Meie Elu = Our life, April 19, 1984

              bfelu"nr. 16 f1781) 1984
„Mei8 Elu" nr. 16 (1781) NELJAPÄEVAL 19. APRILLIL - THÜRSDAY, APRIL
ii-»
li kännule, suured korvi,
lud, kelledel kiired jalad,
jid värvitud munadega ja
Id Ijieadelfe lastele jagama,'
|kiire, aina tulid ja läksid.
kirju kana Todu^Lodü
Ima esialgu ei saa veel
I osa võtta ega abiks olla,
njpa ön veel pesas ja õige
|ad neist tibukesed välja.
%aju all ja munadest
Itibukesed - sagisid tema
]iete-vahel ütles ta: , ,Kaa
la, lapsukesed, ärge kau-
I jääte löötegijatele jalgu."
li-Sabli tuli joostes muna-iädaldas.„
Unustasin siiV
[ryil ei olegi lipsu." Kui
la kuulis, trööstis teda;
ära kurvasta lipsu pä­ise
istun sangale, siis pais-lekski
seal lips..
i vaatas naerulsuil kevad-
3mmikust sagimist ja üt-linge
paanikasse, küll te
lad värvitud ja lastele vii^
[äevbn veel ees. Täna ma
/ara magama."
jäi kännu juurde seisa-laatas
jänkude ja kanade
Vmängis veel nfiitu, mitu
lajiipilliga. Siis ta läks, tal
lk, pikk maa, ühest silma-jni
minna, et talvel tukku-j
loodust äratadar
[.^KIMBERG-KOTKAS
M ; - •••• " . . - •
S.
HELLA LEIVAT
1
i
juripäeva paraad
^esti gaidide ja skautide Juripäe­va
paraad toimub 29-ndal aprillil
Eesti Maja suures saalis kell 4.00
P'j< Kogunemine kell 3.30 p.l. Gai­did
ja skaudid võtavad osa eesku­julikus
vormis/Vanemad ja külali­sed
teretulnud.
EESTI GAIDIDE MALEV KANADAS
EEmšKAimOE MALEV KANADAS
•••••^•••••••••^
Kõikideks kindlustusteks
HoLATER&CO. LTD
TORONTO LIN^i
SUVIiyE KELLAAEG
29. aprillist kuni 28. oktoobrini 1984
Linnapea on proklameerinud suvise kellaaja Toronto linnas
1984. aastaks. Üleminek suvisele kellaajale toimub püha­päeval,
29. aprillil kell 2 öösel ja kestab kuni 28. oktoobrini
kell 2 öösel.
Palutakse kellad ÜKS TUND EDASI LÜKATA.
Roy V. Henderson
City Clerk
Segakoori „L§busal laupäevaõllitul" esiiaSud „Texase Kollase Roosi iaiskoori";liikmeid. Ees rikkalik
loteriivõitude laud. i Fotol - S.Preem_
1482 Bathurst §t,r
Toronto M5P 3H1
: 653-7815 ja 653-7816
S. HOPPE CLEANING CrBUILDING CARE LTD.
Puhastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemine.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
SAMUEL HOPPE
Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395 •
„Lõbus laupäeva qhtu", Toronto
Eesti Segakoori traditsiooniline
kevadpidu, toimus 14. aprillil To­ronto
Eesti Maja suures saalis. To­ronto
Eesti Segakoor võib end luge­da
nende väheste organisatsiooni­de
hulka, kelle kevadpidu täidab
alati peosaali viimse võimaliku
toolini. Eelmisel aastal sundis
ruumipuudus patlju^id peokülalisi
koguni tagasi koju pöörduma, kuna.
saal oli juba eelmüügil pöagu viim­se
kohani välja müüdud.
Lõbusa laupäeva õhtu" üheks
tõmbenumbriks on alati olnud lõbus
eeskava kooriliikmetepoolt. Eipetu-tud
seekordki, .
Kava i'dee oli seekord Paul Kristal'
ilt koos koorijuhi UnöKöokMga. Nei­le
oli tõhusaks abiks Enno Õunapuu,
ices juba kodumaa operetilaval,.Ok­lahomas"
oli kaasa mänginud ja kes
rikastas eeskava ohia kogemuste, va­jalike
nootide ja eestikeelse tekstiga.
Eeskava eel segakoori esimees
Siegfried Preem tervitas kokkutul­nud
peokülalisi, ennustas eeskavaks
midagi lõbusat ja meelepärast ning
tänas kõiki neid tublisid kooriliik­meid,
kes! peo kordaiiainekuks olid
oma nõu ja jõuga abiks olnud.
Esimeh^j;^eryituse järele Lisanne
Vaher'tutvustas fäüüšalt'järgnevat
eeskava.
_ Eeskava võiks jagada kahte ossa.
Esimene osa kujutas segakoori harju­tamas
Esto *84 laulupeoks C. Kreek'i
„ M a kõndisin vainul", mida,..vah­valt"
ja rütmikindlalt juhatas Meeri
Lehesalu.
Kava teine osa kujunes veelgi lõ­busamaks
,kui lavale kogunes „nais-
I
ansambel Texasest", kelleks tegeli­kult
oli osa segakoori meesliikmeist
naisrõivais, parukais ja grimeeritult.
,,Koori]uht" Lisanne Vahertutvustas
ansambli liikmeid üksikult, kuna iga­ühel
oli koomiline nimi, näiteks
Kriuks Matilde, Kniks Marichen,
jne. Ainsaks „*meesliikmeks" oli
kauboi rõivais jä pikkade vurrudega
Tamara Norheim.
V.Texasläsed" esitasid 4 pala, neist
esimesena ameerika rahvalaul „Kol-lane
roos" jaülejäänud R. Rodgers'i
operetist ,,Oklahoma". Kaks neist'
olid duetid ansambli toetusel Tamara
Norheimi ja Enno Õunapuuga: ;,Oo.,
kuis nii kaunis önhommik" ja„Rah-vas
meid armunuks peab" iiing lõ­puks
opereti teise vaatuse finaal
..OklahomaOK". Saatemuusikaeest
hoolitsesid Uno Kook ja Erik L i i -
gand.-Lava dekoratsiooni eest hoolit­ses
Feliks Tamm ja,,Texase" grimmi
eest Astra Rein.
Eeskava võeti piduliste poolt vastu
tugeva ning kestva aplausiga.
ärgnes pidu — tavalise korra ko­haselt
jalakeerutusega V. Gustavsoni
7-liikmelise orkestri saatel.
Peo toidupoolise eest hoolitses se­gakoori
abiesimees Nelly Hubel ar­vukate
abilistega ning kellelgi ei tul­nud
puudu maitsvatest võileibadest,,
pirukatest-efek*köökidest; ^' ' ' ^
Ülirikkalik'Joterii Margot Enddres'"
\ üldkorraldusel, 800 loosiga, müüdi
läbi saali esimesepaoleulatuses. Eks
järgmisel aastal tuleb vist alustada
looside müüki kaugemast otsast.
' Baari tugev läbimüük garanteeris
üHlõbusa peotuju, millist pole mär­gata
olnud paljudel pidudel.
„Texase Kollase Roosi naiskoori" solistid Tamara Norheim ja Enno
Õunapuu. . ' Foto — S. Preem
dl/
Sobivaid kinke igaks sündmyseks
® Pewter ® Hõbeehteid ® Roostevabsi asemeid
® Klaas ® Kristall ® tambid ® Serviisid
iögs-ja saunatarbed j.m.
235 Danforth Ave. Toronto, Ont. IVI4K 1W2
Tel. 469-3886 Omanikud eestlased.
PONTIAC BUlCK LIMITED
348 DANFORTH AVENUE, .
TORONTO, ONTARIO M 4 K 1 N 9 .
ANDRES RAARTENS
tööl 469-5531; kodus 284-7447
Eesti Aiandusklubi
märtsi kuu Joenguõhtu avas klubi
juhatusliigeE. Kuris. Õhtu lekto­riks
oli Hilja Jukkum teemal ..Mait­seained".
Ettekande lõpus näitas}.
Roand valguspilte, mida oli võtnud
Hilja Jukkum külaskäigul Uus-Me-remaale.
;.
Huvitavad olid pildid sealsest
maastikust ja taimestikust. Maitseai­neid
esitades leidis lektor, et sageli
ajame segamini mõisted maitseaine,
maitselisand ja lõhn- ehk aroomai-ded.
Maitseained on taimsed saadu­sed,
kus kasutamist leiavad juured,
lehed ja viljad. Need soodustavad
, toitainete säilitamist, paljud nendest
aktiseerivad ainevahetust, samuti
tarvitatakse neid ravimitena. Üldi-'
selt võib öelda, et maiseained teevad
tugevamaks põhitoitainete maitset ja
aroomi, mitte aga ei hävita seda. On
vaja meeles pidada, et kõikide toitu­de
maitsemiseks ei tohi kasutada sa­mu
maitseaineid nagu näiteks pipart,
loorberi-ja soola — võiks vist öelda,
et siis maiseks kõik nagu sült. Kodu­maal
meie toidulaud ei olnud eriti
vähejdüs-rikas. Nüüd oleme palju
oma asukohamaadest lisanud toidu-kavasse.
Meie vanasõna ütleb „Pa-rem
suutäis soolast kui maotäis ma-
..gedat". Seefii.4ohiks olla nüüd.takis-.
tuseks uute maitsete avastamisel.
Ajaloos on maitseainete saamiseks.
peetud veriseid lahinguid, on valeta­tud,
petetud, varastatud, tapetud, tu­leriidal
põletatud ja seda aastasadade
jooksul ainuüksi, et mõnda maitse­ainet
saada. On ka lugusid, mis si­saldavad
ilusaid müüte jne. Maitse­ainete
ajalugu on huvitav peatükk
toidu ja toitumistavade ajaloos. Va­nasti
õli toidu säilitamine primitiiv­ne,
siis tarvitati maitsenaineid toidu '
säilitajatena. Tänapäeval peame osa
maitseaineid lisama hiljem toidule, kuna
sügavkülmetamine maiseainete mõ­ju
vähendab. Järgnevalt, vaatles lek­tor
erinevaid maiseaineid nagu anii­si,
ingveri (Gingerj.kaneeli, koriande­ri,
muskaati, pipraid, ristiköömneid,
koUajuuri, kardemoni, safrani, vanil-li
jt. ;. ' - :
KORIANDER
Korainder (Coriandrum sativum]
on üheaastane taim. Hilja Jukkum
proovis seda aias kasvatada. Ta lei­dis,
et sobivates tingimustes on see
siiu võimalik. Maitseainena'kasu­tatakse
seemneid ja värskeid lehti.
Nimi tuleb kreeka-keelest sõnast kõ­ris,
mis tähendab lutikat. Kui tairn on
kuivanud siis omab meeldiva lõhna.
Rohelised mittevalminud seemned'
lõhnavad tõesti nagu lutikad: Room­lased
maitsestasid veini koriandrega.
Lektor - oli seda kasutanud likööri
maitsetamisel. Lisandina on see ka­sutusel
Martini ja ginni valmistami-;
sel. Kasutatakse laialdaselt vorsti­des,
sinkide soolamisel,''pasteetides,
küpsetamisel, lisandina erilise sinepi
valmistamisel. Vahemere - äärsetes
maades kasutatakse seda samal viisil,
ku] meie kasutame peterselli.
SAFRAN ]A KARDEMüW
Safran {Crocus sativus) on üks
krookuse liik, mis eriti hästi kasvab
vahemereäärsetes maades. Safranil
on nimetatud maitseainete kuningas.
Tegelikult võiks öelda, et safran on
kallim kui kuld. Ühe.naela safrani
saamiseks on vaja 85.000 lille. Seda
kasutame suhteliselt vähe maitseai­nena
toidu maitsestamiseks, Rooim-lased
ja kreeklased täitsid patju selle
lõhnava lillega. Värvainena on see
vähe kasutamisel kiina värv on vees
lahustuv ja ei kannata pesemist. Pal­ju
on safrani järeiaimatud. Keskajal
maeti elusalt see.kes oli mingit muud
ainet safrani pähe müünud.. Ka tä­napäeval
on safrani aseaineid müü­gil.
Tavaliselt leotatakse safran kee-duleemes.
Seda teeme ka saia val­mistamisel.
Gardemon (Cardamom] kasvab
mägedes 700 kuni 1500 meetri kõrgu-
.sel põõsana ja väga niiskes kliimas.
Küna poolvalminud seemnete korja-mioe
toimub käsitsi, siis on ka aru­saadav
selle kõrge hind. Kui ostame
jahvatatud kardemoni võime saada
pulbri, kuhu on jahvatatud sisse ka
väline kest. Soovitav on osta terad,
millised siis vastavalt vajadusele pu­hastame
ja peenendame. Kasutame
se'da saiade ja küpsiste valmistami­sel.
Araablased ja perslased lisavad
seda kolivile. Annab lihatoitudele
nagu kanahautisele, frikadellidele ja
suppidele natuke erinevat'maitset.
MUSKAAT
Kuivatatud maitserohelisi, mus­kaatpähkleid,
on kasulik osta etnilis­test
äridest, kus on hinnad soodsamad
Icui suurtes toiduärides. Lektor juhtis
tähelepanu ajakirja Harrosmith'i vii-niasele
numbrile, kus on huvitavat
maitseainete kasvatamisest ja. säili­tamisest.
Seal on ka artikel „bume-rangroimast,"
milles on juttu siiri
varem keelatud tõrjeainete müügist
vähemareneriud maadesse ja kust
need nüüd tagasi tulevad maitsetai­medes.
Kanada seadus ei nõua mait­setaimede
keemilist kontrolli. Järg­nes
arutlus ettekantud huvitava tee­ma
kohta.
Lõpuks loositi välja lektori poolt
kingitud raamat ,,Nature's Healing
Plants". Võitjaks oli Madis Jürima.
•
Aiandusklubi järgmine loeng on
Toronto Eesti Majas 26. aprillil,kus
on lektoriks prof. dr. jaan Terasmäe
teemal: ,,Alaska maastik ja taimes­tik",
Loengut saadavad valguspildid.
Aprillil loengule palutakse kaasa
tuua koduaias ja kodus olevad üle­liigsed
püsitaimed ja seemned, et
neid saaks teiste kohalolevate aian-dushuvilistega
vahetada. Kavas on
26. mail väljasõit Hamiltoni kivik­taimla,
kus annab seletusi Madis
Jürima. Väljasõidu üksikasjad tea­takse
hiljei
EKs
Põhjala Tütred" tähistasid
35-ndat aastapäeva
ErmiSOOMET
itäitminis
Kokkuleppeks helistada 247-3150
EI , •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
gaidlipkond „Põhjala
Tütred" tähistas 35-ndat aastapäe­va
pühapäeval, 8. aprillil erilise
jumalateenistusega Vana-Andrese
kirikus ja sellele järgnenud koos­viibimisega,
kus näidati filmi lip-konna
möödunud tegevusest ja esi­tati
kirev eeskava.
Ajaloo käiku võib muuta ka tütar­laps,
kui ta tegutseb oma usulise kut­sumuse
ja südamehääle juhtimisel,
ütles päevakohases jutluses kogudu­ses
õpetaja Udo Petersoo tuues näi­teks
Püha Johanna, prantslaste rah­vusliku
kangelase elu ja võitluse oma
rahva iseseisvuse taastamisel ja 100-
aastase sõja võidukale lõpule viimi­seks.
Usuline kutsumus, eesti rahva
vabaduse eest võitlemiseks, võib
„PõhjaIa Tütardest" teha rahvusli­kud
sangarid, kuf nad jälgivad usulist
kutsumust ja teotsevad oma südame-häalt
kuulates.,
umalateenistusel viibisid vanem-gaidid
koos hellakeste, juhtide ja
külalistega. Vanemgaididest olid ju­malateenistusel
kaastegevad Merike
Põldmaa, Maimu Nõmmik, Silvi
Verder, Ava Kiilaspea, Ene Ranna­ta.
Palve kodumaa eest pidas Tiina
Hubel.
EDUKAS TEGEVUS
Jumalateenistusele järgneval selts­kondlikul
koosviibimisel andis üle­vaate
lipkonna tegevusest 35-e aasta
jooksul lipkonna auvanem Hilja
Kuutma. See algas 1. mail 1949, kui
kokku tuli 7 tütarlast ja moodustasid
vanemgaidide grupi. Sellest kujunes
varsti 14-liikmeline gaidsalk, kelle
hoogsal tegevusel sai teoks teotahte-
Une gaid lipkond ,.Põhjala Tütred".
Selle nimetusega taheti edasi kanda
sümboolselt seda gaidivaimu, mis
kaasa toodi Kodu-Eestist ja Rootsist.
35-e aasta jooksul on sellest lipkon-nast
läbi käinud sadu ja sadu tublisid
eesti tütarlapsi. Nendest esimestest
on veel praegu kolm aktiivselt tege­vad
gaidluses.
Esimene gaidilaager „Veskijär­ve"
korraldati 1950. aastal St. John
järve kaldal.
,,Tibutare" 1953.. a. oli esimene
iseseisev hellakeste laager eesti gai­dide
ajaloos. See aastakümme oli
üldse väga tegevusrikas lipkonna
ajaloos. Korraldati omakultuuriõh-tuid,
pidustusi, ahistati teisi eesti or­ganisatsioone
nende tegevuses,
täiendati oma teadmisi. Lipkond sai
omale toa Vana-Andrese kirikus.
Kümnendal aastapäeval õnnistati ki­rikus
rühmade lipud. 1955. a. heitis
lipkond peret. Selle tagajärjel moo­dustati
uus gaidlipkond ,,Rajaleid­jad".
Kuuekümnendatel aastatel lipkond
võttis omale lasterikka kasuperekon­na
Saksamaal, kelle eest hoolitseti
järgmiste aastate jooksul. Võeti osa
mitmest Kanada gaidide üritusest,
tutvustati Eestit ja eesti gaidlust.
Asutati ametlik Vanemate Kogu.
Lipkond ei korraldanud enam ise­seisvaid
laagreid, vaid võttis osa mit­mest
üldlaagrist.
. Seitsmekümnendatel aastatel alus­tati
käsitööde valmistamisega ja
nende müügi korraldamisega, et lip-konnale
saada vajalist majanduslik­ku
kandepinda. Kotkajärvel anti üle
„Põhjala Tütardele" lagunev Järve-tare.
Sellest sai Vanematekogu tõhu­sal
kaasaaitamisel lipkonna kaunis
Metsakodu. Võeti osa maleva poolt
korraldavatest üritustest. ,,Põhjala
Tütreid" jätkus igasse laagrisse. Lip­konna
vanemgaidide koor kujuneb
populaarseks Torontos.
Kaheksakümnendatel aastatel lip­kond
läks kindlalt edasi noorema
juhtkonna juhtimisel. Arvuliselt oli
lipkpi)d sama J kui lO^aastartagasi. ^
Õnnestusid möenältüsed, ! kus äe-' '
monstreenti omavalmistatud rõi­vaid.
Korraldati emade ja tütarde
õhtuid, mitmeid erikursusi ja valmis-
. tati vanadele ja haigetele rõõmu, neid
külastades. Teoks sai uus allüksus
„Mutid". Sellesse üksusesse kuulu­vad
tütarlapsed, kes on-ületanud va-nemgaidi
ea, kuid siiski soovivad
lipkonna tegevusele kaasa aidata.
35-e aasta jooksul on olnud lip-konns
juhtideks Evelyn Koop, Erika
Bockfeldt, Juta Tammik.l Helju Kivi­oja,
Hilja Kuutma, Helgi Nippak,
Marja Soots, Maie Kask, Leili Terts,
Magot Noortmaa ja praegune — Sil­via
Birk-Terts. Lipkonna vanema­teks
on olnud Helene Tiidus, Hilda
Kuutma, Helju Kivioja, Silja Peek,
Leili Terts ja praegu Margot Nort-maia.
jLisaks auvanema ülevaatele „Põh-jalö
Tütarde" tegevušest.peatus Ellen
Valter lähemalt lipkonna sisemise
elu korralduse ja sõprussidemete ku­junemise
juures.
EESKAVA .
, Järgnesid tervitused arvukatelt kü­lalistelt,
gaidide ja skautide organi­satsioonide
juhtidelt koos kingituste
üleandmisega sünnipäevalapsele.
Lõpuks tuli kirev eeskava, kus gai­did
ja vanemgaidid nooruslikus ela­vuse
ja rõkkava naeru saatel esitasid
karaktertüüpe mitmest filmitähest
ja nende lauludest. Vahendaja osa
täitis^ S.aridra Rannu. Teadustajaks oli
Kristi Valter, kes juhendas kireva osa
ladusat ettekandmist.
Gaidlipkond „Põhjala Tütred" 3S-mda aastapäeva tähistamisel Vana-Andrese kirikus. Foto - S. Preem