1981-01-15-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I
\
r.
iw. i..n.u.i.m. i . i F r i;ivni!nnig
Eesti
11. jaanuaril, vaatamata pakasel®,
rohkearvuliselt võnimaalasi. Koosolekut
Juhatas Leo Puurits protokollis
Valter fligli. Koosoleku algusel
mälestati leinaseisakuga manalasse
varisenud kaasmaäkondlasi, eriti
kauaaegiset koondise esimeest^August
Raagi. Leo Puurits deklaiheeris Marie
Underi luuletusest rfMälestus te
tõotus".
/Koondise tegevii^aruand^ esitas abiesimees
Ä. Kelder märkides^ et kck)n-'
dis on tegutsenud' edukalt juba 13 .
aastat, Jidialus on püüdnud teha
oma parima. Nagu näitas majandus-aruanne,
on koondis rahaliselt väga
rahuldavas'olukorras. Koosolek,, am-andeid
kinnitades, avaldas juhatusele
tänu tehtud töö eest.
Tegevus'kaya esitas esimehe kohustes
abiesimees A. Kelder. Koondis
võtab osa käesoleval suvel kpifralda-ta\'
atesl ..Killamängiid 81 ".ftmilie eellood
. on Juba alganud., Koondise
järgmiseks kioosviibimiseks on Ee^ii
Maja saal varutud 16. oktoobriks '
1982. Koondise majai^duseeilarveš
moodustab Killamängudest ^osavõtt •
valdava osa kulutustest. Koondise
aastases eelarves' on tulüd-ikulud tasakaalus
S500.—. Nii tegevuskava kui
ka eelarve kinnitaii ühel häälel.
LEO PUURITS ESIMEHEMŽ ;;•
Koosolekute aegavõtvaiiln' päevakorra
punkt — valimised, möödus koos-.
olekul valitseva asjaliku ja koostöö-tahtelise
vaimu tõttu kiiresti. Koondise
esimeheks i^aliti Leo Puurits
ning juhätuseliikmeteks S. Vesi, V.
Piigil, Ä. Kelder, Ö. Haamer, A. Tu-viikene,
R. Lall, M. Märdimäe ja H.
Vellner. Revisjonikomisjoni valiti L
Kann, H. Mandel ja V. Kana.
Leo Puuritsa tänusõnu A. Kelderi-le,
esimehe kohustes tehtud tähele-paAuvääriva
ja ennastsalgava töö
eest, saatis koosolijate tugev ja tun-nustaiv
aplaus.
Koosolek leids; et koondise juhatuse
töö raamistamiseks on vajalik
kodukord, mille väljatöötamine M-tl
juhatusele ülesandeks.
Koosolek asus seisukohale, et Kil-lamängude
juhatuse ja maakondade
esindajate koosolekul Pärnumaa
esindaja poolt esitatud terav arvustus
Killamängude Juhatuse vastu d
leia heakskiitmist Võmmaalaste
Koondise poolt ja 'kahjustab senini
valitsevat maakondade vahelist sõbralikku
ja koostoötahteiist vaimu.
Koosoleku järele vaadati diaposi-jikcL
mis tehtud V. Hommiku, S.
Vesi ja, 0. Haameri poolt Võrumaalaste
kobsvilbiniistest 1968 ja 1974,
a. kokkutulekutel. Seedriorui, ja möödunud
Kii lämängudest osavõtult. Huvipakkuv
õli -ka 0. Haameri kitsasfilm
Seedriõru koosviibimistest.
Koondise naispere, eesotsas Salme
Vesjga, olid yalmistanud arvukalt
võileibu ja küpsiseid ning katläfäie
kuuma kohvi, mis eriti teretulnud
väljas valitsevale pakasele vastu minnes.
„Meie Elu" nr. 2 (1613) 1981
BBSSX
AKTSIAD BÖRSIl
mida sa hakkad üles ehitama,
kas maja või äri börsil, vundament
on alati kõige tähtsam. ^
Mina ostsin maja ja ei üürinud
'krohvi alt tema vundamenti, usaldasin
Kanada ehitustehnikat. Mõne
aasta pärast selgus, et see oli telliskividest.
Maja hakkas kõikuma j^^ arvele.
gavad börsimaakleri seifis sinu nimel.
Maaklerilt saad iga kuu viimastel
päevadel tsheki, mis siis omal tuleb
panka viia järgmise kuu esimeseks,
et % kohe jooksma hakkaks.
On seegi toiming tülikas, siis võib
teha korralduse.et see summa kantakse
üle vahetult sinu panka siiiu
L.-FIoridä Eestlaste Koondise korraldusel
toimus 20. detsembril Hollywoodis,
Shriner Klubi ruumides eest-laste
jõuluõhtu. Avar saal oli viimse
kohani rahvast täis.
Jõuluõhtu avas Koondise abiesimees
A. Lilleorg, palvuse pidas
praost R. Kiviranna. Laulukoor E.
Alliku juhatusel- esitais| jõululaule,
laulukoori saatis klaveril H. Kõiv.
Eeskava esimeses osas esinesid: lapsed:
Veronika ja Riki Riismad esitasid
jõululaule nii üksikult kui ka
duettina. Mark Lombard esitas sak-jioforii-
ja kitarrisoolosid.
E.Totsas kandis mandoHinil ette
jõululaulude põimiku, V. Totsas ja
E. Allik esitasid klaveril „Püha öö"
huvitavas muusikalises seadmes.
Järgnes A. Alliku laulusoolo ,M^--
matschi", keda klapril saatis H;
; Kõiv. Lõpusõna ütles Koondise esimees-.
H.;Hiimo..:.- •'. ^
Vaevalt sai lõpusõna lõppijda kui
hakkas kostma„ho-ho-ho" ja sisenes
jõuluvana. Kinke said nii noored |cui.
vanad. Humoorika jõuluvana osas
OÜ A. LilleorgMärgneš õhtusöök verivorstidega,
millised küpsesid L.
Hõl^DUše, A. KoppeU ja F. Hinno
ülemvalve all. Pärast õhtusööki Icc-šiti
väi ja E. Reisma poolt annetatud
korv viinapudelitega.
Kaugemateks külalisteks olid maalikunstnik
Hill Ve&teijberg Rootsist
ja Linda Salmson Pariisist.
tantsuporan-
. All „tinasulatajad'' Johannes Ester ja Hämald Toomsalu, õnne-
SilvSa Äarlaht, hr. Rätsep ja pr.
L.F.E. Koondise korraldusel toi-,
mub 24. jaanuaril algusega kell 4 p.L
Vastlapidu Shriiner Klubi ruumides
Hollywoodis.
Samades ruumides (kahes saalis)
toimub 2. veebruaril L.F.E. Koondise
'korraldusel E.V. aastapäeva pühitsemine.
Aktus algab kell 4 p.l. sellele
järgneb ball. Kogemuste kohaselt oodatakse
mitmesajahst osavõttu. Reservatsioonid
teha Ft. Lauderdale
telefonidel 463-5861 ja 587-6390.
Seedrioni peamajja oli kogunenud
) inimest, et koos ära saata vana
Koosviibimine, milline kulges üle^
vas meeleolus, lõppes, kui kellaosu-ja
vastu võtta uus aasta. Seltskond- tid näitasid juba kaugelt üle kolme
koosnes peaasjalikult Hamiltoni ja tunni uude aastasse. /
Kitchener-rWaterloo ja nende. linna- Õhtu oli korraldatud Seedriõru pat-de
ümbruskonna eestlaskoniiastj ' ronaazhi all ja puhastulu läheb Seed-kuid
nende hulgast ei puudunud ka v rioru laeka täiendamiseks. Selle ko-
Seedrioru „päriselanikud". Rõõmus»gunemise,nootoriks'', kes valmistatav
oli näha peoliste hulgas ka ke- t;sid soojad toidud ja sellele järgne-nake
hulk nooremat generatsiooni, nud kohvilaua,'olid daamid Seedri-tuli
maha müüa, muidugi odavama
hinnaga. Olin veel õnnelik, et lahti
sain.
Täpselt sama lugu võib juhtuda
ka nendega, kes oma börsiäri ülesehitamisel
ei tea valida vundamendi
jaoks õiget materjali. Äri hakkab kõi-
'kiima ja aktsiad tulevad maha müüa
odavama hinnaga.
Vundamentaalsed aktsiad on aga
väga tähtsad,: need hoiavad ära suured
langused ja halva meeleolu, mis
sellega kaasub. Pensionärid võiksid
oma põhiliste aktsiate protsenti hoida
50 protsendi ulatuses, kuna nooremad
võiksid leppida 35%-ga, mis
annaks neile vabamad käed suuremate
võitude jaoks.
Et anda väikest ülevaadet nende
aktsiate selekteerimiseks, tõstan
võrdluseks nimekirja oma portfellist.
Need oleks: Bell Canada. Cal.
Povv. A. Cominco, Domtar, Noranda,
Norcen, Wajax A ja Walkr, Cons. See
^ . Ä ? ' ^ - v ä i k e osa -suurest „aktsiatemerest"
'fifW^^m on toodud vaid näiteks. Ostjal tuleb
endal välja valida ajakohaselt kõige
parem.
Need aktsiad maksavad dividenti,
mis tdeb \0% investeeringult, kattes
sellega inflatsiooni. 10 kuni 20% on
kasu aktsiate tõusu arvel. Ostu momendil
on kasvava aktsia divident
alati väh^m kui 10%. Dividendid aga
tõusevad küna investeeringu summa
jääb endiseks, siis kujuheb varsti
olukord, kus dividendid ületavad 10
Nende aktsiate müümiseks äri mõttes
ei ole põhjust. Müüa võib neid
siis, kui vaid tahe on profiiti tõsta
föderaaltaksi vaba maksimumi kõrgusele.
Kerkib pangas hoius kõrgele,
siis võib seda uuesti investeerida, et
kindlustada tuleviku taksivaba maksimumi.
Praeguse olukorraga võrreldes on
nendelt aktsiatelt sissetulek vaike,
aga nendega ei ole ka mingit muret
ega vaeva. Ainuke nõue, et nad ma-
Muidugi kütkestavad meeli hiilgavad
kulla ja õli aktsiad, millede kasumid
hüppavad püvedeni. Aga need
on nagu perud hobused, kelle turjal
ratsutamine ja nende taltsutamine
ei ole enam pensionäridele kondiko-hane.'
Mina oma nõuandes kord soovitasin
osta Bell-i. Ma ei tea, kas keegi
selle soovituse kohaselt toimis..
Beiri akts, hind oli kauemat aega
$18.00, millega ka mina ostsin ja igaüks
seda oleks võinud osta. Vahepeal
tõusis Bell-i divident.* Nüüd maksab
ta $1.80 aktsialt, sellega \0% investeeringult.
Jällegi võib aktsia omanik
vilistada inflatsioonile ja rahulikult
oodata kuni aktsia hind praeguseil
$20.00unelt tõuseb $23.00'ni.
Ma ei näe mingit võimalust, et pensionärid,
ükskõik millise investeeringu
juures sellist kasu võiksid saavutada.
Kõikidest ^eelpool mainitud aktsiatest
on mulle kõige armsamaks saanud
Noranda. Mul on üks ajalehelõi-
(ge aastates*, kus Noranda aktsia
maksis veel kolm centi. Peale selle
on ta tõusnud ja lugemata kordi tükeldatud,
andes kord ühe osa asemele
kaks ja kahe asemele kolm. Mina
ostsin , neid juunis 1977 hinnaga
$27.00. Selle aasta septembris nad
jälle lõhenešid andes ühe osa asemele
kolm. Nüüd ön see 1/3 ca. $30.00.
Noranda tõusul ei ole ette näha lõppu.
Näib, et Norandal on tark ja tasakaalukas
juhtkond.
Lõpuks tahaksin veel mainida, et
põhilisi aktsiaid tuleb osta ikka madalseisult
ja nende hind tuleb ostjal
endal määrata. Ajalehe kaudu ei ole
võimalik seda kiire iseloomuga informatsiooni
edasi anda. Kuidas kujundada
börsil süsteem, mis investeerija
vabastab tema tülikast ja
närvilisest tööst, sellest järgmine
kord.
• • A.T.
kes näisid samuti nautivat sündmust,.
Eestlaste arv Lõuna-FJoridas suureneb.
Boca Ratonis ehitatakse eestlaste
poolt ümber korterimaja 12
korteriga köndomiiniumiks. Asukoht
on umbes üks miil ookeanist. Kuuldavasti
on juba suurem osa korteritest
müüdud Kanada eestlastele.
Ave., ToroiBto, Ontario M4K
on jõud
I0:00~3-(M) (e&masp.—reedeni)
õhtul 5:30-8:00 (esmap. ja neljap.)
Südaöö tunnil, pärast Seedriõru ju-'
' hatuseliikme H, Toomsalu temtavat
sõnavõttu, võeti uus aasta vastu Eesti
hümni laulmisega, millele järgnes
vahuveini klaaside tõstmine vastsündinu
tervitamiseks, ning vastastiku-.
ne õnnesoovimine ja ohupallide ,,sa-du"
lae'alt.. Lisaatraktsiooninä oli
korraldatud õnnevalamine ja paris
ehtsa tinaga, millist võimalust ka
paljud peolised kasutasid, tehes seejuures
annetuse; Seedriõru heaks, saladusse.
Mõnele nooremale peolisele oli see Tantsumuusika^eest hoolitses alati
esimeseks tutvumiseks selle vana ja populaarne ja juba peaaegu Seedri-meil
kodumaal väga populaarsena oru „omainimeseBa" tunduv G. Iltari
oru ringkonnast, kellel on südamel
selle koha lea käekäik. Muidugi ra-
'kendati ka /ende daamide abikaasad
as j ale abiks, Suurem töökoormus
lasus järgmiste daamide õlgadel: pr.
Jõgi, pr. Kaljaste, pr, Tammer, pr.
Nigul ja pr; Toomsalu, kusjuures
„peamootoriks" oli pr. Allismaa,
kelle, hoole all valmisid kõik maitsvad
toidud ja kellele oli usaldatud
ka üldine koordineerimine. Pr. Toomsalu
andis oma osa saali 'kaunistamine
näpi. Muidugi oli sea'1 veel teisigi
kaasaaitajaid, kuid nende nimed jäid
esinenud uueaasta 'kombeea. kapell.
Informatsiooni saab pangast lahtioleku
Kõik uiied- laenud ön laeš^uvõtja surma
$30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse
$10,000^ ulatuses vastavalt Madlustus® tingim
ae
Mndlustatud ktMii
Valige, ostke oma kodus
pliidid, pesumasinad, ajad J.t. elektrimasihad garantiiga „Goods
Satisfactory or Money Refunded"..^ Müük ]a teilimiste täitnitoš *
ilina Ontario SaJes Taxlta.
Eestlaste jCesknou^kogu Kanadas
tus ja Sihtasutus ,Eesli Päevad
Kanadas juhatus tulid kokku 7. jaanuaril
Toronto Eesti Majja, et alustada
konkreetsemate sammudega
Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamise
eeltöödega.-
Ülemaailmselt Eesti Kesknõukogu
juhatuselt saabunud, T,^kirja ' ajusel
könsläteeriti, et Ästfään on loobunud
nende päevade korraldamisestl
Samas, kirjas tehakse ühtlasi ettepanek,
et Kanada võtaks järgmiste
Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamise
enda hooleks..
Möödunud kevadel Kanadas pee-
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi-n^
eeste Seltsi korrahne aasta peakoosolek
toimub pühapäeval, 1. veeb.
1981. a. algusega kell 12 p. Toronto
Eesti Maja väikses saalis, 958 Broäd-view""
Ave. Toronto.
. Kõikidele seltsiliikmetele.saadetakse
Välja koosoleku kutsed ühes 1980.
a. majandus aruannetega. Juhul kui
kellegile liikmele mingil põhjusel
küosolekukutse ei saabunud, palutakse
käesolev teadaanne võtta kutsena.
;
• JUHATUS.
Koosolek otsustas kutsuda kokku
ülemaalise eesti organisatsioonide^ja
koguduste esindajate koosoleku laupäeval,
7. märtsil, Torontos. Selle
Rei$»|
iõuna-Aafrikasi
Mõnele meist meeldivad inimesed,
enamusele meeldivad loomad. Loomadele
harilikult inimesed ei meeldi.
Erandiks näib olevat looma-linnu-riik
Galapagose (äraseletatult — kilpkonna)
^ saartel, vähemalt need, kes
ellu jäid esimeste saagiahnete kahejalgsete
avastusest pooltuhat aastat
tagasi. Galapagos asub Vaikses Ookeanis,
ekvaatoril, umbes kolmsada
miili Lõuna-Ameerika rannast.
Liina Liivamägi oskab hästi käsitada'
fotokaamerat ja bioloogia magistrina
ta teab mida vaadata ja näha.
Ta on 1964. a. peale teinud läbi
huvitava ja mitmekesise karjääri ja
läbi käinud veel hüvitavamaid maid.
Ta töö algas keskkooli loodusloo
õpetajana, sai magistri kraadi bio-iüogias
Toronto ülikoolist 1970. a., ja
on selle järele õpetanud loodusteadusi
Scarborough College'is, Neuc;ha-teris
(Shveitsis), Münchenis, Montrealis
ja nüüd York Ülikoolis. Peale
elamise ja reisimise Euroopas on ta
pikemaid reise teinud Nõukogude
Kesk-Aasiasse, Jaapanisse, Hiinamaale,
Põhja-Aafrikasse ja Kesk-Itta
ja äsja Lõuna-Ameerikasse.
Sellest vnmasest reisist, Andide
mägestikurahvast ja Galapagose loomariigist
mag> Liina Liivamägi näitab
vaiguspilte ja seletab kolmapäeval,
21. jaanuarü kell 7.30 õhtul Tartu
Instituudis. Loengule järgneb hubane
jutlemine ja kohv, nagu tavaliselt,
ja nagu ikka Tartu Instituudi
loengutele, kõik on kutsutud.
Vahistamistest
iestis
• I I les
SYDNEY (M.E.) - Siinne jajaleht
„The Sydney Morning Herald", mis
seni paistis silma omä tagasihoidlikkusega
N, Liidu arvustamises, toob
üllatavalt ära Poola rahvusgrupi juhi
Ryszard Treisteri pildi ja nõude,
et Austraalia valitsus saavutaks kindla
aktsiooni Poolas elavate naiste ja
laste Austraaliia tulekuks, kelle mehed
on pagenud Pcolast. Nii on hiljuti
jõudnud ^Austraalia 2000 Poola
'jiagulast, sest olukord oli ähvardav,
foola ametasutused aga keelduvad
passide andmisest nii naistele kui ka
lastele.
Poola esindajad, kes võtavad osa
Madriidi konverentsist väidavad, et
peetakse kinni Helsingi < kokkuleppest
inimõiguste asjus. Kuid seda ei
tehta, sest ei saa Poolast lahkuda,
ning perekonnad on lahus valitsuse
valede ja viivituste tõttu.
Sama ajaleht teatab esmakordselt,
et KGB on puhastamas Eesü dissidente.
Nii mainitakse hiljutisi arreteerimisi
Tallinnas ja Tartus. Viimases
arreteeriti arhitekt Viktor Niitsoo,
keda süüdistatakse Nõukogude
.vastase agitatsiooni pärast.
,,Herald" kui Austraalia suurim
kuulutuste ajaleht pidas seni hoiakut,
et raha põgeneb sealt kus võetakse
kommunismi või ka sotsialsmi
kritiseerivad seisukohad. Nähtavasti
on siin tekkimas uued seisukohad . ..
OLI-ON
koosoleku ülesandeks oleks nende
tud eesti organisatsioonide konve- päevade asukoha, määramine, koos
rentsll võeti vastu resolutsioon, et päevade lähemaaja kinnitamisega ja
•
Ostke otse tööstusest suletekid,
sulgvoodid, — padjad ja voodipesu.
^ Parandamine ja ümber-»
tegemine. •
'konverents leiab otstarbekohaseks
kutsuda ÜEP Kanadasse aastal 1984,
kui selleks tungivat soovi ei avalda
mõni teine asukoha maa, kus ÜEP
veel toimunud ei ole. ,
Eelmainitud alustel koosolek leidis,
et see ülesanne on nüüd lange
juhatuse ehk peakomitee valimisega.
Siinjuures asuti ühtlasi seisukohale,
et nende päevade organisatsioon võtaks
endale legaalse alusena tagapõhjaks
sihtasutuse kodukorra, mis
on õieti selliseks ülesandeks loodud
ja inkorporeeritima omab juba ju-
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
Insulation PrograriiT* alusel — C.H.I.P.
9 . ;•
nudKanadale ja on aeg asuda nende riidilise isiku õigused,
päevade ettevalmistamistööle. ,, Asjalik ja mitmesugustele ideede-
Mõle^a organisatsiooni juhatused - je tolerantne koWlek kestis 2V2.
olid juba varem tulnud seisukohale, mdi, mida juhatasid mõlema orga-
'et neljandad Ülemaailmsed. Eesti nisatsiooni.esimehed Laas Leivat ja
Päevad tuleks korraldamisele 1984. Tõnu Tõsine. Protokollis sihtasutuse
aasta§^vel. .> ' sekretär Ermi Soomet.
INSULATION ^.y.
AWP COMPANY LtMtTCD
Asjatundlik isoleerimto©
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatorid.
EshidajaToromtos: ENN LIGE, tel. 425-0839
Sinn 194?
4544. Duffenn Sl.p Unit 25,. Dowosview (16uiiap.ool Finch'!)
i:(co!lect)
ffBl^w^!y|[^wlli^!l^wy<l^^^^e^ll*lM^/^ill'^WMpt^l^^MBBlWw^lWW
55 üniversIty.Ave., Toronto, OMtario, MSJ 2H7
Tel.862-7m
EESTI ALUMIINIUM KOMPANH
Thermo akende asendamine. ^ 3 tollised ve^ennid
kuuesvärvis.-^Räästaaluste katmine.
Keldri akendele: sissemurdmise vastu metallkaitsed.
fasnatsi hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832>2238
kl. 7.30 hõim.—4.30 pj.
OSSO INVESTMENTS INC.,
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
„Mcie E
Aval
vitaalse
„Võlur
Axel
kaunis
sid kirj
Ernst
lähema
kestel (1
nud jälg
kehalise
les ajaja
võiduhe
löökide
nideš na
ie serve(
Kui E
Nõukog
siooni ei
genes, si
ba põhi
kool haj
Eestis ei
teleiulh
mise air
•jätab. N
Viimaslt
küU kat
looka vvj
s taadi un
jõudnud
Kehaki
Idla ka
sajandi
lemise i
tehtud
uuendav
aga hoo
Kõdun
lal veel
rasiusek
kumism
uurlmin
saatemu
koos on
mesi pi(
kat.sellt
rakenda
misvaist
Ukud e(
le, oh E
tustes
alase tö
rahvata
Vülbrip
kevad-ta
se" toat
Koreo
mile sej
assisten(
muusiki
tas prof
no Uuli.
da juha
' ses kaa{
kolk ct
ri ideis
gude et
kohta i
kiitvad
Rootsis
miimi i
Ernst
tud. või
niioel
juba kt
Reisi
ti teeh
midagi
duses
ootusel
Aga
gas ük
tastro(
des, kl
ga mu
ilmuv:
kannat
ka var
jem. ü
ma ta
ning
katasti
Roo
pikk,
viib
mäetif
Klooiil
kilom(
sell ep j
..aegu s
lõunaj
sid tõ
sino'st
lest k
meid.
ülesse
domir
Naa
linnu
pidi
Üle Id
sUuet
kaksti
tuld j
s^d p
rofoil
des C
veest
ju, m
mägii
ke kc
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 15, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-01-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810115 |
Description
| Title | 1981-01-15-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
I
\
r.
iw. i..n.u.i.m. i . i F r i;ivni!nnig
Eesti
11. jaanuaril, vaatamata pakasel®,
rohkearvuliselt võnimaalasi. Koosolekut
Juhatas Leo Puurits protokollis
Valter fligli. Koosoleku algusel
mälestati leinaseisakuga manalasse
varisenud kaasmaäkondlasi, eriti
kauaaegiset koondise esimeest^August
Raagi. Leo Puurits deklaiheeris Marie
Underi luuletusest rfMälestus te
tõotus".
/Koondise tegevii^aruand^ esitas abiesimees
Ä. Kelder märkides^ et kck)n-'
dis on tegutsenud' edukalt juba 13 .
aastat, Jidialus on püüdnud teha
oma parima. Nagu näitas majandus-aruanne,
on koondis rahaliselt väga
rahuldavas'olukorras. Koosolek,, am-andeid
kinnitades, avaldas juhatusele
tänu tehtud töö eest.
Tegevus'kaya esitas esimehe kohustes
abiesimees A. Kelder. Koondis
võtab osa käesoleval suvel kpifralda-ta\'
atesl ..Killamängiid 81 ".ftmilie eellood
. on Juba alganud., Koondise
järgmiseks kioosviibimiseks on Ee^ii
Maja saal varutud 16. oktoobriks '
1982. Koondise majai^duseeilarveš
moodustab Killamängudest ^osavõtt •
valdava osa kulutustest. Koondise
aastases eelarves' on tulüd-ikulud tasakaalus
S500.—. Nii tegevuskava kui
ka eelarve kinnitaii ühel häälel.
LEO PUURITS ESIMEHEMŽ ;;•
Koosolekute aegavõtvaiiln' päevakorra
punkt — valimised, möödus koos-.
olekul valitseva asjaliku ja koostöö-tahtelise
vaimu tõttu kiiresti. Koondise
esimeheks i^aliti Leo Puurits
ning juhätuseliikmeteks S. Vesi, V.
Piigil, Ä. Kelder, Ö. Haamer, A. Tu-viikene,
R. Lall, M. Märdimäe ja H.
Vellner. Revisjonikomisjoni valiti L
Kann, H. Mandel ja V. Kana.
Leo Puuritsa tänusõnu A. Kelderi-le,
esimehe kohustes tehtud tähele-paAuvääriva
ja ennastsalgava töö
eest, saatis koosolijate tugev ja tun-nustaiv
aplaus.
Koosolek leids; et koondise juhatuse
töö raamistamiseks on vajalik
kodukord, mille väljatöötamine M-tl
juhatusele ülesandeks.
Koosolek asus seisukohale, et Kil-lamängude
juhatuse ja maakondade
esindajate koosolekul Pärnumaa
esindaja poolt esitatud terav arvustus
Killamängude Juhatuse vastu d
leia heakskiitmist Võmmaalaste
Koondise poolt ja 'kahjustab senini
valitsevat maakondade vahelist sõbralikku
ja koostoötahteiist vaimu.
Koosoleku järele vaadati diaposi-jikcL
mis tehtud V. Hommiku, S.
Vesi ja, 0. Haameri poolt Võrumaalaste
kobsvilbiniistest 1968 ja 1974,
a. kokkutulekutel. Seedriorui, ja möödunud
Kii lämängudest osavõtult. Huvipakkuv
õli -ka 0. Haameri kitsasfilm
Seedriõru koosviibimistest.
Koondise naispere, eesotsas Salme
Vesjga, olid yalmistanud arvukalt
võileibu ja küpsiseid ning katläfäie
kuuma kohvi, mis eriti teretulnud
väljas valitsevale pakasele vastu minnes.
„Meie Elu" nr. 2 (1613) 1981
BBSSX
AKTSIAD BÖRSIl
mida sa hakkad üles ehitama,
kas maja või äri börsil, vundament
on alati kõige tähtsam. ^
Mina ostsin maja ja ei üürinud
'krohvi alt tema vundamenti, usaldasin
Kanada ehitustehnikat. Mõne
aasta pärast selgus, et see oli telliskividest.
Maja hakkas kõikuma j^^ arvele.
gavad börsimaakleri seifis sinu nimel.
Maaklerilt saad iga kuu viimastel
päevadel tsheki, mis siis omal tuleb
panka viia järgmise kuu esimeseks,
et % kohe jooksma hakkaks.
On seegi toiming tülikas, siis võib
teha korralduse.et see summa kantakse
üle vahetult sinu panka siiiu
L.-FIoridä Eestlaste Koondise korraldusel
toimus 20. detsembril Hollywoodis,
Shriner Klubi ruumides eest-laste
jõuluõhtu. Avar saal oli viimse
kohani rahvast täis.
Jõuluõhtu avas Koondise abiesimees
A. Lilleorg, palvuse pidas
praost R. Kiviranna. Laulukoor E.
Alliku juhatusel- esitais| jõululaule,
laulukoori saatis klaveril H. Kõiv.
Eeskava esimeses osas esinesid: lapsed:
Veronika ja Riki Riismad esitasid
jõululaule nii üksikult kui ka
duettina. Mark Lombard esitas sak-jioforii-
ja kitarrisoolosid.
E.Totsas kandis mandoHinil ette
jõululaulude põimiku, V. Totsas ja
E. Allik esitasid klaveril „Püha öö"
huvitavas muusikalises seadmes.
Järgnes A. Alliku laulusoolo ,M^--
matschi", keda klapril saatis H;
; Kõiv. Lõpusõna ütles Koondise esimees-.
H.;Hiimo..:.- •'. ^
Vaevalt sai lõpusõna lõppijda kui
hakkas kostma„ho-ho-ho" ja sisenes
jõuluvana. Kinke said nii noored |cui.
vanad. Humoorika jõuluvana osas
OÜ A. LilleorgMärgneš õhtusöök verivorstidega,
millised küpsesid L.
Hõl^DUše, A. KoppeU ja F. Hinno
ülemvalve all. Pärast õhtusööki Icc-šiti
väi ja E. Reisma poolt annetatud
korv viinapudelitega.
Kaugemateks külalisteks olid maalikunstnik
Hill Ve&teijberg Rootsist
ja Linda Salmson Pariisist.
tantsuporan-
. All „tinasulatajad'' Johannes Ester ja Hämald Toomsalu, õnne-
SilvSa Äarlaht, hr. Rätsep ja pr.
L.F.E. Koondise korraldusel toi-,
mub 24. jaanuaril algusega kell 4 p.L
Vastlapidu Shriiner Klubi ruumides
Hollywoodis.
Samades ruumides (kahes saalis)
toimub 2. veebruaril L.F.E. Koondise
'korraldusel E.V. aastapäeva pühitsemine.
Aktus algab kell 4 p.l. sellele
järgneb ball. Kogemuste kohaselt oodatakse
mitmesajahst osavõttu. Reservatsioonid
teha Ft. Lauderdale
telefonidel 463-5861 ja 587-6390.
Seedrioni peamajja oli kogunenud
) inimest, et koos ära saata vana
Koosviibimine, milline kulges üle^
vas meeleolus, lõppes, kui kellaosu-ja
vastu võtta uus aasta. Seltskond- tid näitasid juba kaugelt üle kolme
koosnes peaasjalikult Hamiltoni ja tunni uude aastasse. /
Kitchener-rWaterloo ja nende. linna- Õhtu oli korraldatud Seedriõru pat-de
ümbruskonna eestlaskoniiastj ' ronaazhi all ja puhastulu läheb Seed-kuid
nende hulgast ei puudunud ka v rioru laeka täiendamiseks. Selle ko-
Seedrioru „päriselanikud". Rõõmus»gunemise,nootoriks'', kes valmistatav
oli näha peoliste hulgas ka ke- t;sid soojad toidud ja sellele järgne-nake
hulk nooremat generatsiooni, nud kohvilaua,'olid daamid Seedri-tuli
maha müüa, muidugi odavama
hinnaga. Olin veel õnnelik, et lahti
sain.
Täpselt sama lugu võib juhtuda
ka nendega, kes oma börsiäri ülesehitamisel
ei tea valida vundamendi
jaoks õiget materjali. Äri hakkab kõi-
'kiima ja aktsiad tulevad maha müüa
odavama hinnaga.
Vundamentaalsed aktsiad on aga
väga tähtsad,: need hoiavad ära suured
langused ja halva meeleolu, mis
sellega kaasub. Pensionärid võiksid
oma põhiliste aktsiate protsenti hoida
50 protsendi ulatuses, kuna nooremad
võiksid leppida 35%-ga, mis
annaks neile vabamad käed suuremate
võitude jaoks.
Et anda väikest ülevaadet nende
aktsiate selekteerimiseks, tõstan
võrdluseks nimekirja oma portfellist.
Need oleks: Bell Canada. Cal.
Povv. A. Cominco, Domtar, Noranda,
Norcen, Wajax A ja Walkr, Cons. See
^ . Ä ? ' ^ - v ä i k e osa -suurest „aktsiatemerest"
'fifW^^m on toodud vaid näiteks. Ostjal tuleb
endal välja valida ajakohaselt kõige
parem.
Need aktsiad maksavad dividenti,
mis tdeb \0% investeeringult, kattes
sellega inflatsiooni. 10 kuni 20% on
kasu aktsiate tõusu arvel. Ostu momendil
on kasvava aktsia divident
alati väh^m kui 10%. Dividendid aga
tõusevad küna investeeringu summa
jääb endiseks, siis kujuheb varsti
olukord, kus dividendid ületavad 10
Nende aktsiate müümiseks äri mõttes
ei ole põhjust. Müüa võib neid
siis, kui vaid tahe on profiiti tõsta
föderaaltaksi vaba maksimumi kõrgusele.
Kerkib pangas hoius kõrgele,
siis võib seda uuesti investeerida, et
kindlustada tuleviku taksivaba maksimumi.
Praeguse olukorraga võrreldes on
nendelt aktsiatelt sissetulek vaike,
aga nendega ei ole ka mingit muret
ega vaeva. Ainuke nõue, et nad ma-
Muidugi kütkestavad meeli hiilgavad
kulla ja õli aktsiad, millede kasumid
hüppavad püvedeni. Aga need
on nagu perud hobused, kelle turjal
ratsutamine ja nende taltsutamine
ei ole enam pensionäridele kondiko-hane.'
Mina oma nõuandes kord soovitasin
osta Bell-i. Ma ei tea, kas keegi
selle soovituse kohaselt toimis..
Beiri akts, hind oli kauemat aega
$18.00, millega ka mina ostsin ja igaüks
seda oleks võinud osta. Vahepeal
tõusis Bell-i divident.* Nüüd maksab
ta $1.80 aktsialt, sellega \0% investeeringult.
Jällegi võib aktsia omanik
vilistada inflatsioonile ja rahulikult
oodata kuni aktsia hind praeguseil
$20.00unelt tõuseb $23.00'ni.
Ma ei näe mingit võimalust, et pensionärid,
ükskõik millise investeeringu
juures sellist kasu võiksid saavutada.
Kõikidest ^eelpool mainitud aktsiatest
on mulle kõige armsamaks saanud
Noranda. Mul on üks ajalehelõi-
(ge aastates*, kus Noranda aktsia
maksis veel kolm centi. Peale selle
on ta tõusnud ja lugemata kordi tükeldatud,
andes kord ühe osa asemele
kaks ja kahe asemele kolm. Mina
ostsin , neid juunis 1977 hinnaga
$27.00. Selle aasta septembris nad
jälle lõhenešid andes ühe osa asemele
kolm. Nüüd ön see 1/3 ca. $30.00.
Noranda tõusul ei ole ette näha lõppu.
Näib, et Norandal on tark ja tasakaalukas
juhtkond.
Lõpuks tahaksin veel mainida, et
põhilisi aktsiaid tuleb osta ikka madalseisult
ja nende hind tuleb ostjal
endal määrata. Ajalehe kaudu ei ole
võimalik seda kiire iseloomuga informatsiooni
edasi anda. Kuidas kujundada
börsil süsteem, mis investeerija
vabastab tema tülikast ja
närvilisest tööst, sellest järgmine
kord.
• • A.T.
kes näisid samuti nautivat sündmust,.
Eestlaste arv Lõuna-FJoridas suureneb.
Boca Ratonis ehitatakse eestlaste
poolt ümber korterimaja 12
korteriga köndomiiniumiks. Asukoht
on umbes üks miil ookeanist. Kuuldavasti
on juba suurem osa korteritest
müüdud Kanada eestlastele.
Ave., ToroiBto, Ontario M4K
on jõud
I0:00~3-(M) (e&masp.—reedeni)
õhtul 5:30-8:00 (esmap. ja neljap.)
Südaöö tunnil, pärast Seedriõru ju-'
' hatuseliikme H, Toomsalu temtavat
sõnavõttu, võeti uus aasta vastu Eesti
hümni laulmisega, millele järgnes
vahuveini klaaside tõstmine vastsündinu
tervitamiseks, ning vastastiku-.
ne õnnesoovimine ja ohupallide ,,sa-du"
lae'alt.. Lisaatraktsiooninä oli
korraldatud õnnevalamine ja paris
ehtsa tinaga, millist võimalust ka
paljud peolised kasutasid, tehes seejuures
annetuse; Seedriõru heaks, saladusse.
Mõnele nooremale peolisele oli see Tantsumuusika^eest hoolitses alati
esimeseks tutvumiseks selle vana ja populaarne ja juba peaaegu Seedri-meil
kodumaal väga populaarsena oru „omainimeseBa" tunduv G. Iltari
oru ringkonnast, kellel on südamel
selle koha lea käekäik. Muidugi ra-
'kendati ka /ende daamide abikaasad
as j ale abiks, Suurem töökoormus
lasus järgmiste daamide õlgadel: pr.
Jõgi, pr. Kaljaste, pr, Tammer, pr.
Nigul ja pr; Toomsalu, kusjuures
„peamootoriks" oli pr. Allismaa,
kelle, hoole all valmisid kõik maitsvad
toidud ja kellele oli usaldatud
ka üldine koordineerimine. Pr. Toomsalu
andis oma osa saali 'kaunistamine
näpi. Muidugi oli sea'1 veel teisigi
kaasaaitajaid, kuid nende nimed jäid
esinenud uueaasta 'kombeea. kapell.
Informatsiooni saab pangast lahtioleku
Kõik uiied- laenud ön laeš^uvõtja surma
$30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse
$10,000^ ulatuses vastavalt Madlustus® tingim
ae
Mndlustatud ktMii
Valige, ostke oma kodus
pliidid, pesumasinad, ajad J.t. elektrimasihad garantiiga „Goods
Satisfactory or Money Refunded"..^ Müük ]a teilimiste täitnitoš *
ilina Ontario SaJes Taxlta.
Eestlaste jCesknou^kogu Kanadas
tus ja Sihtasutus ,Eesli Päevad
Kanadas juhatus tulid kokku 7. jaanuaril
Toronto Eesti Majja, et alustada
konkreetsemate sammudega
Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamise
eeltöödega.-
Ülemaailmselt Eesti Kesknõukogu
juhatuselt saabunud, T,^kirja ' ajusel
könsläteeriti, et Ästfään on loobunud
nende päevade korraldamisestl
Samas, kirjas tehakse ühtlasi ettepanek,
et Kanada võtaks järgmiste
Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamise
enda hooleks..
Möödunud kevadel Kanadas pee-
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi-n^
eeste Seltsi korrahne aasta peakoosolek
toimub pühapäeval, 1. veeb.
1981. a. algusega kell 12 p. Toronto
Eesti Maja väikses saalis, 958 Broäd-view""
Ave. Toronto.
. Kõikidele seltsiliikmetele.saadetakse
Välja koosoleku kutsed ühes 1980.
a. majandus aruannetega. Juhul kui
kellegile liikmele mingil põhjusel
küosolekukutse ei saabunud, palutakse
käesolev teadaanne võtta kutsena.
;
• JUHATUS.
Koosolek otsustas kutsuda kokku
ülemaalise eesti organisatsioonide^ja
koguduste esindajate koosoleku laupäeval,
7. märtsil, Torontos. Selle
Rei$»|
iõuna-Aafrikasi
Mõnele meist meeldivad inimesed,
enamusele meeldivad loomad. Loomadele
harilikult inimesed ei meeldi.
Erandiks näib olevat looma-linnu-riik
Galapagose (äraseletatult — kilpkonna)
^ saartel, vähemalt need, kes
ellu jäid esimeste saagiahnete kahejalgsete
avastusest pooltuhat aastat
tagasi. Galapagos asub Vaikses Ookeanis,
ekvaatoril, umbes kolmsada
miili Lõuna-Ameerika rannast.
Liina Liivamägi oskab hästi käsitada'
fotokaamerat ja bioloogia magistrina
ta teab mida vaadata ja näha.
Ta on 1964. a. peale teinud läbi
huvitava ja mitmekesise karjääri ja
läbi käinud veel hüvitavamaid maid.
Ta töö algas keskkooli loodusloo
õpetajana, sai magistri kraadi bio-iüogias
Toronto ülikoolist 1970. a., ja
on selle järele õpetanud loodusteadusi
Scarborough College'is, Neuc;ha-teris
(Shveitsis), Münchenis, Montrealis
ja nüüd York Ülikoolis. Peale
elamise ja reisimise Euroopas on ta
pikemaid reise teinud Nõukogude
Kesk-Aasiasse, Jaapanisse, Hiinamaale,
Põhja-Aafrikasse ja Kesk-Itta
ja äsja Lõuna-Ameerikasse.
Sellest vnmasest reisist, Andide
mägestikurahvast ja Galapagose loomariigist
mag> Liina Liivamägi näitab
vaiguspilte ja seletab kolmapäeval,
21. jaanuarü kell 7.30 õhtul Tartu
Instituudis. Loengule järgneb hubane
jutlemine ja kohv, nagu tavaliselt,
ja nagu ikka Tartu Instituudi
loengutele, kõik on kutsutud.
Vahistamistest
iestis
• I I les
SYDNEY (M.E.) - Siinne jajaleht
„The Sydney Morning Herald", mis
seni paistis silma omä tagasihoidlikkusega
N, Liidu arvustamises, toob
üllatavalt ära Poola rahvusgrupi juhi
Ryszard Treisteri pildi ja nõude,
et Austraalia valitsus saavutaks kindla
aktsiooni Poolas elavate naiste ja
laste Austraaliia tulekuks, kelle mehed
on pagenud Pcolast. Nii on hiljuti
jõudnud ^Austraalia 2000 Poola
'jiagulast, sest olukord oli ähvardav,
foola ametasutused aga keelduvad
passide andmisest nii naistele kui ka
lastele.
Poola esindajad, kes võtavad osa
Madriidi konverentsist väidavad, et
peetakse kinni Helsingi < kokkuleppest
inimõiguste asjus. Kuid seda ei
tehta, sest ei saa Poolast lahkuda,
ning perekonnad on lahus valitsuse
valede ja viivituste tõttu.
Sama ajaleht teatab esmakordselt,
et KGB on puhastamas Eesü dissidente.
Nii mainitakse hiljutisi arreteerimisi
Tallinnas ja Tartus. Viimases
arreteeriti arhitekt Viktor Niitsoo,
keda süüdistatakse Nõukogude
.vastase agitatsiooni pärast.
,,Herald" kui Austraalia suurim
kuulutuste ajaleht pidas seni hoiakut,
et raha põgeneb sealt kus võetakse
kommunismi või ka sotsialsmi
kritiseerivad seisukohad. Nähtavasti
on siin tekkimas uued seisukohad . ..
OLI-ON
koosoleku ülesandeks oleks nende
tud eesti organisatsioonide konve- päevade asukoha, määramine, koos
rentsll võeti vastu resolutsioon, et päevade lähemaaja kinnitamisega ja
•
Ostke otse tööstusest suletekid,
sulgvoodid, — padjad ja voodipesu.
^ Parandamine ja ümber-»
tegemine. •
'konverents leiab otstarbekohaseks
kutsuda ÜEP Kanadasse aastal 1984,
kui selleks tungivat soovi ei avalda
mõni teine asukoha maa, kus ÜEP
veel toimunud ei ole. ,
Eelmainitud alustel koosolek leidis,
et see ülesanne on nüüd lange
juhatuse ehk peakomitee valimisega.
Siinjuures asuti ühtlasi seisukohale,
et nende päevade organisatsioon võtaks
endale legaalse alusena tagapõhjaks
sihtasutuse kodukorra, mis
on õieti selliseks ülesandeks loodud
ja inkorporeeritima omab juba ju-
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
Insulation PrograriiT* alusel — C.H.I.P.
9 . ;•
nudKanadale ja on aeg asuda nende riidilise isiku õigused,
päevade ettevalmistamistööle. ,, Asjalik ja mitmesugustele ideede-
Mõle^a organisatsiooni juhatused - je tolerantne koWlek kestis 2V2.
olid juba varem tulnud seisukohale, mdi, mida juhatasid mõlema orga-
'et neljandad Ülemaailmsed. Eesti nisatsiooni.esimehed Laas Leivat ja
Päevad tuleks korraldamisele 1984. Tõnu Tõsine. Protokollis sihtasutuse
aasta§^vel. .> ' sekretär Ermi Soomet.
INSULATION ^.y.
AWP COMPANY LtMtTCD
Asjatundlik isoleerimto©
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatorid.
EshidajaToromtos: ENN LIGE, tel. 425-0839
Sinn 194?
4544. Duffenn Sl.p Unit 25,. Dowosview (16uiiap.ool Finch'!)
i:(co!lect)
ffBl^w^!y|[^wlli^!l^wy |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-15-04
