1981-01-15-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
' MEÜÄFÄEVÄL, a JfÄANUMiL-i
Ž õ ž ^ M i M a III' nl^nHiMM" ••/rfit.r«i«B».«
,,Meie EkVnir. 2 (1613) 1981^
sündinud 14. märtsil
:2104: Kipling Ä^e. tnatmsemajas, Hexdale,
Matus -laupäeval, .17. jaanuaril kell 10
OOTAMATULT LAHKUS HEIE ARMAS
jäädavat linna/^
otsime tulevast.
sündinud 6. oktoobril 1908 Saaremaal
surnud 10, jaanuaril 1981 Boltonis, Ont.
^^^^^^^ M
-•••'^ • : ALLA , . ;
KARW
HALLIKI perekonnaga
[-^y^ ;EMANTA perekonnaga
JAAK abikaasaga
ÕED perekondadega
kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 7.30 õ. Vana-Ändrese kirikus.
Muldasängitamine York kalmistule.
VARISENUD ARMAST
0 ne
MMsioon d ole mitte ainult Kanada
kõige suurem niajaiidusprob-leem,
vald ka mujal murettekitav.
Sealsest olukorrast' kirjutab „E®sti'
Päevalehes
Rootsi inflatsioon on aastatel 1975
•—80 olnud 71 protsenti; Kui kellelgi
oli 1975 pangas 10 000 krooni, siis ,
Rosedaleprogressiiv-konservatii" vastab selle 'summa ostuväärtus
vide partei koosolekul 6. jaan. valiti praegu ainult omaaegsele 5847 kroo-'
saadikuid i)artei •ki)nverent^^^^^ Üks niie.
kandidaatidest, Donald M. Campbell ^ . . ^ n /•
levitas mirimust rahvastiku koossei» ^^""."^^f on seega suure-su
muutumise üle Kanadas viimase ^^^'^ toostusrnk^^^
100 aasta icestel. Ta esitas ka partei jooksu on m^^^
tai^ntsil vastuvõtmisel r ^ s o l u t - r ^ ^^'f^^^^
Äootsis, Prantsusmaal ja Taanis 68%,
ÜSArS 56% ja-^Norras 53%.
OMA ARMAST ASUTAJAT DIREKTORIT lA TRÜSTiro
siooni, et PC partei peaks mitte pooldama
Ontario provintsi muutmist
ametlikult kahekeelseks. Frankofone
ei tulöks eriti soodustada ja värvib
liste sissevoolu Kanadasse tuleks pidurdada.
Oma uurimuses B. M. Campbell tõi
mdamlikem tänu kõigile, kes minu tütre
surma puhul mind ja tema perekonda meie leins^s lohutasid, teda
viimsele teekonnale saatsid St. Jamesi kabeiis Torontos ja lillede asemel
haiglale toetuse^ tegid; Eriline tänu rev. John Morganile, Maya
Anyasele, Franeis McNaughtonile ja EKK esindajale S. Veiden-baumile,
kes. soojade järelhüüetega ja kõigile, kes rohkearvuliselt
tema ära saatmisest osa võtsid.
[ Kaotajaks on väikese kapitali omanikud,
kel pole niipalju raha, et seda
võiks kuhugi kasulikult investeerida
(see omakorda nõuab teadmisi), vaid
kes on säästnud „mustade päevade"
55% olid angloforiid. Käesoleva sajandi
alguses frankofone oli juba
66,3% ja see arv kasvab. Frankofonid
avaldavad Quebecis survet aglofoni-dele
ja selle tagajärjel on viimaste
aastate kestel Quebecist lahkunud
100,000 j anglofoni. Montreali läänepoolses
osas ja PointeClaire piirkonnas,
kus elanikest on 85% veel anglo-fonid,
kohalike omavalitsuste ametnikeks
pn frankofonid. Sama on lugu
Quebeci provintsi ja föderaalvalitsuse
ametkondadega puebeci provintsi
piirides. Anglofone ei ole seal vastavalt
nehde arvule selles piirkonnas.
Ülekanadalises ulatuses frankofo-nide
protsent on jäänud endiseks,
30%, kuid ajiglofonide protsent on
langenud 60%'pealt 45% peale. Ontarios
frankoforiide arv on kasvanud
100,000 pealt 250,000 peale, eHk 150%.
Elanike üldarv samal ajal pn kasva=
nüd25%.
pidevalt. Ühiskond vajab säästmist
investeerimiseks, aga inimesed pole
sellest enam huvitatud., Vana reegel:
säästa penne ja osta siis, ei kehti
enam. Kel võimalik, teeb võlga, investeerib
raha j a tõmbab võlaprot-sendid
maksust maha. [
• • • .1 •
Kinnisvara ostmine on kasulik, aga
selleks on vaja suuremat kapitali.
Tavalisel inime:sel pole muud võimalust,
kuid siiski säästa raha ja panna
STOKHOLM — Eestil Vangistatud.
Vabadusvõitlejate. Abistamiskeskü-sele
saabunud teadete kohaselt va-
Toronto Eesti ]?üssi- ja püstõliklu-bi
j uhatlus teatab, et valitsuse poolt,
saadetud viimasest kirjast võib järeldada,
et hakatakse senisest suuremat
relvade ostmise (muretsemise),
Kuni 1960. aastani värvilisi elanikke
Torontos oli mõni tuhat. Nüüd on
neid pool miljonit, ehk 25% elanike
üldarvust. Nende arvu suurenemisel
praeguses tempos, ang^lofonid võivad
vähemusse jääda Torontos lähema
kahe aastakümne: jopksuL JSelle ärahoidmiseks
anglofonide ühiskonda
tuleb kaitsta, üleujutamise vastu
ja värviliste poolt/
w„.*^4- bastati cE^eos*t-i va« bu a^di usvoulej•a j•a m• im• - hoidm• i,s e / ja lu„b aid- eJ andmxiis e ^k ontrol-
Il teostama. Paljud eestlased soovivad
nagu Kodu-Eestis harjutud ja
siin Veel enese julgestuseks hoida
omal relva, eriti püstoleid. Kuni senini,
on see meie klubi kaudu olnud
Rootsi toit on suhteliselt odav kui
arvestada tööajaga- mis teatud toi-duhulga
ostmiseks kulub -r- ja kui
jätta arvestamata maksud. Ajaleht
„Land" ori teostanud selles suhtes
järjekordse uurimuse.
Toidukorv, nüs osteti kaheksas riigis,
sisaldab järgmist: Inter piima,
kilo võid, juustu, mune, külmutatud
kanapoega, karbonaadi, veiseliha,
tursafileed, leiba, kartuleid, nisujahu,
porgandeid, õunu, kohvi ja suhk-
.TUt.- ',
Et seda osta, peab tööstustööline
töötama Hollandis 4 tundi 2 minutit,
Rootsis 4.47, Lääne-Saksamaal 5.08,
Taanis 5.23, Norras 5.28, Prantsusmaal
5.47, Inglismaal 6.38 ja Soomes
7 tundi 58 minutit. Nii on toit Soomes
peagu kaks korda kallim kui
Hollandis — võrreldes tööajaga.
öiguslane Kalju Mätik peale kuueaastast
vangistust Tallinna keskvanglast.
13. detsembril 1980. Et vältida
yastuvõtjaid-tervita^aid, siis toimus
vabastamine juba kell 6 hommikul.'
Kalju Mätik on sündinud 16. augustil
1.932 Tartus. Lõpetanud; Tallinna
Polütehnilise Instituudi elektriinse-neritia.
Töötahüd insenerina „Eesti
Energias" ja aütomaatik^' kateedri
; assistendina Tallinna Polütehnilises
Instituudis. Arreteeriti 13. detsembril
1974 Tallinnas. Peale arreteerimist
viidi Serbsiki mentäalinstitüudi
Moskvas, kus mitu kuud, kestva
psüühilise tortuuri ja keemiliste preparaatide
abil püüti ta^ vastupanu
murda. Mõisteti 31. oktoobril 1975
okupatsioonivõimu poolt lavastatud
Tallinna protsessis „nõu'kogudevas-tase
agitatsiooni ja propaganda" pär
rast 6-aastaks sunnitööle. Karistuse
põhjuseks oli ÜRO-le saadetud apellis
Eesti rahvale enesemääramise õiguse
ja inimõiguste nõudmine.
Kalju Mätik asus elama oipa ka-suõe
Anna-Lils Korki juurde Nõm-
. mel järgmisel aadressil:' Lehola 27,
: 200,015 Tallinn, E^sti NSV. Kalj
kõige kergem ja ka odavam. T.E.P.P.-
klubis maksab aasta liikmekaart ainult
$25.00 ja pensionäridel ainult
112,50, kuna teistes klubides on see
keskmiselt SIOO.ÜO aastas. Relvaluba
ilma kusakil klubis olemata ei anta.
Arusaamatuste ärahoidmiseks klubi
juhatüfe palub kõiki kellel on
veel 1980. a. liikmekaart välja võtmata,
seda kohe teha ja soovitav on ka
1981. a. liikmekaart välja võtta.
Liikmeks astumise või Inkmekaar-tl
kättesaamise soovist palume teatada
telef. 261-3274 või 261.5200; ,
Mätik oli süümevangina adopteeritud
Amnelsty Internationali poolt.
Eestlaste osas tegutsesid tema heaks
kaks hooldusgruppi USA-s, üks Root-sis(
Lundis)i üks, Kanadas ja ül
ja Saksamaal.
Postiga tellides lisandub saatekulu.
00 00 0
Ave Toronto, Ont., M4K 2R6
SALME ja RICHARD
MARET RAAG
EDUARD TAIMRE
ALFRED KELDER
VESI
OOTAMATULT SUGULAST
JÜRT AUS ja lapsed perekondadega
EERI ja ROOBERT VEERMÄE ja
lapsed perekondadega
VAIKSELT OMA KODUS LAHKUS IGAVESEKS
Eli.KAUÄÄEGNE H E A SÕBER V
Mälestavad leinates •
ALBERT SEPP perekonnaga
KARL ARDAM abikaasaga
RUDOLF LOIKEN abikaasaga
HEIMI ARUKAE
leinavad
ANDERSONID Londonis
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 15, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-01-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810115 |
Description
| Title | 1981-01-15-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ' MEÜÄFÄEVÄL, a JfÄANUMiL-i Ž õ ž ^ M i M a III' nl^nHiMM" ••/rfit.r«i«B».« ,,Meie EkVnir. 2 (1613) 1981^ sündinud 14. märtsil :2104: Kipling Ä^e. tnatmsemajas, Hexdale, Matus -laupäeval, .17. jaanuaril kell 10 OOTAMATULT LAHKUS HEIE ARMAS jäädavat linna/^ otsime tulevast. sündinud 6. oktoobril 1908 Saaremaal surnud 10, jaanuaril 1981 Boltonis, Ont. ^^^^^^^ M -•••'^ • : ALLA , . ; KARW HALLIKI perekonnaga [-^y^ ;EMANTA perekonnaga JAAK abikaasaga ÕED perekondadega kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 7.30 õ. Vana-Ändrese kirikus. Muldasängitamine York kalmistule. VARISENUD ARMAST 0 ne MMsioon d ole mitte ainult Kanada kõige suurem niajaiidusprob-leem, vald ka mujal murettekitav. Sealsest olukorrast' kirjutab „E®sti' Päevalehes Rootsi inflatsioon on aastatel 1975 •—80 olnud 71 protsenti; Kui kellelgi oli 1975 pangas 10 000 krooni, siis , Rosedaleprogressiiv-konservatii" vastab selle 'summa ostuväärtus vide partei koosolekul 6. jaan. valiti praegu ainult omaaegsele 5847 kroo-' saadikuid i)artei •ki)nverent^^^^^ Üks niie. kandidaatidest, Donald M. Campbell ^ . . ^ n /• levitas mirimust rahvastiku koossei» ^^""."^^f on seega suure-su muutumise üle Kanadas viimase ^^^'^ toostusrnk^^^ 100 aasta icestel. Ta esitas ka partei jooksu on m^^^ tai^ntsil vastuvõtmisel r ^ s o l u t - r ^ ^^'f^^^^ Äootsis, Prantsusmaal ja Taanis 68%, ÜSArS 56% ja-^Norras 53%. OMA ARMAST ASUTAJAT DIREKTORIT lA TRÜSTiro siooni, et PC partei peaks mitte pooldama Ontario provintsi muutmist ametlikult kahekeelseks. Frankofone ei tulöks eriti soodustada ja värvib liste sissevoolu Kanadasse tuleks pidurdada. Oma uurimuses B. M. Campbell tõi mdamlikem tänu kõigile, kes minu tütre surma puhul mind ja tema perekonda meie leins^s lohutasid, teda viimsele teekonnale saatsid St. Jamesi kabeiis Torontos ja lillede asemel haiglale toetuse^ tegid; Eriline tänu rev. John Morganile, Maya Anyasele, Franeis McNaughtonile ja EKK esindajale S. Veiden-baumile, kes. soojade järelhüüetega ja kõigile, kes rohkearvuliselt tema ära saatmisest osa võtsid. [ Kaotajaks on väikese kapitali omanikud, kel pole niipalju raha, et seda võiks kuhugi kasulikult investeerida (see omakorda nõuab teadmisi), vaid kes on säästnud „mustade päevade" 55% olid angloforiid. Käesoleva sajandi alguses frankofone oli juba 66,3% ja see arv kasvab. Frankofonid avaldavad Quebecis survet aglofoni-dele ja selle tagajärjel on viimaste aastate kestel Quebecist lahkunud 100,000 j anglofoni. Montreali läänepoolses osas ja PointeClaire piirkonnas, kus elanikest on 85% veel anglo-fonid, kohalike omavalitsuste ametnikeks pn frankofonid. Sama on lugu Quebeci provintsi ja föderaalvalitsuse ametkondadega puebeci provintsi piirides. Anglofone ei ole seal vastavalt nehde arvule selles piirkonnas. Ülekanadalises ulatuses frankofo-nide protsent on jäänud endiseks, 30%, kuid ajiglofonide protsent on langenud 60%'pealt 45% peale. Ontarios frankoforiide arv on kasvanud 100,000 pealt 250,000 peale, eHk 150%. Elanike üldarv samal ajal pn kasva= nüd25%. pidevalt. Ühiskond vajab säästmist investeerimiseks, aga inimesed pole sellest enam huvitatud., Vana reegel: säästa penne ja osta siis, ei kehti enam. Kel võimalik, teeb võlga, investeerib raha j a tõmbab võlaprot-sendid maksust maha. [ • • • .1 • Kinnisvara ostmine on kasulik, aga selleks on vaja suuremat kapitali. Tavalisel inime:sel pole muud võimalust, kuid siiski säästa raha ja panna STOKHOLM — Eestil Vangistatud. Vabadusvõitlejate. Abistamiskeskü-sele saabunud teadete kohaselt va- Toronto Eesti ]?üssi- ja püstõliklu-bi j uhatlus teatab, et valitsuse poolt, saadetud viimasest kirjast võib järeldada, et hakatakse senisest suuremat relvade ostmise (muretsemise), Kuni 1960. aastani värvilisi elanikke Torontos oli mõni tuhat. Nüüd on neid pool miljonit, ehk 25% elanike üldarvust. Nende arvu suurenemisel praeguses tempos, ang^lofonid võivad vähemusse jääda Torontos lähema kahe aastakümne: jopksuL JSelle ärahoidmiseks anglofonide ühiskonda tuleb kaitsta, üleujutamise vastu ja värviliste poolt/ w„.*^4- bastati cE^eos*t-i va« bu a^di usvoulej•a j•a m• im• - hoidm• i,s e / ja lu„b aid- eJ andmxiis e ^k ontrol- Il teostama. Paljud eestlased soovivad nagu Kodu-Eestis harjutud ja siin Veel enese julgestuseks hoida omal relva, eriti püstoleid. Kuni senini, on see meie klubi kaudu olnud Rootsi toit on suhteliselt odav kui arvestada tööajaga- mis teatud toi-duhulga ostmiseks kulub -r- ja kui jätta arvestamata maksud. Ajaleht „Land" ori teostanud selles suhtes järjekordse uurimuse. Toidukorv, nüs osteti kaheksas riigis, sisaldab järgmist: Inter piima, kilo võid, juustu, mune, külmutatud kanapoega, karbonaadi, veiseliha, tursafileed, leiba, kartuleid, nisujahu, porgandeid, õunu, kohvi ja suhk- .TUt.- ', Et seda osta, peab tööstustööline töötama Hollandis 4 tundi 2 minutit, Rootsis 4.47, Lääne-Saksamaal 5.08, Taanis 5.23, Norras 5.28, Prantsusmaal 5.47, Inglismaal 6.38 ja Soomes 7 tundi 58 minutit. Nii on toit Soomes peagu kaks korda kallim kui Hollandis — võrreldes tööajaga. öiguslane Kalju Mätik peale kuueaastast vangistust Tallinna keskvanglast. 13. detsembril 1980. Et vältida yastuvõtjaid-tervita^aid, siis toimus vabastamine juba kell 6 hommikul.' Kalju Mätik on sündinud 16. augustil 1.932 Tartus. Lõpetanud; Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinse-neritia. Töötahüd insenerina „Eesti Energias" ja aütomaatik^' kateedri ; assistendina Tallinna Polütehnilises Instituudis. Arreteeriti 13. detsembril 1974 Tallinnas. Peale arreteerimist viidi Serbsiki mentäalinstitüudi Moskvas, kus mitu kuud, kestva psüühilise tortuuri ja keemiliste preparaatide abil püüti ta^ vastupanu murda. Mõisteti 31. oktoobril 1975 okupatsioonivõimu poolt lavastatud Tallinna protsessis „nõu'kogudevas-tase agitatsiooni ja propaganda" pär rast 6-aastaks sunnitööle. Karistuse põhjuseks oli ÜRO-le saadetud apellis Eesti rahvale enesemääramise õiguse ja inimõiguste nõudmine. Kalju Mätik asus elama oipa ka-suõe Anna-Lils Korki juurde Nõm- . mel järgmisel aadressil:' Lehola 27, : 200,015 Tallinn, E^sti NSV. Kalj kõige kergem ja ka odavam. T.E.P.P.- klubis maksab aasta liikmekaart ainult $25.00 ja pensionäridel ainult 112,50, kuna teistes klubides on see keskmiselt SIOO.ÜO aastas. Relvaluba ilma kusakil klubis olemata ei anta. Arusaamatuste ärahoidmiseks klubi juhatüfe palub kõiki kellel on veel 1980. a. liikmekaart välja võtmata, seda kohe teha ja soovitav on ka 1981. a. liikmekaart välja võtta. Liikmeks astumise või Inkmekaar-tl kättesaamise soovist palume teatada telef. 261-3274 või 261.5200; , Mätik oli süümevangina adopteeritud Amnelsty Internationali poolt. Eestlaste osas tegutsesid tema heaks kaks hooldusgruppi USA-s, üks Root-sis( Lundis)i üks, Kanadas ja ül ja Saksamaal. Postiga tellides lisandub saatekulu. 00 00 0 Ave Toronto, Ont., M4K 2R6 SALME ja RICHARD MARET RAAG EDUARD TAIMRE ALFRED KELDER VESI OOTAMATULT SUGULAST JÜRT AUS ja lapsed perekondadega EERI ja ROOBERT VEERMÄE ja lapsed perekondadega VAIKSELT OMA KODUS LAHKUS IGAVESEKS Eli.KAUÄÄEGNE H E A SÕBER V Mälestavad leinates • ALBERT SEPP perekonnaga KARL ARDAM abikaasaga RUDOLF LOIKEN abikaasaga HEIMI ARUKAE leinavad ANDERSONID Londonis |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-15-06
