" Abi oli ka naerust: ,,Naer
mängis laagris maarohu osa, oli nagu
mingi palderjanijuure tee,
mis lihaseid lõdvastas ja närvipinget
maha laadis." Et tuju ei langeks, selle
eest hoolitsesid eriti mõned optimist­liku
maailmavaatega naisvangid,
enne kõike Mari.
Kuigi teoses püütakse optimismi
ülal hoida kõigi vahenditega, võtab
vahetevahel siiski maad sügav noru-tunne
ühes lootusetusega. Seda kuu­leme
teose lõpus pärast streigi metsi-kut
mahasurumist meeste laagris:
„Ühe Stalini asemele tuleb üheksa,
ühe mõrtsuka asemele tuhat."
Helmi teose otstarbeks on (samuti
kui kirja oma, mille Mari kirjutab), et
2
Soovitav abielupaar, kellel teatud vilumus olemas.
Lähemaid andmeid saab EESTI KODU kontorist,
tel. 281-1792 teisip.,kotoap., neljap. kell 10—
12-ni või kirjalikult: EESTI KODU, 50
Kingston Rd., Scarborough, Ont. MlE 4Y1.
itlejate Ühingu hoogne
aastapäevapidu
Kuldrinnamärgid A. Nõmmikule ja
. Ulpile, tunnustuskiri Leili Kirsile
,Esto Esto ii
s esi
Esto '84 ajal toimusid 19 näitust.
seda tehti siin, kui samal ajal toi-musid„
Mosaiikide" teatri ja rahva­tantsu
lavastused. Tulevikus peame nendest 7 Cöllege Park stuudios,
^tulevastele põlvedele peab säilita- mõtlema\ kas on meil kõik need üri- Soovitav oleks korraldada rohkem
ma mingi informatsioon sellest, kui- tused vajalikud?
das tibla kommunismile sammus ja
töörahva huve kaitses."
On tõenäoline, et A i l i Helmi pseu­donüümi
taga peitub isik, kes selles
kui kä oma varasemais teoseis on
kirjeldanud isiklikke elamusi. Ta on
andekas kirjanik — terava tähele­panuvõime
ja vaheda sulega. Ta os­kab
kiiritada laagrielu eri vaatekoh-y
tadest, nii et saame sellest reljeefse
üldmulje. Tema teoses saab omapä­rane
sunnitöölaagri maailm elavaks,.
nagu Dostojevskil tema Siberi sunni-tööraamatus
„Surnud majad"; vii­masega
ongi „Rezhiimir' mõningaid
kokkupuutekohti. Aili Helmi teos
näitab meie rahva kohutavaid kan­natusi
me põlisvaenlase haardes, aga
ka usku meie õiglusse ning meie
lõplikusse võidusse. See on sama
idee, mis kajastus Henrik Visnapuu
viimaseaegses isamaaluules. Meie
möödunud aasta kirjandusetoodan-gus
on ,,Rezhiim" selliseks teoseks^
millele Visnapuu annaks kõigepealt
oma õnnistuse ja oma-nimelise au­hinna.
/
PEOD JA LÕBUSTUSED
Esimesena vaadeldud Esto Ball oli
näitusi ühe katuse all, kuna raske on
käia paljudes näituspaikades. Näi­tuste
kavaraamatud peaksid olema
eesti ja kohalikus keeles. Näituste
Toronto Eesti Võitlejate Ühing
tähistas oma 32. aastapäeva hoogsa
peoga Toronto Eesti Majas laupäe­val,
26. jaanuaril. Hästikorraldatud
peost võttis osa koos kutsutud kü­lalistega
ligemale 200 isikut. Küla­liste
seas oli aupeakonsul Kanadas
Ilmar Heinsoo abikaasaga, Üle­maailmse
Eesti Vabadusvõitlejate
Keskuse esimees August Jurs, Ka­nada
EVÜ Liidu esimees Kalju Tori
abikaasaga, leedu Vabadusvõitle­jate
Liidu esimees S. Jokupaitis
abikaasaga, Läti Daugavas Vanagi
esindaja E. Osols ja kaugema kü­lalisena
Raimond Tralla Detroitist.
Eeskavalises osas esines sopran
Tamara Norheim nelja lauluga ja Kai
Käärid tantsutrupp. Tantsuks män­gis
Georg Iltali orkester.
ühingu 32. aastapäeVapeo avas
sissejuhatavate sõnadega Ühingu
abiesimees Raffi Moks. Pikema ter­vitusega
esines aupeakonsul Kana­das
Ilmar Heinsoo, märkides, et To­ronto
EVÜ on töötanud edukalt 32
aastat ja aidanud hoida ära vaenlase
sissetungid siinsesse eestlaste ühis­konda.
Ühing olgu tugev ning val­vel,
et meie vaenlasel kunagi ei lähe
korda meie ühiskonda lõhestada.
KEVÜ Liidu esimees Kalju Tori õn-mõeldud
intiimse ballina küünlaval- korraldamine nõuab pikemat aega
gel, mida see aga polnud, kuna küla- eksponantide sorteerimise ja ruumide
lisi oli liiga palju ja saal oli liiga suur reserveerimise tõttu, mis saab toimu­ja
pime. Tulevikus võiks korraldada da ainult lõpliku valiku järel. Kas
balli nii nagu seda tehti Stokholmis Esto juhatus peaks võtma vastu eri-
— kahel korral ä 1000 külalist. Hää- näitusi, mis ei toimu Esto raames?
lekõvendussüsteemile tuleb tulevi- Töögrupi soovitus oli, et neid näitusi
kus rohkem tähelepanu pöörata. näidata küll kavaraamatus, aga mitte
Sõduriõhtu oli hästi korraldatud, neid kokku panna Esto raames toi-
Noortepidu oli täielik fiasko. See muvate näitustega. Kuna paljud näi-oli
mõeldud noortele 16—18 aastani, tused olid õhtuti suletud, siis töö-kuid
sinna tulid vanemad sülelaste- grupp leidis, et näitused peaksid nitles Ühingut aastapäeva puhul ja
soovis, et ühing lööb kindlalt tagasi
kõik vaenlase rünnakud.
Michigani EVÜ esindajana tõi Rai­mond
Tralla tervitusi sealse ühingu
ja Ameerika Eesti Vabadusvõitlejate
Ühingute Liidu poolt. Oma pikemas
sõnavõtus ta rõhutas vajadust tööta­da
koos teiste ikestatud rahvaste or­ganisatsioonidega
ja teatas, et Amee­rikas
lööb laineid dr. Ed.Rubeli kiri,
milles ta tõi esile sionistide tegevuse
[asi Järvlepä helind
parlamendi kellatornis
Ottawa ajalehe „The Sunday He­rald"
teatel kanti Jan Järvlepa he­lind
„EveningMusiG", mis on tello-mistöö
parlamendihoone kellator­nis
mängimiseks, 1. jaanuaril ette
Gordon Slateri poolt. Tshellist-komponist
Jan Järvlepp on saanud
kolm noortele heliloojatele määra­tud
auhinda. Ta omab teaduslikud
kraadid muusika alal California
ülikoolilt San Diegost ja McGilli
ülikoolilt.
Mo LiMu president
tõsiselt haige
Nagu Reuter teatab Moskvast, on
N. Liidu president Konstantin
Tshernenko tõsiselt haige Kremli
haiglas. Esimese võimukandjana
N. Liidu ajaloos olla temal kavat­sus
oma ameti kohalt tagasi tõmbu­da
ja koht vabastada nr. 2 mehele
Kremlis, Mihhaiil Gorbatshevile.
Viimane on Tshernenkost 20 aastat
noorem, oli kaugida N. Liidu vä­gede
ülemjuhataja, kui Lõuna-
Korea reisilennuk alla tulistati Sah-halihi
saare läheduses, viibis hilju­ti
külaskäigul Inglismaal ja mõned
päevad tagasi nimetati Lääne-Eu-roopa
sõjatandri ülemjuhatajaks.
See nimetamine üllatas lääne vaat­lejaid,
sest kellelgi ei olnud aimu,
et N. Liidus selline ametikoht eksis­teerib.
Peale Lääne-Euroopa sõja­tandri
ülemjuhataja ollaN. Liidul
veel viis sellist sõjatandrite ülem­juhatajat.
ga, mistõttu pandi isegi politsei uk- olema õhtuti avatud nii kaua
sele, et keegi ei saaks sinna viina võimalik,
sisse viia. vn
Rahvapidu, kus oli üle 6000 inime- KONGRESSID JA
se, läks üldiselt hästi korda. Kahe KOOSVIIBIMISED
orkestri kasutamine oli hea mõte. Töögrupp „Kongressid ja koosvli-seda
soovitaks kasutada ka rahva-.bitised" kokkuvõtte luges ette
pidudel tulevikus. Toitlustamine oli Lupp .
kohaliku kompanii poolt hästi kor- Koosviibimised moodustavad um-raldatud.
Transport oli korralik ja bes ühe neljandiku möödunud Esto
saalivalgustus pii küllaldane sel- üpi^ygtgg^ j^ygjyyj.gg j^gig^ p^ij^^d
leks, et tuttavaid leida. Eeskava ei ole mitte Esto raames. Need olid aga
rahvapeol eriti oluline. _ väga olulised ja arvuka osavõtuga.
Ööklubi „Ankur" ei kujunenud n^ispärast neid ei tohiks arvuliselt
majanduslikult rahuldavaks, kuigi püpata. Koosviibimised võiksid aga
seda külastati rohkearvuliselt, kok- toimuda enne või parast Eesti Päevi,
ku umbes 4500 külalist. Puuduseks ^eed võiksid olla koordineeritud kui
oli kindla lepingu puudus peakomi- noorte laagrid, kuid mitte noorte
teega ja viinaloa varajane lõppemine jg^gpijg gj.yg|
kella 1.00 ajal. Väga vajalikud on ka üldiselt see töögrupp pooldas Ees-kindlad
lepingud esinejatega ning ti Päevade pikendamist teatud arvu
mälestusesemete müük ei sobi sinna, pgevadega ja paremat koordineeri-kuna
osa asju varastati. Võibolla on ni\st; Eesti Päevade ajal on meil ol-kohasem
korraldada ööklubi mõnes nud väga vähe aega kasutada ja
viinaloaga restoranis, nagu see toi- sellepärast peaksime otsustama, mis
mus Stokholmis. Tulevikus on soovi- meil tähtis ülemaailmses ulatuses
tav, et ööklubil oleks üks peakorral- jg ^^^^ ^^^^^ jäbi viima. Kõige
daja, kui korraldus toimub peakomi- olulisemaks on noorte küsimuse lä-teega
pooleks, siis see ei tööta välja, bipõimimine Eesti Päevadega.
Ööklubi korraldamine Esto raames Kongresside osas töögrupp leidis,
on ka tulevikus soovitatav. et rahvuskongress, sõjameeste kong-
Einelaua korraldamine Eesti Maja ress, kirikukongress ja võibolla mõ-suures
saalis kujunes väga vajati- y^gd'teised omavad ajaloolise taga-kuks,
kuigi esinesid mitmed puudu- põbjg. ja on seetõttu nagu institutsi-sed
tingituna Eesti Maja juhatusele o^^id, mis peavad jätkuma samas
jäänud lühikesest ettevalmistusajast. ^^^^ on senini üles töö-
Rohkearvulisist külastajaist tingitu- tatud. Rahvuskongressil üles võetud
na lõppes toit vahel varakult, lõppe- manifestatsioonid toimuvad kogu
sid laudlinad ja eeskava polnud kül- rahvusgrupi nimel ja need otsused
laldane. Idee oli aga hea ja tulevikus, gg^i kogu meie vaba eestlaskonda
kusiganes ka Estot peetakse, tuleks esindavad otsused. Noorte sidumine
Eesti Maja kasutada eestlaste kogu-nemiskohana,
kui sellist peaks koha­peal
leiduma.
Koosolijailt esitati soovitus, et rah-võiks
toimuda eraldi suurematest.
Võõrmaalaste esinemise üle mingit
otsust langetada ei saadud, kuna see
töögrupp oli liiga väike selle prob­leemi
lahendamiseks.
Rongkäik on väga tähtis osa Esto
ürituste sarjas. Orkestreid peaks
olema rohkem ning rohkem peaks
mängitama eesti marsiviise. Rong­käigu
lõppedes peaks olema varutud
teadustaja ja ka mõned esinejad, kui
peaks tekkima viivitus peakõneleja
kohaleilmumisega, nagu see juhtus
viimasel korral Torontos. Peakõne-
Vene revolutsioon ajast kuni käes
oleva ajani Ühendriikide poliitilise
elus.
Soomepoiste Klub esindaja Edgar
Marten tõi tervitusi avaldas head-meelt,
et viimasel ajal on Klubi ja
Toronto Võitlejate Ühing leidnud
ühist keelt ja arusaamist ühiste aktsi­oonide
korraldamisel vabadusvõit-luslikul
alal. Oleme võidelnud erine­vatel
maadel, aga ühise eesmärgiga,
kaitsta oma kodumaad.
Edasi tõid tervitusi Leedu ja Läti
vabadusvõitluslike organisatsiooni­de
esindajad S. jokupaitis ja E^. Osols,
soovides Ühingule head edu eelseis­val
aastal.
Sopran Tamara Norheim esitas ne­li
laulu Georg Iltali muusika saatel ja
Kai Kääridi tantsutrupist esinesid
kolm näitsikut kahe ettekandega,
mis oma originaalsuse poolest jäid
vaatajaskonnale kindlasti meele.
Traditsioonikohaselt ka sellel aas­tapäeval
Toronto EVÜ vääristas
kuldrinnamärgiga oma Ühingu liik­meid.
Sellel aastapäeval kuldrinna-märgi
saajaiks olid August Nõmmik
ja Elmar Ulp. Kuldrinnamärgid koos
vastava diplomiga andis üle aupea­konsul
Ilmar Heinsoo.
Erilise tunnustuskirja sai ühingu
kauaaegne perenaine Leili Kirs. Te­male
plaksutati eriliselt, sest ka sel­lel
peol olid maisevad võileivad teh­tud
tema poolt.
Ametliku osa lõpetas Ühingu esi­mees
Ülo Tambre, tänades õnnestu­nud
peo korraldajaid, esinejaid, ter­vitajaid
ja kohaletulnud pidulisi, kes
selle õhtu aitasid kordaläinuks teha.
Pidulisetele ta soovis head tuju tant­simiseks
G. Iltali orkestri saatel.
Loterii oli rikkalik. Loosinumbrid
müüdi kiiresti ja õnnejumalanna
naeratas 20-le võitjale.
Tantsu vaheajal August Nõmmik
teatas, et ühele lauale on pandud
vaatamiseks foto „ Võitleja" toimetu­se
kolleegiumi kirjast paavst Johan­nes
Paulus II, mille kunstnik joann
Saarniit kunstipäraselt illustreeris 12
tundi enne oma surma. See kiri jäi
tema viimaseks ning mälestusväär­seks
elutööks. Samale lauale olid
välja pandud ostmiseks Eestis Van­gistatud
Vabadusvõitlejate Keskuse
poolt Rootsist saadetud raamatud
Jüri Kuke ja Eesti vabadusvõitlejate
põrandaaluste väljaannete kogud,
koos allkirjade plankettidega Mart
Niklusele vabaduse nõudmiseks.
lejaks peaks olema kohaliku riigi Raamatute ostmiseks anti lubadusi.
tuntuim poliitik, nagu see meil õn- Vabadusenõudlüse allkirju anti igalt
nestus Diefenbakeri ja Mulroney lauaU, kuni viimased read olid täide
rahvuskongressi, et siis noortekong-ressi
esindajad võiksid osa võtta rah­vuskongressi
tööst. Rahvuskongres-siga
ei lole soovitav siduda väljas-vapeol
võiks olla külaliste nimekiri pod meie ühiskonda kuuluvaid po-tähestikuhses
järjekorras koos lau- lütikuid. nende jaoks võiks olla er-dade
numbritega, kuna 6000 küläli- iüritused
sega peol onpeaguvõimatu tuttavaid Akadeemiliste organisatsioonide
leida. A. Vahtra vastas sellele, et see kokkutulekud on väga olulised, kuid
nimekiri oli küll raali sisse söödetud, ngg^ ^^jj^g.^ toimuda nende kesk-näol.
Rongkäigus oleks soovitav
laulda eesti marsilaule.
Avatseremooniat soovitati korral­dada
kohaliku maa rahvale hästi kät­tesaadavas
kohas välispropaganda
otstarbel.
Skautide ja gaidide maailmalaag-rid
peaksid ka tulevikus toimuma
koostöös Ülemaailmsete Eesti Päe­vadega,
milleks skaudid ja gaidid on
oma nõusoleku andnud.
Lõpuks H. Kasenurm teatas, et
kõikide toimkondade juhatajad on
nõustunud oma kogemusi edasi and­ma
järgmiste Ülemaailmsete Eesti
Päevade korraldajaile, kaasaarvatud
soovitused tänasest nõupäevast.
tud..
kuid seda
saada.
oli sealt võimatu kätte
NOORED lA LAPSED
„Noored. ja lapsed" töögrupi kok­kuvõtte
kandis ette T. Metsala.
organisatsiooni raamis ja eriti noorte
omavahelise tutvustamise otstarbel.
Maakondlik kokkutulek, üks pare­mini
õnnestunud üritus, peaks ka
edaspidi toimuma Eesti Päevade raa­mes.
Eesti Päevade juhtkonna etteval­Võibolla
oleksime vajanud noorte mistamine noorte seas tuleks vära-grupijuhte,
kes võinuks väljaspoolt kult planeerida ja läbi viia.
tulnud noori linnaga tutvustada. Oli
kõne all ka noorte või laste päeva SUURÜRITUSED
korraldamine ning lahendamatu
probleem, kuhu jätta õhtuste pidude
ajal lapsi. Käsitati ka noorte „mõtte-kolde"
korraldamise ideed Esto ajal.
sad, kuid mitte purjus.
St
Els Greenside'il on sees veel vana
gaidi matkavaim. Ta korraldab kui­dagi
nii, et ta abikaasa leiab töökoha
kusagil Aafrikas. Mees õpetab seal
mõnes koolis või kolledžis oma paar
aastat, selle järele tullakse Torontos­se
vanasse kooli tagasi jälle aastaks
või kaheks, et uuesti mõnda teise
Aafrika riiki minna. Nii on nad ol­nud
Nigeerias, Keenias ja viimati
Zimbabwe's (end. Rhodesia). Els on
siis kodune perenaine, vahel üsna
väikeküla olukorras, teeb mõnda va­batahtlikku
ühiskonnatööd ja plaa­nitseb
lühemaid ja pikemaid reise
sellest baasist ja tagasisõiduks. Mõni
aasta tagasi, peale võimu üleminekut
mustade kätte, värvati Kanadast õpe­tajaid
Zimbabv\7e maa-koolidesse.
Sinna nad siis läksid, kaugele linna
särast ja kärast. Külastati ka Lõunr-
Aafrikat, Namiibiat jne. Tagasitee Esto nime all. Õlaks ka soovitav, et aega laululava õigeks ülesseadmi-tõi
neid üle Lõuna-Ameerika. Tore- spordijuhid eksiteeriksid skautide ja ^eks.samades ruumides,
date valguspiltidega reisijutt on Tar- gaidide organisatsioonide juures. On Valguspeo osas soovitati näha pa­tu
Instituudis teisipäeval, 5. veebrua- oluline spordijuhte leida noorte endi ^mat sidet juhtide ja tegelaste vahel
ril keU 7.30 õhtul Kõik teretulnud, hulgast. \ esinemise ajal Väikelaste esinemine
„ESTO ESTO" AASTAL
Lõppsõnas F. Koop kinnitas, et toi­munud
nõupäev on oma ülesande
täitnud ning andnud soovitusi ja siht-jooni,
et järgnevad Ülemaailmsed
Eesti Päevad võiksid edasi kesta ning
jätkata oma ülesannet eesti omapära
ning eestluse elujõu säilitamisel
võõrsil. Esitatud mõtted on kahtle­mata
väärtuslikuks informatsioo­niks
järgmiste Eesti Päevade korral­dajatele.
Ülemaailmsetel Eesti Päe­vadel
peaks olema rohkem pidevust.
Leiame, et kui toimuvad Ülemaailm­sed
Eesti Päevad, juba siis peame
teadma, kus saavad toimuma järgmi­sed
Eesti Päevad, selleks, et sealsed
Suurürituste osas esitas kokkuvõt­te
H. Kasenurm.
Laulupidu peab toimuma iseseisva
Esto peamiseks eesmäi^ikTntote |"*^sena iseseisva eelarvega Eesti korraldajad saaksid võtta osa ja p^^
alal oleks noorte rahvusliku uhkuse f^™de raames, seda ei tohi jätta jaltolt tutvuda toimuvate Eesh ^
innustamine. Ööklubi „ Ankur" leiti ^'}'^^ ürituste varju. Laulupeo vorm ja yade tooga. See tagaks korraldajaile
olevat hea üritus nii noortele kui ka. soovitati jätta samaks. Laulupi- ka pikema aja^ eeltööde labiviimi-vanadele.
kus inimesed olid rõõm- ^u on mõeldud eestlastele, kuid rek- seks, muutes Esto ettvalmistustoo
aami tuleks teha ka välismaalastele, pidevaks nii, et meie ei korralda kor-
Esto'84 laulupeo kestvus hinnati õi- raga mitte ainult ühte Estot, vaid
Spordi alal on meil olukord väga geks. Et suurendada noorte osavõttu korraldame samal ajal kahte Estot.
kurb. Meie spordivõistlused ei läinud laulupeost, soovitati asutada noorte Sellise pidevuse juures võime julgelt
korda, kuna meil puudub kergejõus- laulukoore Esto otstarbel paar aastat kõnelda Estodest kuni „Estode Es-tik,
aga veel rohkem, raskejõustik, enne Esto algust. Skaudid lubasid toni" aastal 2000.
Meil oli küll käsipall, võrkpall, uju- eesti laulu propageerida omalaagri-mine
ja mõningal määral tennis, aga tes. Soovitati, et laulupidu peaks toi-see
kõik polnud mitte vägaaktiivne. muma alati viimase Esto üritusena.
Tulevikus peame mõtlema spordi- Noorte lauljate järelkasvu otstar-laagrite
korraldamisele ja kui sealt ei bei peaks Eesti Täiendusgümnaasiu-saa
abi, siis peame palkama maksu- mi õppekavas olema koorilaul ja ees-lisi
spordiinstruktoreid, et noorte koorilaulu ajalugu. Laulupidu ei
seas sporti populaariseerida. Me või- sohiks langeda järgmisele päevale das juhatuse nimel F. Koop tänas
me ka enne Estot korraldada spordi- "^õne teise suurüritusega, näit. va ^^õiki, kes olid ohverdanud terve
valikvõistlusi paari aasta jooksul guspidu, kuna siis ei jää küllaldaselt päeva ülemaailmsete Eesti Päevade
" ' hüvanguks.
(Laudkonnavelusest ja arutlus-gruppidest
lähemalt järgmises lehes)
Oleme veendunud, et vaba maail-
.ma eestlaskond pooldab Ülemaailm­sete
Eesti Päevade korraldamist, on
valmis korraldama ja on valmis osa
võtma esinejaina ja publikuna. Nad
juba ootavad järgmisi Eesti Päevi.
Sihtasutus Eesti Päevad Kana-
August Nõmmik
loobus „Võitleja"
toimetamisest
Kuni $500 saatkonnamaja
I remondiks Londonis
Sihtasutus Võitleja" aastakooso­lek
peeti Toronto Eesli Majas püha­päeval,
27. jaanuaril. Juhatas esi­mees
August Jurs, protokollis sekre­tär
Endel Lindaja. Uue juhatuse va­limisel
loobus kandideerimast senine
juhatuseliige August Nõmmik, kes
ühtlasi palus end vabastada ajaleht
,,Võitleja", tegevtoimetaja kohalt.
Põhjuseks ta luges oma kõrget vana­dust,
mis ei võimalda temal edukalt
täita tegevtoimetaja ülesandeid.
Pärast i^itmekülgseid kõnelusi va­liti
Sihtasutus „Võitleja" esimeheks
August Jurs (endine) ja juhatuseliik-meiks
Enn Salurand (endine), Endel
Reinas, Elmar Silm, Aleks Käng-sepp,
Lembit Pihlberg, Endel Lindaja
(endine) ja M. Pihlak (endine).
Uue tegevtoimetaja leidmine jäi
juhatuse ülesandeks.
Aruanded ja tegevuskava koos uue
eelarvega kinnitati esitatud kujul.
Eriarvamusi tekkis endise juhatuse
sooviavaldusest, määrata $500 Lon­donis
asuva Eesti Vabariigi saatkon­nahoone
iremonteerimiseks. Juhatu­sele
anti volitus määrata selleks kuni
$500, selgitades selle juures, kuivõrd
kindel on, et Londoni linnavalitsus
seda maja ei omanda'või Inglismaa
valitsus seda ei riigista, nagu Eesti
kullatagävara Inglise pangas..
liililtiilllllltllilliillllllillllilllllillllllilllllillllilillllillH^
PLUMBING, HEATING
andREPAIRS
i-, gaasi-ja elektriahjud, korstna?
voodrid (chimney linings).
Ahjude puhastamine • Eesti 'm
ROLAND KULUK
Tel. (416) :^75-1280
ISIIIIÜIIIIIIIIllillliiilliHüilitSItSIfSilUlliHllillllH^