Meie Elu = Our life, April 3, 1980

              ^ ^ ^ ^
M E U A P Ä E V A L , i ; A P R X L U L — •mURSDAY, A P R I L 3
taat
Publishedby Estonian Publishing C^^^ Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broädview Ave., Toronto, Ont. i
M4K 2R6 - Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmanii Dr., New Milford; N.J.>
US^. Tel; (201) 262-0773.
„MEIE ELU /( i . . |. LS on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas^ 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4k2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tpöp., kl. ? h.
' -5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup; kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas ~ l a . $27.00, 6 k. |14.50, 3 k.
19.00. USA-sse - 1 ä. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
1 a. 133.00, 6 k. $17.00, 3 k.f^
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse:
l a . $32.75, 61. |16;40.
Üksikmähber —.50^.'- V^;.^' --jr''^:'^':^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00,
. tis $3.75, kuulütuke küljel $3.50.
oma ai le viivitab, peame ise appi ruttama.
LUGEJA KIRJUTAB
Kutseline diplomaat oli kunagi
glorifitseeritud kutse. Ühe raamatu
järgi kirjeldati' varajasema prioodi
diplomaati, kui heai väliiiiusega, tu­geva
vast|Lipanuga vägijookidele ja
eeskujuliku kasvatusega, mis võimal­das
kõrgemais sfäärides ja daamide
seltskonnas oma riigi huvides liiku­da,
Tänapäeval muutunud oludes
peaks diplomaadile otsima teisi oma­dusi,
mille hulka peaksid käima jul­gus
ja hoolimatus enda vastu ja tung
ikka tegevuse tuliseijnatesse kohta­desse...
f
Kui mõtelda USA saatkonna per­sonaali
kinnipidai^isele Teheranis,
siis on diplomaadi iümbert kadunud
igasugune hiilgus ja aupaiste. Pige­mini
pn diplomaadist saanud frondi-võitleja,
kes ühtegi lasku tegemata
on sattunud terrori küüsi. Oleks vale
olukordade muutuses süüdistada
diplomaatiat ja diplomaate, vaid süü
tuleb asetada kusagile mujale. See
muu paik on tõenäolikult valitsuste
uksed, kelle teenistuses diplomaati­lised
esindused seisavad.
Mõnigikord osutub diplomaat,
resp. saadik, väljaspool aktsioone,
seisvaks, mis on riikidevaheliselt olu­lised
ja milliseid aetakse otseselt rii­gipeade
või välisministrite vahel,
minnes mööda diplomaadist. Ka ei
otsusta valitsused diplomaatiliste
esinduste i^iääramisel riiki, kuhu see
saadetakse ja ei küsi, kas on vastava
maa olukord selline, et seda maad
austada oma esinduse lähetamisega.
Iraan ei ole ainus!, kus, diplomaa­did
on sattunud märatseva tänava
kätte ja terrori alla. Bogotas, Kolum­bias,
on terroristide poolt„kpduses
arestis" tervelt 18 maa'esindajad, kes
saatkonna vastuvõtu asemel sattusid
terroristide tule alla. Kuid need ju-^
hused on ainult viimased paljude
teiste hulgas. Viimase aastakümne
kestel loetleb USA üksinda 254 terro­rirünnakul
oma diplomaatiliste esin­duste
va^tü. Sellele võib lisandada
hulgaliselt teisi teri[orirünnakuid
teiste maade saatkondade vastu.
Diplomaatilised esindused-saätkon-nad
on saanud otseseks märklauaks
ka vaenulikele demonstratsioonidele
provotseeritud saatkonna asukoha­maa
võimu poolt,! nägu on juhtunud
USA saatkonnaga Moskvas. Selle ase­mel,
et vaheridadal valitsuste vahelist
läbirääkimisi või pidada ühendusi;
on diplomaatilistest esindustest saa-/
nud väljapressimise vahend, millel
võõral maal olles puudub
selt igasugune kaitse. Sellel tagapin-nai
ongi kerkinud küsimus, kas dip­lomaat
on oma kutselise kasutatavu­se
üle elanud? Vastus tohiks olla siis­ki
eitav. Küsimuseks peab aga jää­ma,
milliselt saavad valitsused hoi­duda
olukorrast, et respekteeritud
diplomaatilised esindused pitalikku
või isegi ohtlikku olukorda ei satuks.
See toob küsimuse uuesti valitsus­te
ukse ette. Kõigepealt ei tohiks va­litsused
oma diplomaatilisi esindusi
määrata maadesse, kus puudub si­semine
kord. Või õigeaegselt ära too-ina
oma esindused maadest, kqis sl-semme
kord ähvardab lägunetia. Tei­sest
küljest peavad vastuvõtjad
maad oma sisekorra kindlustama ja
akkrediteeritud esindustele nende
julgeoleku kindlustahia. Iraan jä
Kolumbia pole seda kindlasti teinud
ja maadel, kus diplomaatilised esin­dajad
ei saa oma büroost isegi lahku­da,
pole diplomaadid ka võimelised
oma ülesandeid täitma.
Kuid on veelgi olulisem, et valitsu­sed
likvideerivad oma maades terro­ristide
grupid. Selles ei saaiikski va^
litsus anda lOO^^protsendilist giaran-tiid.
Ometi tohiks terroristide jälita­mine
olla paljudes maades efektiiv­sem
senisest, sest pole ka mõeldav,
et suurlinna Rooma tänavail peavad
relvastatud terroristid oma vastaste­le
otsest ,,jänesejahti".
Nii on esimeseks ülesandeks terro­rismi
piiramine ja mitte diplomaati-liste
esinduste likvideerimine. Sest
saatkondade vallutamine on terroris­tide
tegevuses ainult hilisemaks suur­moeks.
Peale diplomaatiliste esin­duste
on terrpristid teostanud rel­vastatud
kallaletunge mitmesuguste­le
teistele inimestele ja mitmesugus­tel
teistel põhjustel. Lennukite ja rei^
silaevade hõivamine on olnud järg­miseks
tänapäeva nähteks.
Inimkond pärast Teist Maailmasõ­da
õn eksiarvamuses, et elame rahu-huperioodis
uue sõja ootel. Praktili­selt
on sõda kestnud kogu aja: Ko^
reas, Vietnamis, Lähis-Idas ja nüüd
Moskva valikul Afganistanis. Sisemi­ne
terrorisõda on kestnud samuti ko­gu
aja ja ainult silmapilgul ön Te»
heran ja Bogota tulipunktis. Igale
sõjale peab inimkPnd ja valitsused
valmis olema ja valitsused peavad
leidma võimalused ka terrorisõja lõ-
. petamiseks." •
„Meie J^V avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühiu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokkur
võtlikult ja lisada oma nimi ja
dadfess. Toimetus jätab endale oi»
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Järelpärimise peale, millist allikat
kasutas Rootsi ajaleht „Dagens Ny-heter^'
(M. E. nr. 10) võin vastata, et
seal toodud Lenini seletus kommu­nistlikust
moraalist bn tõenäoliselt
Võetud raamatust „Noort.e Ühingute
Ülesanded". Üks lõige selles raama­tus,
nagu edasi antud, vabas tõlkes
broshüüris „VõitIus psühholoogilises
sõjas" Ihk. 8, kõlab järgmiselt „Meie
deklareerime avalikult, et meie mo­raal
on täielikult allutatud proletari­aadi
klasšisõja huvidele. Meie mo­raali
määrab klassidevaheline võit­lus,
mida saab teostada ainult veen­dunult
ning raudse distsipliini abil.
Meie ei usu igavest moraali ja meie
hülgame muinasjuttu sellise moraali
vajadusest. Tapmine ei ole mitte ku­ritegu
ja meie ei eita tapmise vaja­dust
polütilistel kaalutlustel, üksi­kud
terrori aktid võivad olla isegi
kasulikud, kui nemad aitavad kaasa
masside liikuma panemiseks. Meie
eesmärk on kasvatada selliseid ini­mesi,
kes on teadlikult veendunud
selles, et ebamoraalsed teod ja vas­turääkivused
üksikutes tegudes on
ainult Vahendid, et kommunismi või­dule
viia".
Ma ei mäleta, et Lening oleks ku­sagil
väitnud, et ta on valmis likvi­deerima
9/10 rahvast. Kommunistli­ku
moraaliõpetuse kohaselt see võib
võimalik olla.
Täielik Lenini' tööde kogu on ole­mas
Toronto Ülikooli raamatukogus,
. ' • A..Mõmmils' •
Senini oli Prantsusmaa ainukene riik, kes hoolitses oma en­diste
Aafrika koloniide eest, nagu Mauritania, Niger, Mall, Senegal,
i, Tshaad, Kamerun, Kongo, Kesk-Aafrika Vabariik j.t;
Pärsia lahe õlikriisi tõttu püüab kä USA uuesti leida sõpru
Aafrikas. Ta sai omale sõjalised baasid Keenias, Mombasas ja So-mäalimaal,
Berberas; Prantslastel on suur Aafrika programm ja
raskusi valmistab viiniasel ajal asjaolu, et Liibüa likas õliriik
püüab ergutada mosletnite vähemust ja tekitada rahutusi. USA ras*
kused seisavad selles, et eriti Somaalimaal loodavad kohalikud või­mud
ameeriklastelt rohkem, kui USA tahab an^a. Nad loodavad
sõjalist abi võitlustes kuubalaste vastu Agadeni kõrbes, ÜSA ei
taha sellesse võitlusse sekkuda. : -
Kreutiwaldi
laiuluniahs
lelle iannik
20Õ1 Banforlli
M5C1J7 ' 694-624!
Va
Eesti kõrterima j ja, Queen Str. East.
tel. 698-1402 ehk 691-5663.
om@ suve
Moodsalt sisustatud condominium saadaval nädala kaupa
l.vmaistalatjes.V.': • .: •
Morm,: 0. kcMahon; „Scandinavia Töö'', Springfield Mall,
Si^rihgfield, Vä. 22150 USA. Tel.: 703-922-9566, 703-960-9130
iised sõnavõtud selles lehes
F. R. Kreutzwaldi päritolu küsimu­ses
ei selgitanud midagi peale ta ya-nemate
nimede. Nüüd allakirjutanul'
õnnestus saada prof. G. Suitsu ja
mag. R. Põldmäe uurimuste and­meid,
mis veidi heidavad valgust
Kreut7.\valdi põlvehemisele lähemate
esivanemate osas.
F. R. K. kaugemaks teada olevaks
esiisaks oli ta vana-vanaisa Mango,
kes Laiuselt (Tartym.) 1744. a. vahe­tati
härja vastu Jõepere-mõisa (Kad­rina,
Virum.). Jõepere mõis oli vaja­nud
meest kes-mõistaks viina põleta­da
ja oleks kirjaoskaja. Jõeperes ta
oli tuntud MauroTelloc(F6llu) Man­go
nime all. Arvatavasti anti talle pi­dada
Põllu talu, millele vntab vastav
. nime lisand. Mango suri 20. apr. 1784.
a. 75-a.-sena, järgmisel aastal suri ta
naine Mlri samas vanuses. Nende
poeg Mango Rein, vanaisa, sündis
1750-ndatel aastatel. Reinul oli viis
poe^a, nende seas K. isa Juhan, kes
Reinu nimest tuletatuna sai perekon­nanime
Reinholdson.
Jõepera mõisa omanik saatis Ju^
hani Tallinna kingsepa ametit õppi­ma,
mille järele ta töötas mõnda ae­ga
mõisa kingsepana. Mango ja ta
järglased olid kõik kirjaos^cajad ja
rahva poolt lugupeetud, nende poole
pöörduti kui kellegi! oli - vaja kirja­kirjutajat
või -lugejat. Nad olid usk­likud
ja aktiivsed vennastekoguduse
liikmed.
Kreutzwaldi emapoolsete perekon­na
liinide kohta puuduvad andmed.
Lauluisa enda sõnade järgi põlvene-nud
ta emapoolne vanaisa Lääne^
Pratsusmaal on oma suurepära­ne
poliitiline ja majanduslik pro­gramm
Aafrika riikide abistamiseks,
milleks on peamiselt endised Prant­susmaa
asumaad, millised said ise­seisvuse.
Ajal, mil USA tegeleb Afga­nistani
probleemiga. Prantsusmaa
kulutab raha ]a teeb kõiki võimalik­ke
taotlusi musta Aafrika päästmi­seks
Moskva kommunismist. Teised
vaba maailma riigid ignoreerivad
Aafrika uusi riike, peale N. Liidu ja
Kuuba, kelle;, saagiks need siis lange­vad.
V •.
Prantsusmaal on Aafrikas suured
majanduslikud huvid, kust saab va^
jalikkü toormaterjali. Kuid see pole
kerge ülesanne aidata Aafrika riike,
millised on lõhestunud omavahelis­teks
sisevõitlusteks. Neid võitlusi er­gutab
Moskva oma relvasaadetiste-ga.
Keegi ei tea praegu milline näeb
must Aafrika välja 50 ja saja aasta
pärast. Kui ÜSA hoiab kõrvale, siis
Prantsusmaa on korduvalt sekkunud
oma sõjavägedega, et lahendada ko­halikke
tülisid, miile esile kutsusid
kommunistid.
Prantsuse üksused tungisid vase-rikkasse
Zäiresse 1978. a., et seal ta-gašilüüa
Katanga rebelle Shaba pro­vintsis.
Samal aastal prantsuse üksu­sed
viibisid Tshaadis, et takistada
Liibüät seda riiki vallutamast. Prant­slased
võitlesid Gafsa Tunisias, kus
jälle olid mängus Liibüa käed. Prant^
susmaa suurim vaenlane on Liibüa
diktaator koi. Qadhafi, kes saab õlist
vähemalt üks miljard igal kuul kasu­sid
ja kulutab sellest rahast suure­ma
osa rahutuste ja mässude õhuta­miseks.
Mida kõrgemale läheb õli
hind, seda aktiivsemaks muutub Lii-
'büa kihutustöö. _
• PRANTSUSMAA: AB! :
Kui, USA ignoreerib Aafrikat, siis
Prantsusmaa kulutab vähemalt üks
miljard dollarit aastas Aafrika riiki-de^
abistamiseks. Abi saavad koguni
22 riiki. Selle abi eesmärk on peami­selt
vähendada venelaste, kuubalas­te
ja Ida-Sakslaste mõju Aafrika rii­kides.
Pariis ei abista ainult endisi
oma asumaid, vaid annab abi ka Bel­gia
jt. asumaadele Aafrikas. Mitu tu­hat
prantsuse eraisikut töötavad Aaf­rikas
ja Prantsusmaal on seal üle
10,000-de sõduri.
„MeieElu"'nr..l4 (1572)
spu
L E.) — Nüii[d on
teatavaks saanud, et 24. veebruaril
Tartu Maarja kalmistul vahistatud
kolme Tallinna poissi^ kes heiskasid
Toomkiriku varemeile sinimustvalge
lipu, ning nende kaaslast, kes jäi
sündmuste arengut ootama Tallin­nasse,
süüdistatakse ENSV KrK §195
alusel huligaansuses. Olev Tiitšo,
Raivo Hermün, Vello Sõstar ja Vil-
Jo Vilbach võidakse kuni aastaks
vanglasse mõista. Nende eelüurimis-aega
on pikendatud ühe kuu võrra,
kuna „on selgunud uusi asjaolusid
nende kuritöös".
Otto Vjoolust, kes võeti kinni Iisa­ku
lähedal Mäetaguse külla rahvus-lipu
heiskamise eest, pole kuuldunud
uuemaid teateid.
Nüüd on saanud teatavaks, et Ida-
Võrumaal Otsa asunduses oli 24.
veebruaril samuti heisatud eestlaste
rahvuslipp, kusjuures teise lipuga
käisid ifljalt ringi 20-aastane trakto^
ristide brigadir Kolt Kaltsov ja 18-
aastane traktorist Alar Trei. tehti
kindlaks, et nemad olid ka teise lipu
vardasse kergitanud. Kohalikud
kommunistid ja komsomolijuhid lu­basid
nüüd noorukid ümber kasva­tada,
et midagi säärast enam ei kor­duks.
:/
13. märtsil arreteeritud teadlane
Jüri Kukk otse tänaval nhig praegu
asub ta Talllnhä Keskvangla isolaa­toris
nrv L
Veel on selgunud, et üks läbiotsi-jalst
Enn Tai-to juures oli Tartu
KGB leitnant Albert Gerold.
Jüri
biikis jt. Aafrika riikides. Prantsla­sed
ütlevad, et neil pole selliseid am­bitsioone
Aafrikas, nagu on seda ve­nelastel
ja kuubalastel. Nad lihtsalt
aitavad Aafrika riike, kes nende poo­le
pöörduvad abi saamiseks.
USÄPOLOTIKÄ ; y ,
Senini president J. Carter kritisee­ris
Prantsusmaad tema Aafrika po­liitika
pärast. Nüüd, kus tekkis Iraa­ni
ja Afganistani kriis ja Lähis-Ida
õlid ähvardavad vaba maailmale
kaotsi minna, otsib USA baase Oma-nile
kuuluval Mesira saarel, Keenias,
Mombasas ja Somaalimaal Berberas.
Kõige tähtsamaks peab Washing­ton
sõprust Keeniaga. Praegu kasuta­vad
ameeriklased Keeniale kuuluvat
Mombasa sadamat ja ka Nanyuki sa­damat
oma laevade ankrukohtadena.
Keenia president Danile Moi külas­tas
Washingtoni jä talle osutati seal
väga külalislahket vastuvõttu ning
sai ameeriklastelt kõike, .mida ta aga
soovis. USA sai oma kasutusse ka
Keenia paremaid lennuvälju Mom­basas
ja mujal. Ameeriklased asu­sid
neid lennuvälju kohe laiendama.
Keenia sai USA-lt ka moodsaid F-5E
võitluslennukeid. Keenia kristlik
maa, kus mustad ja valged elavad
sõpruses.
Teine sõbralik maa on Somaali-maa,
kus USA sai oma kasutusse ve­nelaste
poolt omal ajal ehitatud Ber-bera
suured sõjalised baasid ja len­nuväljad.
Somaalimaa on väga vaene
maa, milline on sõjas Abessiiniaga
Agadeni kõrbe alade pärast, mille
USA tunnistas varem Abessiinia
omanduseks. Kphalik rahvas loodab
' y STOKHOLM (M. E.) - Laupäeval,
15. märtsil sõidutati ülikooli õppe­jõud
Jüri (Kukk Tartu eeluurimis­vanglast
Tallinna Keskvanglasse. Te­da
ähvardab nüüd kuni kolmeaasta­ne
vabaduskaotus Nõukogude korra
laimamise ja väljamõeldiste levita­mise
eest, kuna ta tabati nll-öelda
teolt Moskvas, kui ta väljus USA aja­kirjaniku
Davld Wllllse autost.
V;õimud soovivad temast ilmselt
vabaneda enne olümpiaregatti Tal­linnas.
Arvatakse, et Jüri Kuke va­histamine
on alles algus veelgi suu­rematele
aktsioonidele, kuna karde­takse
informatsiooni väljaimbumlst
Eestist. Selle Iseloomulikuks kinnitu­seks
on ka tõik, et pärast Jüri Kuke
vanglasse paigutamist on taas sisse
lülitatud telefon perekond Kuke kor­teris
(pärast Mart Nikliise kimbuta-niist
Tartu jaamas 11. märtsil lülita­ti
see välja). Kuld sinna helistamise!,
nõudis Tallinna keskjaam KGB kor­raldusel
välismaise abonendi numb­rit,
mida loomulikult kunagi ei anta.
KGB rangusest annab tunnistust
ka asjaolu, et Lagle Parekl juures
konfiskeerisid KGB kapten Butter ja
prokuratuuritöötaja Alfred Songi
isegi luuletusi, loengute konspekte,
rääkimata manifestidest.
Uus on see, et manukatena läbiot­simiste
juures kasutati seekord tu­dengeid.
Jüri Lina
saada ameeriklastelt toetust ja abi
võitluseks Abessiinias asuvate vene­laste,
kuubalaste ja teiste vastu. Aaf­rika
baasid aitavad teostada Carteri
doktriini elluviimist, et kaitsta Lä­his-
Ida õlisid.
KOHTUSID CARtIRI
• QADHAFI ÄSSITAB / ' v
Viimasel ajal on Liibüa pahem­poolne
diktaator koi. Qadhafi alanud
ulatuslikku aktsiooni, et ässitada
Aafrika riikide moslemitest vähe­must.
Ta püüab koondada kõiki mos-leme
Aafrikas ja luua neist rünnak
üksusi, et Aafrikas luua moslemite
valitsust. Selleks on tal tohutu suu­red
õlidest saadud varandused kasü-
^,t.ada. • ,•;
Prantslased süüdistavad, et Aafri­ka
rahutüstes on süüdi Moskva, kel­le
toetusel asub Aafrikas 38,000 kuu­balast,
5000 Kuuba tsivilisti, ligemale
8000 venelast ja 13.000 ida-sakslast.
Need asuvad peamiselt Ängoolas,
Abessiinias, Zambias, Malis, Mosam-maalt,
arvatavasti Vatlast (Karuse
kihelk.). Puudulike andmete tõttu po­le
võimalik olnud Kreutzwaldi põlve-nemisest
ja päritolust teha genealoo­gilist
uurimust.
NEW YORK (M. E.) — ühendatud
Baltl-Ameerlka Komitee USA-š esto-dajad
said neli päevil Valges Majas
kokku president Carteri eriasslsten-di
dl. S. R* Alelloga, kes sellele ame­tikohale
etniliste küsimuste alal
määrati alles hiljuti. Balti Komitee
puudutas kõneluses temaga järgmisi
küsimusi: eelolev Madrildi konve­rents.
Balti riikide diplomaatiliste
esinduste USA-s edaspidise tegutse­mise
küsimusi, Raadio Vaba Euroo­pa,
Vabaduse Raadio ja Ameerikgi
Hääle raadiosaadete efektiivsuse
tõstmise võimalused, natsl-sõjakurja-tegljate
juurdlustega ühenduses ole­va
id küsimusi, vajadusest arendada
paremat etniliste probleemide, kaa-saarvatult
Bialtl osas, esitlemist valit­susele
vastava päritoluga kvallfltsee-dtud
isikute kaudu, etnilise pärivu­se
ja kultuuri uurimise riiklik pro­gramm
j.m. Neljaliikmelise delegat­siooni
koosseisus oli e®stlastepoöl°
selt M. Kari.. •
Dr. Äiello, kes varemalt oli New
Yorgis koolivalitsuse president, vai-'
gustas neile oma uue ametiülesanner
te põhijooni: anda objektiivset üle­vaadet
etnilistest küsimustest valit­suse
mitmesugustele asutustele ja et
need peegelduks vastavalt valitsuse
poliitikas, kaasaarvatult, et valitsus
oma asutustes rakendaks enamalt
kvalifitseeritud etnilisi ameeriklasi
nende ametikohtadele
jne. Ta ütles, et ta suhtleb ametala-selt
otseselt presidendi ja mõnede
teiste kõrgemate valitsusametnikega
ja see positsioon on kõrgem kui see
oli president G. Fordi ajal eriassis-tendil
dr. M. Kurppasel. /
Balti Komitee esindajad juhtisid
dr. Aiello tähelepanu sellele, et
Kongressilt vastuvõetud Balti Reso­lutsioon
lahtub vaatest, et USA dele­gatsioon
tõstaks tugevalt enesemää­ramise
õiguse põhimõtete rikkumise
küsimuse Balti riikides aga Komitee
on skeptiline, et Pennsylvania osarii­gi
end. kuberner W. Scranton — kui
arvatav USA delegatsioonijuht Mad-riidis
võiks olla selleks kohane, kuna
teda ei tunta inimõiguste küsimuse
alal mitte kuigi teadliku ja agres­siivse
isikuna. Balti Komitee kordas
oma sooyi, et delegatsioonis oleks ka
mõni IdanEuroopa etnilise päritoluga
isik |ä andis selleks R. S. Aiellole
üheksa vastava kandidaadi nimesti­ku.
Viimane lubas niipea kui W.
Scraritonl määramine on ametlikult
toimunud, kanda temale ette vasta­va
soovi ja püüda korraldada W.
Scrantoni kohtumist Balti j.t. etnilis­te
gruppide esindajatega. Kohtumisel
kqneldi ka ettenägelikkusest koonda­da
dr. Aiello hooldusse andmestikku
Balti päritoluga ameeriklasist mit­mesugustelt
aladelt, kes oma talendi
alusel võiksid edaspidiselt leida tege­vusse
rakeiidamist valitsuse asutus-
;tes.;,'4.• ,:;;
„Meie Elu" nr. 14 (
f Algus es
kuidas venes ta taks
ma rahvast psüj
meetoditega ja dil
ga. Eesti noorus
gevat vastupanu,
de noortega solidaj
oma noored rahvj
patriootideks, kes]
tarna.
KUTSE ESTO-SO-r
Kutse ESTO-80
eestlaskonnale an(
sõitnud R. Norv
Rootsist on tehtul
sed ette\\^lmistusi
kordaminekuks..
• palutud aupatrooij
keegi, sest kuklini
paadiga Tallinna
T. Tõsine, andi
osatähtsust on oi
sed Eesti Päevad
,se, kus peetakse.tl
: iiia arvates Kaf
peaks ülema vall
korraldamise om,ij
ütsustat-akse Roui
Viimasena enne]
.: andis ülevaate il
majanduslikest al|
eestlased on is^
kuid sageli ei mõl
kasutab tema po
vara. Kui lapsi J
pole tehtud, siis
või N. Liidule, kl
ni ,.sugulane" kel
•jäänud varandusi
te'jätta tegematal
selleks on aeg. •
P ä r a s t / l õ u n av
: Kitlaks hiisti ei
kande rahvuskul
sest." Kuid ta käsi
n i p o o l r juhitud
kuse tegevust,
kande lõpul tähi
kahjuks ei meeni
üle 25-e aasta
Kunstnike Kooni
iMuusikali.se n
dr. Roman Toi,
alal on "toimumd
red muudatusedi
vustannne on
. nud komplimeni
sed on sellised, i|
•tuhat..
Hannes Oja i\
ti raamat ja aj]
möödunud aast;
ea 3500 lehekülg
guluses. Raamal
sad tegurid eesti
kui keel kaob,
lust. ' I
K i r i k u osast
refereeris abiprj
rik koondalD e(
arendatakse eesl
tepanekul toodj
sõna rahvuslik,
vuga kinnitati, jj
luts iooni täiend
ni m õ t t e s „soovi|
Läbirääkimisi
Aru ja, H. Tedi
omalt pooli lisi
lurand leidis,
. koostööd Eesti
' ga parelleelsel
hiivi ja Tartu
koondamise vall
testamendi tfg
test • rasku.stesll
muti testameiK
tõi ette, et on
' tel arendada
kes peale Keskj
koguvad arhiv
sid veel kordu!
S. Kerson. SõnJ
; H. Oja ja R . : K |
EESTLUSE El
Noorte kasvd
fereeris E, M;
suur tähtsus ,Ü|
suvekodudel',
te arve, mis
: tes keskustes
lapsi, .kes õpil
ka õpilaste af
Ta arvas,, et n\
' kendada aktu;
Rahvatantsul
stisest eestlus!
reeris Toomaj
Ta märkis,'
ei ole vaja ainl
tuleb ka edasil
ja sellega-ka
edasi arencni
Eesti rahvarõj
•Teemal
eestluse eda;
Jaak Järvel'!tj
Teder. Refera
on sageli ülel|
tuste, mitmešl
s.aõpingutega,
Icmine, muüs|
listid :ürituse(
tõmbuvad ta
ingliskeelt, sq
Koõhs ei suu
õppida. Isegi
. v õ t t a ingiisk
siiski, et Kan
• ja ..parem'on
, Sageli, püüta
ta vanemate
Skautluse
Esikülje foto