Meie Elu = Our life, September 9, 1982

              ; SEPTEMBER 9 ,^eie Elu" nr. 36 (1697) 1982
•00
YANCOUYERI EESTI ÜHENDATUD
KOGUDUS
^ Torontb äike" Viis kö
Edgar V, Saks
THE ESTONIAN VIKINGS
Varicouveri Eesti, Ühendatud Koguduse 30, aastapäeva tähista­mine
kestis 22--:29. augustini, kusjuures eriliselt, nauditava küla-kostiga
esines 25liikmeline Toronto Noortekoor '„Fäike" Charles
Kipperi juhatusel riii koosolekutel kui käiseseisyate kontsertide­ga.
Külaliskõrielejaid oli mitu, pea igast maailmakaarest, tuues
tervitusi kaasusklike koguduste poolt, häid sõnumeid ning tiivus­tavaid
kõnesid tuleviku tegevuse suunamisel eesti üldsuse hiivan,
guks, rõhüitades eriliselt noorte kristliku kasvatuse vajadust täna­päeva
ühiskonnas.
Vancouveri Eesti Ühendatud Ko- jumalatenistusel kahe lauluga. Aja-gudüse
algus' oli aeglane-. Esimene loolise ülevaate andis Herbert Kir-koosolekl
peeti 1949. aasta Suurel ves. Osavõtjate arv kõikus ,150—200 i
Reedel-12 osavõtjaga Mt. OlivetBap- vahel kõikidel koosolekutel.
tisti kirikus New Westminsteris. ELUJÕULINE KOGUDUS
Jutlustajaks oh Kuresaare prnkogu- . ....^
duse'vanem Osfald Õunpuu. Kogu- Siinjuures ei tohi mooda mmna
duse ametlikuks asutamise päevaks tõigast, et Vancouveh Ühendatud
sai 11. september 1952, kui kogudus kogudus kuulub nende vaimeste kogu-resistreeriti
Victorias B.C. seaduste duste hulka maailmas, kus kiriku-kohaselt
Estonian United Church'i li^te arv ületab hi'kmete arvu. See
•nimega. Sel ajal oli liikmeid ainult väike 98-liikmeline kogudus on suut-
2r Kogudus" ei kuulu ühegi Kanada ehitada 'pühakoja, mik qn vola-dga
Ühendriikide kirikute liitu. vaba, tõhusalt toetada kogudusi ja
" - jutlustajaid üle maailma (ka kodu-
Oma kiqku ehitamisega alustati maal) ja aktivselt kaasa lüüa Van-
1953. aastat Moodustati ehitustoim- couveri eesti ühiskonnas, koguduse
Hond ja ostet^i maatükk 13100 eest orkester Thomas Kirvese ii juhatusel
1645 GrandvieW Hihway'1 ja esimene on ilusa panuse "andnud Vancouveri
palvus peeti maatükil 20. mail 1956. eesti ühisüritustel ja paljutõotav
Kiriku ehitamine läks ' maksma sopran Evi Kuusk on mitmeid ühis-
127,000 ja mahutab ligi 200 inimest, üritusi soolodega kaunistanud, õpe-
•Allruurnidesse mahub ca 150 inimest, tab ka Täienduskoolis ja on olnud -
Ävajumalateenistus peeti 23. det-. kauaaegne koguduse raamatupidaja.
sembrH 1956. aastal, ^Koguduse juu-res
on ::tegiAsenüd;haisring, noorte-^^M^ y: >.
ring, pühapäevakool, noorte örkes^^^^M
fer- inisjohitoimkond, raadiotoim- „Päike" ja ta energilisse dirigenti
kond, segakoor, naiskoor, segäkvar- Charles Kipperisse," siis on nad To-.
tett, nais-topeltkvartett; meeskvar- ; rontos hästi tuntud. Koor on ainult ;
tett ja solistid.: Koguduse ajakiri .25-liikmeiine, kuidhästi treenitud>-
,,Sidemed''^on ilmunud 1953 aastast Piih^
alates 1—3 korda aastas. Lauluraa-ydoktsioön.- Kahju aimelt, et Vaneou-matutöimkohna
töö tulemusena trü- veri eesti;;ühiskonnast aihult;i^
kiti 1954 a. uus lauluraamat v,Kögu- : sai nende esinemisi nautida. Kuid
tüd: evangeelsedaaulud", mis on ka- : jutlemisel Charles Kijfperiga selgus,;
i ^ - j i , : ; , „ - u w i . ^ ^ . , ^ „ r . et seekordne küllakutse oli Ühendä-
236 llik. Hind §13.9S
FRED LIMBERG*
SAMM iES
224 Uife. Hind §18,0®
S
üügii „MEIE ELU" tditus€§
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
sutusel kõikides.: eesti .vabäkogudus-tes
|väljaspool kodumaad.
' Kogudust orijteeninud Osvald Õun­puu,
Valdeko ykarigra ja;- dr. Artur
Pfoos: . Lugäh,atute ;külaliskoneleja^
tudKögLiduseltjuubeii puhul tiheda
kavaga, kuid lubas ; tulevikus kind­lasti
esineda ka Vahcouverl eesti
rahvale, usulisele veendele vaatama­ta.;
Vancouver on siistiees^ üldsu­sest
kaunis eraldatud ja siin tuntak-
MÖORE0 VAIMUSTATUD \,
Tihedale kavale vaataniata said
vaa­tamisväärsustega.
;; Neile korraldati
mitmeid ringreise mi maal kui ka
te ja jutlustajate hülgas on jutlus- se suurt rõõmu, kui väljastpoolt
cariud- ka luteri õpetajad Helmut kaasmaalased neile külakosti too-;
Piir, Bruno Ederma, Oskar.Pastikv;^^^- Vajadus selleks siin on-koguni;
Oskar Puus%, ;Rüdolf .Reiriäru, väga suur. ; •; V ; • ;
praost Toomas Põld ja peapiiskop
.Konrad Veem. Äp. õigeusüHstest on
jutlustanud ;dr. Eugen' Ruus.Orga- ^'^J";^ v^cu^uu....
iktidena-klavpängijatena on^^: hikmed tutvuda ka Imna^
! gutfeenud|Ilniar Aavik, Erli Lepik,
i Miivi Bergman, Lehte-Mal Ägi- Tiiu ... . ^ . , . j . , , ^
I T,, T^- • ;i7MT; \ ; : „ i > nierelja:saartel, m
Jaager, Thomas Kirves ja Villi Vink. , - , , , ; i. .v
^ ? , j 1 M koguduse, hikmete kodudesse ja neil
Praegusse juhatusse kuuluvad: Her- • r i / • * i - ^ • i^ u i .
be tJCirve — esimees Heid^^ tuli Vancouveri traditsiooni kohaselt
er irces ^^e^ osa saada lugematutest küllakutse-"
ger, Richard Kelder, Voldemar i^gf
: Kriik; Aare; Kuusk, Peeter Lepik, Hu- v "
go Liiva, P r i l d u l ^ k ja V^^^ Kiisitledes hoori, kuidas nMlehn^
Nõinme: Jutlustajaks on dr\ Artur meeidib,- olid: vastused väga vaimus-'
' Proosjä;abijutlustajaks Osvald tavad. Kui äga küsisin, kui mitu teist;
Õunpuu .Segakoori juhatab; August siia jääda tahaks, ei tõusnud ühtegi
Vanem; Momendil käü! Ilmataat õli samuti harukord-'
mei;d 91 Aastate kestel bnsurrnalä-:v selt held^
bi lahkunud. 25 liiget.. Osavõtjate;^;::siiski tunda 'ka -ii^ancouveri aradit-keskmine
oh kõikunud 80 ja 100 va-;; sioonilist ilma, mida saab laulda
liel.; V / ; j viisil:„Hall on taevas Ja roheline
• i* : - : / m a a , sajab ja sajab lõpmata;''
>NÄDAL;MOSOLEpro,; ;: ;-^ ... . .F. .,
Kölmekümnenda aastapäeva köos-
"olcl^uid peeti kogu nädal, väljaarva­tud
teisipäev jä reede. Jutlustasid
dr. Ä.' Proos, H. Mäemets, E, Mänd,
y. Krabi ja P.Kaups, Tervitusi tõid:
V; Krabi Töränto Baptisti kogudu­selt,
Lembit Pütsep Vancouveri Peet­ri
koguduselt, Enno Lepnurm Van­couveri
Eesli Seltsi poolt, Peeter
Kaups Ontario ja Quebeci Baptistide
Liidult ja Baptistide Füderatsioonüt,
Enctel Siitam Los Angelese eesti usk-.
1 ike poolt) H. Mäemets Eesti Ey.
kristlaste jä Baptistide nimel, Char- Eesti keskkooli õppetöö T.E.S.
lp 'Kipper Toronto Eesti Baptisti; Täienduskoolis algab Eesti Majas,
Vkogudusc .Noortekoori poolt; J.t; Kõi-: 958 BroädvieW Ave. Toronto, reedel,
rkidel'juubeliköosolekutel esines . T ö - ; n . septembril;si.M
ronto Nobrtekopr :,;Päike'' nii junia^ ]: • :
latccnistust kaunistades kui ka ise-i,; Keskkooli võetal«se .vastu noori,
scisvatp kontsertidega. Koor esines kes on.lõpetanud T.E.S. Täiendušalg-kontscrdig^
ka Bürnaby Baptisti k i - ; kooli kursuse voi mõne teise täien-
; rikus nii vecs.ti-kui ka ingliskeelse duskooU kuus klassi. Registreerimine
kavaga: Solkirdena kooriga'esinesid . ja vastu võtmine toimub esimesel
Marika;Wi]biks,;Henry Piil, kes mui^ koolipäeval kohapeal/: ' •
de laulis neegri spirituaal laulu soo- : V ; ' • ; cl •
lo, ja Lena Pumbcr. Ühehäkoori^ so- Toronto Eesti Keskkool
listiks oli Eyi Kuusk. Soololaulude­ga
esinesid nädala kestel: Marika
Wilbiks,: •Herbert Kirves jä .Ast,a
• Kaups. Koore juhatasid Gharlcs Kip­per
ja AüguU Vanem. Klaverisaade
koorile oU ;Hclcn Auväärt'ilt.: Vari-.:
couveri Segakoor' esines 22. augusti
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatus pidas möödunud nädalal
koosoleku, kus arutati EKN sügisese
tegevuskava küsimusi. Kuna EKM,
endise RVN (Rahvusliku Välisvõitlu­se
Nõukogu) tegevuse alustamisest
möödus suvel 30 aastat, korraldatak­se
koos sügisese üldkoosolekuga ja
sellega ühenduses oleva peoõhtuga
ka EKN 30i aastapäeva-tähistamine.
30. aastapäeva tähistamine, tounub
aktusega õhtusel koosviibimisel Ees­ti
Majas reedel, 29. oktoobril, millele
järgneb EKN sügisene üldkoosolek
laupäeval^ 30. oktoobril.
Uudse üritusena kon-aldab EKN
2. ja 3. oktoobril sümpoosioni (se-
.miharij EKŽ liikmeile EKN tegevu­se
arendamise küsimuste lähemaks
införmaalsekse. aruteluks. Eriti ta­hetakse
sümpoosionil käsitada kogu
EKN liikmete: koosseisu. EKN tege­vusest
osavõtu aktiviseerimist Ja
nooremate liikmete osavõtu .aktiiv­semalt
tegevuse rakendainist.' Kok­kutulekul
võetakse lähema vaatluse
alla ka KGB taktika :'pagulaskondade
sl^htes, mille kohta esineb ettekan-degaA
üks Nõukogude Liidu olude lä­hemalt
tundja mitte-eestlane. Ka kä­sitatakse
vaba eestlaskonna suhtes
esinevaid väliseid ja sisemisi häda­ohte
ja eesti ühiskonna perspektiive
Kanadas.
\ EKN sümpoosionist^ mis toimub
ühes Toronto ja Montreali vahel
Kingstoni lähedal asuvas, motellis
Jones Falls'is, Ont., võtab osa ka
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esi­mees
L. Savi New Yorgist. Juhatuse
koosolekul koostati -3KN liikmete
kahepäevaseks kokkutulekuks üksik­asjalik
töökava. Sümpoosionist osa­võtuks
on end/juba registreerinud
arvukalt ' E K N liikmeid. ,
Juhatuse koosolekul mälestati sur­ma-
läbi lalikunud kauaaegset EKN
liiget August Kala ja tema asemele
• kutsuti EKN koosseisu esimene kan­didaat
Ülo Jürimä. .Uue ex öfficio
liikmena kutsuti EKN koosseisu
^praost; Andres; Taul.
Koosolekul olid kohe all New Yor­gis
11. septembril toimuva Üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu koos­oleku
päevakorra: küsimused. Koos­olekul
tuleb kinnitamisele ka Üle­maailmse
Eesti Vabadusfondi (Esto­nian
World Freedom Fund) põhikir­j
a ja kodukorra kava, mis on välja
töötatud ÜEKN poolt moodustatud
; erikomisjoni (M. Kari,; "K. Popp,-:P..
Kiik) jä Marylandi osariigi advokaa­di
C. Zacharski. poolt. Kava järgi in-korporeeritakse
ÜEKN Marylandi
osariigi seaduste alusel ja ÜEKN
juures on ülemaailmne Eesti Vaba-dusfond;
mis saab õiguse maksuva­ba
toetusi vastu võtta. EKN juhatus
ühines väljatöötatud ÜEKN inkor-vpöreerimise
ja Ülemaailmse Eesti
Vabadusfondi loomise kavaga.
.Kitärrikunstnik Boris Bagger
at
. 1 :".
20.se
reede õhtuti Eesti Majas taiendus-kooHIe
kohandatud keskkooli õppe­kavade
alusel ja ulatuses, mida või­maldab
kasutadaoley aeg. Kursuse
pikkuseks on kolm aastat.
KOOLIKOMITEE'
Algkooli õppetöö T.E.S. Täiendus­koolis
algab Eesti Majas, 958 Broad­view
Ave., Toronto, esmaspäeval, 2Ö.
' septembril s.a. kell 19.00. Esimene
koolipäev ja avaaktus on ühine kõiki­dele
õpilastele. Edaspidi toimub Õp­petöö
esmaspäeva ja teisipäeva õh-
,:tüti,-:^-^-^:: •;';:.:;.
Eesti algkooli õppetöö toimub
koostöös Toronto linna kooliva­litsusega.
Kooliealised on kõik To­rontos
ja ümbruskonnas elunevad^
lapsed, kes oii vähemalt seitsmeaas­tased.
Võetakse vastu ka vanemaid
õpilasi, kes veel senini ei ole käinud
eesti algkoolis. Saimuti on ka tänavu
kavas vastu võtta uusi ja jätkata
tööd seniste eesti keelt mittevaldava­te
õpilastega^
Kooliaasta sujuva alguse huvides
on vajalik, et esünesel koolipäeval
oleksid kohal nii uued kui ka senised
õpilased. Lühikesest avaaktusest või­vad
lastevanemad soovikorral osa
võtta. Aktusele järgneb uute Õpilas­te
registreerimine ja esünesed kooli­tunnid
teistes klassides.
j Palume kõiki selle teadaande lüge-jkd
omapoolselt kaasa aidata, et
käesolev teadaanne levineks igasse
kodusse kus leidub kooliealist Hoori,
kuna senised kogemused näitavad, et
lastevanemail on tahet, aega ja või"
maiusi oma lastele eestikeelse hari
duse pakkümisdcs*
Kohaliku omavalitsuse haridusosa­konna
ja provintsi nhig föderaalva­litsuse
toetuste abil püütakse õpilase
eesti kooli saatmise kulud hoida nii
madalad kui võimalik. Õppevahendid
ja õpikud on ka sel aastal kooli poolt
tasuta, ^ .:\
I
n
kodüäasta teemal
Kaua aega tagasi läbis ajalehti sõ­num
nõupäevast Londonis, Ontarios
laupäeval, 18. septembril algusega
kell 10 hommikul. Nüüd veel mõned
järgnevad read meeldetuletuseks.
Londoni Eesti Seltsi juhatus loodab^
et mitte üksnes kohapealsed vaid ka
kaugemate keskuste eestlased leia­vad
põhjuse selleks puhuks kokku
tulla ja sePifejga seda esmakordset
üritust oma osavõ.tu ja mõtetega,
rikastada.
Hommikupoolikul on kavas ära
kuulata kaks referaati kodu teemal
.Londoni oma pedagoogilt Tiina Han­senilt
ja psühhiaater dr. Arvo Sauk-silt
North- Bayst. See. peaks küllalda­selt
tagapõhja andma diskussiooniks
eesti kodu olukorrast ja sidemetest
laiema ühiskonnaga. On ju eriti väi­kestes
keskustes: noorte' eestlasteks
kasvatamisel suuri muresid. Nõu­päevast
osavõtt mitmetest keskus­test
aitab ehk mõningaid uusi ..teid
leida. kodumiljöö tugevdamiseks.
Sellepärast on diskussiooni mode-raatoriks
palutud "Torontost Vello
Hubel, kellel Ees^ti Liit Kanadas esi­mehena'
laiem; kontakt teiste eesti
keskuste ja. Eesti Seltsidega..
; Pärast lõunasööki motelli restora­nis
jätkub nõupäev Ülemaaailmsete
Eesti Päevade teemal. On ju Esto
õnnestumine Torontos. 1984 meie kõi­kide
sooviks. Suurüritus nagu ÜEP
: toöb.,mitte üksnes; eestlasi üle maail­ma
kokku vaid seal toimub ^a vas­tastikune
^üksteise virgutamine üha
^jätkuvaks eestluse viljelemiseks. Es­to
Peakomitee esimees on lubanud
esindaja kohale saata. Sõna on vaba
aga igaühel.-;
Üritus toimub Lamplighter Innis,.
mis on kerge üles leida igaühel. Väl­jastpoolt
tulijail sõita 401 maan­teelt
sisse Wellington Roadiga. Mo­telli
number õn 591, Wilkinsl jä Com-inissioners
Roadi vahel lääneküljel.
Telefon ('519) 681-^151. Muu infor­matsioon;
Lembit Tönnis, 53 Stanley
St:, Löndon,:tel: 432-9228.
;GE5SLINGEN(,,Meie: Elu''; kaa^^
tööliselt) Saksamaal öii endale
kunstnikuna nime teinud kitarristi
Boris Bagger, kes tuntud ka pub­likule
Kanadas, kus andis esimese
kontserdi 1^72. a. Arvukad ja menuV
kad kontserdid kogu Saksamaal,
Soomes ja Rootsis on toonud talle
ainult kiitvaid ja tunnustavaid ar­vustusi
pressis. Kõik see pole tulnud
iseenesest. Selle taga seisab 14 aas­tat
mtensiivset õppetööd rööbiti har­jutuste
ja esinemistega.
Boris Bagger on sündinud 1955, a.
Karlsruhes. Ta põlveneb perekon­nast,'
kus ;koduseks keeleks eesti
keel. Juba 13-aastase gümnasiastina
alustas tundide võtmisega Karlsruhe
muusikaülikoolis. • Samas alustas
regulaarset õppetööd kitarri äial pä­rast
abitüuri tegemist. Edasi õppis
veel kuulsate meistrite Juhan Brea-rrii
ja Närciisoi Yepese juures, kuu­ludes
• samaaegselt Badeni riigiteatri
orkestn koosseisu.
Aastal 1978 asutas koos teiste
noortega, kammermuusika ansambli
„Camerata Karlsruhe" nirfg alustas
duetiharjutusi
laniga, k
. :: 3080 :TONGE §T.:(§UITE 5064 ; ;
LawrcnceH allniaaraudteejaama juures
Toronto M4N3N3 Tel. 482-6181
, Erlangeni ülikoolis peetakse aktus
Tartu -ülikooli 350a-aastasc juubeli
puhul 12. novembril." ^ ,:::
Dr. Andreas vonWeiss räägib Tar-tu
ülikooli ajaloost, prof. Wilhelm
Kahle peab ettekande teoloogia tea­duskonnast
Tartus. :
Dr. Hans von; Rimscha peab ette­kande
Tartu ülikooli tänapäevast ja
.sellega seoses olevatest probleemi-
' dcst. 1
Lüncburgisj toimuvad 24—26. sep­tembril
Baiti-Saksa kultuuripäevad.
Nende' raamides on ettenähtud prof.
Heinrich Seesemanni ettekanne 350-
aastasest Tartu ülikoolist.
Johannese kirikus peetaval kont­serdil:
esinevad orelikunstnik Carl-
: Qito Märtson ja tema abikaasa laul-
: janna Eva Märtson,'
Augusti eelviimasel laupäeval kü- .
lastas üle paari tosina- aiandushuvi-lise
Suur-Torontos Scarboros asuvat
perekond F, Kaljuste koduaeda, mis
on võitnud aläridusvõistlustel auhin­du.
Kokkutuleku avas esimees M.
Lepik, millele järgnes väikese aga
eeskujulikult korraldatud koduaia
vaatlus" peremehe F. Kalluste juhti­misel.
Peremees andis ülevaate aia
kujundamisest. Kaheksa aasta eest
maja ostes moodustas elamu esise
muruplats ühe keskel kasvava kuu-
•sega Kiviktaimla kivid maksid sns
kolm senti nael. Nüüd asub maja.
ees kiviktaimla ja elamu lähedal ar­vukalt
suvelilli. Muru keskel õitseb
puu hortensia (Hydrangca P.G.).
Maja taga asub köögiyiljaaed ja
nurk maasikatega. Üle viiekümne
erineva taime esineb selie.s aias. Su-velilledest
olgu nimetatud päsmas-lilled
(Ageratum),. kilbirohud (Alys-
.šum), alati õitsevad begooniad (Be­goonia
Semperklorens), pelargoo-niumid
(Geranium), lemmaltsad
(Impatience), lehtertapud (Morning
lory), petuuniad, suveleeklilled
. (Phlox Drummondi), portulakid
(Portulac.a), salveid (Salvia), peiu­lilled
(Marigolds), pruudisõled (Zin-nia)
jt. Kaheaastastest olid lõosil­mad
— meelespead (Forget-Me-Not),
kannikesed (vidla) jt. Püsihllede va­lik
oli: samuti avar — raudrohud
(Ächiella), kurekellad .(Aquilegia),
hanerohud (Arabis), pärismerikan-nid
(Armerianiaritima)i astrid, krii-santeemid,
hostad (Hosta), kääbus
võhumõõgad (Iris pumila), kukehar-
• jad (sedum), kullerkupud (Globe
Flower), nõeljaslehised leeklilled
(Phlox subuläta) jt. Järgnevalt huvi-:
tavale ringkäigule aias pakkus pere­naine
Asta Kaljuste osavõtjaile elu­majas
kohvi, kooke, küpsiseid ja ka­rastavaid
jooke. Vestiuses veedeti
mugavas kodus sõbraliku pererahva
juures üsna mitmed hubased tunnid.
Tänusõnad pererahvale koosolijate
nimel ütles M. Lepik. •
T.E. Aiandüsklubi sügisene sisete-
• gcvus algab 28. oktoobrirHilja Juk-kumi
loenguga, novembris on lekto­riks
aiandusarhitekt J, Marten. Loen­gule
teemad selguvad lähemal ajal.'
sopran Elisabeth
lega hiljem 'andis me­nukaid
kontserte ka,ringhäälingus.
Järgmisel aastal alustas, meistri­kursust
Siegfried Behreni juures.
Samal aastal teostas „Camerata
Karlsruhe" koosseisus kontserttur­nee
Saksamaal ja Skandinaavias.
Järgmisena tegi diplomeeritud muu­sikaõpetaja
eksamid riiklikus muu­sikaülikoolis
Karlsruhes: Edasi oli
kontsertturnee Saksamaal ja Skandi­naavias
ja duokontserdid Elisabeth
Stephaniga Soomes. Alustas muu­sikateaduse
stuudiumi Freiburgis. •
Tänavu esines menukalt solistina
„Camerata Karlsruhe" "koosseisus
Liidupresidendi lossis Berliinis ning
tema ja Elisabeth Stephaniga teliti
ülesvõtteid TV jaoks;
•; Tuleval aastal esineb; „Camerata
Karlsruhe" Kanadas ja' USA-s, ka
kuulsas Carnegic Hallis.
. Paljudest kiitvatest arvustustest
avaldame mõned väljavõtted.
„Tagcsspiegel Berlin": „Brasiiliä
komponisti Heitpr Villa-Loböse ka­he
soolopalaga, ühe tundeküllase,
veidi salongliku prelüüdi ja ägeda-tempolise
etüüdiga, esitas musikaal­selt
vaimukas kitarrist, kes õppinud
Julian _ Breami,. Narciso Yepese ja
Siegfried Behrendi juures, ennast
hiilgavalt."
: „Lingener tagcspost": „Väljapa1s-
• tev oli ka kitarrist Boris Bäggeri esi­nemine;
kas solisti, saatjana, duos
või sefetetis. Boris Bagger,teeb alati
muusikat totaalselt, nii nagu näiteks
Villa-Lobose -etüüdides 6 ja 12 ja
Boccherini. Fandangos kitarrile ja
tse
\,,Mittelbayerische Zeitung''; : ,,Ki-tarrist
Boris Bagger pole üksnes an­sambli
asutajaliige, vaid ka oluline
musikaalne tugi ja teatud ekstra
..Canierata Karlsruhele". Ta võiks
solistina kogu programmi täita, mi­da
ta brasiillase Villa-Lobose kahes
raskes; etüüdis virtuooslikult esitas."
lä-Suomen $anomat", Lahti:
„Tuntud D-duur kitarrikontserti (Vi-väldi)
võisim.e ka võimsalt nautida.
Boris Bagger solistina ei jätnud mi­dagi
soovida. Pärast esimest energi­list
osa muutus aeglane, osa luuleli-kuks
täiuslikkuseks. 'I Mida Boris
Bagger oma südamesse tungiva esi­nemisega
meie pakkus, näitab tema
sügavat muusikalis^t siduvust tema
õpetaja Julian Breamiga."
,j^ele Elu" nr. 36 (1697) im
Bm reisikiri (3)
mm
M Lõuna-Lapünaal on metsa,
siis põhjas on tundra täielik. Väike­sed
kääbusmännid ja samblaga kae­tud
kääbuskased kasvavad sambla-^
sel phmal. Kilomeetrite kaupa laiiib
igat värvi sammal käabusmetsa all
ja mägede külgedel. Rohelist ei näe
kusagil.
Bussireis YUäsist Inarisse oh hu-
:vitav, millele ei ole võtdset. Ei väsi­nud
vaatamisest, väsisin ainult istu­misest.
E i oska n|iatka Lapimaale et-tundrat
nägemata,
laneb rohkem me-,
kui mõelda lainc-on
jäiT eriti täh-i
.kodusaar ja ohv
pu lubati ka mei
maa, QV suutnud
te kujutada ilma
Inari järv sar;
reie kui järvele,
tele. Laplastele
tis, seal asus nejide jumala „Ukko"
ikvi. Saare mäetip-
3 grupi rahval roni-
-Rännates kiirel sõidul läbi Lapi-ära
imestada, kui
suure töö on te-inud ..Finnair" selle^
ainulaadse Soome osa avamiseks
maailma turismile'. Kõigis peatus­kohtades
on ehitatud moodsad ho-tellid
ja motellid erinevates hinna­klassides;
Igaüks võib valida ööbi-mis-
ja toidukoha vastavalt tema
kandejõule. Asja-ajamine toimub
soome, rootsi, saksa jä inglise kec^
- le§. . • • ,
"Saariselkä's on valmimas moodne
. hotellikompleks ..Kclohovi", kus jäl­legi
pidin imetlema puu kasutamist
Äsjaavatud ärist ostsin lambanahasi
vesti, mida minu reisikaaslased
tahtsid ka. aga ei leidnud teist koh­ta
kus neid oleks saada, ..Kclohovi'
on ka kuulus talispordi keskus La
pimaal. ' V
Omaette põnevaks kujunes Tanko
vaara külastamine, kus igaüks sa
jalga kumraisäärikud.. Läksime ku
da otsima. See on koht, kus 1930 aas
tal soomlased kulda pesid jõest. K
mind valdas kullapalavik ja nag
alati, mul oli õnne. Leidsin kukk
mitte palju, aga leidsin.
Sodankylä on keskus rulluva lai
maastiku keskel. Peamised elatu
alad on põllundus, nii palju kui kii
ma. lubab, metsandus ja põhjapc
rade kasvatamine. -Sodankyla pii
könd on kuulus turistide külastami
koht nii suvel kui.talvel oma valgu
tatud mäekülgedega.
* Vaevalt 'leidub kohta Lapimac
• kuhu turiste ei oodata. Laplased c
uhked.; oma maa 'ainulaadsusele 1
: nende sooviks on, et keegi seda i
ei rikuks. ^ ,.•
ROVANIEMI :
Jällegi p.ärast päevast sõitu jdu<
sime Rovaniemi, lapi pealinna, jki
ees ootas mugav öömaja ,,PolarjH
.tellis". Rovaniemi teiseks nimele^ (j
..Arvar Aalto Linn". Kuulus soon
; arhitekt Alvar Aalto kujundas ter
selle linna, kuna vana hävines Tei:
maailmasõja lõpus sakslaste käe 1
bi. Räägitakse, et: arhitekt kavandi
isegi linna tänavad põhjapõtra sa
vede kuju järgi, mis olevat lini
: kaardil ilus, kuid nüüd inimesi ek:
tav. „Alvar Aalto Lappia House" (
koht, mida iga luri.st peaks kü 1 ast
ma, et saada pilti laplastest ja Laf
. maast. Meie lõunasöök toimus Poi;
Ounasvaaras", mis jällegi, ilus hott
mäe otsas kust haruldane .vaade te
: vele ümbrusele. • "
Matkaks Lapimaale soovitan da
midcl võtta soe vest, kampsun
tuulejakk, kaks või kolme paari pi
ki pükse, sama palju pluuse kõ
sübivates toonides I vahetamiseks; mugavad kingad mis ci libise. Kai
kleiti pidulikkudeks õhiusöökidek
Lisada pearätt, öösärk ja harabaha
ja need kõik pakkida ühte hästi kc
gesse kohvri või kandekotil ja si
võib vilistada kui mõni vähem kog
nu sikutab oma mitut rasket kohi
rit. •:',:;•• \
Mis on sobiv Helsingile, ei ole s
biv Lapimaale. Helsingi hotellid v
tavad suurema osa ülejäänud kra
mi hoiule ilma maksuta, lennuja
mas on see/vaikese tasu eest. Kui
: .1M' etsakirik Lapimaal on üks
üle tee. ',: