Meie Elu = Our life, April 3, 1980

              Elu^nr. 14 (1572) 19811 ,,Meie Elu'\nr.::i4 (1572) 1980 NEUAPÄEVAL, 3. 3 5
icoosoleku läinud nä-res
saalis. Koosolek
uapded kinnitati ja
|alja langesid, uuesti
et mitmeid ösavõt-
:l, kuigi kutsed koos
soovitati, et panga
eakoosolekut ajaleh-idä
ebarahuldavatest
%se tegi, teatavaks eri-vsuLirendamist
- kuni
lapileantud laenudelt.
l)us on saavutatud ilma
^gale soodustatud tingi-
Revisjoni komisjoni
l esimees A. Kütt j a vä-
|ruand(^ kandis ette; re-rt.
Aruanded kinnitati
ielan'e esitas juhatuse
na, märkides, et raha-t;
olukorras on võimata
t^vet, mis on siduv. Põ-
^tuse ettepaneku esitas
>olandi ja see leidis ko-.
Ilivaliti tagasi kõik va-jäiialangenud
organite
jusse — W; Nooländi ja
diidi komiteesse —
leipopm, revisjoni ko-•
Riisna. Välisreviden-b:
si'G. Mitt.; .
5te. all tekkis mitmeid
[de seas Ä. Sepa poolt
E. Abistamisk(3mitee
lava lisaehituse teosta-
Kodu"; juurde, mis •
ijoni dollari laenu riik-toronto
Eesti 'Ühis-
Isellest laenutamistegeT
tunduvalt tõsta Panga
late läbikäike.
Sõi
isfamine
M,ajas laupäeval, 12.
mille korraldajaks
;ti Ohvitseride. Kogu
lliatus ja korraldav
tol asutati 1919. aastal.
l.K. esimees kapt.-Ma-'.
hn mereväeklassi Jope-
: lennust.: Juteldes N.
Litulõng mälestusra-da-las
p i 1 te Sõja kooli: häl-
[eklass algas tegevust
lal asuvates ruumides
)li'd mahutatud Rahu-ivasse
kahekorruselis-
Imeseks kooliüle.maks ;
l, keda sai näha vaga
[iiš ikka ratsahobusel,
letus oli .inglise pärit-b:
l tumesinine. Rasku=
j mis: oli täisvillane ja
tJleliigse, alumise osa
b.s' muutma keskkeha
lid:olid head, kuid kol-igalühel
endal mus-
Inglise mereväe vor-
[ohustas tarvitarna ka
lid — nii kolas läbi lin-ikelt:
,;It'sa long way.
kuidas edenevad balli
|öd, vastab N. Valge
jkalt!" Eeskava üksik-esile
tuua. Loodeta-tus
SõjaköoH kasvan-
|sööja vastukaja:
OÜ. ^
itreaiis
Imub neljapäeval, .17.
|.' aani Koguduse selts-les.
korraline referaat-
[ine kohvitassi juures
Algus kell 7.30; Kõne-pöš.
Torontost teemal
jitsinilised probleemid
[Kõik teretulnud. -
[i referaat-õhtul kõne-
5tal •teemal „Mõnda
Ist". Referent alustas
kunsti defineerimise-kunsti
erilisi avaldu­sid,
selgitas kunsti ja
vahet. Peateema juu-igitäs
kunsti' ostmise
jevasse klassi; Kunsti
Ida „oma tarbeks" —-
|e haru ei vaja palju
siin on määravaks
iiaitse. 2. Kunsti ost-jmise
otstarbeks. Siin
|da pikema ajalisi ko-
Irundmist. Eriti tuleb
kunstieseme edasi-
:st. Referent kõneles
le•külastamisest, sel-
Ivõimalik: ostetud ese-
Jkind.laks määrata ja
|t. Huvitav loeng või-ii
ta täiesti erinevasfe
^a meil pole igapäe-
[•'kokkupuuidet. Ette-elav
diskussiooii.
silaste Selts tähistab 4.
aprillil oma 110-mnelidat kestvus aas­tat.
Üldiselt vaadatuna lon see aasta­te
rida mitte üksi meie, vaid üldise
uuemas ajalookäigus suurte sünd­muste
ja muudatuste-rikas — vahest
enam kui kunagi varasem sama aas­tate
ajavahemik. Lisaks kõigele veei
meile, kui väikerahvale olemasolu
probleem Läänemere banniku polii­tilises
ja majanduslikes tõmbetuules.
KreutzAvald, F. R. Fählmann, Philip
Karell, Mihkel Weske, Jakob Hurt ja
veel mõned üksikud, kes eesti kul­tuurilukku
oma nime jäädvustanud
Teised kodunesid aga võõras ümbru­ses
ja jäid oma rahvale kadunuks.
Kas esimese Eesti üldlaulupeo
(1869) haarava vaimustuse või muul
ajel, saab mõnede üliõpilastele vaja­likuks
omavahelise kontakti leidmi­ne
ja eesti olude üle rnõtteid vahetä-
Selles, tihti kaootilises Q!ukorras> on da. Märgitakse ka, et osavõtt saksa
enam kui märkimišväärt, unikaalne,
et vaid see üks organisatsipon võib
tähistada 110-mnendat katkestama­tut
kestvust. Märkimisväärne seejuu­res
on veel — EÜS pole pinud ega ole
mingi passiivne või laveeriv nähe,
korporatsiooni elust ei rahuldavat,
leidmata ,^aateliste varanduste poole
püüdmist". Nii tekibki sellest väike--:
sest älgrakust, isikuist, v;kes avali- /
kult rahva poole hoidsid, kartuseta
ja kavaluseta rahva õnne püüdsid",
vaid võitlev kõigis eesti rahvuslikes • teenetega organisatsioon, mille aren-sektoreis
ja aspektides. Rahvuspolii­tilise
ja kultuurilise tegevuse alal,
eriti esimesil kümnetel, on ta peagu
üksinda võimeline olnud paljusid
ülesandeid täitma. Aja jooksul kõr­vale
oli kasvanud teisigi väärtuslik­ke
haritlaskondi ja teotahtelisi koon-disi,
kes ühiselt viisid Eesti iseseis­vusele
ja selle vaimsust klannud ka
pagulasolukorras üle mandrite.
Kui Eesti iseseisvtis' juba mõnd
aastat oli vana, külastas seda oma!
: sünni- ja noorusmaad, kes ka; Tartu
ülikoolis^ õppinud, saksa tuntud filo­soof
ja literaat krahv Hermann Key-serlingk.
Ta oli' otse hämmastunud
sellest, mida nägi. Oma teoses „Das
Spektrum Europas" Ita' kirjutab;
.,;Eesti rahval, rajades oma riiki, oli
anda inimesi mitte üksi-kiriku kants­lile,
vaid ka ülikooli kateedrile, koh­tuniku
tiolile, samuti kõigile admi­nistratsiooni
aladele" ja lisab .Veel —.
„ja neil oli nõudekohane keel". Seda
•imetledes harutab ta edasi: „küigi
need inimesed iAhes oma oskustega,
kogemuste ja vahenditega olid kerki-
.. nud esile otsekui ei millestki, see
kõik ometi pidi olema kujunenud va-rem;.
ainult, et tema ja ta seisüskaas-lased
seda polnud märganud eeanäi-
:• mid.";-.;: • •/ v^--
Kust tulid need mehed?, küsime
meiegi, Ja millise ettevalmistusega?
OLLA EESTLANE
' , Vastus seisneb.küll selles, et möö­dunud
sajandi kuuekümnenda aasta-gu
ja tulemuste lugu teada ajalookä­sitlustest.
-."^
kogu sisaldus on otse fantastüine.
Üle 270.000 numbri, selles vana laule
45.000, muinasjutte ja -lugusid 10.000,
kõnekäände 52.000, mõistatusi ^0,000, {
'kombeid ja pruuke 60.000 jm. Nende
väärtus ei seisa materjali rohkuses,
vaid nende origiriaalsuses. Lähedane
on M. J. Eisen: (1857—1934), teoloog,
meie kõige suurema produktsiooni­ga
kirjahik: Tema 'kogus, mida üte
i20.000 lehekülje, on rortkem müto­loogilist
ainestikku, ebausu jt. kom­beid,
pärimusi, rahvanalju, vanasõ­nu
jne. Üksi nende kahe. suurkoguja
eesti folkloori kogudega, seisab Ees­ti
teiste rahvastega võrreldes esime­sel
kohal., i
. Samuti Oskar" Kallas. (df.phil. Hel­singi),
meie vaimutegelaste esimes­tes:
ridades, omab sõnalise muinas­vara
kogujate} kõrval tähtsa koha ;
rahvaviiside kogujana. Temalt on
12.808 numbriline viisi teisendite ja
215.95Q'realine jmuinaslaulude kogu.
Lisaks on 0. Kl olnud ka eesti keele­murrete
koguja, arhiivraamatukogu
algataja ja arendaja.
: EEST! RAHVA ICASUTUSSE
Ainelise vanavara — etnograafia ja
arheoloogia äialt on -mainida kaht
suurmeest — Kristjan Rauda (1865--
1943) jä Jaan Jungi (1835-1900). kes
vormiliselt oma erüise hariduse tõt­tu
küll EÜS-i ei kuulunud, kuid töös
olid nad EÜS-iga.E. R. Muuseumi
J. Hurt V.Reimann K. A. Hermann M. J. Eisen
Õieti polegi selle organisatsiooni
algprogrämm kuigi rikkalik, selle
juures aga selge ja ühtlane, baseeru­des
Jakob Hurda sõnadel: „Eestla-sed
ei ole,mitte- kärbsed, kes täna
sünnivad ja homme surevad, vaid
üks vana ja visa rahvasugu, kes am­mu
juba maailmas elanud ja ka pä­rast
meid veel kaua kestma saab".
Kõige elavamalt võeti põhjaiikule
arutusele haritud 'eestlase vahekord
rahvaga. Nii siis andis see esialgne
väike algatus edaspidisele meie rah­vuslikule
mõttele ja tegudele tõhusa etnograafilise o|säkonna suur alusko-toe
ja alussamba, mis üksi meie ha- gu on Kr. Rau^ teene.
Eesti kultuiuiri G. Suits H. Treffner
ritlaspõlVe võõrdumist oma känniist
ja langemist võõrasse seltskonda ära
ei hoidnud, väid neid rakendatult te­gudele
viis Enne kõike oli siin tegu
ausa tahtega olla identselt eestlane
ja teha endast tõeline rahva liige ja
töötada oma rahva^ heaks. See alg-tuumiku
mõ j uvõimsusele j ärgnev
kontinuiteet on kandunud läbi aega-
Alles Eesti iseseisvusaega; jõudes,
kõige funktsioneerivaga ja Eesti üli-kooliga;
sellelt tagasivaate distantsis
ja perspektiivis tajume ja näeme kõi­ge
selgemalt EÜS-i osatähtsust, näe­me
mehi, kelle pilk ulatus nägema
kaugemale, nägema oma rahvuslike
teaduste nõudeid jä omapära ning
teaduste sisu. Pole siis ka liiaTdatud
te alsupoül hikumisvabadusega, pas- •'k u,i hil. isem, ad käsitluse,d E^Ü S-i OTn ti­si.
s eadJu s-e . k, ehtestami.s ega, ei• ol,n udJ .tju le,e nnAuVd J end• i's.aVe^g.s-e^kUs EeTsVt r T. e'a -
talupoeg, mõisamoonakäs ja -tööline
enam kinnistatud mõissaii külge ega
mõisniku eeskoste all. Ta võis vabalt,
liikuda ja., tööd otsida, võis asuda
oma elu ise kofräldama, ise otsusta­da
oma laste tuleviku eest. ja neid
kooli saata, milleks varemalt mõi­sast
harva luba anti. See viimane oli
üheks oluliseks osaks,, et hakati pür­gima
haridusele. ..;.
Pole aga head ilma halvata. Juba
keskharidus oma täieliku võõrkeele­ga
võttis neilt vallakoolist saadud,
kasina emakeele varamu, Kodumaa
ülikool oma õppekeelega, õppejõudu­de
ja üliõpilaseluga imes veel viima­se
osa. Paratamatuks oH mõnda sak­sa
korporatsiooni kuulumine. Selles'
olustikus olid vaid mõned tugeva ise­loomuga
isiksused, nagu F; R.
duste Akadeemiaks, rahvuslike tea­duste
kantsiks ja eesti renessansi
häüiks. Ka Tartu vaimuks. See Tar­tu
vaim ei haaranud üksi Tai:tut,
Keele ja murrete 'kogumine ja uu­rimine
on samuti olnud üheks alaks, ,
mil silmapaistvalt tegutsenud dokto­rid
K. A: Herman, Oskar Kallas. Mih­kel
Weske, Julius Mark, And. Säares-te,
õpet; Villem Reiman, magistrid
V. Grüntal-Rid^lajäJoh. Aavik. &
he viimasega on olnud,Gustav Suits
üheks Noor-Eesti alustalasid. Villem
Reiman aga, suur ideoloog ja aate­mees,
eesti ajiloouurijaria nihutas
balti-saksa uurijate ülemkihi vaate-vinikli
-aluselt Kindlajoonelise; eesti
rahva ajaloo uurimise põhiprintsii-
•^bile.,
Kõik need loetletud suurkogud ja
teised, uurimistulemusel pr<E-tensioonita
loovutati oma Eesti üli­kooli
ja teaduslike institutsioonide,
kasutusse, Eesti rahvale, milleks
need olidki kogutud ja mõeldud. Nii
võis Eesti oma ülikool otse luua rah­vuslikkude
teaduste fakulteedid ning
^Ülikooli kuraatori Peeter Põllu ja
esimese rektori Heinrich Koppeli
Neli
: STOKeOLM.(M. E.)—. Esmaspäeval,: 10, märtsil kõneles va­badusvõitleja
Mart Niklus Stokholmi eestikeelse lähiräadio õhtu­ses
saates* Tema jutuajamine Jüri Linaga oli salvestatud telefonist
Ja anti raadios lõikudena edasi.
Lõuna- ja Kesk-Eestit, vaid tetna kui- juhtimisel Ülikool teaduslikult tase-tuurne
mõju levis ka Tallinna ja kut­sus;
sealgi välja algatusi. ^ ;
KES NAD OLIB^
Kes olid siis need ..akadeemikud",
..renessansi loojad" ja „vaimu" me­hed"?
Neid on paljuid. Nende üle ön
ilmunud: teoseid.
Allpool vaid mõned tipud.' Kõige
;pealt Jakob Hurt (1839—1907), teo-'
loog ja dr.phil. (Helsingi), kes ajaluk­ku
läinud eesti vanavara ja rahva­luule
kuningana, kelle jäädavaks mä­lestuseks
ja tema kogude asupaigaks
asutati Eesti Rahva Muuseum, ta
melt viia Lääne-Euroopa ülikoolide
•perre. .: •
Rahvaid, eriti väikerahvast, hinna­takse
ja vääristatakse nende kultuu­ri
järele. Vana eesti kultuur päästeti
veel õigel ajal. Teadusliku täpsusega
kirjapandud kogutud ja talletatud
materjal on dokumentatsioon, mis
näitab, et eestlane pole olnud mingi
olevus saksa provintsis või vene ku­bermangus,
vaid 'kõrge kuituuriga
,,vana ja visa rahvasugu, kes ammu
juba maailmas elanud ja veel kaua
kestma saab".
•^ICHARD^ANTIK
Mart Niklus jutustas, et ta oli koos
sõpradega laupäeval, 8. märtsil - kü­lastanud
Puhja lähedal Mordva van­gilaagrist
saabunud vabadusvõitlejat
Teodor Peetri poeg ReinhoIdi't, kes
on sündinud 12. novembril 1909 Ulila
vallas Tartumaal. Ta oli lõpetanud
Tartu ülikooli 193$. aastal juristina
ning õppis seejärel samas edasi. 12.
novembril 1939 andis ülikooli nõuko­gu
talle magistri kraadi tsiviilõiguse
alal. Samal ajal määrati ta tsiviilõi­guse
vanemassistendiks ülikooli juu­res./;
.:.
.25 AASTAIKS: VANGI ' , ;
1. juulil 1941 tä vallandati töölt.
Varjas ennast metsas kodukoha la­hedal.
Juhtis ÜHla jõujaama vabasta­mist
1941, mille eest mõisteti 25 aas­taks
vangi. Laeva valda vana ühis­konnakorra
sisseseadmise eest mõis­teti
talle 20 aastat vabaduskaotust.
Ülikooli palvel viibis koos kahe kaas-oktoobrist
1941--veebruarini
1942 Ingerimaal, et uurida ingeri rah­va
probleeme. Lõpuks võttis sellest
osa ka professor Paul Äriste.
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) Briti valitsus, eesbt-
§as peaminister Margaret Thatcheriga, on otsustanud boikoteerida
Moskva olümiDiaa^i, ühenduses Afganistani okupeerimisega vene-
,,Eesti" nimi tihti inglise ajakir-ajal".
Siin olevat tegemist „põhimõt-telise
küsimusega"'- „Selline aktsi­oon
ja selle tagajärjed — kui Alam­koda
võtab vastu resolutsiooni
võib mõjustada individuaalest vaba-sed.
Ja lõpuks rõhutab Briti Olüm­pia
Ühigu esimees Sir Denis Follows:
,1978. a. septembris Briti Olümpia
Ühing palju rahulikumas õhkkon­nas
kui tänapäeval, vaatamata selle-laste
poolt. Sel puhul kerkib
Janduses.
Nii. kirjutas hiljuti „Daily Tele-graph"
.,Valitsus oh andnud nõu bri­ti
sportlastele mitte osa Võtta Mosk­va
olümpiaadist „lisajOuha" sünd­mustele
Eestis, mis okupeeritud Ve­nemaa
poolt seadusvasläselt. Üks
ametnik Välisministeeriumist mainis
seda eile. Richard Luce, parlamen­taarne
sekretäri-abi (välisministri
abi) ütles. seda Sir Frederic Bennet-
'ile, konservatiivsele rahvasaadikule
Torquay valimisringkonnast,, et valit­suse
poole on pööranud arvukaid
eestlaste gruppe, et selgitada „Oman-diõiguse"
küsimust, ühenduses Briti
osavõtuga. Tallinn, Eesti pealinn on
kavandatud .olümpia-staadiumi pur-ri-
abi poolt, et valitsus on soovitanud
võistlejatel mitte osa võtta Moskva '
oliimpiaadi „lisajõuna" sündmustest
dust. Esmakordselt meenub mulle, le,: et oli saadetud palju proteste
et Alamkoda rikü|b vabaduse põhi- kommunismiyastaste gruppide poolt
mõtet, ilma et ta lesitaks erilist sea- inimõiguste kampaanias ja dissiHen-duslikku
akti. Siii^; 0n tegemist sõja- tidelt, üksmeelselt võtsid vastu reso-mentaliteediga,
kasutades sportlasi lutsiooni, kui indiviid (sportlane) on
löök-rühmaha". I v a l i t u d ^ siis maa (riik) ei sa^ keelata
Sir Denis Follow^s jätkab oma vae- tema osavõttu mängudest.. — Sama
Eestis, sest see maa on ebaseadusli-:""!^^^^
kult okupeeritud venelaste poolt!
Seega On tegemist samasuguse olu­korraga
nägu on Afganistan. Välismi­nisteeriumi
(F. 0.). silmis.
..Lollus", vastas selle peale Durie:
„See ei olnud viis, kui Tallinna re­gatt
plaanitseti kuus aastat tagasi. Jä
kui oli sellisena mõeldud, siis tul­nuks
seda ütelda. Isegi möödunud
aastal olümpia<atashee Briti Saat­konnas
Moskvas aitas nieil organi­seerida
ettevalmistusi Tallinnasse
minekuks". — Kuningliku Jahtklubi
märgib inglise ajakirjandus--- et
Spordikomitee 31 Higet olevat kasu­tus
on teinud selgeks, et ta ei pea
öiseks Briti kontingendi osavõttu
tatud Välisministeeriumi; kus nende- Olümpia-mängudest, kuid spordi­le
..jaganud õpetusi" ministri-abi. Sa- ühingud ja võimelised sportlased
muti pr. Thatcher ja osa pariamendi- soovivad mängudest osa võtta."
liikmeid on saatnud kirju. Spordiko- Briti Olümpia Ühing on Moskva
mitee liigetele, püüdes neid veenda olümpiaadist osavõtu küsimuse eda-
Veebruaris 1942 iiimetati Reinhold
Tartu üliõpilaskonna juhiks. Tollal
peetud kõnede eest mõisteti talle 10
aastat. 1944 veebruaris astus ta va­batahtlikult
sõjaväkke ja õppis see­järel
ühes sõjakoolis Müncheni lähe­dal
Saksamaal. Lõpetas selle augus­tis
1944. Võttis osa sõjategevusest
Eesti territooriumil.
10 MSTAT METSAYENID) ;
23, septembril 1944 hakkas ta met­savennaks
ja oli seda. kuni tabami­seni
2. niärtsir 1955. Ühtekokku see-
.ga kümme ja pool aastat. Järgmisest
päevast algas tema ametlik vangis-tusaeg
— 3. märts 1955. Kogu 25-aas-tase
karistusaja veetis ta Mordva
laagrites. Lõpupoole tehti talle KGB
poolt ka ajudeloputusi. Neid isegi
lindistati. Mees oli kindlameelne. Ta
jäi vangistuses II grupi invaliidiks.
Ei võtnud osa polütõppustest- ja oli
isegi 13 päeva istuiiud trahvüsolaato-ris.
Teda ähvardati, kui tal 25 aastat
täis sai, et ta saadetakse uuesti Via-,
dimiri vanglasse põhimõtete, veendu-,
muste ja kindlameelse käitumise pa­rrast.-."
• Kui ta 3. märtsil vabanes, otsiti ta
väga põhjalikult läbi, kuna kahtlus­tati
kirjalike materjalide väljaviimi­ses.
4. märtsil saabus tä Tapa kaudu
Tartusse. Esmest korda kuulis ta '
eesti keelt alles Kaarepere jaamas.'
Tartust sõitis ta-Puhja lähedale su­gulaste
juurde.
KÕRGE, IIWELLEK^^
Mart Niklus iseloomustas Teodor
Reinholdi kui kõrge intellektiga ja
fenomenaalse mäluga inimest. Ta
mälestas isegi kuupäevi täpselt. Ter­vise
üle tä just ei kurtnud, ^kuid siis­ki
vajaks ta lähemal ajal arstiabi, on
ta ju Tl^aastahe. •
Samas saates jutustas Jüri Kukk
ka lipuheiskajatest ning Enn Tarto
andis lõpuks edasi järgmise soovi­avalduse:
„õnnitleme- lähenevate
Ülestõusmispühade puhul kõiki eest-
NEW YORK — Tänavuste Kultuu­ripäevade
kavas, mis toimuvad Ees­ti
Majas 3—5-nda aprillini, esinevad
järgmised lektorid: •
Tiina Allik, kelle teemaks ristiusu
omapärad. Prof. Wesley Fisher'i ing­liskeelseks
loenguks on ,.Sociglogy
and Fan^ily Research in Estonia".
Eda Sepp, kelle loengu teemaks pn
tänapäeva eesti maalikunst maailma
IDerspektiivis. Prof. Valdar Oinas esi­tab
loengu Saaremaale langenud me-teori
kohta. Professor Mardi Valge­mäe
kõneleb meie näitekunsti reper­tuaarist,
käsitledes kaasaegset loo-mingut.
eklektika'
i^ew
mängude boikoteerimisel. — Sir De­nis
rõhutab edasi, et sport ja poliiti­ka
tulevad üksteisest eraldada. Igas
demokraatlikus maas on õigus indi­viduaalselt
otsustada Olümpiaadist
osavõtu-küsimuses. Sir Denis jätkab
jespordi^võistluse sündmustele. Eesti positsioon olümpiamängude suhtes, ..poliitili•s e« s^u" rvZe,." t'^e^em"^a^l^ ^s^p^o^r tlaste-' Mos^cva olümpiaadist lal
oollii : kk aahhee''s.õõjlaa vvaahheel! iisWesseeiisšeevv,: kkuuiidd nõusolek antud kohalolekust SPIIP ^' "^"^ öriti Utumpia Uhmg on .te- rahvuslikust seisukohast
nõukogude sõjajõud okupeerisid sel­le,
lähenedes Öcdiinile (tegelikult
1940. a., mitte 1945. a. - A.)". •
•pURJESPORTLASJEp / .
HÄIRITUD.:;':
Mõni päev hiljem, sama konserva­tiivne
ajaleht tõi oma regulaarses
rubriigis Londoni päevasündmuste
selle
presidendilt, hert^sog Philip'ilt. veeb- ^
ruaris, et ta tahab viivitada oma ot­susega
meeskonna saatmise suhtes,
kuid tahab ära kuulata parlamendi
seisukohta."
gemas mööndusi seisukohast, kui
kauaks võtab veel aega, kui Liver­pooli
Jalgpalliklubil tahetakse keela­ta
qsä võttat võistlusest Kiievi „Dü-namoga''
Euroopa spordivõistlustel.
Nii Spordi .nõukogu peab leidma so-si
lükanud 25-nda märtsini, mis tuleb
siis lõplikule otsustamisele.
LOOTUS MEDALITELE •
Sir Denis Follows, kes vanamehe­na
kangekaelselt taotleb osavõttu
Moskva olümpiaadist lähtub ilmselt
• lootuse-ga
saada mõningaid kuldmedaleid
Inglismaale nagu see juhtus hiljuti
Ameerikas talvemängudel (Lake
Placid), kus inglane Robin Cousins
saavutas kuldauraha iluuisutamisel.
NEW YORK — Kultuuripäevade .
kunstinäitus Eesti Majas hõlmab
kunstnikke, kes on. suuremal jaol
tundmatud eesti avalikkuses. Erine­vatele
elupaikadele vaatamata ühen­dab
neid siislki eesti päritolu. Ja kui
arvesse võtta teooriat, et kunsti väl­jendusvorme
mõjutab ümbritsev
keskkond, siis võib käesolevale vali­mikule
nimeks panna ainult „Eesti
eklektika". Külalistel on võimalda­tud
tajuda, mismoodi eesti kunstnik
funktsioneerib võõras keskkonnas.
Uui-misele tuleb ju uuemate voolude
eesti kunst tänapäeva perspektiivis.
; Leiihe Gi'uski (Pacific Palisades;
California, sünd. 1943. a. Tartus),
Fauf Kari Haamer (Pariis, sünd.
194L; Viljandis), Karin Käsebier
(Cuemavaca. Mexico/Bethlehem,
Pennsylvania, sünd. 1953. a. Naples-
'is), Jürg Matjus Mikiver (sünd. 1953.
a. ^tokholmis), Walter Mohn (East
Kingston, Rhode Island, sünd. 1961.
a. Illinois'is). Leelo Paju Morris (Sa-rasota,
Florida." sünd. 1951. a. Root­sis),
Ülo Pokk (Wooster, California,
sünd. 1954. a. Santa Monica, Califor-nia's),
Viido Polikarpus (Long
Branch, New Jersey), Tiit Raid (Fail
• Creek, Wisconsin; sünd. 1940. a. Tar-'
tus),^.Jaak Kriips Segal (Laramie,
Wyoming, sünd. 4949. a. Dunns, Wyo-iS^
kciu*Sms!'^ Maimu Rä|Ki Sperakis (Tunee­Niklus
ja Jüri Kukk." sia, sünd. 1942. \ Tartus), Maret
KGB oli kpnet pidevalt seganud,
itii et Jüri Kukk vahepeal tõdes:
„Küll segab!" õnneks kõnet ei kat­kestatud,
nagu viimasel ajal tavaks.
:i sportlaste osavõtu küsimus
Moskva olümpiaadist on tekitanud
registris ,;Pe:terboroughi" varjunime tugevaid lahkhelisid — ühelt poolt
all kirjutavalt ajakirjanikult täienda- Briti Olümpia Ühingu ja teisalt kon-va
sõnumi pealkirjaga: „Purjesport-lascd
hiivavad Eesti regati poole":•
..Kuninglik jahtklubi, kes ei ole veel
otsustanud, kas saata oma meeskon­da
Qlümpia-regatile Tallinnas. Ees­tis,
oli häiritud eilsest teatest, et Vä­lisministeerium
ilmselt püüab siin
opereerida Eesti staatusega. — John
Durie, spordiühingu peasekretär, oli
ärritatud, kui lugesin talle ette ra-pordi-
sõnavõtust Alamkojas Sir Fre­deric
Luce'i, parlamentaarse minist-servatiivse
valitsusjuhi (pr. Thatche-ri)
vahel. Nii kirjutab „D. Tel." (iO.
märtsil) artikli, pealkirjastades:
„Thatcher' kasutab atleete „shokk-salgana".
Sellele vihjab ka Sir Denis
Follows. Briti Olümpia Ühingu esi­mees.
Sir Denis rõhutab, et peami­nistri
kommentaarid selektiiv-komi-tee
ees möödunud nädalal ja kavat­sus
pidada vaidlusi Alamkojas olüm-piaküsimuse
teemal „yõib tugevasti
mõjustada vabadusprobleemi rahu
Sir Denis unustab aga ühe motiivi —
biva vastuse, nagu suhtes Lõuna-Aaf- .Moskvas on tegemist elukutseliste
rika (apartheid!) sportlastega. sportlastega, inglise sportlased on
MOTIIVID 'I aga amatöörid, harrastavad sporti
cv n • vs,.. . . V , . individuaalse hobina, ilma riikliku gasivalimise kampaania juhid on pa- J^^I^TlM^^ Rosalynn, kes seni juhtis
v^rS ; t^^' ""^^I^' venelased (kellede hulgas on ka teisi
1^1 ' ' ^ T ' ' ^ - ia nende ida-satelliidid saa-
^ ks^ahv4svahe me^Olumpi^ nutavad rahvusvahelistel spordivõist.
"^J^"^!"^'^^^^^^^^ lustel enamikus kuld.,aurahasid. Nii
Stamm (Venice, California, sünd.
1953. a. Burnaby,B.C. Kanadas). Ka-:
rin - Teksal-^Deeks (Newington, Con­necticut).
Edu Tsing-Lee (Spring-field,
Kansas, sünd., 1960. a.). Välde--
kõ.. Tsing-Lee (Špringfield,. Kansas,
sünd. 1958. ä. fironxville, New York),
Merike Tumma-Quinn (Chicago, Il­linois),
Jaan van der Vedering (Ams-
USA polütilistes ringkondades arr. terdam. Holland, sünd. 1941. a. Saa-vatakse,
let president J. Carteri abi-^^-j^ (Val-kaasa
Rosalynni mõju on Valges Ma- Jialla, New York, sünd. 1943. a. Tar­jas
niivõrd tõusnud, et kui Rosalynn :tus).' • •
oleks J. Carteri asemel presidendi ' ^ '^
'kandidaat, sus rahvas • valiks ta suü- . . . ^ ^ . •
re häälteenamusega. Presidendi ta
olümpiaad tuleb pidada Moskvas.
T P I Q P ^ C Rr-u; A l " * • vvu- r • et ..rahvusliku prestiizhi" alal ka ve- leti^Z^^f^T,^" nelased. lõikavad loorbereid ja ingl.-
ühineks selle Otsusega üksmeelselt peavad nördinult M u tulema,
(•'). et mängud korraldatakse Mosk­vas.
Kolmandaks, et 54 spordiühin­gut
Inglismaal, :kes esindava4 Briti
Olümpia Ühingus 26 spordiala, teek­sid
osavõtust individuaalsed iä
kas hõbe- või bronksmedalitega.
ix ^ .
ICõige selle .,kurja juur", eriti nn.
sporditülides on praegune kindlakäe­line
Briti konservatiivne peaminister
Läänlaste Selts on otsustanud ela­vamaks
muuta kodumaakonnä mä-lestusile
baseeruvat tegevusi ja kor­raldab
koosoleku laupäeval, 12. april­lil
kell 1 p.l. Eesti Majas. Koosolekul
on päevakorras tegevuse arutlemine,
põhikirja 'koostamine ja kinnitamine
ja mitmed 'muud küsimused, mis
pr. Margaret Thatcher; keda MosJtva maakondliku organisatsiooni juurde
pointilised vanamehed (gerontograa- kuuluvad. Senine juhatus, mis Killa-did)
6n?;^ristiÖäi-^^ mängude eel juba moodustati. Ioo­ne
leedi"r'i^^:::. ' : däb võimalikult rohkearvulist lään-
Valget Maja, vahetaks oma osad ja
asuks kogu oma jõuga tööle presi­dendi
tagasivalimise kampaania juh­timisele
ja jätaks Valge Maja tege­vuse
juhtimise J . Carteri ja tema
abiliste hooleks.'