Meie Elu = Our life, April 19, 1984

              m
„Meie Elu" nr. M (1781) 1984 NELJAPÄEVAL 19. - THURSDAY, APRIL IS
e Elu" nr. 16 (1781) 1984
l i i
e
odavaid kappe.kõrgehitus-
Msse; .kogu .toodangu pea-pötlusie
ja materjalikyalitee-le
valmistatakse 16-s eri stii-
|naklassis, kõikudes $1,200-
l2,500-ni köögi koht.a, eriti
lökide puhul veelgi rohkem,
(rsed Euroopast imporditud
l id ori tavaliselt kuni neli
lllimad. Raywal valmistab
)astiilseid kappe samasugu-
Irjalist ja samasuguste paten-
Igedega.
loVkärši tutvustas kohalvii"
|;tuse juhtkonda: Erik kand-jidLodü,
Manivald Ots, Erik
lul QravHundö Paju ja Härrr
rcirne Sandström viibis hai-isel.;...
Icü perspektiivis on tähele-fiv,
et juhtkonna järelkasv
laas eestlastest. ,
fcöstusega tutvumist lö-liik-juppidekaupa
järgnes oma-
Ik^skustelu.
jes Valdeko Väärsiga sel~,
taywal ei võta enam osa
[näitusväljakul peetud iga-
„ Homeshow'st", kuna see
iiid oma-väärikuse. Küll aga
lywal oma kappidega igal
Jnternational I Centre'is". ja
Lshopping centre'ites". Pa~;
pna võiks mainida et „Eaton
iTororitos on oma esindus-les
seadWd alaliselt Ray-
^ikapid.
-m
1 \
Raywal Ltd. köögikappide
it Vildeko Väärsi, Majan-
I, Reet Kasak, Ene Tamm.
Foto — S, Preem
|adi Kaljuste, Malle Kaljus^
ita Kaljuste, Astra Karro,
[skne, Meeta Lainurm, Vai-iveer,
Harold Lember, Jaam
|iiri Lepp, Hillar Lepson, E.
Risto Liivoja, E. Lillepõld,
jemets, Linda MankiL Rita
i,RudolfÖlljum, Märt Pihl,
^ihl, Konstantin Palo, Jaan
l u , E . Reial, K.Reidak, V.
! Leo Saarnokk, Jaan Soo°
in Šalirrand, Alfred Sepa, L.
Jelene Sild, H.&J. Soolepp,
jagepera, E. Timusk, Hein-
>ts, Konstantin Treialt,Elvi-ipo,
Andrus Vahtra, S. Vei-
^n, Nikolai Valge Jr.
^ste Kesknõukogu Kanadas
iiki toetajaida Toetuste lae-ind
heal pump
lAHJUDE vahetamine,
ketorude parandamine,
lne
i) 275 1280
8
alla, 1.2
^trealist:
JO, Süle-päeva-
enne^
kui on '
füröoga või
älHoiatusetä.
1)687-7582
C30M
li'
'4
' i
Vii
Rahvas ja ta sümbolid EESTI VAPI AJALUGU
Lisaks lipu- ja hümniajaloole ilmumas
ülevaade vappidest ,
Palmipuude pühal esitas EELK Toronto Vana-Andrese Koguduse Segakos
„R8quiem-Kyrie". Pildil koor ja kuulajad enne kontserdi algust.
Ballstadfi juhatusel
Foto — 0. Haamer
Kannatusaja kontsert
¥ana-Andrese kirikus
Fähapäeval, 15. aprillil oli mm-sikasõpradel
vpimaluk kuulda G.
Saint-Sabns1„Reqiem-Kyrie" ette°
kannet EELK Toronto Vana-Andre­se
Koguduse Segakoori pooli; So­listideks
olid Tamara Norheim —
sopran, Irene Loosberg -^metso­sopran,
iaiagnar Pohlak — bassbari°
ton ja Georg Soans — tenor. Orelil
Lembit Avesson. Juhatas Asta
Ballstadt. Liturgia — õp. Udo Peter"
soo.. r
i Ettekanne sündis ladina keeles
|a kestis umbes kolmveerand tun­di.
Kaheksaosalise^t helitööst aru­saamise
hõlbustamiseks oli laulu-lehteciel
koorijuht Asta Ballstadts
tehtud eestikeelne tõlge.
SOBIV KlI^K
ÜLESTÕUSMISPÜHIKS
A. KANDI luuletuskogu
(vaimulikud ja isamaalised)
Mälestuste majas''
näidati eesti
9 9
Hind $18.00. Köites. Postiteel
tellides lisandub -saatekulu.
• #1): *
"ILMUS ;
ARTUR TASKA
iEŠTI HÜMRi
182 Ihk. köites. Hind $42.00.
Postiteel tellides lisandub saatekulu.
MÜÜGIL
00
Seitse ksto Üritust
958 Broadview Ave.
Toronto, Önt. M4K 2M
Eelmise kahe nädala jooksul ora
müüdud 4.000 ksto piletit, seega
oleme jõudnud olukorrani, et seits­me
ürituse piletidlon kõik ära müU"
fiud. N^ed väljamüüdud üritused
on: Suur Solistide Kontsert Roy
Thomson Häiris (esmaspäeval),
Noorte Solistide Kontsert (teisip.),
mõlemad „Kalurineiu" etendused
(kolmap.), Sõduriõhtu (kolmap«),
Esto Ball (neljap.J ja ;,Trummid
peavad olema'V (reedel).
Esto Visiooni (lin; Valguspeo)
kallimad — 18 doUarilised-piletid
on kõik müüdud, järgmisi, 14 dolla-rilisi,
on veel saada vaid areeni
nDtstes. Tuleks nimetada, et odava-mateltki
kohtadelt on hea nähta­vus
— need algavad juba 21-se rea­ga
ja saalis pole sambaid kusagil
Suure Solistide Kontserdi kohta
teatab Stella Kerson, et Roy Thom­son
Hall i lepingul alusel jäi nende
kätte väike arv pileteid. R.T. Hali'
ist võib tellida pileteid ka telefoni
teel (tel; 593-482B) kuid teatud juuF-demaksuga.
Eesti Pejusionäride Klubi „FiImi
Punase okupatsiooni algaAiisega
Eestis rööviti eesti rahvalt mitte
ainult ta põline koduknaa. Hävitati
ja keelati ka kõik rahvuslikud süm­bolid.
hümn, lipp ja vapid. Ainult
vabaduses elavail eestlasil on või­malus
nimetada neid pühadusi en­diselt
omaks, neid austada, tutvus­tada
teistele rahvastele ja oniada
teiste rahvaste tunnustust. Selle
kõige aluseks oleme saanud seni
dr. A. Taska koostatuna mahukad
teosed meie hümni ja lipu ajaloona.
Sama autor on asunud koguma
nüüd materjale ja koostama ajaloo-lit
ülevaadet ka,meie r i i g i , maa°
kondade ja linnade vappidest, loo­tes
jõuda tööga lõpule veel käesole­val
aastal.
• VAPID .:
Vapid, nagu teada, tekkisid XII saj.
2. veerandil Lääne-Euroopa riikides
nii väeosade kui ka üksikisikute
jaoks. Samal ajal esinema hakanud
nn. maavappidest muutus hiljem osa
riigivappideks. Järgnesid vaimulik­kude,
sugukondade, perekondade j t.
vapid.
Eesti vappidest on vanimad Tallin­na
(1313), .Narva (1585) ja Valga.
(1590) vapid. Suurem osa vappidest
on töötatud aga välja Eesti iseseis­vuse
ajal. Kempten/Allgäu DP-laag-riS|
1945 juunis ilmuma hakanud aja­kirjas
„Kauge Kodu" ilmus allkirja
,J.K." kandev artikkel, mille lõpus
selle autor avaldab lootust, et samal
ajal.kui kodumaal „on Eesti kultuu­rist
surutud tahaplaanile ja tõugatud
välja enamik selle eestipärast, kõne­leme
meie ka vappidest, õpime neid
ja peame nad meeles selles kindlas
teadmises, et kord näeme neid jälle -
täies eluõiguses ja kaunis puhtuses.
Nad on osja Eesti elust ja eesti kul­tuurist
ning me oleme sügavalt veen­dunud
selle kultuuri uues ja jõulises
tõusus, sest selle kultuuri poolt on
õigus maailma ja Jumala ees". Kõne­alune
ajakiri avaldas suure hulga
vappe oma esiküljel ja sai ka ise vapi-märgi
omanikuks. Sama eluõiguse ja
veendumuse nimel ilmub nüüd A.,
Taska uurimus.
Kui üksikute paikkondade vapid
Eestis, eriti nende vanemad — taan­laste,
rootslaste#õi poolakate poolt
antud kujud — ei teinud vene tsaari-ja
saksa aadlivõimu all läbi tõsise­maid
kannatustekondi, siiö hümni- ja
^Atpuajalöo nii eraldi- kui koostee-
'kond.riagri selgub eelnirnetatud teos­test,
on olnudmitte vähem okkaline
kogu rahva bmast.
„MU ISAMAA, M U ÕNM
JA RÕÕM"
Kui „Mu isamaa, mji õnn ja rõõm"
I.y. jannseni sõnadel tuli esmaette-kandele
esimesel üldlaulupeol 19.
juunil 1869 Tartus, siis ei osanud
vene võimud veel aimata selle laulu
rahvuslikku tähendust, kuid kuna te­gemist
on Soomes juba tollal kahtlus­aluse
viisiga, siis ei leidu seda laulu
1879. ja 1880.a. laulupidude kavas.
Mis juhtus? Kas selle laulu „unus-tamine"?
Sellist võimalust eitab tõsi­asi,
et kui 4. juunil 1884 pühitseti ja
õnnistati Otepääl esimene sini-must-valge
lipp; siis oli selle piduliku sünd­muse
kavas ainukese isamaalise lau­luna
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"..
Kogu sündmus oli salajane rahvus­lik
rituaal, kuhu ka pühitsetav lipp
toimetati sõidukisse peidetult japan-di
toolvankril esmakrodselt lehvima
alles mõni verst enne Otepääle jõud-niist.
,.Valitseva vene võimu vaate
järgi ei tohi eestlastel olla oma isa­maad
ega isamaa armastust, ei tohi
olla laulupärast „õnne ja rõõmu" ega
isaniaa üle ei tohi valvata Jumal",
iseloomustab olukorda ^ A. Taska.
,.Aga ta teeb seda s i i s k i . . . , tegi seda
eelmisel sajandil ja teeb seda ka
nüüd.".
.Kõige rangemad keelud sellal rah­valauluna
laiemalt leviva „Mu isa­niaa,
mu õnn ja rõõm" laulmise kohta
saabusid . paljudel kordadel, eriti
1894. ja 1896. a. laulupidudest alates,
millal laulu (teadaolevalt Jaan Tõnis­soni),
hakati esitama paljastatud päi
ja püsti seistes. Eriti valas õli tulle 27.
juuli 1896. a. ..Postimehes" ilmunud
juhtkiri, kus laulu nimetati juba otse-sõnastuses
eesti rahva hümniks.
Järgnes seoses sini-must-valge lipu
(esimest korda avalikkuses pärast
1884. aastat) ja hümniga võõrrahvus-test
üliõpilaste füüsiline vägi­vald
..Postimehe" toimetaja Jaan Tõ­nissoni
ja luuletaja K. E. Söödi vastu
18. okt. 1905 Tartu ülik. peahoone
ees. Kuberneri otsesed keelud „Mu
isamaa, mu õnn ja roÕm" laulmiseks
saatsid ..Estonia" teatri-ja kontsert-fhoone
nurgakivi panekut 13. juunil
191Q ja teatrimaja avämispidustusi
24.-26. aug. 1913.
EESTI RAHVA HÜMN
Kui vägevatel vene võimudel oli ka
ränki sissekukkumisi. Nii näit. mä­letab
Juhan Aavik stseeni 1910. a.
üldlaulupeolt Tallinnas, pärast amet­l
i k u l " dS Eesti Maja väikeses^saalis üle 70-ne vaataja ^ ^iku kava lõppemist: ..Muusikalise
Poto l-O-Haamer kava viimase numbri järele hakatipi-
Metsaülikboli
peateemaks
väliseestlased
Metsaülikooli nädal järgneb Esto
'84 nädalale ja sellestki tuleb MÜ
tänavune peateema — väliseestla­sed,
vanad ja uued.
Seda teemat käsitletakse metsaüli­kooli
loengutes, laudkonnavestlus-tes,
omavahelistes jutuajamistes.
Programmis on ka loenguid muudel
teemadel, huviringe, õpperinge. Osa
aega jääb meelelahustuslikuks tege­vuseks.
Metsaülikool on mõeldud
neile, kes on väljaspool Eestit üles
kasvand, 18 aastased või vanemad ja
toimub Kotliajärvel 15.- 22. juulini,
kohe pärast Esto't. Osavõtumaks on
$175.00 ($140.00 õpilastele), mis ka­tab
kõik toidukulud ja õppematerja­lid.
Ööbida võib telgis või peamaja
teisel korrusel.
Mõned tänavused lektorid on Hain
Rebas. Aarne Vahtra. Inno ja Tiiu
Salasoo, Toomas Ilves. Tõnu Par-ming.
Lisa informatsiooni küsida:
45 Fulton Ave., Toronto, Ont., M4K
1X6 Canada, Telefon: (416) 463-9065.
• Eesti Kultuuripärandi Klubi näitas
möödunud nädalal Eesti Majas To­ronto
Eesti Pensionäride Klubi filmi-õhtupoolikul
oma senise tege\^use
tulemusi. Olles Kanada valitsuse toe­tusfondi
;.New Horiz6ns'i" poolt an­tud
toetustega omandanud vajalikud
filmimise seadeldised, on eesti kui -
tuuripärandite jäädvustamisest huvi­tatud
pensionäride grupp õppinud
videofilmi valmistamise tehnikat ja
valmistanud mitmeid lühifilme, kä­sitledes
eesti vanemaid kultuuritege­lasi.
^ ^
•' Kultuuripärandi Klubi :tegevt^a,\
tutvustas kokkutulnud pensionäri­dele
E. Irs, mainides et koostatud
filmi näitamine on esmakordne. Sis-sejuhatava.
d sõnad ütles ..Mälestuste
maja" filmis klubi esimees S.Vei-denbaum.
Järgnes huvitav intervjuu­de
seeria mõningate meie vanemate
kultuuritegelastega. Valli Voitk kü­sitles
meie tuntud balletimeistrit Ra­hel
Olbrei-Kompust, eesti balleti
ema. nagu küsitleja tähendas. Rahel
Olbrei. kes nüüd elab Torontos, ju­tustas
huvitavalt eriti Ed. Tubina
..Krati" etendusest Tallinna pommi­tamise
ööl,9. märtsil 1944. Sel ööl sai
ka H. Kompuse - R. Olbrei kodu
Meriväljal tabamuse ja Hanno Kom­pus
kannatas rusude all. Kas see oli
Krati kättemaks tema lavastamise
eest?, küsis jutustaja.
Edasi R. Antik küsitles näitlejat ja
näitejuhti Kaarel SöÖdorit sölle koh­ta,
kuidas temast sai näitleja. K. Söö-dor
andis sellest muheda kirjelduse.
Siis tuli filmis esile oma jutu ja
mänguga pianist Dagmar Kokker,
keda küsitles Helmi Hansen. Kunst­nike
seeria lõpetas pikema jutustu­sega
Ida Loo-Talvari oma näitlejate-gevusest
Valli Voitki küsitlusel.
Filminäitamise teine pool oli pü­hendatud
Toronto Eesti. Pensionäri­de
Klubi mitmekülgse tegevuse tut­vustamisele.
Pikemad filmivõtted
näitasid, et meie pensionärid on te­gevad
päris noorusliku energiaga.
Filmile färgnes kohvipaus ja siis
esitati veel vaatamiseks seeria
positiive praegusest Eestist.
duliste hulgas spontaalselt laulma
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm''. Rah­vas
tõusis püsti, paljastas pead ja
hakkas laulma kaasa. Aukülalisena
peol viibiv kuberber Korostovets,
mitte aimates laulu rahvuslikku tä­hendust,
võttis ir stinktiivseh valve-seisaku,
sündmusele au andes, nagu
oleks see mõni riiklik hümn. Loomu­likult
järgnes ka tema saatjaskond. . .
kuni keegi ametnikest sosistas ku­bernerile
midagi kõrva. Pahailmeli-seh
lõi viimane süs käega ja tormas
oma kaaslastega peoplatsilt robinal
põgenedes minema (vt. Taska, lk.
52)." Või juhtum Suhumi eesti asun­duse
laulupeol 26.-27. mail 1914, kus
kohalikud eestlased soovisid laulda
kontserdi algamiseks „eesti rahva
hümni". Kui mindi selleks juba peop­latsile
jõudnud kubernerih luba küsi­ma
ja see teatada :tahtis, millest kõ-nelevad
selle soovitud laulu sõnad,
siis vastas kohal olkv Tallinnast pärit
härra Hiio silma pilgutamata: „Seal
palvetatakse tsaari, õigeusu ja iseva­litsuse
eest." Kui siis eestlased laulu
kõlades püsti tõusid ja pead paljas­tasid,
järgnes nende eeskujule kuber­ner
„sõjaväelise auandega, käsi müt­si
ääres, selles õndsas tundmuses, et
siin tsaari, õiget usku ja isevalitsust
ülendatakse . . . („Postimees nr. 121,
2.6.1914, vt. Taska lehek.60).''
SÜMBOLID
Ajalehe piiratud ruum ei võimal­da
jälgida lähemalt näit. venelaste ja
nende nuudialuste huligaanllkke,
nende arvates „diplomaatlikke" võt­teid
Teise maaimasõja ajal, eriti mei­le
otsustavalt tähtsal Narva rindel,
kus valjuhääldajais pläristati Eesti
vabaduse jä rahva kaitsjaile läänes
Eesti rahvus- ja riigihümni ning teisi
isamaalisi muusikapühimusi. Isa­maalised
tunded ja paatoslikud pidu-kõned
— kahjuks isegi meie vasta­vail
aktusil vabaduses — onuks asi,
määratuna lihtsameelseile. Sest paa­tos
on nagu tühi puuviljakorv mingi
ebamäärase lõhnaga. Rahvustunde
alusteks on olnud ja jäävad rahvast
tema isa- ja kodumaaga ning igi-omaste
tunnetega siduvad-ühenda-vad
sümbolid. Oma rahvušolemuselt
läbi ajaloosajandite tuntud meie ko­dumaa
roimarlik okupant ja maa tüh-jaksriisuja
teab-tunneb seda väga
hästi. Sel põhjusel on ta esimestest
päävadest alates püüdnud vägistada
eestlase kui selle maalapi pärisisan-dä
südant ja kujundada ümber tema
tundeelu, asendades ajaloo pikkadel
aegadel hinge juurdunud sümbol-pü-hadusi
Sõnnik-aseainetega. Sinna
kuuluvad hümn, lipp ja — mis eriti
huvitav! — isegi vappsümbolid, nagu
seda tõendab-kinnitab Viljandi
700-a. juubelile ..pühendatud" uus
nvapp". • '
Mida ajalugu sajandite jooksul
eestlase-vtnelase „naaberlikus" va­hekorras
on tõendanud ja milleni
venelase aju ei küündi, on fakt, et
eestlase käsi-jalgu on võimalik too­rusega
ja jõuga aheldada, aga tema
südame ja rahvustruudusfe seoses on
säärane aheldamine võimalik ainult
lurjuste ja närukaelte juures, nagu
seda märkis Ambla koguduse vaimu­lik
Vello Salum 1980. a. jaanuaris,
teenides selle igitõe avaldamise või-mudepoolse
tunnustusena rahvus-reeturite
abil hullumaja ja kutse kao­tamise.
Kuid vaimuhaigla vene süs­teemis
on vaba ja tsiviliseeritud lää­nerahvaste
silmis juba ammugi mitte
midagi muud kui armetult vilets alis­tumine
tõe võimule.
Kui oleme pühendanud eelpoolse
vaatluse rahvus- ja riigisümbilitena
hümnile, lipule ja embleemidele, siis
ei ole seeikkagi veel rahva ja rahvuse
olemasolu ja arengu säilitamisel kol-mainu-
tervik. Nendele sümbolitele
toetudes kannab rahvust ja rahvast
tema loov vaba sõna, kirjanduses,
kujutav- ja helikunst, rahvatants,
; rahvuslik käsitöö j m. Ka siin, kui
lugejate hulgas leidub nende esindus
rahvuslike ja loomesektorite hooli­kamaid
jälgijaid — milles nende ri­dade
autor ei kahtle—, ei ole saladu­seks
toored võltsingud tänasel kodu­maal
„eestluse tulevase uussünni",
nn. ..uuseestlase" huvides. Eesti tä­napäeva
loov kunst kui rahvusluse
põhialuste tugi on vaimseh ümber­vormitud
suurvene tööorjusliku sho-vinismi
ja maailmavallutusidee kä-gistuses.
Ärgem laskugem siinkohal süga­vamale
egä kaugemale, kuid soovi­gem,
et nendest tõdedest imbuks üht­teist
ka aastapäeva- ja hiljem lipu-juubeli
suursõnavõttudesse, lämma­tades
meil tavapäraseks kujunenud
N^gu juba teada, olen meie rahva
ja riigi sümbolite reas varem koos­tanud
ja kirjutanud sini-must-valge
lipil ja hümni ajaloo. Nüüdolen kol­mandana
ja viimasena selles reas kir­jutanud
ka eesti vapi ajaloo. Teose
tiitliks on: „Eesti vapp". See on tao­line
eelnimetatud kahele väljaande­le.
Koos piltidega on see ümmargu­selt
200 lehekülge trükis ning ilmub
köidetult ja värviliste ning kõvade
kaantega-samas formaadis kui eelmi­sed
kaks'.
Kuna mul puudub kapital teose
kirjastamiseks ning raamat kunagi
selletõttu vabamüügile ei tule, saab
seda omandada ainult järgmisel vii­sil.
Kõiki, nii üksikisikuid kui.organi^
satsioone, käs on huvitatud teose
omandamisest, palun mind aidata
trükikulude tasumisel. Panus oleks
180:- Rootsi krooni eksemplari koh-ta.
Neile, kes maksavad vastava sum­ma
minu nimele Rootsi posti jooks­vale
arvele number 120120-1033,
saadetakse raamat ilmumisel tasuta
ja saatekuludeta kätte. Need, kes
tasuvad panga tšekiga, tuleb arvesta­da
15:- Rootsi krooni nimetatud sum­male
juurde, kuna Rootsi pangad võ­tavad
oma kulude katteks selle sum°
ma igalt tšekilt. I
Sissemakstud summa järele palun
mulle teatada nimi ja aadress ning
sissemakstud summa suurus. Raa­matu
saatmine toimub Rootsis kehti­vate
posti eeskirjade kohaselt.
See teade kehtib kuni 20. aprillini
s.a. Pärast seda kuupäeva läheb teos
trükki vastavah teostatud sissemak­sude
arvele.
Dr.jur. ARTUR TASKA
Terminsvägen 4 I
S-223 67 Lund
Sverige
ilukõnede
ralist vilja,
vana, mitte
ulevärki. Vajame täiste-isegi
kui see tundub iga-sõnade
lihavaid tungalte-
JOHANNES KAUP
„MEIEELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
INTERIOR
DESIGN & CONTRACTINC^
Sisemised ümberehitused ja sisse­seaded,
kodus, äris või kontoris.
Kd5kide moderniseerimine ja
muud eritellimised püutööstusest.
Küsida: Werner Haberkorn
kontoris 738-0036, kodus 469-1287
Medldejääv õhtu
Reedel, 6. aprilli õhtul, toimus To­ronto
Piibli Kolledžhi aulas kontsert,
mille korraldas õppeasutuse löpu-aasta
õpilane, noor pianist Leena
Pumber. Kontserdil olid kaastegevad
Marney Adams — klaver, Kaljo Raid
— tshello ja Toronto baptisti kogu­duse
noortekoor „Päike". Õhtu kan­dis
nimetust „ A Night tc) remember"/
Õhtu meelespidamiseks/ ja puht-muusika
kõrval tutvustas Eestit ja
kahte eesti heliloojat. Klaveritagust
seina kaunistas suur sini-must-valge
kangas ja nägusa kava esiküljel oli
Tallinna foonile joonistatud eesti
lippu kandev rahvarõivais neiu. Rah­varõivaid
kandis kä pianist Leena
Pumber.
Kontserdi juhatas sisse noortekoor
lauldes K. Raidi E. Enno sõnadele
loodud „Hõõgamine." Sellega tut­vustas
end pianist L. Pumber ka koo­rijuhina.
Kahjuks ei ole nimetatud
laul kõige sobivam avapalaks ja sel
põhjusel ei pääsenud Leena ilmekas
juhatamine täiel määral mõjule.
Märksa edukam oli sellevastu P.
Ardna ..Ärka üles hing", mille koor
tõi kuuldavale kava teise poole esik-numbrina.
Sooloklaveripaladena esitas Lee­na
neli helitööd - F. Chopini „Po-loneesi".
..Scherzo" ning ..Nokturni
ja S. Rachmaninoffi ..Prelüüdi."
Kõik neli pakkusid noorele taidurile
rohkeid võimalusi musikaalsuse,
vormitunde ning klaveritehnika de­monstreerimiseks.
Kahe esimesega
sai ta hästi toime, viimane vajab veel
viimistlemist. Koos M. Adamsiga
mängis L. Pumber neljakäe klaverl-
Jjaladena K. Raidi „Kolm rahvaviisi"
ja F. Mendelssohni „Andante ning
Variatsioonid." Võib öelda, et rahva­viisid
kujunesid õhtu üheks õnnestu­numaks
numbriks. jLaitmatu tõlgit­suse
ning kõlavusega astusid ükstei­se
järele kuulajate ette tuntud laulud
nagu „Leinaja", „Meieelu" ja „Kuku,
sa, kägu." Mendelssohni komposit­siooni
esitamisel nautisime koos­mängu
sujuvust ja helitöö ülesehi­tust.
Kava teises pooles kuulsime
veel tshellist K. Raidi mängimisel ta
enda „Largöt", kedaisaatis jälgivalt
klaveril L. Pumber. '
Kokkuvõttes nentigem Leena
Pumberi talenti ning esinemisvõi-meid.
Lisagem sedagi, et Leena ei ole
üksnes soolo-, saate- ning neljakäe
pianist ja kooridirigent, väid ka vai­muliku
levimuusika kirjutaja ning
propageerija. Kiriklikel üritusil on ta
korduvalt kitarri saatel laulnud en­daloodud
lüürikat ning viise. Õppe­töö
kõrval Toronto Piibli KoUedžis
juhatab ta noorte vokaalansamblit
Toronto baptisti koguduses.
• %