Meie Elu = Our life, September 9, 1982

              Ottawa -
ESTLASTE AJALEHT PAGULU
Second tlass Mail Registration No. 1354.
Nr. 36 (1697) 1982 NEUÄPÄEVAL, 9. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 9 XXXIII aastakäik
POOLA SAATKOND
iRNIS VÕETI ÜLE
Ekto '84 võimlemiskvastuse kava on valmis ja sel kuul algab juhtide instrueeümke, selgnas jutu­ajamisel
EvelynKoopiga. Suuresineraise kava raames voogab kümnete tuhandete vaatajate ette
võimlejate esituses „merl",i kui hüüd vabadusele. ' v
— Olen merd pidanud vabaduse filmid. Koreograafia võimlemislavas- Linda Laur, Linda Makk ja võimle-sümbolikš;
ütles Estb '84 võimlemise tusele on teinud Evelyn Koop ja misgrupi ,;Ritmika" esindaja. :
üldjuht. Voogavad veed; mis-.siller- laste osas Reet Leesment-Altosaar. Evelyn Koop rõhutas, et kuigi Es-davad
päi'keses jä toririi tõustes oh- Muusika on lubanud 'kirjutada A r - t o '84 ettevalmistustega on otsuste
jeldamatult peksavad kaljusid on mas Maiste ja osaliselt Kristi Allik, tegemise venimisega hiljaks jää-teemaks
minu seekordsele lavastü- Kui majanduslikud võimalused lu- dud, ei ole kahtlust, et sellega toime
^ele, kuhu loodan rakendada umbes bavad rakendatakse orkester. tullakse. Noored, kes \veel nüüd Ki-
300 võimlejat. Praegu on gruppides On moodustatud rahvatantsu ja tuvad võimlemisrühmadega, on val-võimlemise
toimkonna juurde võim- mis esinema Esto ajal. Omaltpoolt
lemise alatoimkond, kuhu kuuluvad:' Evelyn Koop lubab teha kõik, et see
Heli Oder (esinaine), Sirje Järvel, toestuks. : : y
Poolakad võtsid üle Poola saatkon­da
Bernis ja hoiavad seal kümme
pantvangi, lubades saatkomiahoone
koos pantvangidega õhku lasta kui
sõjaseadust Poolas ei lõpetata ja pp- -
liitilisi vange ei vabastata. Pantvan-^
ge oli algul 13, kuid kolm naist va-s
bastati. Poola valitsus ei sekku ja^
nädala algul d leitud olukorras la->
hendust.
neid paarsada ja loodetavasti uusi
huvilisi tuleb juurde saja ringis.
40 min. kestev kava koosneb kol­mest
osast: kõnnid ja jooksud, siis
laste esinemine vaikse vetevälja.
sümboliseerijana kuni kolmandas
osas> tuulest paisutatud mere-voot
antakse edasi erigruppide eri-nevitb
rütmidega liikumises. See-
Juur^ valgustaustaks on roheline,
sinini, hõbe ja hall.' Need on ka
võimlejate riietuse põhivärvid, kus
kasAfatakse linte, salle ja palle me­re
diinamika edasiandmiseks. Võim-
VIIMASED PLO UIKMED
• -1
Iisraeli, sõdiurdd
LäMs-Idas muutus olukord tera­vamaks,
kui Süüria võttis vangi 8
Iisraeli sõdurit, kes olid vahipo'stil
Liibanonis. Juudid nõuavad sõduri­te
vabastamist ja ähvardavad kätte-mksuga.
Kuigi PLO evakueeriti Bei-nitlst,
kestavad rahutused ja kokku-mitmesuguste
relvastatud
gmppide vaheL
Esimesel • sept^bril,. kolm päeva : küsimus- latiendatud mingil- uuel. ku^
enne kokkulepitud tähtaega, lahkus jul. ^
Beirutist 769 JPLO liiget, laeval mis Viimaste PLO lükmetelahku^^^^
lejaid on oodata Montrealist, Vari- ^ viis nad ühte põhjapoolsesse Süü- ajal viibis Beirutis USA sõjaminister
cöuverist, SaultSte."^ Mariest, New ria sadamasse. Need olid viimased Caspar Weinberger. Ta teatas, et
Yorgi ja Lakewoodi ümbruses on ju­!
li,421 PLO lUkmest, kes avaldasid USA mereväelaste ülesanne korra
ba^ :i>raegu ;p_aarkümmend võimlejat
tegutsemas. üSA-<ss^ sõidavad in­formatsiooni
andma Esto '84 juha­tuse
liikmed ja ka Evelyn Koop.
Kava õppimiseks -valmistatakse
NDISELI PINEV
vastupanu juu^tidele Beirutis. 12 aas- hoidmise alal Beirutis on sellega lõ-tat
varem nad okupeerisid Beiruti, petatud ja tegi korralduse mereväe-moodustasid
seal YasserArafati juh- laste saatmiseks tagasi laevadele,
timisel riigi riigis; kõigi selleks vaja- PLO juht Yasser Arafat sellel ajal
SSste asutuste ja organisatsioonide- viibis juba Kreekas ja sai seal riigi­ga.
Liibanoni valitsus jäi eksisteeri- peale vastaval vastuvõtu osaliseks,
ma ainult maa administratiivse va- Temal oli jutuajamine Kredka pea-litsušena.
ministriga. Jutuajamiser ajakirjani­kele
ta teatas, et palestiina rahva ta-
Viimaste 'PLO liikmete lähkumi- he oma kodumaa vabastamiseks on
sel hakkas Liibanoni valitsus end endiselt kindel. Selle saavutamiseks,
korraldama purustatud pealinnas. PLO hakkab kasjutama kõiki võima-
Valitsusele on eriliseks probleemiks likke abinõusid. Võimalik, et pales-
PLO liikmete perekonnad ja PLO tiina rahva esindus moodustab sel-liikmed,
kes omavad Liibanoni ko- leks valitsuse eksiilis, kui aeg on so-dakondsuse.
Peale selle on Liibano-ismei
cisusta
okupeeritud alasid
'ijsrael ei hooli USA presidendi ra-lili*
lf panist ja:, jätkuvalLvasustäb oku^.
pešHtud araabi alasid. Nädalavahe­tusel
valitsus otsustas rajada 8 uut
asundust, neist! seitse 1967. a. sõjas
okupeeritud Jordani jõe läänekaldal.'
president Reagani kava kohaselt
seal tuleks luua palestünlastde au­tonoomne
eluase.
Poola vabade ametiühingute liidu
«Solidaarsuse" 2* aastapäeva tähis­tamise
demonstratsioonides, 31. aug. uis 500,000 palestiina põgenikku kelle 'rKreekast Arafat lendas Tuneesias^
sai 3 demonpanti surma, paljud vi- ggst PLO osaliselt hoolitses. Kõigi- se, kus ta moodustab enesele uue
g^stada ja üle 40G0 isiku arreteeriti, je neile, kes olid PLO palgal või PLO peakorteri, selle organisatsioo-
Suuremates' Poola linnades oli IK>- toetusel, anti RO poolt emie Bei^^^ ni edaspidiseks juhtimiseks; Tal ön
litsei ja sõjavägi väljas suurendatud tist lahkumist kolme kuu palk või kavas sellised aktsioonid mis iisrae-koosspisus;
, et demonstratsioone toetus, eeldusel, et selle aja möö- l i peaministril võivad juuksed peas
laiali ajada, kuid see ei õnnestunud. dumisel on nende eest hooldamise püsti ajada.
Neljas provintsis, kus asuvad suure­mad
linnad, kuulutati välja öösine
lUkumise keeld, telefonikõnede pida­mine
'katkestati.
Demonstratsioonide organiseerimi­ses
sõjaväeline valitsus süüdistas
„^Iidaarsuse*' põrandaaluseid juhte
ja Sotsiaalse omakaitise organisat­siooni
liÜkmeid, kes kutsusid rah­vast
tänavatele demonstreerima.
Nendele ^ aitasid kaasa välismaised
raadiojaamad, kes demonstratsioo-ifide
korraldajate üleskutseid levita­sid.
Valitsuse andmeil sai kokkupõrge­tel
politsei jfa demonstra!ntide vahel
63 eraisikut ja 148 politseinikku vi­gastada.
Nende seas oli 41 politsei­nikul
tõsisemad vigastused.
Vaatamata kõigele sellele juba
järgmisel päeval niehed, naised ja
lapsed läksid lilled peos 1970. a. ra-hutustes
surmasaanud tööliste mä­lestussamba
juurde ja. asetasid siri­na
ristikujuliselt oma lilled. RlstJku-jüliselt
asetati sinna ka tänavatelt
fÄHEMUSRÄHVAD KAHURIUHAKS
. AFGANISTANIS
GEISLINGEM („Meie Elu" kaastööliselt) — Bonnis Ilmwiml
mekas päevaleht „Die Welt" avaldas oma 12. aug. numbris kirju­tise
pealkirja all,, Sakslased surevad Afganistanis". Kirjutise juu­res
on fotokoopia Afganistanis lai^genud nõukogude sakslas^ Peter avatud kl. 3nJ öösi.
palgaraamatust. {Kirjutises seisab:
Mqaitmq rahandus­tegelased
kogunesid
Torontos
Torontos toünus sel nädalal üks
tähtsamaid kogunemisi, mis sihi ku­nagi
olnud. Maailmapank ja Inter­national
Monetary Fond pidasid
oma aastakoosoleku kus tähtsamaks
külmuseks oli pankroti äärel ole­vate
arengumaade toetamine. Esin-daiad
146 riigist kogunesid nädala-vahetusel
Sheraton Centre'is kus olid
kasutusele võetud erakordsed julges-tusvahendid,
mis mõndagi pahanda­sid.
Delegaadid külvati üle infor-matsiooniga
investeerimise võima­lustest
Kanadas ja neile müüdi alko:
hoolseid jooke odavamini nii nagu
seda saavad välisriikide diplomaa­did.
Ka mitmed baarid olid eriloaga
^,Afganistanist läändeõudnud do-ganistanis veel 80.000 punaamie^^^^^
kumentidest nähtub; yaj ituvaidlema- võitluses vabadusvõitlejatega,'
tult, et iiQukögude anneeiiksustes Nõukogude poolt x^kupeeritud Lee-Äfgänistanis
võitlevad ^ [ja' - surevad dus ilmuvas põrandaaluses ajalehes
noored venesakslased. , „Ausra'- (ikok) kifrjütatakse sefte aas-
Saksa komisjon „Euroopä Inimõi-: ta märtsid: voolab ve^
guste ja Enesemääramise Konve- ^^^^"^^^^"^^ jub^ kolmandat aasta^.
tentsis omab palgaraamätu tänavu Jäärast seda kui tungiti kallale polii-aasta
aprilli lõpul Afganistanis lan-^^^^^^i võitlusi: mitteinidavaler^^^
genüd venesakslaselt Peter Dikilt. ^"'^ rahvale; lavasMvad okupandid
, , ...uv, ^ , i^ükogude armeepalgäraamatusnr.^^^^^
koijatud tühjaks põlenud pisargaa- 6.370:952 seisab rahvuse ri&iig^^ liikmeid sunriitakes sellest sõ[jast^^o^^^
sipommide kestad, mida politsei oli nemets" (sakslane) võtma: ükrai^nläsi, eestlasi, lätlasi,
kasutanud Idemonstrantide laialiaja^ '' v ; / ; leedulasi; sakslasi jne. Ise allasuru­misel.
: r Alates 1980. a. detsembrist käimas, tud, peavad nad
Valitsi^še anietliku teate kohaselt' oleyas sovettide agressioonis Äfgar seridebmtaalseid käske ning seejuü-need
demonstosioonid .mõjustasid nistani rahva vastu on Afganistani : res afgaanide kui ka oriiä verd vala-olukorda
I%las negatiivselt.J Valit- vabadusvõitlejate, nõulkogude põ- ma. Meile jõuab ikka ja enam iraar
susel # olnud kavas lõpetada sõja-;, raiidaäluse ametiühingu i,Smol" ja gilisi teateid Afganistanis langenute
seadus hiljemalt 13. dets., sõjaseadü- illc gaalse vabadusliikuimise Balti rii- kohta. Seal langenud sõdurid tuuak­se
esimesel aastapäeval, kuid nüüd kidesüksmeelseil andmeil Afganista- se tsinksailkades tagasi ja maetakse
on olukord maalselHsdtarey, et se-.n^ sivettide sõdurit kõig^^^^ '
däa vaevalt ön võimalik teha.^^^^^^^^^ ralivustest langenud. Praegu on Af- ; i Ä
Kanada ^-ndd kohal
ediidi usalduses
la on lihe ameerika spetsiaal-krediidiusaldatävuse,
tabe­lis
paigutatud 5-ndale kohale. Tabel
on tehtud rstaisvaheliste suurpan­kade
hinnaguil. 105 riigi seas on vii­masel
kohal Wja^Korea.
Ä g e . usaldatavamaks peetakse
!^SA-d,tdsel ikobälon Steits, 3;
P^n, 4. Lään6Saksamaa, 5' Kanada,
ö^^Austraalia 7. Inglismaa, 8. Norra,
üheksandal Holland,: W. • • Prantsus-
« . 1 1 . Austria.' 12. Rootsi, 13. Sin-f^
Pür, 14. Belgia ja 15. Uus-Meremaa.
J^^eli ^sabasf^ on rida Aafrika
, "i^^idv paar .LädJinäÄeei^ika) eba­kindlat
geriljasõja-maad( El- Salva-
.for,hfi^araaguä) ja ka kriisist ta-batud^
Poola. • '
!
/
Urengoi
I P0UITYAN6I EHITAi
SIBERI GAASITORÜ
organisatsioonide märgukiri
Kanada valitsusele
Ühemduses praegu Nõukogude Liidus käigus oleva kuri­kuulsa
gaasitoru ehitamisega Siberist Euroopasse on tea­tavaks
saanud, et ehitustööl kasutatakse poliitilisi vange.
Sel puhul saatsid Balti keskorganisatsioonid! Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas, Läti Liit Kanadas ja Leedu Ühis­kond
Kanadas Balti Liidu nimel Kanada valitsusele tuge­valt
sõnastatud märgukirja, milles nõutakse Kanada valit­suse
algatust lääneriikide juures, et lõpetatakse orjatöö
kasutamine Vene õlitomstiku ehitamisel : |
Märgukirjas öeldakse kokku- tes tingimustes Siberi pika talye
võtlikult: jooksul. ; •
On uusi tõendeid, et Nõukogu-deXnt
kasutäblSiberi gaašjjuht- » JÄIELVÄLVE- , : • ;
me ehitamisel orjatööna poliitik- Edasi öeldakse märgukirjas,
lisi vange. Gaasijuhtme ehitami- et Eestist, Lätist ja Leedust on
se teele on rajatud uusi orjatöö- Vene okupatsiooni ajal kuudita^
laagreid, mis on näida,tud mär- tud 10 protsenti rahvastikust
gukirjale lisatud kaardil. Ajutis- sunnitöödele Venemaale ja
te laagritena kasutatakse kauba- neist, kes on ellu jäänud, asuvad
' ' vaguneid. j paljud Kunguri laagri ümbruses,
100.000 VANGE ^ gaasitorustiku teel Permi
. , • -. piiriconnas.
Arvestatakse, et 100.000 vangi
neist laagreist on rakendatud iKuna Kanada on Helsipgi kok-gaasijuhtme
ehitamisel ülimalt kuleppele allakirjutajal ja ori
.ebainimlikes tingimusis ^ hai- soovinud kaasaaitamist Vene
vasti töidetult, kehvalt riietatult , gaasitorustiku ehitamisel, palu­ja
karmilt tööleraikendatult kuni vad Balti keskorganisatsibonid
surnult kokkuvarisemiseni. Töö- Kanada algatust lääneriikide
tingimusist Vene orjatöölaagreis juures, et nad oma tehnilist abi
kirjutab tõetruult A. Solrfienit- teevad olenevaks poliitiliste vari-sõn
oma „Gulag Archipelago's".
Rahvusvaheline Sähharovi ICo-.
mitee Kopenhaageni» ja Inimõi­guste
Ühing Frankfurtis on
avaldanud üksikasju Siberi to­rustiku
ehitamisest. Maa kaeva­misel
kasutatakse vähe masi-gide
orjatöö kaotamisest vene^-
laste poolt. Nad peavad nõudma
ka Rahvusvahelise Punase Risti
järelevalvet, et seda nõuet täide-
•.takse.:"'-- : ^.y'
Lääneriigid ei peaks: oma sü­dametunnistusele
võtma poliiti-näid,
vangid peavad kandma ras- lis'tel ja usulistel põhjustel, van-keid
koormaid, tööõnnetused on gistatute surma orjatöölaagreis.
tavalised, kaitsekindaid antakse Nõukogude Liit on praegu olu-ainult
kuue kuu järele, torude korras, kus ta hädasti vajab ehi-insuleerimisel
asbesti ja klaas- tatayat gaasijuhet, ja teda tuleks
villa kasutamisel 'kannatavad sundida arvestama lääneriikide
sellel tööl rakendatud naisVan- seisukohtadega orjatöö kasuta­gid
mitmeid tõsiseid haigusi ja mise suhtes gaasijuhtme ehita-kpgu.
tööjõud töötab väga raske- misel.
-jtr MehhikO; president : Jose Lopes
Portillo natsionalisieeris erapangad
Mehhikos, kaitseb iaenuUkkuse
jõudude vastu, kes kahjustavad rii­gi
majandust. Mehhiko rahaturul
valitses paanika, kuna maa on suur­tes
võlgades jä [majandusliku k6kr
kuvarisemise äärel. lüikliiaid^^
gad, kaasaarvatud Kanada pangad,
natsiorialiseeritavate pankade hulka
ei
^Ettevaatus ja kartus on kujune-lestl
AHEL
fallinnast."
maalikunstnik
kell 7.30 õ
EERMM TALVIK^Ü^GRAAFIKÄMX^^^
liutvuštab ja analüüsib RÄI^^
,,EESTI KUNSTNIKUD tOOTSIS'^,KUIM^
K U I D A S TALLETADA GRAAHK^
Teisip.. 21. septembril kell 7.30 õ.
nud osaks elust iKanadas, arvab
ShellevGillen,alrvestades, kuritege­vuse
suurt tõusu, eriti Torontos.
: Metropolitan Toi onto piirkonnas on
praegu lahendamata 9 mõrva.
ij^ üks kohtunil
seid ja juriste
litsei ei tohi ke
jälgi, siis kui tedf
se mingis
alles pärast se
mõistetud.
OH
hänmiaštas polit-oina
otsusega, et po-leltki
võtta sõrme-alles
kahtlustatak-kuriteps;
Seda võib teha
kui ta on süiidi
Paljudel juhtudel sorme-alusel
mõnda isikut saab
sooritamises kindlaks teha. Ontario
kohtuminister Roy McMurtry ütleb,
et politseil ei tule kohtunik Charks'i
otsust tähele pahna ja liibab pööra­ta
ülemkohtu pople selle kohtuniku
otsuse muutmiseks. ,
^ Mõned on võr4semad kui teised.
Ontario haiglate töölised nõudsid ja
said enestele 11% palgatõusu, vaa­tamata
valitsuse juhtnööridele, et
palgatõusud ei tohiks olla suuremad'
kui 6 ja 5 protsehti-
^ Järjekordne vangide märatsemine
ja vangla sisustuse lõhkumine, ühes
0uebeci vanglas leidis aset, kui van­givalvurid
kavatsesid streikida. Mä­ratsemine
lõpetati kiiresti. Purusta­tud
sisseseadel hinnati $10,000 peale.
if 1'resident Reagan pehmena oma
majanduslikku survet nende riikide
ja tööstuste vastu, kes vastu tema.;
k6i|räldust teevad äri N. Liiduga ja
ärg. 1'k; .3)' ..