Meie Elu = Our life, January 15, 1981

              • . / •
,^ele Elu" nr. 2 (W3) 1981
OB
PuMishedby Estonian Publishing Go/T^^^
niancMouse, 9^8 Broädyiew Ave., Toronto, Ont.
^ M4K2R6 4-
Toimetajad: H; Rebaneia S. Veidenbaura; toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Ör., New Milford, N.J.,
ÜSA. Td. (201) 262-0773.
„M.EIE ELU':' väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut! A.Weilen algatusel 1950.^^^^^
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas,
Ave., Tomntö, Önt. M4K 2R6 Ganadä — Tel.:.466-095K .; ,
Tellimiste ja kuuluti^ste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 H.
-5 p l , esmasp. ja neljap. kl; 9^^h kl. 9 hA p.l.
,,MEJE ELU'' tellimishinnad: Kanadas-- r $30,00, 6 L
.00, 3 k.|lL00; USA-sse — 1 a. ^32.00, 6 k: 117.00, 31.
.50; Ulemeremaadessei 1 a. |36.00, 6 £'J18.00, 3 k.
112.00. Kiripostilisa kanadas: ! a.|14.50, 6:k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa ÜSA-sse: la. $16.50, 6 k, |8.25.
postilisa ülemeremaadesse: 1 a. $32.75, 6 k;
Üksiknumber—.55^.
ON ASENDAMAS
ÄfganistaBl pidur.
Kuulutushinnad: r toll ühel veerul: esi
tis 53.75. kuulutuste küljel $3.50.
ml teoma
m
anu mm
tiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiweiiiüniiiiiii»iHt»
Pärast Moskva Invasiooni Afganis­tanis,
pärast 55 nõukogude diviis!
koondamist Poola piirlk, pärast nõu­kogude
Jnfiltreerimisi Aafrikas, pä­rast
Moskva Olümpiaadi boikotti
muu tsiviliseeritud niaailina poolt,
ekspordib Kanada ikka veel teravil­ja
Nõukogude Liitu oma kaubanduse
mmel. Meie ei ole kuulnud, et valit-sus
oleks üles ütelnud Kanada sõp­ruslepingu
Moskvale, millega peami-nister
Trudeau otsis poliitilist tasa­kaalu
üle Põhjanaba meie lõuna-naäbri
mõjuvõimu vastu.
Kuid 20. jaanuarist on USA presi­dendiks
Ronald Reagan, kes kavat­seb
tihedamaid kokkusaamisi Kana­da
peaministriga, ükskõik kes see ka
. on. Neil kokkusaamistel peab para­tamatult
kerkima esirinda Kanada
osavõtt üldises kaitsesüsteemis, mil­le
hulka kuulub ka Põhja-Ämeerika
manner. Sest Kanada terrltporium,
suurem kui U9}A ala, on lahtine maa
igale agressorile Kanada praeguse
kaitsevõime juuras, kus üks sõdur eS
iiäe teist. Sest oma 24 miljoni elani­kuga
ja alla 100.000 sõjaväega Kana­da
ei ole võimeline oma territooriumi
kaitsma. Agressor saab tulla ainult
põhjast. Kaitsevõsmalüs on ainult
: lõunas.-/ . . / :
- Meil ei ole ükskõik, mida mõtleb
valitsus Ottawas. Kanada põhiseadu­se
muutmine ja õlilepingü4 läänes
on teisejärgulised võrreldes Kanada
endakaitse tahtegaj. Need on pigeml-ni
praeguses olukorras Kaniadat lõ­hestavad,
kui ühendavad, Neid võib
teostada siis, kui meeled on rlaljune-nud
ja arusaamad kujundatud. Meie
ei arva, et Kanada ühtsuse küsimus
ei tasugi anitamist, ;,kui meie seda
ei vääri". Meie arvame, et Kanada
ühtsus on imperatiiv, mitte ainult
meile —• kodanikele, vaid ka keskva­litsusele;
:
Vanem kui Kanada konstitutsiooni
küsimus on Kanada endatügevus. Nü
oma territooriumi kaitsel, kui ka NA-TO
kaitsesüsteemis, Kanada enda
territooriumi kaitse oleneb vähem
meist endist, kui USA paratamatust
vajadusest Fõhja-Ameerika mandrit
kaitsta. Kuid selleks peavad olema
vastastikused poliitilised arusaamad
Ja mitte tasakaal üle Põhjanaba.
Kui Reagan Valges Majas tahab
anda maailmale endakindlust ÜSA
seisukohtade jabi, siis peavad ka
need küsimused päevakorrale! tule­ma.
Kuid Kanada kaitsejõudude
taasvarustamine ja moderniseerimi­ne
on veninud nüiid mitu aastat. Ka­nada
vajab uusi lennukeid, kaitselae-vu,
soomusmasinaid ja jalaväe va­rustust.
Selleks projekteeritud 2®
miljonit dollarit, võib paisuda mitm<g-kordseks
iga uue venitatud aastagi^
NATO liidus kanada on üks tõrksa­maid
oma kohustuste täitmisel suu­rendades
neid ainult i,8% oma riigi-kulutustest
võrdluses USA 5% ja
3—4 protsendiga võrdluses teiste NA­TO
olulisemate maadega. NATO 1979.
a. statistika näitab, et Kanada kulu­tab
ainult 157 dollarit (U.S.) elaniku
kohta, mis on madalam kõikidest
teistest NATO maadest.
Kuid oleks ülekohtune süüdistada
Kanadat ainult nende võrdluste alu­sel.
Kui Kanada piirijoon on suurem
kui ÜSA-I, ja kui Kanada piirid pea­vad
kaitsma ka kogu Põhja-Ameeri-ka
mandrit, siis oleks loomulik, et
USA oma ligemale 300 miljoni inüne-sega
peab andma kaugelt suurema
osa selle mandri kaitsest; Ka see kü­simus
peaks kerkima, ;kui Tnideau Ja
Reagan oma kokkusaamisi teosta­vad.
Sest kuigi Kanada tahab olla
iseseisev poliitiliselt ja majandusli­kult,
on tal ometi võimata olla ise»
seisev kaitseiiselt.
Seepärast huvitavadki mejd mit»
med küsimused. Kuhu on ametliku
Kanada sihnad pöördunud hüüd,
kus Nõukogude Liidu agressioon on
käegakatsutav? Kas-peame endiselt
ootama tasakaalu põhjast üle Põhja­naba
või oleme õppinud tundma ter­ve
Põhja-Ameerika mandri parata­matut
ühtekuuluvust poliitiUselt ja
sõjaliselt. Ning kunas asub valitsus
lepingute sõlmhnisele onia kaitseva-rustuse
uuendamiseks ja täiendami­seks,
et öUä välmis siis, kui olukor­rad
kutsuvad. Moodsa tehnoloogia
ajastul, kus hnerelvad on \mängus,
meil ei ole usku vananenud Vo-BöoV
desse ja üksikusse laevaüksusse, mi­da
oleme pildilt näinud. Meie teame,
et Kanada sõdiir ja Juht on esma­klassiline,
kuid ülirelva vastu ei aita
ükski klass. '
Meed tõsised küsimused on esita­tud
sellepärast, et hindame Kanadat
kui ühte esmaklassilist niaad. Aga ka
sellepärast, et Ä i e ei taha olla Ka-nada
sõjapõgenikud, šlis kui olukor^
unustus® tõttu sunnivad.,
mm
lavastusprotsess Pekingis, kus süüpingis olid mõni aasta tagasi
surnud Hiina kommunismi ebajumala ^^M Tse-tungi lesk Jiang
Qing, tema kolm abilist ja nende mõttekaaslasi, kokku 10 Mao või-mukorra
ajal Juhtivat kommunisti, kes olid 1966—1976 nn. Hiina
kultuurrevolutsiponi teostajad, kus kümned tuhanded juhtivad
hiinlased metsikul viisil avalikult mõrvati. Koolid suleti ning va­litsusvõimude
poolt tahtlikult sooritati selliseid segadusi, et nüüd
avalikult kirjutatakse ja kõneldakse, et Hiina kaotas oma arengus
mitte ainult kümme vaid kolmkümmend aastat. Selle tulemuseks
oli praeguse peaministri Hua Guo-feng! lahkumine ja asendamine
üue mehe-Hu ¥aobangiga.,
Koiiseifvatism on mõiste üHiskpnd»
likust korrast, mis põhjeneb eraette-võtlikkusel,
väljakujunenud arusaa­mistel,
traditsioonidel ja ühiskond­likul
korral. Ta hoidub Järskudest
või revolutsioonilistest muudatustest
ühiskondlikus elus, sest Inimene oma
loomult on tavadest kinnipidav.
Möödunud aastakümnetel seda ühis­kondlik^
korda varjutas, ning asen­das
sotsiälistlrk õpetus heaoluriigist.
Venemaal teostati se^ revolutsiooni­lises
korras. Varad ja tööstused tun­nistati
rahva omaks. Neid ha'kkas va­litsema
riik oma valitsuse kaudu
ning jagama rahvale tööd ja leiba.
Eraettevõtlikkus li'kvide^eriti. Tule­museks
oli riigi "bürokraatia suure^
nemine, minimaalne edasiminek ma-jandüsli'kul,
tööstuslikul ja kauban­duslikul
alal.. Toodang selle juures
ei suutnud sammu pidada^ rahvaarvu
suurenemisega ja valitsus ei ole suu­teline
täitma, rahvale antud lubadu­si..
Seda paremini illustreerib olu­kord
kommunistlikus Poolas.
Ka teistel maadel, kus on püütud
kujundada sotsialistliku heaolu kor­da
vähemas mõõtkavas, tulemused
on samad. Rahvas eelistab tagasimi-Äri
lahtiüleku ajad; esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom -
Laupäeval kl. 9 hom.--kl. 5 p i KESKNÄDAULTEL
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel
kl. 5 p.l,
^pncesvalles Ave., Toronto, Ontario
Hiina sisemisi sündmusi bn varju­tanud
tihe saladuse kate juba aasta­kümneid.
Niikaua, kui mälestused
eesti vanematel inimestel ulatavad
tagasi selle sajandi algusse ja vare­matesse
aastatesse, on Hiinamaa ol­nud
ägedate võitluste keerises. Mee­nutame,
ei oma-a^gse maailmavallu-taja
Chingis-Khani ja Venemaa oma­aegsete
okupeerijate tatarlaste sõja­käigud
said alguse Hiinast. Kuulus
Hiina müür ehitati aastasadasid ta­gasi
kaitseks tatarlaste, mongolite jt.
Venemaa agressiivsete röövrahvaste
vastu.
Esimese ja Teise maailmasõja va­he
aegadel käisid Hiinas verised si-sevõitlused.
Esimese maailmasõja ai-gades
oli rahvuslik Hiina Chiang Kai- \
sheki juhtimisel üks lääneliitlaste
viiest suurest võitluses Hitleri ja
tema liitlaste ning Jaapani vastu. Ju­ba
enne sõja võidukat lõppu lääne-.
liitlastele, lubas president F. D. Roo-sevelt
Jaltas J. Stälinile tänutäheks
Hitleri võitmise eest, et Hiina peab
minema - Venemaall toetatud Mao
Tse-tungi kommtinismi' alla. Chiang
Kai-shek oli sunnitud taganema For-moosa
saarele; Pärast sõda oli Hiina
Moskva kõige suurem ja võimsam
satelliit, kus vene tehnikud ja,inst­ruktorid
aitasid üles ehitada J. Sta-lini
stiilis julma ja halastamata
kommunismi. ,
VENEMAA OM VAENLANE
Kuid venelased olid kalkuleerinud
valesti. Venemaa oli Hiina rahva üks
suuremaid vaenlasi, sest vene tsaarid
anastasid .Hiinalt Jaapani mere ja
Vaikse Ookeani äärsed väärtuslikud
maa-alad ja ehitasid sinna Vladivos­toki
linna ja kindluse. Venelaste,
mongolite ja t,eiste Siberi metsikute
suguharude vastu ehitati kuulus Hii­na
müür. Hiinlased on suured rah­vuslased,
suuremad patriootid, kui
venelased ja nad ei talunud kaua
moskvalaste ülemvalitsust, keda hiin­laste
poolt pe.etialaväärtusliikuHs pet­likuks
rahvaks.; l
Kui J. Stalini surma järele N. Lii­dus
Hrustshevi ajal hakkasid pulv
kuma ajutiselt pehmemad tuuled ja
Hrustshev süüdistas- J. Stäiinit küm­nete
miljonite venelaste jä teiste rah­vaste
mõrvas, siis Mao Hiina ja N.
Lj idu vahekorrad läksid halvaks
Mao-Hlinäs harrastati metsikut .L
Stalini kommunismi ja süüdistati
Venemaad kommunismi i-eeimises.
Mõlemad rahvad pidasid end maail­ma
kommunismi juhiks ja laienda­sid
oma kümmunismi nii Aasias kui
Äafriikas. Mao viimastel eluaastatel,
•kui ta oli raskesti haige, haarasid
võimu tema naitlejatarist naine Jiang
Qing koos üheksa mõttekaaslasega.
Lavastati nn. kulluurrevolutsioon,
mis seisis selles, et senised koolid ja
ülikoolid suleti. Õpilased ja teised ag­ressiivsed
elemendid tungisid maale^
mõn^ati juhtivaid inimesi igal alal!
Propageeriti, et Mao on loonud õpe­tuse,
mille järele toimub alaline sise-võitlus-
kultuur revolutsioon.
Pärast Mao surma haikkasid Mao
lese Jiang Qing'i pooldajad kaotama
poolehoidu, mis lõppes sellega, et
nende poolt väijapuhastatud võimu­mees
DegXiaoping tuli oma poolda­jatega
'võimule. Mao lesk. ja kolm te­ma
kaaslast nn. nelja gäng- vangis­tati.
Neid süüdistati nüüd suurel la-vastusprotšessil
kümnete tuhandete
inimeste mõrvamises ja miljonite
saatmises vangilaagrisse. Mao lesk
pidas ennast kohtus väljakutsuvalt
ülal ja.teda lohistati mitu korda 'koh­tusaalist
välja. . >
MAO KOMMUNISM MUUTMISEL,
Praegused Hiina võimumehed taot­levad
senise Mao kommunismi muut­mist,
kusjuures, piiratud kujul on
lubatud eraomand ja isegi eraviisili­ne
põllupidamine. Vabrikutes ja et-t-
evõtetes on kõrvaldatud, kultuur-revolutsiooni
aegsed löÖjuhatajad ja
direktorid, kes omasid ainult polii­tilise
hariduse, 'kuid kel puudusid
tehnilised teadmised. Ülikoolid ja
koolid õn avatud ming hiinlastele õpe­tatakse
jälle tehnilisi ja muid tead­misi.
Uued võimumehed, kuigi ran­gelt
kommunistlikud ja totaalse või­mu
esindajad taotlevad paremaid va­hekordi
USA ja teiste mittekommu-nistlikkude
riikidega, et saada välis­laenusid
ja uuemat tehnikat. Et viia
tööstustes läbi moderniseerimist, et
Õpetada pärast kultuur-revolutsiooni
uusi tehnikuid ning sellega paranda-
.da elanikkude olukorda. Oh neid, kes
seletavad, et hiinlane on oma ldo°
mult vastand venelastele, kes on kar-jainstinktiga
rahvas ja pooldab ühis­vara.
Venelastel'olid ühispõliud hin­gemaad
juba tsaari ajaK Hnrilane
austab eravarandust. ja peab suure '
au sees^oma vane,maid. Selle tõttu
Moskva ja J. Sjtalini kommunism
võibolla hiinlastele ei istu. On neid,
kes väidavad; et Hiina areng võib
viia välja uuele süsteemile, mis on
vastuolus Moskva kommunistliku
süsteemiga. Hiina taotleb võita ta­gasi
oma maa-alasid, mis tsaarid
okupeerisid ja Jaapani mereäärseid
Vaikse ookeani kaldaid.
Kui Stalin suri, siis Hrustshev tuli
välja süiidistustega J. Stalini ja tema
kaaslaste vastu, -mis olid sarnased .
praeguste süüdistustega lO-ne Hiina
kultuur-revolutsiooni tegija vastu.
Hrustshev kõrvaldati ja Stalinism
elab Venemaal edasi.
Küs-imuses seisab, mis juhtub Hii­nas,
kui Mao kommunism, hävib, või
suudavad tema pooldajad veel tulla
võimule tagasi.
Praeguste Hiina sisevõitluste tule­mused
peavad näitama seda, et kas
N. Liidu stiilis kommunism on pike­mas
perspektiivis Hiina rahvale vas­tuvõetav.
Või kujuneb selle asemele
hoopis uut stiili Hiina totalitaarne
võimukord, mis erineb Moskva kom-
.munismist. Rui see peaks Hiinas
sündima, siis on see suureks tagasi-jüögiks
kogu maailma kommunismi-je.
Kuid on kõige suuremaks tagasi-jöögiks
Moskvale ja N. Liidu kom-
'munismile. • ' • .
nekut konservatiivse ühiskondliku
korra juurde, kus inimese väärtust
hakata'k&e hiiidama tema töökuse ja
ettevõtlikkuse alusel. Tulemused on
selgesti nähtavad viimaste üldvali­miste
kaudu. Inglismaal võitsid kon­servatiivid
ja Margaret Thatcher:
moodustas konservatiivse või parem­poolse
vaUtSuse. ÜSA presidendivalir
mistel sai suure võidu Ronald Rea­gan,
kes on liberalismi' vastane ega
poolda sotsialistlikku riigikorda. Ja-maikas
hääletati maha sotsialistlik
MichaelManley valitsus, ja Toron­tos
teostus sania linnapea valimis-teK
Sotsialistlik: John SewelL kuku­tati
ja asemele tuli parempoolne Art
Eggleton. '
Mida rahvad soovivad, on ühis­kondlik
ja riiklik -kord, kus valitsuse
bürokraatia oleks väiksem, maksud
madalamad, eraettevõtlikkus vabam
ja töötaval kesklassil poleiks tarvis
kanda koormust teistele, heaolu ta­suta
kindlustamiseks. Kanadas uus-konservatismi
pooldajaks on majan­dusteadlane
Dian Choen. Ta ennus­tab,
et järgmine Kanada valitsus
saab olema konservatiivne. Selleks
teeb tugevalt ettevalmistusi rahvus-lik
'kodani'ke koalitsioon (National
Citizens Coalition). Barbara Amiel,
Maclean aja'kirjä kaastööline loeb
oma kohuseks Kanada päästmist sot­sialismist.
Ta kardab, et lühikese aja-ga
pole võimalik päästa Kanada rah­vast
vaimsest ja moraalsest pankro­tist,
kuhu sotsialism tema on viinud.
Ta arvates kulub enne 30 aastat, kui
hakatakse uuesti hindama inimese
väärtust tema töö ja võimete koha­selt.
-Michael Watker, Fraser Instituudi
direktor Vancouveris on arvamisel,
et uuskonservätismilt? tee avamiseks
Kanadas jpole tarvis muud kui valit­suse
poolt raha trükkimise lõpeta­mist,
maksukoorma vähendamist ja
era ettevõtete tegevusse segamise lõ­petamist.
John Bulloch, kes on Kana­da
eraettevõtete föderatsiooni] presi­dent,
nõuab, et föderaalvalitsus muu­daks
senised maksu-, energia- ja kau-banduse
määrusid, mis ta on kehtes­tanud
viimastel aästateL
ÜLIÕPILASED EELISTAVA©
TÕNIST TÖÖD?
Toronto Ülikooli prof. Mark Frei-man,
kes on jälginud üliõpilaste
meelsust, leiab, et üliõpüased on hu­vitatud
uuskonservatismist ja soovi­vad
teada kuidas see võiks i mõjus­tada
nende elu ülikoolis ja hiljem
töökohtade leidmisel. Nad on arva­misel,
et praegune kord ülikoolis või­maldab
üliõpilastele liigset logele­mist
ja valitsus poputab kriminaale,
pätte ja homoseksuaale. Neile meel­diks
rohkem, kui ülikoolides tehtaks
tõsisemalt tööd.
Kanada on ainuken^ riik, kus vii­mastel
valimistel konservatiivid jäid
vähemusse. VaUt&us siin on läinud
liiga kaugele oma sotsiaalsete refor­midega,
halvanud rahva töökuse ja
viinud alla moraali. Kõige selle juh­timine
õigetele radadele võtab aega,
USA-s vähemalt 55 miljonit ameerik­last
on kindlasti uuskonservatismi
poolt ja nende arv kasvab. Kanada
on Inga lähedal USA-le, et jätkata
sotsialistlikku korda ja minna süga­vamatesse
majanduslikesse problee­midesse.
LUGEJA KIRJUTAB
,iMcte Elu" avaldab meelmü
oma lugejate mõtteavaldusi ka
neiimis ci tihtu ajalehe seisukoh-tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aad-ress. Toimetud jötab cndolc õu
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning ntittesohivme
fcorro! jätta avaWamatG.
iureliku Suugo
0* •• •
Meie Elu (nr. 49/82:2) kirjasaatja
nimega ,yKa Mureliku Suuga" kur­dab
õigusega Marie Underi mälestus-õhtu
viibimist, ja Tartu Instituui bn
meelitatud, et teda ka ikesksete or­ganisatsioonide
hulka ioetakse. Aga
linstituudile' ei saaks kuidagi omista­da
klubilist hoiakut mis väljendub
lauses et teatud organisatsioonid,
nende seas Instituut „VÕiksid vaba­neda
oma Xlubilisest ning 'kitsast iso-ieeritusest
ja, teha rohkem r ahva
seas."
Tartu Instituudil pole liikmeid,
ega liikmemaksu; T.L loengud on
kõik olnud avalikud, avalikult lehes
'kuulutatud. Loengutele pole piletit
ega hindaT Vabatahtliku annetuse
võimalus on küll olemas, tänuga vas­tu
võetud, kuid mitte-annetamise
võimalus on olemas, ja seda kasuta­takse
ka. '
Miks eestluse
elujõud vaibub?
Uueaasta jumalateenistusel, 1. jaan.
Peetri koguduse õpet. praost Oskar
Puhm teatas lühikokkuvõttes, möö­dunud
aasta kohta, et 1980. a. Peetri
•koguduses sündis 20 last, laulatati
22 paari, leeritati 32 noort ja maeti
40 koguduse liiget. Lahkunute seas
olid ülekaalus mehed.
Vähene sündide arv näitab eestlu­se
elujõu vaibumist.. Miks vaibub
eestluse elujõud? Selleks ei tohiks
olla majaijiduslikud ja sotsiaalsed
olukorrad, sest eestlased on saavu­tanud
suhteliselt kõrge majandusli-
'ku taseme, võrreldes kohalike põhi-elanikega
või teistesse etnilistesse
rahvusgruppidesse kuuluvate uuska-nadalastega.
Kas meie noored on
£nd ülekurnanud abielule eelnenud
aastatel või kultiveerivad egoistlikku
elulaadi sellisel määral, et neil ei jää
üle võimalusi laste kasvatamiseks.
Mõteldes rahva tulevi^kule tuleks ar­vestada
seda, et elujõudu kannavad
edasi tugevad perekonnad, mitte las­teta
abielupaarid.
5000 Sheppardj^ve. E., :
CheVette Malibu Corvette
Camaro; Monte Gario Omega
Citation Caprice Cutlass "
Monza^^^^ J^^ Oldsmöbile
Ave. Toronto, Ont. M6R IVS
Ont. MIS 4L9
Delta Eighty Elght '
TcH^hado •
Ghevy Trucks and Vans
•
KERETööD ® VÄRVIMINE KUUMEM--
©TÜNE-UPS-® ÄRAVEDU.
SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE.
Flltsos Bros. & Ässoclate
Mida „rahva seas tegemise"
mõeldakse pole sugugi selge. Kas se­da,
et loengud tuleks pidada Eesti'
Majas, või Eesti Kodus? Või on mõel­dud
teemade ja esituse taset? Insti­tuudi
loengud peetakse „Tartus" ku­na
see on Instituudi kodu Kui tur
leks üüri maksta, siis vabatahtlikust
andetuses tihti selleks ei jätkuks.
Kuulutused tasub juba mõnda aega
üks sõbralik tööstus, mille eest. tä­nu!
Loengud, nagu muu hariduski
nõuab juurdemaksu kas rahas või ta-suta
töös. '
Instituudi sihid on ^ põhikirja jä­rele
— akadeemilist laadi. See eel­dab
teatud taset ja teatud teemade
valikut. Kõrvalekaldumisi juhtub
kaš kogemata või meelega, kuid need
peavad siiski erandiks jääma. Igal
juhulon aga välditud, et ülikooli ha­ridus
peaks olema vajalik loengu­test
arusaamiseks või neist osavõ­tuks.
Näiteks äsjase Tartu Ülikooli
aastapäeva tähistamisel oli kõnele­jaks
niisugune välismaise tAannustu-sega
(kolme ^ välismaise akadeeniia
liige) mees kui Arthur Võõbus —
kuid kas keegi eesti keelt oskaja
võis kurta? Egas ometi üks kord aas­tas
lauldavat gaudeamu&t saa „klubi-lise
isoleeritusena" võtta?
Kui juba loengute teemial olla, siis
peamiseks raskuseks siin on eesti-aiinelisel
aial töötavate inimeste väi-
'ke arv Põhja-Ameeiikas üldse ja To­ronto
piirkonnas eriti. Sõiduraha ta­sumise
raskuse tõttu oleneme lek­toritest
kes muuks otstarbeks- siia
sõidavad. Peale temaatilise kohustu­se
arvab Instituut; et uute lektorite
esiletoomisega me ergutame intel-lektuaalset-
vaimset huvi ja tegevust
meie ühiskonnas, ja uuel aastal loo­dame
kuulda mõndagi uutelt nägu­delt
— olgu see reisiga seotud, või
tehnika aladelt.
Muidugi on tõsi, et ühe lektori vii­mine
rahva sekka on lihtsam kui
rohkearvulise kuulajaskonna viimine
ühte. saali. Kuid ikus on see rahvas
koondatud (peale Eesti Kodu)? Kas
saab väita, et Eesti Majja on tõesti
raskem kokku tulla kui „Tartusse"?
Peamine häda näib olevat selles, et
ei loeta lehte, või, et oodatakse suurt
kuulutust iga. nädal. Tartu Instituut
tahab siiski jääda vabatahtliku kuju­de
'kandmise' juurde, ja vabatahtli­kult
loengutele tulemise juurde. Kõik
on kutsutud! Tartus on toole ja koh­vi
teeme nii palju kui vaja! Näeme
kolmapäeval, 21. jaanuaril. Vaadake
kuulutusi! '
E. AR^JA
T.I sekretär
„Meie Elu" nr
am
Teine mad
võitlustes VI
tsiviil elanil
võitlusväljal
• K u i d veelgi
uute miljonil
Saksamaa koi
laste- poliilili?
ja oise araam
inimesed pogc
des, sageli ka.
gedamini pca|
sinud, miks
saksa vormi
• all olid .vcrcii
meie inimeski
miljonilel ve
rainlastcl,, k:1
• mitte arves lal
. sõdurkonnasI
'gasi minema
se, nagu miljl
Need milj(|
,ne dcmokraal
oldi Mõlikog)
ja kus Mo.^k]
genduscd
tele -ja Icpcl
See koik alg;!
Nõukogude
mi l i sõjavani
. liskaudno loij
olus. 1.907. a.
jnaaiiistcga
ventsioo)iiea
sõjavangide
repatricoiim
le päritolu n
K u i d viilij
juriidilised
b r i l i sõjav;
N õ u k o g u de
tuhande me
jonid venela
rainlasod, p;
med, olles
inimesi N(
Transporle
r i d oli \'iig'a
kogude poo
bunuid viid
taha ja hii\
Mosk\'a siis
edasi sõidu
aaslani (äij
tööjõuks, n
LV. J
7'
pre!
, Jaanuari
Washinglo
ametisse \
sioonide k
Valisminis
on'juba va
USA-sse ai
se korpuse
bariigi es
Jaaksoniga
•presidendi
vannu! am|
Tavakõl
' s i l neli n
neist on d
tisse vam
Sugi
Saa
a
Hr.!
Aad
T^l
' Aac
Pai