Meie Elu = Our life, April 3, 1980

              iMeie Elu" nr. 14 (1572) 1980
Ra ipy
\lÖlM (M. E) — Nüüd ÕE
saanud, et 24. veebruaril
|[aarja kalmistul vahistatud
illinna poissi, kes heiskasid
iku varemeile sinimustvalge
Jig nende kaaslast, kes jäi
ite arengut ootama Tallin-lüdistatakse
ENSV KrK §195
liulig^ansuses. Olev tiitso,
ermlin, Vello Sõstar ja Vil-
Ich võidakse kuni aastaks
mõista. Nende eeluurimis-
[pikendatud ühe kuu võrra,
selgunud uusi asjaolusid
Möös^^^^^^^^^^^^^^^^^ J
loolust, kes võeti kinhilfisa»
jal Mäetaguse külla rahvus-camise
eest, pole kuuldunud
teateid.
j)n saanud teatavaks, et Ida-
(l f Otsa asunduses oli 24.
11 ^muti heisatud eestlaste
[p, kusjuures teise lipuga
Ijalt ringi 20-aastane trakto-igadir
Koit Kaltsov ja 18-
[traktorist Alar Trei. Tehti
et nemad olid ka teise lipu
kergitanud. Kohalikud
)stid ja komsomoli j uhid lu-
|üd noorukid ümber kasva-lidagi
säärast enam ei kor-lilsil
arreteeritud teadlane
[k otse tänaval ning praegu
[rallinna Keskvangla isolaa-selgunud,
et üks läbiotsi-
Tarto juures oli Tartis
Inant Albert Gerold.
vanglas
lOLlVi (M. E.) — Laupäeval,
fil sõidutati ülikooli õppe-
Kukk Tartu eeluurimis-ffallinna
Keskvanglasse. Te-
5äb nüüd kuni kolmeaasta-luskäotus
Nõukogude korra
ja väljamõeldiste levita-kuna
ta tabati nii-öelda
|kvas, kui ta väljus USA aja-
David Willlse autost,
soovivad temast ilmselt
enne olümpiaregatti Tal­itatakse,
et Jüri Kuke va-on
alles algus veelgi suu-aktsioonidele,
kuna karde-lormatsiooni
väljaimbumist
lelle iseloomulikuks kinnitu-
|a tõik, et pärast Jüri Kuke
paigutamist on taas sisse
^ölefon perekond Kuke kor-
5Št Mart Nikluse kimbuta-
I jaamas 11. märtsil lülita-la).
Kuid sinna helistamisel
lllinha keskjaam KGB kor-
[älismaise abonendi numb-löomulikult
kunagi ei anta,
[mgusest annab tunnistust
et Lagle Pareki juures
Jisid KGB kapten Butter ja
luritöötaja Alfred Songi
itusi.i loengute konspekte,
manifestidest.
Inee, et manukatena läbiot-ires
kasutati seekord tu-
Jüri Lina
[eeriklastelt toetust ja abi
Abessiinias asuvate vene-
)äläste ja teiste vastu, Aaf-ii
aitavad teostada Carteri
uviimist, et kaitsta Lä-isid.,
Itles, et ta suhtleb ametala-
|elt presidendi ja mõnede
[gemate valitsusanietnrkega
iitsioon on kõrgem kui see
psntG. Fordi ajal eriassis-
M; Kuropasel.'
[pmitee esindajad juhtisid
lo* tähelepanu -sellele, et
]lt. vastuvõetud Balti Reso-jähtub
Vaatest, et USA dele-
Itõstaks tugevalt enesemää-
]^use põhimõtete rikkumise
Balti riikides aga Komitee ,
fine, et Pennsylvania osarii-iberner
W. Scränton^ kui
ISA delegatsioönijuht Mad-cs
olla selleks kohane, kuna "
[jnta inimõiguste küsimuse
kuigi teadliku' ja. agres-
(unä. Balti Komitee kordas
i. et delegatsioonis oleks kä
|Eüroopä etriihi^ päritoluga
idis: selleks R : Aiellole
bstava kandidaadi nimesti-tane.
lubas niipea kui W.
määramine on ametlikult
|, kanda temale ette vasta­ja
püüda korraldada W.
kohtumist Balti j.t, etnilis­te
esinda j atega. Kohtumi sel
ettenägelikkusest koonda-iilo
hooldusse aridmestikku
(koluga ameeriklasist mit-ilt
aladelt, kes oma täiendi
tsid edaspidiselt leida tege-iendamist
valitsuse asutus-ii
Ci
i i
„Meie Elu" nr. 14 (1572) NELJAPÄEVAL, 3. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 3
seoses 0 9 . 0
(Algus esiküljel)
kuidas: venestataksie Eestimaad: ja te­ma
rahvast psühholoogilise sõja
meetoditega ja diktaatoriiku surve-.
' ga. Eesti noorus avaldab sellele tu­gevat
vastupanu. Meil tuleb olla nen­de
noortega sojidaarne ja kasvatada
omä noored rahvuslikult tügevaiks
patriootideks; kes On valmis neid
abistarria.
KUTSE.ESTb-SO-NELE
Kutse ESTO-.80 osavõtuks Kanada
eestlaskonnale andis Rootsist kohale­sõitnud
R. NorvelL Tä märkis, et
Rootsist:on tehtud juba kõik oluli­sed
'ettevalmistused ESTO-80 heaks
kordaminekuk-^. Rootsi kuningas on
palutud, aupatrooniks. Teda asendab
keegi, sest.;, kunirjgas ise .läheb oma
paadiga Tallinna regatile.'
T. Tõsiiie andis ülevaate millist
osatähtsust on omanud ülemaailm­sed
Eesti Päevad ja tõstatas küsimu­se,
kus peetakse ÜEP aastal 1984. te­ma.
ar\'ates Kanada eestlaskond
peaks olema valmis võtma nende
korraldanbise oma peale, kui see nii
otsustatakse Rootsis. •
.Viimasena enne vaheaega H. Lupp
andis ülelvaate. rahvuslike ürituste
majanduslikest alustest ja märkis, et
eestlased on iseloomult' kogujad,
kuid sageli ei mõtle sellele, kes kord
kasutab .tema poolt kogutud maiset
vara. Kui lapsi ei ole ja testamenti '
pole tehtud, siis langeb see riigile ,
või N. Liidule, kus ikka leitakse mõ­ni
„sugulane" kellel on õigus maha­jäänud
varandusele. Ta soovitas mit-,
te jättav||egemata testamenti, siis kui
selleks dn aeg.^
Pärast lõunavaheaega pidas' Avo
Kittaks bästV htevalmistatud ette­kande
rahvuskultuurilisest tegevu­sest.
Kuid ta käsitles ainuh S. Kerso-ni'poolt
juhitud Eesti Kunstide Kes­kuse
tegevust. R.Anti:kjiihtis ette-,
kande lõpulitähelepanu, et kõneleja
. kah j uks. ei meenutanud ühe sõnagagi
üle 25-e aasta tegutsenud Eesti
Kunstnike. Koondise tegevust.
Muusikalise tegevuse osas esines .
dr. jRoman Toi, kes rõhutas, et sel
alal on. toimumas viimasel ajal suu­red
muudatused. Eesti muusika tut­vustamine
on toirnunüd. Oleme saa­nud
komplimente, et meie saavutu­sed
(^n sellised, nagu oleks meid sada
tuhat. V V •• : • , . •
Hannes Oja refereeris teemal: ees­ti
raamat ja ajaleht. Ta märkis, et
möödianuü.aastal on ilmunud ainult
ca 3500 lehekülge eesti raamatut pa­guluses.
Raamat ja ajaleht.on täht­sad
tegurid eesti keele viljelemisel ja .
kui keel kaob, äiis pole enam eest­l
u s t . '
Kiriku osast eestluse säilitamisel
refereens abipraost T. Nõmmik. K i ­rik
kooridab eestlasi, leeriõpetustel
arendatakse eesti keelt. H. Tederi et­tepanekul
.toodi resolutsiooni sisse
sõna rahvuslik, mis vähese häälte ar-'
vüga kinnitati, sest toonitati, et reso­lutsiooni
täiendamine ei ole hea too­ni
mõttes :Soövitav,
Läbirääkimistel võtsid sõna: E.
Aruja, H. Teder,: S."Kerson esitas '
omalt poolt lisaresolutsioöni. E.. Sa-lurand,
leidis, et on yaja suuremat
koostööd Eesti Keskarhiivi ja selle-
• ga pärelleelselt . teotseva • EKK ar- .
hiivi ja Tartu College'i. arhivaalide
koondamise vahel. T. Nõmmik rääkis
. testamendi t),egemisegä seoses oleva-test
raskustest. H. Lupp rääkis sa­muti
testamendi tähtsusest, R. Antik:
tõi ette, pt on vajalik EKN eestvõt­tel
arendada koostööd nende vahel,
kes peale Keskarhiivi omal algatusel
koguvad arhivaaje..Selles asjas võt­sid
Veel^ korduvalt sõna E. Äruja ja
S. Kerson. Sõna võtsid veel H. Teder,
H. Oja j ä R . Kreem.
EESTLUSE EDASIVIIMINE':
Noorte ikasVatamisest eestlusele re-
. fereeris E.. Marten, Ta toonitas,: et
suur tähtsus on eesti täienduskoolil,
suvekodudel, lasteaedadel. Ta tõi et-.
te arve, mis näitasid,: et väiksema­tes
keskustes on ainult veel üksikuid
lapsi, kes Õpivad eesti keelt. Kuid
ka õpilaste arv Torontos väheneb.
Ta arvas, et noori tuleks rohkem ra­kendada
aktustel ja muudel üritus-tel.
.-^i.^-
. Rahvatantsust ja võimlemise täht^
süsest eestluse edasikandjana refe­reeris
Toomas 'Metsala. •
Ta märkp, et .eesti rahvuskultuuri
ei ole vaja ainult säilitada, vaid seda
tuleb ka edasi arendada. Aeg areneb
j a sellega kä maitse. Rahvakunst ön
edasi arenenud ja ka rahvatants.
Eesti rahvarõivaid tuleb täiendada.
Teemal ,,Noorsoo, isetegevus ja
eestluse edasiviimine" oli referaat
Jaak Järverit, mille kandis ette H,
Teder. Referaat toonitas, et noored
on sageli ülekoormatud koolide, ak­tuste,
mitmesuguste eestiaineUste li­saõpingutega,
nagu rahvatants, võim­lemine,
muusika ja teised sellelaadi-•
liscd üritused. Paljud tüdinevad jä
tõmbuvad tagasi.- Noored räägivad
ingliskeelt, sest kodus on ingliskeel.
Koolis ei šuudetaj eesti keelt selgeks
õppida. Isegi leeritunnis tuleb abiks
\'Õtta ingliskeelt;- Üldiselt;: arvata;kse
siiski, et Kanada elustiil on viletsam
ja parem on fplla koos eestlastega.
Sageli püütaks*^-olla eestlane, et täi­ta
vaiiemate soovi.
Skautluse ja gaidluse tähtsusest
teatatakse USA pressile, et vihane N.
äi ja igas maailmakaares, on viimaseaegselt oma märklauaks võt-liud
ka Skandinaavia. Erilise atakeerimise all bn Norra, kusjuures
Kremli ja punasemassmeedia toon ön muutunud järjest enam äh-
Norra hoiab NATO tähtsat ja tun­delist
põhjatiiba, kus ta jagab ka sa-jamiilist
ühist maapiiri N. Liiduga,
kes selle taga Murmänis omab suure
enam ärritab venelasi, et NATO ka­vatseb
moodustada Norras võimali­ku
tuleyikusõ ja puhuks sõj avarustu-se
ladusid vähemalt ühele brigaadile,
laevastiku ja muU sõjaväelise baa- .Olgu hsatud, et venelastel endil on
sidekompleksi. Moskva viimastest
sõnarünnakutest ei ole isegi pääse­nud
neutraalne Rootsi, kes ei oie mit­te
NATO Hige ega „USA;sabas"; Nõu­kogude
punaarmee häälekandja ,,Pu-nane
Täht" riindas Rootsi sõjatöös­tust,
et see varustab NATO ja teisigi
maid oma, produktidega. Samuti hei­dab
ette, et Skandinaaviamaad ühi­nesid
ka nõudmisega, et sovetid Af­ganistanist
lahkuksid, isegi „finlan-diseeritud"
Soome, kes seni oli „hea.
poiss", saab kritiseerida. Eriti häirib
Kremli, et NATO sooritab märtsis
mere-, õhu- jä maajõudude manööv­reid
Norras ja selle ees Atlandil. Kõi­gil
varemastel manöövritel selles
piirkonnas on nõukogude mere^ ja
õhujõud püüdnud võimalikult lahe-jälgida
nende käiku. Kõige
Soome piiri taga Koola poolsaarel
tohutud sõjaväebaasid kõigi väehiki-de
alal ja sealtkaudu tungiksid ka
Põhja-Atlanti ruumi välja nende
aatomiallveelaevad, samuti muu lae­vastik.
Norra ja Taani ei ole lubanud
oma territooriumile teisi sõjaväge-sid,
kuigi mõlemad on NATO Uit
med^ Samuti ei jole lubatud nende
territooriumile tuua nukleaarseid
Teivi.; •••
Moskva, kasutades, arvamusi ja
väljamõeldisi,: süüdistab Norrat, et
see — olles „välisriikide kallaletungi
relvade arsenaliks" sihtivat avalikult
N. Liidu vastu. Samuti, et Norra' ole­vat
üheks vahendiks president Car-etri
administratsiooni „seiklüste lii­nile")
millega ollakse vastuolus Nor­ra^
senise poliitika deklaratsioonile.
Kanada sportlaste esindus on
olümpiamängude boikoteerimise
vastu, Pühapäeval Kanada olüm­piamängude
ühingu eksekutiivkö-initee
hääletas MontreaÜs üks­meelselt
rahvusmeeskoniia Mosk­va
saatmise poolt ja annab edasi
oma seisukoha Ottawas. Kanada
valitsus ei ole seni boikoteerimise
küsimuses otsust teinud, kuid
Trudeau valimiskampaania ajal
teatas, et ta pooldab boikotti vaid
sel juhul, kui enamus teis! riike
sellega ühineb. ^
USA presidendi üleskutse olüm­piamängude
boikoteerimiseks csž
leidnud vaid osaliselt vastukaja
valitsuste poolt, aga vastuseisu
enamiku riikide olümpiamängude
komiteede ja sportlaste poolt. Nii
on Inglismaa sportlased juba tei­nud
Moskvasse minemist poolda­va
otsuse, mida peetakse mõõdu­andvaks
Euroopas. Osavõtust tea­tamise
tähtpäevaks pn 24. mai.
Eesti Örganisaltsiöonide konverent­si
resolutsioonid:
Praeguses muutuvas rahvusvaheli­ses
olukorras peame kasutama kõi­ke
võimalusi vabaduse nõudmise esi­le
toomiseks:
1) Eriti kasutada ära ühenduses
Olümpiaadi asukoha küsimusega esi­nevaid
võimalusi okupatsioonile Ees­tis
tähelepanu juhtimiseks ja selle
okupatsiooni lõpetamise nõudmi-seks.
2) Juhtida Läänemaailma tähele­panu
eriti okupeeritud Eestis toimu­vatele
jnimõiguste rikkumistele.
3) Teha ettevalmistusi ja kasutada
kõiki võimalusi Madriidis toimuval
Helsingi Kokkulepete Järelkönve-rentsil
N. Lüdu poolt teostatud kok­kulepete
rikkumistele ja eriti selle
ignoreerimisele inmõiguste ja rah­vaste
enesemääramise õiguse osas.
4) Taotleda et Kanada võimud
Madriidis selle küsimuse avalikult
ülesse võtaks.
ühenduses Eesti Polütiliste Vangi­de
Aastaga ülemaailmses ulatuses pn
meie aukohustüseks abistada Nõuko­gude
vangilaagris viibijaid või neist
pärast kannatusi vabanenud kodu­maal
viibijaid kaas-eestlasi. Organi­satsioonide
Konverents kutsub üks­küll
kokku Moskva invasioon Afga­nistani,
akadeemik Sahharovi ja
teiste disšitentide tagakiusamine,
Nende ähvardavate süüdistuste kõr- Adeni baasi laiaulatuslik laiendamis-val
Moskva pakub Norrale „heänaa- töö Araabia mere ääres j.m; —- mil-berlikku
vahekorda" ja hoiatab ,,las- lel ei ole midagi tegemist Helsingi
kumast ebasõbralikesse aktidesse", kokkulepete vaimuga. Ühenduses
Moskva arvates oma teguviisidega Skandinaaviamaade ründamisega on
Norra ka „rikkuvat Helsingi kokku- mitmed ajalehed avaldanud ka Skan-leppe
vaimu", eriti et lubab oma ter- dinaavia ja Läänemere kaardi,' mõ-ritooriumil
korraldada NATO ma- ned neist on ka märkinud ära Balti
nöövreid. Selle kõigega langeb aga riigid.
• • ; .STÖKHOLM (M. E.) — Jüri Kukk on;kiriutanud Nõul
Liidu Ülemnõukogu Presiidiumile uue avalduse enese väljaarvami­seks
Nõukogude kodakondsusest, kuna varasematele pole reagee-
Ta ütleb selles: „Palun kaotada mi- detu väljakutse kõigile demokraatli-nu
NSVL kodakondsus sellest lahku- kele jõududele. Selle aktsiooni ja N.
mise läbi vastavalt seni vastuseta Liidu poolt vallandatud propaganda-jäänud
avaldustele 27. augustist ja 2.' kampaania küümlisus riivavad sü-detsembrist
1979, samuti 15. maist ja gavalt mõistust ja tundeid inimestel,
15. juulist 1979. Ühtlasi avaldan kellele on tõeliselt kallis rahu ja rah-
NSVL Ülemnõukogu Presiidiumile vastevaheline üksteise mõistmine.",
resoluutset protesti ja hukkamõistu ' Edasi meenutab Jüri Kukk Eesti
Nõukogude Liidu sõjalise invasiooni .pkupeerimia Vngari; ja .Tsheh-pühul
Afganistani. Nagu miljonid ini- hoslpvakkia- sündmusi, ta toonitab,
mesed 1940. aastal Nõukogude Liitu et südametunnistus ei luba tal jääda
annekteeritud Eestis, Leedus jä LäV N. Liidu kodanikuks. Avaldus on kir-tis,
olen sügavalt nördinud NLKP jutatud 12, jaanuaril 1980.
Keskkomitee deniagoogilistest kom-se
Eesti organisatsioone ja kogudu- mentaaridest selle sündmuse jaoks,
si Kanadas kaasaaitama vangistuses
viibinud eestlaste abistamistegevuse-le
ja selleks vastavate hooldus-grup-pide
loomisele.
.L..LEIVAT,:
janisatsioonide Konverents
nendib, et: '
1. Vene sõjaline okupatsioonivõim
hülgab inimõigusi ja võltsib teadli­kult
meie ajalugu.
2. Vaimuloomingulist- eneseteos­tust
suunatakse ja kontrollitakse
kommunistliku partei poolt.
3. Eriti mõjutatakse ja avaldatak­se
survet, et noori kasvatada kom=
munistliku ideoloogia kohaselt.
4. Eestluse kui rahvuse killustami­seks
kasutatakse füüsilise hävitami"
se võtteid.
5. Moskva kasutab intensiivselt
läänemaailma petmiseks hästi ka­vandatud
ajudereostamist.
Organisatsioonide Konverents ot-tustab:
1. Tuleb aktiivselt teha selgitus­tööd
läände saadetud arvulistes trü­kitöödes
avaldatud meie ajaloo võlt­singute
kohta. [
2. Ühtlustada ködiimaa rahvuslike
ringkondadega tegutsemistaktikat
võitlemiseks venelaste kui meie aja­looliste
vaenlaste ja nende kommu­nistliku
ideoloogia vastu.
3. Peame vältima ühepoolset kul-tuuriisidemete
loomist ja suhtlemist
okupatsioonivõimu käsilastega.
4. Eestlaskonna omavaheline kok­kuhoidmine
ja ohvrimeelsus on eel­duseks
meie vabadusvõitluse tõhus­tamiseks.
5. Meie kõige tähtsamaks jä püha-likumaks
kohustuseks on noorte kas­vatamine
rahvusteadlikeks eestlas-teks.
• o •
mis on antud härra Leonid Brezhne-vi
vastustena „Pravda" korrespon­dendile.
Viimati mainitud dokument
oma täieliku mitteveenvusega ei pee­gelda
üsnes Nõukogude Liidu impe­rialistlikku,
ja ekšpansioništlikku po­liitikat,
vaid on ka otsene katse õõ­nestada
ÜRO, samuti Ameerika
ühendriikide ja selle presidendi prez-
; tiizhi. Nõukogude Liidu sõjaline sis­setung
Afganistani ohustab afgaani
rahva tulevikku... on vastutustun-
Jüri Kukk koos perega hakkab
nüüd ühtlasi taotlema valjasõidülu-ba
kogu oma perele Iisraeli oma onu
pere juurde, kes sealkandis elab.
Jüri Kuke abikaasa Silvi on tühis­tanud
oma allkirja paberil, mida-sunniti
teda allakirjutama Tartu Lin­na
ProkuFatuuris 28. veebruaril.
Kohe pärast Mart Nikluse vahista­mist
ja läbiotsimist Tartu raudtee­jaamas
11. märtsil lüUtati Jüri Kuke
telefon välja,'et ta ei saaks midagi
Läände teatada.
•.: • JüriLina.
• .^:STOKHOLM (M.E.),—-Mart Nik­lus
teatas, et teda jälitatakse endi­selt
KGB poolL Juba 18. jaanuaril
pidas teda Tartu raudteejaamas ka­hel
korral kinni miilitsämees Genna-
5. veebruaril tehti 5-turiniline aju-deloputus
Vaike yallaskule. Teda
peeti kinni .KGB kabinetis nr. 9. Päri^
ti, kuidas Niklus suhtus naistesse,
kuidas oli lugu tema psüiihikaga
3
Eesti Aiandus- |9 M@istiktakujundamise ettevõte
vajab suvehooajaks üliõpilasi alates juba aprillist. Sobiv
võimalus kogemuste evimiseks eriti neiile, kes tunmevad huvi
aiandusliku tegevuse vastu.
Sooviavaldused koos isikuliste andmetega saata kohe äri­juhi
Vernpnt Whittaker'i niinele.
LR. 5, Owen Sound, Ontario N4k 5M7
S. Ä. LINDHOLM Ltd. - MEALTOR
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954.
489-9932
BILL KUNNAS ütleb:
,JRääkige minuga enne kui hakkate
uut autot ostma."
Pruugitud autod — uued autod —
veoautod.
Müügid ja rentimine.
Chevrolet Oldsmobiie Ltd.
321 Lakeshore Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091
Nädalakroonika
<t> Shahh M. R. Pahlavi abikaasa se­letas
ajakirjanikele, et Panamas
muutus nende elu niivõrd ebakind­laks,
et kui nad seal oleks viibinud
veel vaid ühe päeva kauem, siis nad
oleks tõenäoliselt mõrvatud.
President Änvar Sadat võttis shahh
M. R. Pahlavi väga sõbralikult vastu.
Möödunud nädalal toimunud operat­siooniks
sõitsid USÄ-š kohale mit­med
kirurgid ja operatsioon toimus
Kairo sõjaväehaiglas. 300 punast
Egiptuse üliõpilast demonstreerisid
shahhi viibimise vastu Egiptuses jä
Iraani revolutsioonilised moslemi
võimud olid vihased, et shahh Pana­mast
lahkus üks päev enne, kui tema
väljanõudmise dokumendid Pana­masse
jõudsid.
aktsioon viib Iraani N. Liidule lähe­male
ja halvendab moslemite, ja
USA vahekordi.
0 President Garter on pahane oma
Euroopa liitlastele, kuid eriti Prant­suse
presidendi V. G. d'Estaingi,
Austria presidendi B. Kreiski ja Läär
ne-Saksämäa kantsleri H. Schmidtt
peale, et need ei toeta J. Carteri po­liitikat
tiiiel määral, Need riigipead ,
aga märgivad, et J. Carteri poliitika
on niivõrd ebakindel, vastukäiv, et
keegi ei usu enam ameeriklastesse.
® G. Ford keeldus sekkumast USA
presidendi valimisse, sest ta kardab,
et tema sekkumine killustab vaba­riiklaste
parteid ja ei tema ega R.
Regan ei suuda demokraatide 'kandi­daati,
kelleks tõenäoliselt osutub J.
©Sisepoliitilised olukorrad sunni- Garter, võita. T. Kennedy valimis-vad
president J. 'Carteri tõenäoliselt võit New Yorgis aitab selleks kaasa;
asuma oma diplomaate vabastama
jõuga, milleks olevat Ikõik etteval­mistused
juba ammu tehtud. USA
lennuvägi - vallutab ühe Teherani len­nuvälja
ja mariinid helikopteritega
toovad , diplomaadid, saatkonnast,
mis vallutataföe juba enne mariini-et
üks osa demokraate hääletavad
mitte J | Carterile, .vaid R. Regariile.
^ Vastuluure andmed kinnitavad, e£l
Kremlis, Poliitbüroo liikmete vahel
on tekkbiud lahkarvamisi Afganista-j
nl okupeerimise pärast. Keegi ei us=j
kunud, et see tekitab sellise reaktsi-'
de kohalejõudmist USA p^ooldajate. ooni vabas maailmas, kuid eriti mos-poolt.
Lõpuks lahkuvad kõik, diplo­maadid,
mariinid ja kohalikud 'kaa­saaitajad,
nende hulgas Iraani sõja­väelasi
Teheranist. Kardetakse, et see
lemi maailmas. N. Liidu kaotused Af-,
ganistanls on suured ja rahvas on
ärevil, sest neile tuleb valetada. Va­lel
on aga lühikesed jalad.
saldveotago
STOKHOLMCEPL) taani aja­leht
„Berlingske Tidende" teatas hil­juti
lahe eestlase ja ühe itaallase ta­bamisest
I rootsi ühekrooniste hõbe­müntide
smugeldamiskatselt konti­nendile,
kus rahad sulatatakse ja hõ­be
eraldatakse. Nagu sellega ühendu-
,diplomaadicl 3S.
ses teatasime, oli Limfordi tunnelis
di Terenberg ja keelas Mart Mklüsel jne. Vahepeal sisenes ruumi keegi
KGB agent,Eessõnas Nikluse kohta:
„Nagunii me ta kinni paneme, sest ta
tegutseb lausa avalikult!"
Tõraverest toodi autoga Tartusse
ülekuulamisele Tiia Johanson, ieda
peeti kinni tund aega.
• Telefoni teel avaldati survet Kris­ta
Prentselile 7. veebruaril, kes. saa­di
pooleteisetunnilisele ülekuulamise­le
ja oli sunnitud lõpuks kirjutama
ja Jüri Kukel sõita Vilniusesse, tuues
ettekäändeks, et puudub töökoht.
Mõlemal õnnestus lõpuks karata
•järgmise rongi: viimasesse vagunisse.
Tartu rahvakohus ei taha sugugi
ette võtta uuesti Mart Nikluse asja
arutamist, seoses kannataja nõudmi­sega
ennast uues.ti tööle võtta keele­õpetajana.
Kohtuistungid on ära jäe­tud-
luba Tiel j ai korral: 1^ vastavalt KGB soovile seletuskirja"
(puudus kostja), 5. webruaxü^^ Mart Nikluse ..kuritegevusest".
dus,^toimik), 14. veebruarir,ikka pol­nud
toimikut, sest see oli hoopis
KGB-s ja 25. veebruaril (kohale ei
ilmunud kostja Ulanova). Nüüd on
istung märäatud 5. märtsile, ikuid
Mart Niklus on selle suhtes väga pes­simistlik
— ilmselt leitakse jälle mõ-Ühel
esinemisel 13. veebruaril Tar­tus
nimetas kompartei linnakomitee
sekretär Jaak Kaarma muuhulgas:
„Mart Niklus on,: ostetud väliseest­laste
poolt, aga Jüri Kük'k on liht­salt
haige inimene, kelle arstid vars­ti
terveks ravivad." Ilmselt on või­ni
uus ettekääne, et mitte asja uues- mud hädas pärast Ameerika Hääles
tlläbi vaadata, nagu Ülemkohus Tal- i j ; ; ; ;^
: • -yr-r--' r , ^ N^^^f e asjas on KGB ule ^.^ ..valgustama", kuna" rahva
eestlusele refereeris skautmaster E ^"l^^^ud • n)hkesti uusi mimesL ^ esitati küsimus dissidemide
eestlusele retereenssKautmaster b. nuuksi veebruari jooksul on inimesi K ....
Aleve.Ta ütles, et need kelle isad on ebaseaduslMt välja kutsunud Tar- «^"^
skaudid jä kelle emad on gaidid, vii- tu KGB töötajad Ervin Nieländer ja
vad ka oma lapsed neisse organisat- Anti Talun. Nii kutsuti veebruari al-sioomdesse.
Noortel meeldib olla gui välja Imbi Traat, kes toodi tema
eestlane ja eesti skaut ning eesti töökohast Liivi tn. 2 otsemaid KGB-gaid.
Mõned kaovad õpingute ajal, gse. Viimane keeldus seletusi and-
Aalborgis kinni peetud eestlasel ja
itaallasel autos 236 kilo hõbekrooni-seid,
kuna samal päeval Frederiksha-vni
motellis vahistatud eestlasel õli
kaasas 30;000 rootsi krooni hõbekroo-nistes.
Nüüd rullub asi edasi Göteborgi
prokuratuuris ja politseis, kuna
süüdlased on Rootsile üle antud.
Nagu selgub, on rootsi hõberaha
üles ostnud üks sakslane, kes maksis
krooniste eest 10 krooni tükk. Saksa­maale
jõudnud müntide eest olid
kaebealused saanud üle 300 000 kroo­ni.
•..
Üks meestest on sooritanud küm­mekond
salavedu. Teine on Skänes
juba kohtu all samataolise asja pä­rast.
Kolmas, Frederikshavnis taba;
tud mees, kes sinna tuli Göteborgi
parvlaevaga, on üles tunnistanud
kuus salavedu ühe teise mehe üles­andel,
kes Göteborgis vahistati, kes
aga kategooriliselt eitab kaastege­vust.
'.• • :
I
HELSINGI (M. E.) - Kaheksa
musta mehe ja naise käest •konfis­keeris
Soome toll veebruaris kokku
200 N. Liidust toodud ikooni. Väärtu­sest
põle veel teada, aga toUisekre-täriAarrePanula
järgi tõuseb see
väga kõrgele. Läänes ikoonidest
makstakse suured summad raha.
Jõuk toimis diplomaatide immuun­suse
kaitse all, ükski neist seda aga
ei ole —- hoolimata diplomaadipassi-dest.
Osa ikopriidest konfiskeeriti
Turu sadamas, osa kohe pärast N.
Liidu^Soome piiri ületamist Vainik-kala
tollijaamas ning osa Helsingi—
Vantaa lennujaamas. Need olid pai-
, gutatud suurtesse reisikottidesse.
Aastate kestel on tolli kätte jõud­nud
sadade kaupa ikoone. Enne vii­mast
konfiskeerimist oli kõige väär­tuslikum
„s,aak" pärit 1975. a., mil
Moskva Tuniisia suursaatkonnas töö­tava
diplomaadi autos toodi Soome
30 ikooni väärtusega 300.000 marka
(umbes 75.000 USA dollarit).
Prints Philip rssfees
, kuid tulevad hiljem tagasi.
Esitati pikem E. Rubergi resolut­sioon,
mis soovitas karskust''levitada.
Kuid selle asemel võeti vastu E. Ale-ve
lühem resolutsioon, kus juhiti tä-mast.
Briti peaminister Margareth That-cher
märkis, et Inglismaa boikotee-
Lea Laskit kutsuti välja telefoni rib eeloleval suvel toimuvaid Mosk-teel,
kuid ta keeldus minemast. Siis- va olümpiaadi pidustusi. Olümpiaadi
ki otsustati õnne proovida vanemate ratsavõistluste peakorraldajaks on ;
kaudu. Siis tunti hüvi saada kokku aga kuninganna Elizabethi abikaasa
helepanu al-kohoh ohule meie ühis- Väino Poilcalaineniga, 'kellelt päriti, prints Philip, kes kurtis ühele aja-konnas.
Lõpuks asuti resolutsioonide • kas Niklus'kasutas väü kirjale, et ta on Väga raskes olükor-kuid,
kas.on lugenud Nikluse kohta ' ras. Üheltpoolt.ei saa ta ignoreerida
käivaid icirjutisi, mida Niklus arvas peaministri Icuid teiseltpoolt on ta
rahvusvahelistest sündmustest, kas juba Moskvas käinud ja kõik korral-kuulati
välisraadiot NiMuse pool düsed võistlusteks on tema kavade
. kodus õppetundides... i : ^ järele 'korraldatud.
vastuvõtmisele, "mis ilmuvad eritrü-kisena
hiljem.
Konverents lõpetati Eesti: hümni
laulmisega 10 minutit ettenähtud
varem.
Mäletatavasti oli vene okupantide
hirm Eesti Vabariigi aastapäeval
nõnda suur, et kogu Maarja kalmis­tu
oli 24. veebruaril justkui piiramis-olukorras.
Sedavõrd rohkesti KGB
agente ja miilitsatöötajate abilisi
valvas sissekäike ja eelkõige juurde­pääsu
Kuperjanovi hauale.
Nüüd on hakanud venelased mas­siliselt
käima Kuperjanovi haual
roojamas, et eestlaste püha paika rü­vetada.
Arvatakse, et seda ei tehta
omapead, vaid asja j ühendatakse
teatavast asutusest... [•
' Jüri Lina..
Saudi-i
õliminisfeir loobub
Saudi Araabia õliminister Sheik
Ahmed Yamani, kes oli senini me­heks,'
kes püüdis õlihinda hoida või­malikult
madalal tasemel, teatas, et
ta loobub omast ametist ja otsib
omale teist kohta. Surve kuningako­ja
ringkondadest on talle suurene­nud.
Soovitakse õlihinna tõstmist.
ERM r SOOMET
täitmine
Kokkuleppeks helistada
247-3150
Iga iju$ ..MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
Sisukamale