1984-04-19-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MLJAFÄEVAL19. AFHiUIL - THURSDAY, APm n „M(8ieEIü" nr. 16 (1781) 1984
EDGAR VALTER Tshiili ei anna vä«^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ OT^
" ' SMMEMORIAM
Üht vämküllast ja nii mitmel alal
tegutsenud head eestlast ei ole enam
meie keskel. 11. aprillil asus ootamatult
manala teedele Montrealis elunev
Edgai^ Valter Saks — kirjanik,
ajakirjanik, jurist, ajandusloölane ja
majandustegelane. Sellesse loetelusse
võiksime veel lisada: poliitik ja
hea rahvuslane, kes laiemalt rahvusvaheliselt
selgitanud Eesti saatust.
Sündiijud 25. jaanuaril 1910 Tartus,
kus noorelt lõpetas Hugo treffneri
gümnaasiumi humanitaarharu
1928.a. Varsti oli ta laiemalt tuttav,
kirjastus „Loodu8te!' romaani-võist-lusel
auhinnatuna oma romaaniga
1 „Kodutu". Söe, 19-mne aastase nooruki
saavutis oli sensatioon, Siit tiivustatuna
järgnes õige pea romaan
Jaan Tamar" (1932), siis „Armuke"
11936] niijig tähelepandav ajalooline
„Hannibalirahvas" {1936,2 tr;Stok-holmjs
1^70). Hiljem on temalt veel
mõned novellid pagulasaja algul {„E.
Loomingus") ning edasi kirjand, loomingut
asendab publitsistika ja aja-loolijsed
käsitlused:
Juba koolipõlves oli ta kooliajakirja
toimetaja, üliõpilasena ..Üliõpilaslehe"
toimetaja ja peatoimetaja, samal
ajal ..Päevalehe" Tartu esindaja,
kust siirdus„Vaba Sõna" toimetus-liikmek^
{1934-35). Ülikoolis, kuhu
astus kohe peale gümnaasiumi lõpetamist
1928.,aastal, muude ülesannete
kõrvjal sai olla vaid vaheaegadega
j^a alles 1934. lõpetas ta ülikooli juristina,
pikenenud õpingud ja mitmesugune
ajakirjanduslik tegevus aina
oli, kasuks tulnud ja noor jurist leidis
rakendamist Kaubandus-Töös-tuskoja
süuröösturite sektsiooni ja
Üleriikliku Tekstiiltöösturite Ühingu
sekretärina {1936-39). Järgnev
sakšlaste-ümberasumine tingis Eesti
majanduses mõndagi muudatust
(mõnede ettevõtete hooldamist ja uute
omanikele üleminekut). Siin oli
iioor jurist ja praktikaga Edgar Saks
vajalik ja otsitud. Ta valitakse vinee-rivabrikul
A/S A.M.. Luther asjaaja-direktpriks
ja juhatuse liikmeks, mi-list
kohta täitis kuni nõukogude okupatsioonini.
Vahepeal metsavend,
'määratakse E, omavalitsuse (resp.
saksa okupatsioon) aastail endise
kohale, 1 ühtlasi ka Sindi Tekstiilma-nufaktuuri
juhatusse.
Siirdus koos perekonnaga veebruaris
1944. a. Soome. Seai tema oli
ajakirja .,E. Loomingu" väljaandja ja
toimetajaid ning samuti sõdalaste
..Võitleja" toimetajaid. Muutused
Soome poliitikas ei pakkunud eestlastele
enam kindlustunnet ning Saksa
perekond on juba hilissuvel 1944
Rootsis. Seal on eestlas-põgenikke
juba ees ja neid saabub üha. On vaja
sidepidajat — oma ajalehte. E. Saks
vilunud lehemehena ja sulemehena,
väljaandjana ja toimetajana paneb
käiku esimese nädalalehe ..Väjis-
Eesti" Peagi selgus, et Rootsigi nõukogude
läheduse ja Rootsi valitsuse
Eesti annekteerimist tunnustatuna, ei
paku julgeolekut. E. saadiku heakskiitmisel
võtab Saks ette reisi Montreali
ja Ottawasse läbirääkimisteks
Rootsi eestlaste Kanadasse emigreerumise
osas. Ta missioonil oli tulemusi.
Ja nii oli ta ise ka varsti siin
Põhja-Kanada Eestlaste Koondise,
Montreah koguduse, E. Liit Kanadas
rajajate hulgas. The Can. Council for
Free Europa president, Kanada eesti
PEN klubi juhat. liikmena rahvusvahelistel,
PEN-i kongressidel, nõukogude
sissetungimist tõrjudes sellesse
rahvusvaheliselt tähtsa sule-meeste
organisatsiooni. Fenno-ugri
konverentsidel. E. välismaise kirja-
DETROIT (M.E.] - Lääne-Saksa-maajt
Tshiilisse sõitnud BeateKlars-feld
arreteeriti Santiagos, kui tema
poolt juhitud 30-liikmeline grupp demonstreeris
presidendi palee ees,
nõudes 77 - a. endist SS ohvitseri
Walter Rauffi väljaandmist. B.
Klarsfeld koos kuue mehega viidi lähemasse
politseijaoskonda, kust nad
hiljem Rooma Katoliku Inimõiguste
esindaja ja Lääne-Saksamaa konsulaadi
vahendusel vabastati. Tshiili
Ülemkohus lükkas' tagasi 1963.a.
Lääne-Saksamaa nõude W. Rauffi
väljaandmiseks põhjendusega, et see
on 15-aasta aegumise piiri ületanud!
K^' S. Wiesenthali Keskus Los-
Angelesis nõudis Reagani valitsuselt
..tugevat ja otsest" survet avaldada
Tshiili valitsusele W. Rauffi väljaandmiseks.
Samuti on Rabi Schind-ler
süüdistanud Vatikani, et Vatikan
Gity on andnud poliitilist asüüli W.
Rauffile 18-ne kuu jooksul pärast II
maailmasõda, kust ta pääses Tshiilisse.
Vatikani informatsiooni andja
Romeo Panciroli on süüdistused tagasi
lükkanud, nimetades neid ..valeks"!
Ameerika Juudi Organisatsioonide
Keskus on esitanud nõude
Paavst John-I^aul Il-le, et ta teeks
korralduse eriuurimise alustamiseks
ka võimalike teiste sarnaste „varja-miste"
osas? kuid Vatikani teateil
olla juba varem seda küsimust kaks
preestrit uurinud, kuid tagajärjetult!
Nagu Juudi Telegraafiagentuur
New Yorgist teatab, on sääl toimunud
Tshiili lenn'uliini büroo ees Man-hattanis
demonstratsioon juudi sõjaveteranide
poolt, et boikoteerida selle
kaudu lendamist, kuni pole Walter
Rauffi välja'antud. Esildis Iisraeli
valitsuse poolt lükati tagasi varem.
Beate Klarsfeld on pärast Tshiili,
Paraguai ja Argentiina külastamist
andnud New Yorgis pressikonverentsi
Ameerika Juudi Komitee büroos,
kus olla kurtnud, et reis ei olnud
tagajärjekas. Nimelt olla teatavasti
Tshiili valitsus keeldunud kolonel
W. Rauffi väljaandmisest ja Paraguai
võimud olla nõustunud dr. Josef
Mengele väljaandmisega, kuid. öelnud.
.,et kui meie suudame teda leida?"
Argentiinas nähtavasti ta ei saanud
kontakte jälitamistegevuseks.
Klarsfeldide abielupaar väidab, et
Klaus Barbie leidmine ja väljatoomine
Prantsusmaale kohtuprotsessiks
olla nende teene. ,
nikeliidus ja ajakirjanike liidus on ta
osalenud. Selle kõrval toimetanud
prof. Jüri Uluots'a mälestusraamatu
(1945), novelli antoloogia ..Estland
berätter" (1946). korp. Vironia 75-a.
juubelialbumi. On avaldanud uurimistöid
fenno-ugri ja antiikajaloost
ja kirjutanud hulga artikleid eesti
ajaloo ja kult. küsimuste ning poliitilistel
teemadel. Ulatuslikumad tööd:
..Eesti soost vasallkond", ..Jüriöö
mäss",' ..Aesti", uEstopa". „Com-mentaries
on the Liber Gensus Da-niae"
j& enese geneolõogilise uurimuse
,.Saxi-Saxa-Sax-Saks. Nimi-kond
ja suguselts. Geneoloogiline
uurimus" (Montreal 1979).
Kadunu kuulus Korp! Vironiasse
ja teda jäi lemama lähemaist kirjandus-
ja muusikahuvidega abikaasa
Hilda, poeg Ants ja tütar Maris Saar
ning kuus lastelast-poissi. Pikalt ja
tegevusrohkeilt ääremailt palju kaastöölisi
ja sõpru. Puhka rahus armas
sõber ja kolleeg ..Päevalehe" päevist!
R. ANTIK
ort ÕIGUSED
Amicitia
0 0 0 turniiri
Eesti Korporatsioonide Liidu
squashi-turtiiir peeti laupäeyal,i4.
aprillil Toronto Squashi akadeemia
ruumes. Võistlused toimusid
individuaalselt ja ka meeskondade
vahel. Korp! „Rotalia«, Korp! „Vi-ronia"
ja Korp! Frat. „Estica"'yõis4-
lesid A ja B meeskondadega ja
Korp! „Sakala" ja Eesti Üliõpilaste
Selts A meeskondadega. Naisorganisatsioonidest
võistlesid Korp!
„Filial Patriae", Korp! „Indla" ja
Korp! „Amicitia" A naiskondadega.
Kogusummas oli võistlejaid 40,
nendest 12 naist ja 28 meest. Võist:
lustel, mis kestsid 2 tundi, saavutati
järgmisi tagajärgi:
MEHED
Meeskondade vahelise A klassi
turniiri võitis Korp! „Vironia" koosseisus:
Jaan Reitav. Toomas Trei,
TõnuVTpome ja Allan Liik. Indivi-duaalvõistluses,
mis toimusid gruppide
viisi, saavutasid, esikohad: Gr.
A-1 — Toomas Vanaselja. Sakala, A-
2 Riivo Ilves. Sakala. A-3 Larry La-ter.
Frat. Estica. ja A-4 Allan Liik.
Vironia.
r Meeskondade vahelise B klassi
turniiri võitis Korp! ..Vironia" koosseisus:
Peeter Toome. Madis Virro.
Toomas Koger ja Toomas Marley.
Individuaalselt tulid esikohtadele: B-
1 — PeeterToomei Vironia, B-2 Madis
Virro. Vironia, B-3 Indrek Kanne,
Rotalia. ja B-4 — Toomas Marley..
NAISED
Naiskondade vahelise võistluse,
mis toimus ainult A klassis, võitis
Korp! „Amicitia" koosseisus: Maie
Ilves, AikiSaaremets. Linda Järve ja
Liisa Teedla. Individuaal võitjateks
tulid: Gr. A-1 ^ Maie Ilves, Amicitia.
A-2 — Aiki Saaremets, Amicitia.
A-3 — ^Maret Liik. Fil. Pat. ja A-4 —
Anne Kungla. Filiae Patriae.
, Auhindadeks olid võitjale meeskonnale
rändauhind, selle liikmetele
ja individuaalvõitjatele medalid,
Võistlused sel aastal organiseeris
Korp! ..Rotalia" ja tegelikuks korraldajaks
oli Mehis Vahtra, kes sooritas
selle ülesande eeskujulikult. Pärast
võistlusi toimus ühine koosviibimine
tantsuga, kuhu oli kogunenud üle
saja osavõtja.
• H.R.
Tellige oma külalistele, sugulastele ja sSpradele
ESTO '84 KIRJiLDUSTEOA
[kaheks kuuks — i 4. juunist kuna 16. augustiimf
' .oo'',.
mUMISKUVK)Na„f\fiElE ELU' TALITUSELE
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K
Palun saata kaks kuud ESTO '84 kirjeldustega „Meie Elu" Hi
Nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ; . . . . . . . . . . . . ..
Aadress . . , . • . . = .. ...
Tasun siinjuures
Kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . Allkiri
HOOLITSEME
ÜHESKOOS
Ühiskonna kohtunädal Ontarios muudab teie
vaateid, tahate hoolitseda ohvrite eest.
Kohtusüsteemi traditsiooniks on olla abiks
seaduserikkujale, aga meie peame aru saama,
et ka ohvritel on õigus ja vajadus, j
Ohvrid ja nende perekonnad vajavad abi
kriitilistel aegadel. Nad vajavad informatsiooni
ja juhtnööre, kuidas kasutada kohtusüsteemi,
samuti hoolitsust süüteole järgneval ajal.
Ontario valitsus on ettevõtnud mitmeid .
algatusi, et aidata ohvreid, aga sealjuures on
väga tähtis isiklik ja ühiskondlik ärarippuvus.
Ole asjast huvitatud. Võta osa ühiskonna
kuritahtlikkuse ärahoidmise programmist.
Võta ühendust kohaliku politsei või provintsi
kohtuga ehk kirjuta: the Provincial Secretariat
for Justice, Queen's Park, Toronto M7A 2A1.
Provincial Secretariat
for Justice i
©Ontario
Gord Walker. Minister
William Davis. Premier
Squeshi-turniiril võitjaks tulnud Korp! Amicitia naiskond. Vasakult
— Linda Järve, Maie Ilves, Aiki Saaremets ja Liis Teedla. All —
meeste A ja B klassi individuaalvõitjad. Vasakult, ees — Peeter Toome,
Madis Virro, Indrek Kanne ja turniiri korraldaja Mehis Vahtra.
Taga — Toomas Vanaselja, Riivo Ilves, Larry Later ja Toomas Marley.
(Pildilt puudub Allan Liik). Fotod - H. Raigna
Olümpiaad Torontos
5o 69 7o
Eesti tippsportlasi üle maailma
kutsutakse osa võtma
Eme Esto '84-dat toimub Torontos
veel üks suurüritus. See on
Vaba Olümpiaad (Free Olymplad),
mis korraldatakse ukrainlaste, leedulaste,
lätlaste ja eestlaste ühisel
ettevõtmisel 5.-7." juulini Etobico-ke's
asuvas Olympiumi kompleksis
ligi 12;000 dollarilise eelarvega.
I-ne Vaba Olümpiaad 1980. a juulis
äratas suurt tähelepanu Toronto
ajakirjanduses,(Eesti ala korraldaja
oli H. Jaaguste], T.Vs, raadios jne.
Esimene ikestatud rahvaste prot^sti-olümpiaad
korraldati aga juba Nürnbergis,
Saksamaal, 29. aug. 1948 paljude
rahvuste osavõtul. 1952 juulis
toimus hästiõnnestunud Balti Olümpiaad
jõekäärul E. Roodus'e eestvedamisel.
Nagu 1980 nii ka tänavuste V.
Olümpiaadi organiseerijaiks on peamiselt
ukrainlased oma suuremarah-vahulga
ja majanduspanusega Eestlaste
patrooniks on EKN. (Peakorraldajaks
T.Romet). Seekordsed võistlusalad
on jalgpall, tennis, hoki, ujumine,
kergejõustik, võrkpall korvpall
ja laskmine. Iga rahvus saab välja
panna 2 võistlejat igal alal ja ühe
mees-või, naiskonnal ^o<»H"g| {
maalt palutakse teatada oma sportlaste
tulekust Esto '84-le, et ühtlasi
osa võtta V. Olümpiaadi võistlustest
mõni päev varem.
V. Olümpiaadi avamine toimub
neljap., 5. juulil kl. 6 õhtul, millele
järgnevad korvpall, jalgpalli ja hokimängud.
Reedel.e. juulil kl. 8 hom.
kuni õhtuni toimub kergejõustik ja
eelmise päeva võistluste finaalid.
Laupäeval,?, juulil toimub võrkpall,
tennis, ujumine, laskmine, lõpetamata
finaalid ja kergejõustik jätkub.
Toimub mängude lõpetamine ja tantsupidu
noortele.
Olümpiatuli viiakse ukrainlaste
poolt peale võistlusi edasi Los Ange-les'i
Olümpiamängudele, kus see põleb
terve Olümpiaadi aeg Toronto
Vaba Olümpiaadi tervitusena.
Kõiki eesti sportlasi ja kohtunikke
palutakse kohe endast teatada vastavate
alade juhtidele, või EKN-u
büroos. Auhindadeks on väärtuslikud
V. Olümpiaadi medalid. Loodame,
et ükski eesti sportlane ei jää
eemale sellisest ainulaadsest spordiüritusest,
olgu ta Kanadas, USA-s,
Rootsis, Austraalias või mujal.
M.K.'
Squashi
meistrivõistlused
Teised eestlaste squashi meistrivõistlused
toimuvad laupäeval, 5.
mail algusega kell 13.00 Toronto Ülikooli
Scarborough College'i spordikeskuses.
.
Võistlused on ette nähtud meestele
A, B ja C klassis ja naistele A ja B
klassis. Kasutatakse ühemiinuse
süsteemi ja lohutusvooru, kaks mängu
kolmest. Rahvusvahelised reeglid
on kehtivad ja mängitakse ,,pehme
kollase" palliga.
Registreerimislehed on saadaval
Jaan Laaniste'lt, Scarborough Colle-ge
Recreation Centre, 1265 Military
Trail, West Hill, MIC 1A4. Telefon
284-3121. Registreerimine ainult kuni
teisipäevani, 1. maini, kell 17.00.
Hilisemaid sooviavaldusi kahjuks
pole võimalik vastu võtta.
Korraldajad loodavad taas arvukat
osavõttu, kuid vähemalt 4 mängijat
igas kategoorias, et oleks võimalik
meistritiitli väljakuulutamine. Karikad
võitjaile antakse üle võistlusele
järgneval seltskondlikul^ koosviibimisel.
J.L.
MUUA
LEHMASÕNNIKUT
Hea väetis aiamaale, põõsastele,
kartulitele ja murule.
Tasuta kojutoomine.
Tel. 466-7366
Esto Mutual Fund Ltd.
10. aprillil 1984 aktsia hind
$11.26
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
JAAN PILL
lõpetas Toronto Ülikooli B.Ed. kraadiga.
Varem lõpetanud Simon Fra-ser
ülikooli filosoofia^teaduskon-na,
peaainega psühholoogia.
Akadeemiliselt kuulub Ü.S.
Maimla^sse.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniHiuii
KUHU MINNA?
• Nelijap., 19. apr. Peetri kirikus
Kannatusaja kontsert algusega kl.
7.30 õ.
• Reedel, 20. apr. Baptisti kirikus
„Suur-Reede helides" algusega kl.
4 p.l.
® Neljap., 26. apr. Aiandusklubi
loeng — dr. Jaan Terasmaa „Ala8-
ka maastik ja taimestik" Eesti Majas
algusega k l 7.30 õ.
• Neljap., 26. apr. prof. E. Järvesoo
loeng „Mi8 sünnib Kodumaa põllumajanduses"
Tartu CollegeMs, algusega
kl] 7.30 õ.
& Püap., 29. apr. prof. E. Järvesoo
loeng «Põllumajandus Tartu Ülikoolis
1806-1918" Tartu College'is
algusega kl. 3 p.
® Pühap., 29. apr. Pensionäride
Klubi Loterii Eesti Majas algusega
kl. 12p.
® Tühap., 29. apr. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakoori MLauluga kevadesse"
First Place auditooriumis,
350 King St. E., Hamilton, algusega
kl. 3 p.
® Laup., 12. mail T.E.R.R. „Kung-la"
Maiball Gasa Lomas.
HtUIIIUiUllilUIIIIHIIillllUlllllllUIUIIIlUlinM^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 19, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-04-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840419 |
Description
| Title | 1984-04-19-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | MLJAFÄEVAL19. AFHiUIL - THURSDAY, APm n „M(8ieEIü" nr. 16 (1781) 1984 EDGAR VALTER Tshiili ei anna vä«^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ OT^ " ' SMMEMORIAM Üht vämküllast ja nii mitmel alal tegutsenud head eestlast ei ole enam meie keskel. 11. aprillil asus ootamatult manala teedele Montrealis elunev Edgai^ Valter Saks — kirjanik, ajakirjanik, jurist, ajandusloölane ja majandustegelane. Sellesse loetelusse võiksime veel lisada: poliitik ja hea rahvuslane, kes laiemalt rahvusvaheliselt selgitanud Eesti saatust. Sündiijud 25. jaanuaril 1910 Tartus, kus noorelt lõpetas Hugo treffneri gümnaasiumi humanitaarharu 1928.a. Varsti oli ta laiemalt tuttav, kirjastus „Loodu8te!' romaani-võist-lusel auhinnatuna oma romaaniga 1 „Kodutu". Söe, 19-mne aastase nooruki saavutis oli sensatioon, Siit tiivustatuna järgnes õige pea romaan Jaan Tamar" (1932), siis „Armuke" 11936] niijig tähelepandav ajalooline „Hannibalirahvas" {1936,2 tr;Stok-holmjs 1^70). Hiljem on temalt veel mõned novellid pagulasaja algul {„E. Loomingus") ning edasi kirjand, loomingut asendab publitsistika ja aja-loolijsed käsitlused: Juba koolipõlves oli ta kooliajakirja toimetaja, üliõpilasena ..Üliõpilaslehe" toimetaja ja peatoimetaja, samal ajal ..Päevalehe" Tartu esindaja, kust siirdus„Vaba Sõna" toimetus-liikmek^ {1934-35). Ülikoolis, kuhu astus kohe peale gümnaasiumi lõpetamist 1928.,aastal, muude ülesannete kõrvjal sai olla vaid vaheaegadega j^a alles 1934. lõpetas ta ülikooli juristina, pikenenud õpingud ja mitmesugune ajakirjanduslik tegevus aina oli, kasuks tulnud ja noor jurist leidis rakendamist Kaubandus-Töös-tuskoja süuröösturite sektsiooni ja Üleriikliku Tekstiiltöösturite Ühingu sekretärina {1936-39). Järgnev sakšlaste-ümberasumine tingis Eesti majanduses mõndagi muudatust (mõnede ettevõtete hooldamist ja uute omanikele üleminekut). Siin oli iioor jurist ja praktikaga Edgar Saks vajalik ja otsitud. Ta valitakse vinee-rivabrikul A/S A.M.. Luther asjaaja-direktpriks ja juhatuse liikmeks, mi-list kohta täitis kuni nõukogude okupatsioonini. Vahepeal metsavend, 'määratakse E, omavalitsuse (resp. saksa okupatsioon) aastail endise kohale, 1 ühtlasi ka Sindi Tekstiilma-nufaktuuri juhatusse. Siirdus koos perekonnaga veebruaris 1944. a. Soome. Seai tema oli ajakirja .,E. Loomingu" väljaandja ja toimetajaid ning samuti sõdalaste ..Võitleja" toimetajaid. Muutused Soome poliitikas ei pakkunud eestlastele enam kindlustunnet ning Saksa perekond on juba hilissuvel 1944 Rootsis. Seal on eestlas-põgenikke juba ees ja neid saabub üha. On vaja sidepidajat — oma ajalehte. E. Saks vilunud lehemehena ja sulemehena, väljaandjana ja toimetajana paneb käiku esimese nädalalehe ..Väjis- Eesti" Peagi selgus, et Rootsigi nõukogude läheduse ja Rootsi valitsuse Eesti annekteerimist tunnustatuna, ei paku julgeolekut. E. saadiku heakskiitmisel võtab Saks ette reisi Montreali ja Ottawasse läbirääkimisteks Rootsi eestlaste Kanadasse emigreerumise osas. Ta missioonil oli tulemusi. Ja nii oli ta ise ka varsti siin Põhja-Kanada Eestlaste Koondise, Montreah koguduse, E. Liit Kanadas rajajate hulgas. The Can. Council for Free Europa president, Kanada eesti PEN klubi juhat. liikmena rahvusvahelistel, PEN-i kongressidel, nõukogude sissetungimist tõrjudes sellesse rahvusvaheliselt tähtsa sule-meeste organisatsiooni. Fenno-ugri konverentsidel. E. välismaise kirja- DETROIT (M.E.] - Lääne-Saksa-maajt Tshiilisse sõitnud BeateKlars-feld arreteeriti Santiagos, kui tema poolt juhitud 30-liikmeline grupp demonstreeris presidendi palee ees, nõudes 77 - a. endist SS ohvitseri Walter Rauffi väljaandmist. B. Klarsfeld koos kuue mehega viidi lähemasse politseijaoskonda, kust nad hiljem Rooma Katoliku Inimõiguste esindaja ja Lääne-Saksamaa konsulaadi vahendusel vabastati. Tshiili Ülemkohus lükkas' tagasi 1963.a. Lääne-Saksamaa nõude W. Rauffi väljaandmiseks põhjendusega, et see on 15-aasta aegumise piiri ületanud! K^' S. Wiesenthali Keskus Los- Angelesis nõudis Reagani valitsuselt ..tugevat ja otsest" survet avaldada Tshiili valitsusele W. Rauffi väljaandmiseks. Samuti on Rabi Schind-ler süüdistanud Vatikani, et Vatikan Gity on andnud poliitilist asüüli W. Rauffile 18-ne kuu jooksul pärast II maailmasõda, kust ta pääses Tshiilisse. Vatikani informatsiooni andja Romeo Panciroli on süüdistused tagasi lükkanud, nimetades neid ..valeks"! Ameerika Juudi Organisatsioonide Keskus on esitanud nõude Paavst John-I^aul Il-le, et ta teeks korralduse eriuurimise alustamiseks ka võimalike teiste sarnaste „varja-miste" osas? kuid Vatikani teateil olla juba varem seda küsimust kaks preestrit uurinud, kuid tagajärjetult! Nagu Juudi Telegraafiagentuur New Yorgist teatab, on sääl toimunud Tshiili lenn'uliini büroo ees Man-hattanis demonstratsioon juudi sõjaveteranide poolt, et boikoteerida selle kaudu lendamist, kuni pole Walter Rauffi välja'antud. Esildis Iisraeli valitsuse poolt lükati tagasi varem. Beate Klarsfeld on pärast Tshiili, Paraguai ja Argentiina külastamist andnud New Yorgis pressikonverentsi Ameerika Juudi Komitee büroos, kus olla kurtnud, et reis ei olnud tagajärjekas. Nimelt olla teatavasti Tshiili valitsus keeldunud kolonel W. Rauffi väljaandmisest ja Paraguai võimud olla nõustunud dr. Josef Mengele väljaandmisega, kuid. öelnud. .,et kui meie suudame teda leida?" Argentiinas nähtavasti ta ei saanud kontakte jälitamistegevuseks. Klarsfeldide abielupaar väidab, et Klaus Barbie leidmine ja väljatoomine Prantsusmaale kohtuprotsessiks olla nende teene. , nikeliidus ja ajakirjanike liidus on ta osalenud. Selle kõrval toimetanud prof. Jüri Uluots'a mälestusraamatu (1945), novelli antoloogia ..Estland berätter" (1946). korp. Vironia 75-a. juubelialbumi. On avaldanud uurimistöid fenno-ugri ja antiikajaloost ja kirjutanud hulga artikleid eesti ajaloo ja kult. küsimuste ning poliitilistel teemadel. Ulatuslikumad tööd: ..Eesti soost vasallkond", ..Jüriöö mäss",' ..Aesti", uEstopa". „Com-mentaries on the Liber Gensus Da-niae" j& enese geneolõogilise uurimuse ,.Saxi-Saxa-Sax-Saks. Nimi-kond ja suguselts. Geneoloogiline uurimus" (Montreal 1979). Kadunu kuulus Korp! Vironiasse ja teda jäi lemama lähemaist kirjandus- ja muusikahuvidega abikaasa Hilda, poeg Ants ja tütar Maris Saar ning kuus lastelast-poissi. Pikalt ja tegevusrohkeilt ääremailt palju kaastöölisi ja sõpru. Puhka rahus armas sõber ja kolleeg ..Päevalehe" päevist! R. ANTIK ort ÕIGUSED Amicitia 0 0 0 turniiri Eesti Korporatsioonide Liidu squashi-turtiiir peeti laupäeyal,i4. aprillil Toronto Squashi akadeemia ruumes. Võistlused toimusid individuaalselt ja ka meeskondade vahel. Korp! „Rotalia«, Korp! „Vi-ronia" ja Korp! Frat. „Estica"'yõis4- lesid A ja B meeskondadega ja Korp! „Sakala" ja Eesti Üliõpilaste Selts A meeskondadega. Naisorganisatsioonidest võistlesid Korp! „Filial Patriae", Korp! „Indla" ja Korp! „Amicitia" A naiskondadega. Kogusummas oli võistlejaid 40, nendest 12 naist ja 28 meest. Võist: lustel, mis kestsid 2 tundi, saavutati järgmisi tagajärgi: MEHED Meeskondade vahelise A klassi turniiri võitis Korp! „Vironia" koosseisus: Jaan Reitav. Toomas Trei, TõnuVTpome ja Allan Liik. Indivi-duaalvõistluses, mis toimusid gruppide viisi, saavutasid, esikohad: Gr. A-1 — Toomas Vanaselja. Sakala, A- 2 Riivo Ilves. Sakala. A-3 Larry La-ter. Frat. Estica. ja A-4 Allan Liik. Vironia. r Meeskondade vahelise B klassi turniiri võitis Korp! ..Vironia" koosseisus: Peeter Toome. Madis Virro. Toomas Koger ja Toomas Marley. Individuaalselt tulid esikohtadele: B- 1 — PeeterToomei Vironia, B-2 Madis Virro. Vironia, B-3 Indrek Kanne, Rotalia. ja B-4 — Toomas Marley.. NAISED Naiskondade vahelise võistluse, mis toimus ainult A klassis, võitis Korp! „Amicitia" koosseisus: Maie Ilves, AikiSaaremets. Linda Järve ja Liisa Teedla. Individuaal võitjateks tulid: Gr. A-1 ^ Maie Ilves, Amicitia. A-2 — Aiki Saaremets, Amicitia. A-3 — ^Maret Liik. Fil. Pat. ja A-4 — Anne Kungla. Filiae Patriae. , Auhindadeks olid võitjale meeskonnale rändauhind, selle liikmetele ja individuaalvõitjatele medalid, Võistlused sel aastal organiseeris Korp! ..Rotalia" ja tegelikuks korraldajaks oli Mehis Vahtra, kes sooritas selle ülesande eeskujulikult. Pärast võistlusi toimus ühine koosviibimine tantsuga, kuhu oli kogunenud üle saja osavõtja. • H.R. Tellige oma külalistele, sugulastele ja sSpradele ESTO '84 KIRJiLDUSTEOA [kaheks kuuks — i 4. juunist kuna 16. augustiimf ' .oo'',. mUMISKUVK)Na„f\fiElE ELU' TALITUSELE 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K Palun saata kaks kuud ESTO '84 kirjeldustega „Meie Elu" Hi Nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ; . . . . . . . . . . . . .. Aadress . . , . • . . = .. ... Tasun siinjuures Kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . Allkiri HOOLITSEME ÜHESKOOS Ühiskonna kohtunädal Ontarios muudab teie vaateid, tahate hoolitseda ohvrite eest. Kohtusüsteemi traditsiooniks on olla abiks seaduserikkujale, aga meie peame aru saama, et ka ohvritel on õigus ja vajadus, j Ohvrid ja nende perekonnad vajavad abi kriitilistel aegadel. Nad vajavad informatsiooni ja juhtnööre, kuidas kasutada kohtusüsteemi, samuti hoolitsust süüteole järgneval ajal. Ontario valitsus on ettevõtnud mitmeid . algatusi, et aidata ohvreid, aga sealjuures on väga tähtis isiklik ja ühiskondlik ärarippuvus. Ole asjast huvitatud. Võta osa ühiskonna kuritahtlikkuse ärahoidmise programmist. Võta ühendust kohaliku politsei või provintsi kohtuga ehk kirjuta: the Provincial Secretariat for Justice, Queen's Park, Toronto M7A 2A1. Provincial Secretariat for Justice i ©Ontario Gord Walker. Minister William Davis. Premier Squeshi-turniiril võitjaks tulnud Korp! Amicitia naiskond. Vasakult — Linda Järve, Maie Ilves, Aiki Saaremets ja Liis Teedla. All — meeste A ja B klassi individuaalvõitjad. Vasakult, ees — Peeter Toome, Madis Virro, Indrek Kanne ja turniiri korraldaja Mehis Vahtra. Taga — Toomas Vanaselja, Riivo Ilves, Larry Later ja Toomas Marley. (Pildilt puudub Allan Liik). Fotod - H. Raigna Olümpiaad Torontos 5o 69 7o Eesti tippsportlasi üle maailma kutsutakse osa võtma Eme Esto '84-dat toimub Torontos veel üks suurüritus. See on Vaba Olümpiaad (Free Olymplad), mis korraldatakse ukrainlaste, leedulaste, lätlaste ja eestlaste ühisel ettevõtmisel 5.-7." juulini Etobico-ke's asuvas Olympiumi kompleksis ligi 12;000 dollarilise eelarvega. I-ne Vaba Olümpiaad 1980. a juulis äratas suurt tähelepanu Toronto ajakirjanduses,(Eesti ala korraldaja oli H. Jaaguste], T.Vs, raadios jne. Esimene ikestatud rahvaste prot^sti-olümpiaad korraldati aga juba Nürnbergis, Saksamaal, 29. aug. 1948 paljude rahvuste osavõtul. 1952 juulis toimus hästiõnnestunud Balti Olümpiaad jõekäärul E. Roodus'e eestvedamisel. Nagu 1980 nii ka tänavuste V. Olümpiaadi organiseerijaiks on peamiselt ukrainlased oma suuremarah-vahulga ja majanduspanusega Eestlaste patrooniks on EKN. (Peakorraldajaks T.Romet). Seekordsed võistlusalad on jalgpall, tennis, hoki, ujumine, kergejõustik, võrkpall korvpall ja laskmine. Iga rahvus saab välja panna 2 võistlejat igal alal ja ühe mees-või, naiskonnal ^o<»H"g| { maalt palutakse teatada oma sportlaste tulekust Esto '84-le, et ühtlasi osa võtta V. Olümpiaadi võistlustest mõni päev varem. V. Olümpiaadi avamine toimub neljap., 5. juulil kl. 6 õhtul, millele järgnevad korvpall, jalgpalli ja hokimängud. Reedel.e. juulil kl. 8 hom. kuni õhtuni toimub kergejõustik ja eelmise päeva võistluste finaalid. Laupäeval,?, juulil toimub võrkpall, tennis, ujumine, laskmine, lõpetamata finaalid ja kergejõustik jätkub. Toimub mängude lõpetamine ja tantsupidu noortele. Olümpiatuli viiakse ukrainlaste poolt peale võistlusi edasi Los Ange-les'i Olümpiamängudele, kus see põleb terve Olümpiaadi aeg Toronto Vaba Olümpiaadi tervitusena. Kõiki eesti sportlasi ja kohtunikke palutakse kohe endast teatada vastavate alade juhtidele, või EKN-u büroos. Auhindadeks on väärtuslikud V. Olümpiaadi medalid. Loodame, et ükski eesti sportlane ei jää eemale sellisest ainulaadsest spordiüritusest, olgu ta Kanadas, USA-s, Rootsis, Austraalias või mujal. M.K.' Squashi meistrivõistlused Teised eestlaste squashi meistrivõistlused toimuvad laupäeval, 5. mail algusega kell 13.00 Toronto Ülikooli Scarborough College'i spordikeskuses. . Võistlused on ette nähtud meestele A, B ja C klassis ja naistele A ja B klassis. Kasutatakse ühemiinuse süsteemi ja lohutusvooru, kaks mängu kolmest. Rahvusvahelised reeglid on kehtivad ja mängitakse ,,pehme kollase" palliga. Registreerimislehed on saadaval Jaan Laaniste'lt, Scarborough Colle-ge Recreation Centre, 1265 Military Trail, West Hill, MIC 1A4. Telefon 284-3121. Registreerimine ainult kuni teisipäevani, 1. maini, kell 17.00. Hilisemaid sooviavaldusi kahjuks pole võimalik vastu võtta. Korraldajad loodavad taas arvukat osavõttu, kuid vähemalt 4 mängijat igas kategoorias, et oleks võimalik meistritiitli väljakuulutamine. Karikad võitjaile antakse üle võistlusele järgneval seltskondlikul^ koosviibimisel. J.L. MUUA LEHMASÕNNIKUT Hea väetis aiamaale, põõsastele, kartulitele ja murule. Tasuta kojutoomine. Tel. 466-7366 Esto Mutual Fund Ltd. 10. aprillil 1984 aktsia hind $11.26 145 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131 JAAN PILL lõpetas Toronto Ülikooli B.Ed. kraadiga. Varem lõpetanud Simon Fra-ser ülikooli filosoofia^teaduskon-na, peaainega psühholoogia. Akadeemiliselt kuulub Ü.S. Maimla^sse. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniHiuii KUHU MINNA? • Nelijap., 19. apr. Peetri kirikus Kannatusaja kontsert algusega kl. 7.30 õ. • Reedel, 20. apr. Baptisti kirikus „Suur-Reede helides" algusega kl. 4 p.l. ® Neljap., 26. apr. Aiandusklubi loeng — dr. Jaan Terasmaa „Ala8- ka maastik ja taimestik" Eesti Majas algusega k l 7.30 õ. • Neljap., 26. apr. prof. E. Järvesoo loeng „Mi8 sünnib Kodumaa põllumajanduses" Tartu CollegeMs, algusega kl] 7.30 õ. & Püap., 29. apr. prof. E. Järvesoo loeng «Põllumajandus Tartu Ülikoolis 1806-1918" Tartu College'is algusega kl. 3 p. ® Pühap., 29. apr. Pensionäride Klubi Loterii Eesti Majas algusega kl. 12p. ® Tühap., 29. apr. Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoori MLauluga kevadesse" First Place auditooriumis, 350 King St. E., Hamilton, algusega kl. 3 p. ® Laup., 12. mail T.E.R.R. „Kung-la" Maiball Gasa Lomas. HtUIIIUiUllilUIIIIHIIillllUlllllllUIUIIIlUlinM^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-19-10
