1981-04-23-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
M E U Ä P Ä E V Ä L , B . A P R I L L I L — THURSBAY, ÄFRIL 23 JWeieElu" nr. 16 (1627) 198i
MSKE HAIGUSE JÄRELE LAHKUS
[§Ä,¥ANAISÄJAÄI . '
Lehitsedes meie permanentse
väärtusega suurteost — Andrus Saa-reste
mõistelfst sõnaraamatut, loen
•Kalanduse veergudelt: kui kalu šoo-lati,
jäeti neile alati pea otsa, muidu
vettib kala soolvees ä r a . . • soolami-sel
kevadel pandi 3 mõõtu kalu ja
üks mõõt soola, sügisel vastavalt 5
mõõtu kala; ja üks mõõt soola. Silgud
on üksõik missuguse keskmise
suurusega kalad püliastatult, soola-tult
ja^uivatatult. Silke ei tehtud
tintidest, kiiskadest, rääbistest ega
ka mitte suurtest kaladest. ,
paaril korral^ ühelt küljelt teisele..
Säilub külmakäpis umbes üks nädal.
Süüa võib juba teisel või kolmandal
päeval müügiloleva soolalõhe kastmega*
või sidrunimahlaga, pulbris^
. ^ • • • " . -
pipraga. ^
Nii soolatud sügavkülmutatud kala
võib veelkordselt sügavkülmutada
'Icuid siis peab seda asetama sügav-külmutisse
järgmisel päeval, päev pärast
soolamist. Tarvitada kahe kuu
vältel. Süüa samžil.päeval kui on sü-savkülmutisest
välja võetud.
Eelpooltoodust selg^ib et sõna
„silk" omas vanasti palju laialdasema
mõiste kui s^da üldiselt teatakse.
Nii et silkudeks soolati Ikä suuruselt
sobivaid: teisi kalu nagu latikaid,
hauge, kammeljaid jne.: Siin on tegemist
nn. tugevsoblamisega, mida
tarvitati pea igas talumajapidamises
— et jalkuks-,isuutäis soolast' kogu
pikaks talveks ja, suurele leibkonnale.
Soolahülk oli suur, umbes .25%
kala kaalust.. Nüüd on meie kodudel
teised ajad ja teistsugused toidundu-se
tavad kuid . . . ajad võivad ka korduda.
Tänini ei ole meil erilist tarvidust
olnud. kalade, tugevsoolamiseks nii,
et neid jätkuks pikemaks ajaks, näiteks
kevadtalveks. \|
Tarvitada-keskmise suurusega.siia-kalu.
Sisikond kõrvaldada. Pea ja
soomused jätta alles. Kalad korralikult
pfesta külma veega ja lasta nõrguda.
Esimesel päeval panna kalad nn.
verisopla. t)he-kg kaladele võtta 1—2
sl sbolä. Järgmisel päeval nõrutada
verisoolvesi ära ja siiad soolata lõplikult.
Nüüd võtta^ ühe-kg kaladele 100
—150 g soola. Soola hulk oleneb sellest
kui kaua tahetakse kalu säilitada
ja kui paksud on kalad. Soola raputatakse
ka. kõhukoopasse,
Kalad laduda soolamisnõusse, kõhud^
ülespoole, järeniine kiht põiki
eelmisele. Ka kalakihtide vahele, alla
ja pealmisele kihile panna soola.
Vajutis ja kaas asetada peale. Hoida
külmas hoiuruumis.
Kui soolatakse ainult paar siiga,
siis võib neid nii soolata kui sügavkülmutatud
lohe. Laualeandmisel
kõrvaldada selgroog ja küljeluud.
Kalafileed lõigata põiki parajasuu-rusteks
tükkideks ja korraldada;
vaagnale. Serveerida kuumade keedetud
kartulitega, võiga ja tomatisala-
• tiga..''-^ • • y
Drr Arthur Puksovi Fondi Eesti
üliõpilaste Seltsi juures käesoleva
aasta laureaadiks on kirjandusloolane
ja kirjanik, dotsent fikdr. Herbert
Salu. Auhinna suuruseks on $3,000.
See auhindamine tõstab esile ühte
meie viljakamat ja ideerikkamat uurijat,
kelle loov vaim ja elav huvi eesti
kirjandusloo vastu on otsinud väl-
' jendunsvorme nii kriitilistes uurimustes,
esseedes, kui ka kultuurajaloolise
põhikoega romaanides, mis on
saanud inspiratsiooni allikaks ka
meie võõrsil üleskasvanud ajaloolastele;
. .; •
Tema ülevaade „Eesti vanem kir,
jandus" toob arhiivi materjali ja raamatu
leidude põhjal täiesti uut materjali
nieie vanema kirjandusloo
kohta. Ühtlasi on ta mitmes zhänris
toonud elavaid karakterpilte möödunud
ajastustest. Sellel taustal seisab
ka tema 1978. a. Eesti Kirjanike Kooperatiivi
kirjastusel ilmunud ajalooline
romaan „Lasnamäe lamburid",
mis põhineb Tallinna Rae protokollidele
ja asjaosaliste kirjavahetuse
kaudu 17-nda sajandi eesti ajaloo uurimisele.
• •
Dr. Ä. Puksovi Fondi poolt antakse '
auhindu igal aastal eesti ajaloo uurimistööde
eest.- Eriti eesõigustatud
on uurimused, mis käsitavad ajastut
enne 1721. a. Fondi Valitsus loodab,
tööde esitamist ka eelolevaks aastaks
ja edaspidi. Auhinna summa otsustab
Fondi zhürii vastavalt töö väärtusele,
kusjuures auhindade .kogusumma
igal aastalon ette nähtud ku-.
ni Can! 56,000. Tööde esitamise tähtpäevaks
on 3. oktoober järgneval aastal
antavate auhindade jaoks. Töö
tuleb saata kolmes eksemplaris kas
zhüriile aadressil: Prof; Gustav
Ränk, Friherreg. 40, S-162 34 Välling-by,
Sweden, või fondi valitsuse esimehele
aadressil: Prof. K. Aun, 217
Dick- St. Waterloo, Ontario, Canada
N2L-1N3. ^ ^
ABIKAASA,
iOLMBERG
sündinud 17. jaanuaril 1908 Emmastes, Hiiumaal
surnud 19. aprillil 1981 Torontos
poeg THT perega ja
tütar LILLE perega
itamist^
nisfys
KÜLMUTATUD LÕHE
Tükeldatud sügavkülmutatud lõhen
on müügil peagu^ aasta läbi. See on
kohane lühiajaliseks, nn. kergeks,
soolamiseks, seejuures hinnalt poole
odavam kui kohapealne värske lõhe.
Soolamissegu: 1 kg lõhele võtta 2
triiki-sl, kalasoolamise soola, napilt
I sl suhkrut) vähe jämedaks tambi-
. tud valget pipart kuid rohkesti tilh;.
Kui külmutuses olnud lõhe on juba
nii palju sulanud et seda saab lõigata,
siis tuleks kä kohe fileerida, s.o.
, kõrvaldada selgroog küljeluudega.
K.aapida üle noaga, piihkida^ kÖögi-paberiga,
vee tarviiamist vältida.
Hõõruda seest-ja väljastpoolt soola-misseguga.
Siis panna kaks fileed nii
kokku, et sisemised pooled jäävad
vastamisi ja ühe fileel paks seljaosa
on vastastikku teise fileetüki. õhukene
osaga. Vahele panna tilli. Asetada
vaagnale, kerge vajutis peale ja kül-makappi.
Sooldumise vältel pöörata
Lõhe- või siiamari panna kaussi ja
valada peale paaril korral kuuma
vett (ca 65.kraadi), segada kergelt
metallvahustiga kuni kalamarja kelme
koguneb vahusti külge ja marjaterad
eralduvad. Sõelale valatud kalamari
uhtuda külnia veega ja nõrutada.
'
Kui kalamarja tarvitatakse kohe,
sus lisatakse ilhe-kg marjale soola
vastavalt maitsele, 30—40 g. Pikemaajaliseks
säilitamiseks võtta ühe-kg
kalamarjale 100 g soola. Kalamarja
on soovitav panna väikstešse kaanega
varustatud klaas- või plastpur-kidesse.
Hoida kuni tarvitamiseni
külmas hoiuruumis. Kodusel menetlusel
soolatud kalamari ei säilu kaua,
seepärast on soovitav teda pidevalt
ära tarvitada.
Kalamarja võib ka kergelt,soolata
ja siis sügavkülmutada. Serveerimisel
maitsestatakse pulbrispipraga,
hakitud või riivitud valge sibulaga,
sidrunimahlaga või mõne tilga konjakiga.
Lisandiks on röstitud sai võiga.
' •• • • ^-
ELLEN R00SME7EPL '
mi äri
9 Que®ij St. E;Toronto (Y(mgtB Juures) --m
Meil on rikkalikus valilois importeeritud^W^ lopi
paca, anchor needlepoint lõng, kroy löng J.t. Sobivad varrastel
Ja kangaste!g@del kiidumiseks, põimliniseks^ heegeldamiseks, tikkimiseks
Ja s õ l ^ ^
MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis ^SOODSAD HINNAB;
Avatud: eama9p.,---koilimap. 9--6,ndjap., reedel 9—8, lauip. 9.30^.
Meie teine äri: 674 Broadvi®w Ave. Tor. Tel. 4Ö9-2TO, kell 3--5 p.l.
Vabadussõda alustas Eesti armee
mitte küllaldase ohvitseride arvuga.
Vabadussõja esimestes lahin^es
langenute arv oli suurem kui reameeste,
kuna ohvitserid inspireerisid
oma eeskujuga armee võitlusmoraa-li.
Selle tagajärjel tõusis varsti teravalt
esile ohvitseride järelkasvu küsimus.
Tekkis vajadus Sõjakooli järele.
Küsimuse lahendas Sõjavägede
Ülemjuhataja kindral Laidoner oma
käskirjaga 3. aprillist 1919. a. andes
korralduse" Sõjakooli formeerimiseks
ja määras selle esimeseks ülemaks
kapten A. Simon'i. Seda kuupäeva
kannab Sõjakooli mäi^k, mis hiljem
valmistati.
Esimesteks kadettideks Sõjakoolis
olid allohvitserid ja sõdurid, keda
väeosade ülemad vääristasid Sõja-
, kooli saatmiseks. Tegelik töö Sõjakoolis
algas 14. aprillil ja 2. augustil
Sõjakool laskis välja esimese lennu
jalaväe ohvitsere, keda Ülemjuhataja:
prria käsukirjaga ülendas lipnikeks.
14. sept. lõpetasid oma kursuse ratsaväe
lipnikud ja 5. okt. suurtükiväe
lipnikud. Kokku väljus Sõjakooli esimeses
lennus 187 Jipnikku, kes otsekohe
saadeti rindele, rühma juhtideks
lahingus.- Sõja lõpul nen4est
mitmed olid juba juhtinud kornpa-
"nit.'
Vaim, mille Sõjakooli tõid lahingutest
tulnud, juhtideks vääristatud ka-dettid,
jäi sinna lõpuni, kuni see likvideeriti
sama vaenlase poolt, keda
esimese lennu lõpetajad Vabadussõja
teisel perioodil ülekaalukalt võitsid.
See vaim kestab edasi ja vabadusvõitlejad
loodavad ning usuvad Sõja^
kooli taassündi mitte, kauges tulevikus.
Sõjakooli asutaniise aastapäeva tähistab
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas
piduliku koosviibimisega Tartu
, College'is 25.;.aprillil,.kuhu kõik on
kutsutud.
MÜÜGID
Ajakiri, „Time" teatel ,on: juudivastasel
meeleolul Poolas ajalooline tagapõhi.
Enne Teist maai 1 masõda elas
seal 3,3 miljonit juuti. Pärast sõda
oli neid järele^ jäänud ainult 5000.
Poolakatel tuli arvestada juute iga^
oma eluavalduse juures! Märtsikuu
viimasel nädalal. 1000 endist poola
sõjaveterani kogunes Varssavis, endise
salapolitsei hoone ees, et avaldada
austust nendele poola patriootidele,
kes surmati viiekünnnendätes
aastates Stalini terrki ajal. Austades
neid patrioote mõne^ kõnelejad tõid
esile, et nendeks olid peamiselt juu-,
did, valitsuse ja politsei teenistuses,
kes poola patrioote äraändsid, piinasid
ja mprvasid. Seda veretööd meie
ei saa kunagi unustada. Poolakatel
tuleb blokeerida sionistide pääsemine
võimu juurde Poolas. Koosolijate
seal levitati lendlehte „Hoiame „So-lidarity"
poolakate käes. Lendlehtede
levitajad ründasid kahte juuti,
kes valitsuse poliitikat pooldavate
rahvuslike ametiühingute esinejatena
kõnelesid veteranide kogunemisel.-
R-ünnati "üldiselt valitsuse poliitikat
pooldavaid ametiühinguid, kus
juhtivatel kohtadel on mitmed juudid.
Juudivastase meeleolu levitajad
tulevad peamiselt kom'munistliku
partei keskmisest eshelonist ja valitsuse
j ulgeolekuorgäni te ridades t.
Kõrgemas eshelonis on juhtivatel
kohtadel arvukalt juute ja poolakaid
nemad seal näha ei taha.
Tähtsamaks juudivastase meeleolu
levitajaks loetakse -Mieczyslaw Moc-zari,
kes möödunud aastal valiti Poola
KP poliitbüroo liikmeks. Varem
oli ta siseministriks ja 1968. a. ta su-
J Õ E K Ä Ä R U L MÜÜA
Msti isoleeritud elumajaga ja garaas
higa. Lähemaid teateid nädala lõpul
Georg Fokersma; Tel. (705) 228- "'
rus maha üliõpilaste streigi, milles
juudisoost üHõpilased etendasid juhtivat
osa.
„Solidarity":ja KP juhatud ruttasid
õiendama, et juudivastast meeleolu
ei tule kasutada mingisuguste
poliitiliste eesmärkide taotlem^eks.
See ei olh^ kooskõlas kommunistliku
uhisKondhku korra põhiprintsüpide-
/ Balti Uidu Kanadas poolt on alustatud
eeltöid Torontos küüditamiste
aastapäeva tähistamise korraldamiseks.
Küüditamiste 40. aastapäeva
puhul peetakse suurem mälestus-jumalateenistus
neljapäeval, 11. juunil
kell 8 õ. Toronto all-Hnnas asuvas St.
Michaeli katedraalis Bond ja Shuteri
tänavate nurgal, kus on küüditamiste
aastapäeva teenistusi peetud ka varem.
Peakõnelejaks mälestusteenis-tusel
on leedu preester Kazimir Pu--
gevicius New Yorgist, kes on sealse
Leedu informatsipönikeskuse direktor.
Mälestusteenistuse vaimulikus
Qsas teenivad eesti, läti ja leedu õpetajad
Torontost, muusikalises kayas
esinevad eesti läti ja leedu koorid.
Mälestusteenistuse peakorraldajaks
on leedu preester Augustin Simana-vicius.
Salvadorist teatatakse, et vastuluure
andmeü on tulnud Salvadori
grupp senitundmatuid palgasõdureid.
Need on kõrgekasvulised, sinisilmali-sed,
blondid, omapärase riietusega ja
varustatud eriliste, teleskoop-auto-maatrelvadega.
Vastuluure agentide
arvates on need N, Liidust saadetud
palgasõdurid. Nad tulid üle piiri Salvadori
idapoolses osas, kus on käimas
ägedad võitlused valitsusvägede
ja terroristide vahel. Viimaseid on
seni toetanud palgäspdurid, peamiselt
Nikaraaguast.
ÜSA. valitsus on lõpetanud^ igasu-
"guse majandusliku abi andmise Ni-karaaguale
niikaua, kui see abistab
terroriste Salvadoris, . N. Liidu ja
teiste kommunistide maade, eriti
Vietnami ja Abessiinia poolt saadetavate
relvadega. Relvad ja muu sõjaline
varustus trasporteeritakše Salvadori,
Nikaraagua helikopteritega, terroristide
varustamiseks.
Nikaraagua vasakpoolne, sandinis-ta
valitsus eitab, et ta abistab terroriste
Salvadoris, vaatamata sellele, et
Salvadori tv jaamad/on mitmel korral
näidanud jutuajamist Nikaraagua
palgasõduritega, kes Salvadoris on
tulnud üle valitsusvägede poole. Samuti
on võimaldatud välisajakirja-nikel
esitada nendele küsimusi pressikonverentsil.
ELU" on eestluse
hoidja ja ühendaja paguluses,
püüdes kaasa aidata eesti keele
säilitamiseks ja kasvava
noorsoo hoidmiseks meie rah
vusgrupi liikmena -^seepärast
lugege ja tellige „MEIE ELU".
Traditsiooniliselt, juba aastaid, toimub
Miami Eesti Majas kala õhtusöök.
Sel aastal püüdis kala ja annetas
Robert Reinhplm. . Suitsetatud
kalad annetasid Linda ja Arnold Pa-jo.
Perenaised ja õhtusöögi valmistajad
olid Juta Reinholm, Reet Rannik,
Lia Lelov ja Ilse Neudorff. Neid abistasid
toitude väljaandmisel Evi
Vitsur ja Viima Weiman. Jookide
eest hoolitses Lembit Vitsur. Peale
maitsevat õhtusööki lauldi ühislaule.
Eeslauljatena esinesid Saimi Vilbas,
Karl Karrolin, Adolph Lell jä Richard
Pulk.' Klaverisoolodega esines
Heino Laisk, kellega kä koosviibijad
tuntud laule kaasa laulsid.
Üllatuse pakkus Karl Polli, kes esines
lõbusa humoorilise lauluga, mängis
klaveril ja esitas lõbusa humores-'
Ji kaladest. Toimus ka suurem lote^
rii peaaegu saja võiduga.;
Richard Pulk oma lõpusõnades- soovitas
tulevikus, veel palju selliseid^
ühiseid, mõnusaid koosviibimisi korraldada
ja laulis ühes koosviibijatega
,,Mu nieelen kuldne kodu kotus".
Koosviibijaid oli sel mõnusal kala-õhtul
saalitäis, nii ligidalt kui ka
kaugelt külalistega. '
ARMSAT KAASVENDA
sündinud 4. juulil 1908 Viljandimaal
lahkunud 12. veebruaril 1981 Rootsis
; . mälestab ;
ROTALIA
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN M PAUL JÜTTÜS
Müük ja rentimine
^ . . Aris 291^5054
OldSLimiteCi Kodus 423-57I6
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 291.5054
Chevette Malibu Corvette Delta Eighty Eight
Camaro Monte Carlo Omega Ninety Eight '
Gitation Caprice ' Cutlass " Toronado
Monza Impala Oldsmobile Chevy Trucks and Vaus
MiPERNAADI TEELAHKMEL
SQololciule ja duett©
^SOOLOLAULUD
ja klaveril®
Hinda. $6.00
^ostiga tellides saatekulu —.
„MEIE ELU talituses £3
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 23, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-04-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810423 |
Description
| Title | 1981-04-23-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | M E U Ä P Ä E V Ä L , B . A P R I L L I L — THURSBAY, ÄFRIL 23 JWeieElu" nr. 16 (1627) 198i MSKE HAIGUSE JÄRELE LAHKUS [§Ä,¥ANAISÄJAÄI . ' Lehitsedes meie permanentse väärtusega suurteost — Andrus Saa-reste mõistelfst sõnaraamatut, loen •Kalanduse veergudelt: kui kalu šoo-lati, jäeti neile alati pea otsa, muidu vettib kala soolvees ä r a . . • soolami-sel kevadel pandi 3 mõõtu kalu ja üks mõõt soola, sügisel vastavalt 5 mõõtu kala; ja üks mõõt soola. Silgud on üksõik missuguse keskmise suurusega kalad püliastatult, soola-tult ja^uivatatult. Silke ei tehtud tintidest, kiiskadest, rääbistest ega ka mitte suurtest kaladest. , paaril korral^ ühelt küljelt teisele.. Säilub külmakäpis umbes üks nädal. Süüa võib juba teisel või kolmandal päeval müügiloleva soolalõhe kastmega* või sidrunimahlaga, pulbris^ . ^ • • • " . - pipraga. ^ Nii soolatud sügavkülmutatud kala võib veelkordselt sügavkülmutada 'Icuid siis peab seda asetama sügav-külmutisse järgmisel päeval, päev pärast soolamist. Tarvitada kahe kuu vältel. Süüa samžil.päeval kui on sü-savkülmutisest välja võetud. Eelpooltoodust selg^ib et sõna „silk" omas vanasti palju laialdasema mõiste kui s^da üldiselt teatakse. Nii et silkudeks soolati Ikä suuruselt sobivaid: teisi kalu nagu latikaid, hauge, kammeljaid jne.: Siin on tegemist nn. tugevsoblamisega, mida tarvitati pea igas talumajapidamises — et jalkuks-,isuutäis soolast' kogu pikaks talveks ja, suurele leibkonnale. Soolahülk oli suur, umbes .25% kala kaalust.. Nüüd on meie kodudel teised ajad ja teistsugused toidundu-se tavad kuid . . . ajad võivad ka korduda. Tänini ei ole meil erilist tarvidust olnud. kalade, tugevsoolamiseks nii, et neid jätkuks pikemaks ajaks, näiteks kevadtalveks. \| Tarvitada-keskmise suurusega.siia-kalu. Sisikond kõrvaldada. Pea ja soomused jätta alles. Kalad korralikult pfesta külma veega ja lasta nõrguda. Esimesel päeval panna kalad nn. verisopla. t)he-kg kaladele võtta 1—2 sl sbolä. Järgmisel päeval nõrutada verisoolvesi ära ja siiad soolata lõplikult. Nüüd võtta^ ühe-kg kaladele 100 —150 g soola. Soola hulk oleneb sellest kui kaua tahetakse kalu säilitada ja kui paksud on kalad. Soola raputatakse ka. kõhukoopasse, Kalad laduda soolamisnõusse, kõhud^ ülespoole, järeniine kiht põiki eelmisele. Ka kalakihtide vahele, alla ja pealmisele kihile panna soola. Vajutis ja kaas asetada peale. Hoida külmas hoiuruumis. Kui soolatakse ainult paar siiga, siis võib neid nii soolata kui sügavkülmutatud lohe. Laualeandmisel kõrvaldada selgroog ja küljeluud. Kalafileed lõigata põiki parajasuu-rusteks tükkideks ja korraldada; vaagnale. Serveerida kuumade keedetud kartulitega, võiga ja tomatisala- • tiga..''-^ • • y Drr Arthur Puksovi Fondi Eesti üliõpilaste Seltsi juures käesoleva aasta laureaadiks on kirjandusloolane ja kirjanik, dotsent fikdr. Herbert Salu. Auhinna suuruseks on $3,000. See auhindamine tõstab esile ühte meie viljakamat ja ideerikkamat uurijat, kelle loov vaim ja elav huvi eesti kirjandusloo vastu on otsinud väl- ' jendunsvorme nii kriitilistes uurimustes, esseedes, kui ka kultuurajaloolise põhikoega romaanides, mis on saanud inspiratsiooni allikaks ka meie võõrsil üleskasvanud ajaloolastele; . .; • Tema ülevaade „Eesti vanem kir, jandus" toob arhiivi materjali ja raamatu leidude põhjal täiesti uut materjali nieie vanema kirjandusloo kohta. Ühtlasi on ta mitmes zhänris toonud elavaid karakterpilte möödunud ajastustest. Sellel taustal seisab ka tema 1978. a. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel ilmunud ajalooline romaan „Lasnamäe lamburid", mis põhineb Tallinna Rae protokollidele ja asjaosaliste kirjavahetuse kaudu 17-nda sajandi eesti ajaloo uurimisele. • • Dr. Ä. Puksovi Fondi poolt antakse ' auhindu igal aastal eesti ajaloo uurimistööde eest.- Eriti eesõigustatud on uurimused, mis käsitavad ajastut enne 1721. a. Fondi Valitsus loodab, tööde esitamist ka eelolevaks aastaks ja edaspidi. Auhinna summa otsustab Fondi zhürii vastavalt töö väärtusele, kusjuures auhindade .kogusumma igal aastalon ette nähtud ku-. ni Can! 56,000. Tööde esitamise tähtpäevaks on 3. oktoober järgneval aastal antavate auhindade jaoks. Töö tuleb saata kolmes eksemplaris kas zhüriile aadressil: Prof; Gustav Ränk, Friherreg. 40, S-162 34 Välling-by, Sweden, või fondi valitsuse esimehele aadressil: Prof. K. Aun, 217 Dick- St. Waterloo, Ontario, Canada N2L-1N3. ^ ^ ABIKAASA, iOLMBERG sündinud 17. jaanuaril 1908 Emmastes, Hiiumaal surnud 19. aprillil 1981 Torontos poeg THT perega ja tütar LILLE perega itamist^ nisfys KÜLMUTATUD LÕHE Tükeldatud sügavkülmutatud lõhen on müügil peagu^ aasta läbi. See on kohane lühiajaliseks, nn. kergeks, soolamiseks, seejuures hinnalt poole odavam kui kohapealne värske lõhe. Soolamissegu: 1 kg lõhele võtta 2 triiki-sl, kalasoolamise soola, napilt I sl suhkrut) vähe jämedaks tambi- . tud valget pipart kuid rohkesti tilh;. Kui külmutuses olnud lõhe on juba nii palju sulanud et seda saab lõigata, siis tuleks kä kohe fileerida, s.o. , kõrvaldada selgroog küljeluudega. K.aapida üle noaga, piihkida^ kÖögi-paberiga, vee tarviiamist vältida. Hõõruda seest-ja väljastpoolt soola-misseguga. Siis panna kaks fileed nii kokku, et sisemised pooled jäävad vastamisi ja ühe fileel paks seljaosa on vastastikku teise fileetüki. õhukene osaga. Vahele panna tilli. Asetada vaagnale, kerge vajutis peale ja kül-makappi. Sooldumise vältel pöörata Lõhe- või siiamari panna kaussi ja valada peale paaril korral kuuma vett (ca 65.kraadi), segada kergelt metallvahustiga kuni kalamarja kelme koguneb vahusti külge ja marjaterad eralduvad. Sõelale valatud kalamari uhtuda külnia veega ja nõrutada. ' Kui kalamarja tarvitatakse kohe, sus lisatakse ilhe-kg marjale soola vastavalt maitsele, 30—40 g. Pikemaajaliseks säilitamiseks võtta ühe-kg kalamarjale 100 g soola. Kalamarja on soovitav panna väikstešse kaanega varustatud klaas- või plastpur-kidesse. Hoida kuni tarvitamiseni külmas hoiuruumis. Kodusel menetlusel soolatud kalamari ei säilu kaua, seepärast on soovitav teda pidevalt ära tarvitada. Kalamarja võib ka kergelt,soolata ja siis sügavkülmutada. Serveerimisel maitsestatakse pulbrispipraga, hakitud või riivitud valge sibulaga, sidrunimahlaga või mõne tilga konjakiga. Lisandiks on röstitud sai võiga. ' •• • • ^- ELLEN R00SME7EPL ' mi äri 9 Que®ij St. E;Toronto (Y(mgtB Juures) --m Meil on rikkalikus valilois importeeritud^W^ lopi paca, anchor needlepoint lõng, kroy löng J.t. Sobivad varrastel Ja kangaste!g@del kiidumiseks, põimliniseks^ heegeldamiseks, tikkimiseks Ja s õ l ^ ^ MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis ^SOODSAD HINNAB; Avatud: eama9p.,---koilimap. 9--6,ndjap., reedel 9—8, lauip. 9.30^. Meie teine äri: 674 Broadvi®w Ave. Tor. Tel. 4Ö9-2TO, kell 3--5 p.l. Vabadussõda alustas Eesti armee mitte küllaldase ohvitseride arvuga. Vabadussõja esimestes lahin^es langenute arv oli suurem kui reameeste, kuna ohvitserid inspireerisid oma eeskujuga armee võitlusmoraa-li. Selle tagajärjel tõusis varsti teravalt esile ohvitseride järelkasvu küsimus. Tekkis vajadus Sõjakooli järele. Küsimuse lahendas Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Laidoner oma käskirjaga 3. aprillist 1919. a. andes korralduse" Sõjakooli formeerimiseks ja määras selle esimeseks ülemaks kapten A. Simon'i. Seda kuupäeva kannab Sõjakooli mäi^k, mis hiljem valmistati. Esimesteks kadettideks Sõjakoolis olid allohvitserid ja sõdurid, keda väeosade ülemad vääristasid Sõja- , kooli saatmiseks. Tegelik töö Sõjakoolis algas 14. aprillil ja 2. augustil Sõjakool laskis välja esimese lennu jalaväe ohvitsere, keda Ülemjuhataja: prria käsukirjaga ülendas lipnikeks. 14. sept. lõpetasid oma kursuse ratsaväe lipnikud ja 5. okt. suurtükiväe lipnikud. Kokku väljus Sõjakooli esimeses lennus 187 Jipnikku, kes otsekohe saadeti rindele, rühma juhtideks lahingus.- Sõja lõpul nen4est mitmed olid juba juhtinud kornpa- "nit.' Vaim, mille Sõjakooli tõid lahingutest tulnud, juhtideks vääristatud ka-dettid, jäi sinna lõpuni, kuni see likvideeriti sama vaenlase poolt, keda esimese lennu lõpetajad Vabadussõja teisel perioodil ülekaalukalt võitsid. See vaim kestab edasi ja vabadusvõitlejad loodavad ning usuvad Sõja^ kooli taassündi mitte, kauges tulevikus. Sõjakooli asutaniise aastapäeva tähistab Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas piduliku koosviibimisega Tartu , College'is 25.;.aprillil,.kuhu kõik on kutsutud. MÜÜGID Ajakiri, „Time" teatel ,on: juudivastasel meeleolul Poolas ajalooline tagapõhi. Enne Teist maai 1 masõda elas seal 3,3 miljonit juuti. Pärast sõda oli neid järele^ jäänud ainult 5000. Poolakatel tuli arvestada juute iga^ oma eluavalduse juures! Märtsikuu viimasel nädalal. 1000 endist poola sõjaveterani kogunes Varssavis, endise salapolitsei hoone ees, et avaldada austust nendele poola patriootidele, kes surmati viiekünnnendätes aastates Stalini terrki ajal. Austades neid patrioote mõne^ kõnelejad tõid esile, et nendeks olid peamiselt juu-, did, valitsuse ja politsei teenistuses, kes poola patrioote äraändsid, piinasid ja mprvasid. Seda veretööd meie ei saa kunagi unustada. Poolakatel tuleb blokeerida sionistide pääsemine võimu juurde Poolas. Koosolijate seal levitati lendlehte „Hoiame „So-lidarity" poolakate käes. Lendlehtede levitajad ründasid kahte juuti, kes valitsuse poliitikat pooldavate rahvuslike ametiühingute esinejatena kõnelesid veteranide kogunemisel.- R-ünnati "üldiselt valitsuse poliitikat pooldavaid ametiühinguid, kus juhtivatel kohtadel on mitmed juudid. Juudivastase meeleolu levitajad tulevad peamiselt kom'munistliku partei keskmisest eshelonist ja valitsuse j ulgeolekuorgäni te ridades t. Kõrgemas eshelonis on juhtivatel kohtadel arvukalt juute ja poolakaid nemad seal näha ei taha. Tähtsamaks juudivastase meeleolu levitajaks loetakse -Mieczyslaw Moc-zari, kes möödunud aastal valiti Poola KP poliitbüroo liikmeks. Varem oli ta siseministriks ja 1968. a. ta su- J Õ E K Ä Ä R U L MÜÜA Msti isoleeritud elumajaga ja garaas higa. Lähemaid teateid nädala lõpul Georg Fokersma; Tel. (705) 228- "' rus maha üliõpilaste streigi, milles juudisoost üHõpilased etendasid juhtivat osa. „Solidarity":ja KP juhatud ruttasid õiendama, et juudivastast meeleolu ei tule kasutada mingisuguste poliitiliste eesmärkide taotlem^eks. See ei olh^ kooskõlas kommunistliku uhisKondhku korra põhiprintsüpide- / Balti Uidu Kanadas poolt on alustatud eeltöid Torontos küüditamiste aastapäeva tähistamise korraldamiseks. Küüditamiste 40. aastapäeva puhul peetakse suurem mälestus-jumalateenistus neljapäeval, 11. juunil kell 8 õ. Toronto all-Hnnas asuvas St. Michaeli katedraalis Bond ja Shuteri tänavate nurgal, kus on küüditamiste aastapäeva teenistusi peetud ka varem. Peakõnelejaks mälestusteenis-tusel on leedu preester Kazimir Pu-- gevicius New Yorgist, kes on sealse Leedu informatsipönikeskuse direktor. Mälestusteenistuse vaimulikus Qsas teenivad eesti, läti ja leedu õpetajad Torontost, muusikalises kayas esinevad eesti läti ja leedu koorid. Mälestusteenistuse peakorraldajaks on leedu preester Augustin Simana-vicius. Salvadorist teatatakse, et vastuluure andmeü on tulnud Salvadori grupp senitundmatuid palgasõdureid. Need on kõrgekasvulised, sinisilmali-sed, blondid, omapärase riietusega ja varustatud eriliste, teleskoop-auto-maatrelvadega. Vastuluure agentide arvates on need N, Liidust saadetud palgasõdurid. Nad tulid üle piiri Salvadori idapoolses osas, kus on käimas ägedad võitlused valitsusvägede ja terroristide vahel. Viimaseid on seni toetanud palgäspdurid, peamiselt Nikaraaguast. ÜSA. valitsus on lõpetanud^ igasu- "guse majandusliku abi andmise Ni-karaaguale niikaua, kui see abistab terroriste Salvadoris, . N. Liidu ja teiste kommunistide maade, eriti Vietnami ja Abessiinia poolt saadetavate relvadega. Relvad ja muu sõjaline varustus trasporteeritakše Salvadori, Nikaraagua helikopteritega, terroristide varustamiseks. Nikaraagua vasakpoolne, sandinis-ta valitsus eitab, et ta abistab terroriste Salvadoris, vaatamata sellele, et Salvadori tv jaamad/on mitmel korral näidanud jutuajamist Nikaraagua palgasõduritega, kes Salvadoris on tulnud üle valitsusvägede poole. Samuti on võimaldatud välisajakirja-nikel esitada nendele küsimusi pressikonverentsil. ELU" on eestluse hoidja ja ühendaja paguluses, püüdes kaasa aidata eesti keele säilitamiseks ja kasvava noorsoo hoidmiseks meie rah vusgrupi liikmena -^seepärast lugege ja tellige „MEIE ELU". Traditsiooniliselt, juba aastaid, toimub Miami Eesti Majas kala õhtusöök. Sel aastal püüdis kala ja annetas Robert Reinhplm. . Suitsetatud kalad annetasid Linda ja Arnold Pa-jo. Perenaised ja õhtusöögi valmistajad olid Juta Reinholm, Reet Rannik, Lia Lelov ja Ilse Neudorff. Neid abistasid toitude väljaandmisel Evi Vitsur ja Viima Weiman. Jookide eest hoolitses Lembit Vitsur. Peale maitsevat õhtusööki lauldi ühislaule. Eeslauljatena esinesid Saimi Vilbas, Karl Karrolin, Adolph Lell jä Richard Pulk.' Klaverisoolodega esines Heino Laisk, kellega kä koosviibijad tuntud laule kaasa laulsid. Üllatuse pakkus Karl Polli, kes esines lõbusa humoorilise lauluga, mängis klaveril ja esitas lõbusa humores-' Ji kaladest. Toimus ka suurem lote^ rii peaaegu saja võiduga.; Richard Pulk oma lõpusõnades- soovitas tulevikus, veel palju selliseid^ ühiseid, mõnusaid koosviibimisi korraldada ja laulis ühes koosviibijatega ,,Mu nieelen kuldne kodu kotus". Koosviibijaid oli sel mõnusal kala-õhtul saalitäis, nii ligidalt kui ka kaugelt külalistega. ' ARMSAT KAASVENDA sündinud 4. juulil 1908 Viljandimaal lahkunud 12. veebruaril 1981 Rootsis ; . mälestab ; ROTALIA OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE OGAN M PAUL JÜTTÜS Müük ja rentimine ^ . . Aris 291^5054 OldSLimiteCi Kodus 423-57I6 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 291.5054 Chevette Malibu Corvette Delta Eighty Eight Camaro Monte Carlo Omega Ninety Eight ' Gitation Caprice ' Cutlass " Toronado Monza Impala Oldsmobile Chevy Trucks and Vaus MiPERNAADI TEELAHKMEL SQololciule ja duett© ^SOOLOLAULUD ja klaveril® Hinda. $6.00 ^ostiga tellides saatekulu —. „MEIE ELU talituses £3 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-23-06
