Meie Elu = Our life, February 19, 1987

              4 MELJÄPÄEVAL, 19. VEEBRUARIL - ™^^^'^^^' FEBRUARY 19 nMeie Elu" nr. 8 (1928) 1987
0
0 w
R. Kreemi avasõnavõtt kultuurivaramu konverentsil
Tartu CollegeMs toimunud Kul­tuurivaramu
Konverentsil toodi
esile palju erinevaid mõtteid edas°
pidiseks tegevuseks. Allpool välja­võtteid
konverentsi juhataja Ro­bert
Kreemi avasõnaYÕtust, milles
ta käsitas meie rahvuslikkude jõu­dude
koondamise vajadust kaugele
ulatavamate probleemide lafeeida-j.
R. kreem ül
võitlejaid ega ka seda, mille eest
võidelda. .
MINEVIK NÄITAB TULEVIKU
Kultuuri .kohta on kirjutatud um­bes
300 definitsiooni. Laiemad neist
on seotud vaatega, et kultuur on eluviis
jõlveni ükstei-list
laiakultuu-või
laad, mis põlvest
sele edasi antakse. Se
ri tõlgendust silmas pidades ütlevad
mitmed teadlased, et kultuur on ühe-e
rahvale tögelikult sama, mis per­sonaalsus
üksikisikule. Seda arusaa­mist
väljendas kai Kanada Kakskeel­suse
ja Mitmekul^uuri Komisjon oma
raportis aastäl|1963.
Kuna rahvad* koosnevad inimes­test,
keda seob ühine kultuur,siis on
rahvuskultuurilised küsimused neile
ja meilegi koUektiivsf^lt sama tähtsad
,<ui üksikinimesele isikupära või per-sonaalsus.^
Tähtsusetud on need vaid
neile, kes onla esjvanemate poolt
pärandatud kultuuri enam ei tunne,
ei taha tunda, või on teel selles suu­nas.
Siit.meie, eesti kultuuri edasi­kandmise
nii alateadlikust ja teadli­kust
tahtest,le}ame siis ka meie täna­se
kultuurivaramu konverentsi kor-
•Taldamisefilossoofilise aluse kultuu­rivara'
kogumiseks, hoidmiseks ja
kasutamiseks üha jätkuvateks ühis­kondlikeks
pürgimusteks. See on ka
fundamentaalne vajadus mitte üks­nes
eesti kultuuri edasikandmiseks,
vaid ka rahvuslikuks vabadusvõitlu­seks
okupeeritud E^sti eest. Kui
kaoks eesti kultuur, ei oleks enam
Miks siis meie kultuurivaramu
konverents just nüüd?
Mõjuvaks põhjuseks on eestlaste
arvu pidev vähenemine ja eesti kul­tuuriväärtuste
skaala alanemine
meie järeltulevates põlvedes üle ko­gu
Välis-Eesti. Aastal 2000,küi eest-lased
peaksid jälle kogunema Toron­tosse
juba VIII Ülemaailmseteks;
Eesti Päevadeks, on arvult suur osa
põgenikeestlaste lainest jõudnud tei­sepoole
elu ja surma piirjoont. Ole-,
jää'nud on eemaldunud laiemast
seltskondlikust tegevusest kõrge va­nuse
tõttu. Sfelleni on vaid 13 aastat.
Vanema põlvkonna teadlikkust eesti
ajaloolistest ja kultuurilistest küsi­mustest
tuleb ära kasutada meie rah-vuskuhuurilise
japoliitilise põhivara.
hoiu ja kasutamise korraldamisel. Ei
oleks moraalseh õige selliseid üles­andeid
nooremate lahendamiseks
jätta.
Paarkümmend aastat tagasi käisin
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni
esimehe ja ajalooliste materjalide ko­gujana
Albertas, kus esimesi eesti
põllumajanduslikke asundusi hakati
ooma 88 aastat tagasi..Stettleri eesti
seltsimaja oli siis juba muudetud ko-:
gu ümbruskonna rahvamajaks. Mul­le
jutustati, kuidas vähe eesti keeh:
vallanud vanaeestlaste järeltulijad
sirvinud raamaturiiulil vanu eesti:
raamatuid ja muud kultuurivara, vi-'
sanud need siis põrandale ja. löönud i
veel jalaga pihta. Eckvilles õnnestus
meil aga päästa sealsed kultuurilised:
varad. Nüüd ei ole ka neil enam oma;
seltsimaja. See müüdi mõni aeg taga-',
si oksjonil ja põles pärast seda maha.
Üks Edmontonis elav vanaeestlane
tõi mulle hiljuti pildi sellest põlemi­sest.
Hoone oli kõrgele t^eva poole
ulatuvas tulemöllus. Selle ees seisid
kaks eestlast, kes selle, Kanada eest­laste
Bsimese kultuurimaja tegevuses
suurt osa olid etendanud. Üks neist
vaatas tõsiselt leekidesse, kuna teine
oli seljaga tule suunas. Ilmselt ei
suutnud ta näha hävinemas seda
eestlaste püüdluste keskendajat, ku­hu
viisid paljud südamete juured.
PEAME. MURDMA.TEED
ÜHISAKTSIOONIDEGA
Olukorrad näitavad, et me peame
oma edaspidises rahvuslikus tegevu­ses
olema ettenägelikud. Peame oma
südame, mõistuse ja tahtejõu kont­sentreerima
meid ähvardavatest hä­daohtudest
läbimurdmiseks hästika-vändatud
ühisaktsioonide ja koordi­neeritud
tegevuse kaudu. Peame oma
plaanitsemise aluseks võtma mitte
niivõrd praegusi olukordi, vaid neid,
mida me ees näeme. Peame oma suu­remaid
ettevõtteid mitte kitsarinna-listest
grupihuvidest või pimedatest.
tunnetest juhtida laskma, vaid laie­matest
ühiskondlikest kaalutlustest,
mille taga suurem rahva jõud. Selle­pärast
kujunegu meie tänane konve­rents
üheks selliseks päevaks meie
rahvuslikus elus, kus mitte eipandud
üksnes alus meie kultuurivaramu
edaspidiseks korraldamiseks, vaid
ka eestluse teadlikumaks arendami­seks
uute olukordade taustal.
, Meie konverents püüab kultuuri­varamu
küsimuste kompleksis es­malt
selgust saada mitmesuguste
erialaste küsimustega tegelevate
inimeste referaatide kaudu. Oleme
referente palunud peatuda praeguste
olukordade juures, kuhu nende arva-mmm
;x:t>X::;i>x|^::|:
Kaks ajalooliselt dramaatilist fotot esimese Kanada eestlaste kultuu­rihoone
saatusest Eckvilles, Albertas, mis ehitati Eesti Vabariigi
sünniaastal 1918. Ülal Medicine Oru Eesti Seltsile kuuluva maja
müümine oksjoni teel ja all hoone hävinemine tules 1980.
Fotod — Robert Kinna kogust
tes peaksime välja jõudma ja milli­seid
raskusi on teel sihtide saavuta­miseks
ette näha.
Esitan omapoolselt mõningaid
mõtteid teile kaalumiseks.
TÄHELEPANU. ÜÜRNIKUD ]A MAJAOMANIKUD
00
Vajate abi Ontario uue üüride revideerimise
süsteemi mõistmiseks? Teil tarvitseb ainult
helistada või külastada oma kohalikku
Üüride Revideerimise Bürood,
0 •a . <
järgmisi
»Igasugust nõuannet uue Residential Rent
Regulation Act, 1986 kohta.
«Informatsiooni, mis puudutab uut üüride
revideerimise süsteemi.
® Abi kui avaldate soovi üüride tõstmise
0) Informatsiooni Majaomanike ja Üürnike
Seaduse kohta.
Võtke ühendust lähima Üüride Revideerimise Bürooga;
InBame
5th floor,
114 Worsley Street
(705) 737-2m
In Hamilton
16th floor,
25 Maih Street V/est
(416) 528-8701
In KlngstOE
Süite 100,
275 Ontario Street
(613) 548-6770
liiKltchener
4th floor,
30 Duke Street West
(519) 579-5790
In London
Ist floor,
80 Dundas Street East
(519) 673-1660/
InMississMga
2n(l floor, 1
1310 Dundas Street East
(416) 270-3280
InNorthBay
3rd floor,
215 Oak Street East •
(705) 476-1231
In Oshawa
5th floor,
11 Simcoe Street North
(416) 723-8135
In Ottawa
InTimmins
2nd floori
273ThirdAvenue
(705) 264-9555
3rd floor (Rideau Centre)
10 Rideau Street
(613)230-5114
In Owen Sound
Süite 10,6,.
1131 SetondAvenueEast
(519) 376-S202
toPeterborough
Ist floor,
139 George Street North
(705) 7fi3-9511
In St. Catharines
6th floor,
43 Church Street . .
(416) 684-6562
InSudbmy
5th floor,
199 Larch'Street
(705) 675-4373 ,
InThunderBay
3rd floor,
435 JameS Street Söutii
(807)475-1595
7th floor,
99 Chatham Street East
(519) 253-3532
Metro Toronto
City of Toronto
8th floor,
56 Wellesley Street West
(416)964-8281
EastYork
6th floor,
70verleaBoulevard
(416) 429-0664
Etobicoke and York ~
4th floor,
5233 Dundas Street West
(416) 236-2681
North York
5th floor,"
45 Sheppard Avenue East'
(416) 224-7643
Scarboröugh
3rd floor,
2100 Ellesmere Road
(416)438-3452
ÜHISARHIIVI LOOMINE ON .
AJA KÄSK
Minu arvates ühelcs Icardinaaiseks
küsimuseks on, miks peaksmeil To­rontos
olema kaks arhiivi. Kalied
paralleelsed jõupingutused ja kulud.
Suur osa materjalidest samad. Pike­maks
materjalidega tutvunemiseks
pole aega ja mõnikord isegi võimalu­si.
Arhiivimaterjale ei saa koju viia.
Kuidas seda õigustada?
Meile on öeldud, et arhiive ei saa
enne ühendada kui selleks suuremad
ruumid on leitud. Kas ei ole see eesti
ühiskonnas nii tuttav jutt — hakka­me
aga ehitama. See lahendab kõik.
Ütleksin, tehkem enne inventuuri
kogu meie kultuurivara paigutamise
ja kasutamise üle. Ühisarhiivi loo­mine
Torontosse on aja käsk. Küsi­museks
on vaid kuidas rohkem jõude
ühisarhiiviga siduda, et see. võiks
täita suuremat roUi mpie ühiskonnas
:,cui lihtsalt materjalide hoidla.
Ütlen ilma pikemai.jututa, et meie
ühisarhiiv peaks olema Tartu Colle-ge'is.
Selleks on mitmeid põhjendusi.
Tartu College on majanduslikult
kindlal jalal ja lähedalt seotud Tartu
Instituudi ja Eesti Õppetooli tööga.
TartuCollege on akadeemiliste orga­nisatsioonide
koduks. Just kõrgema
haridusega isikuilt ja õppivalt nooru-.
seh ootame kõige enam arhiivi kasu­tamist.
Akadeemilistel organisat­sioonidel
on Tartu College'is suure­pärased
ruumid, mis võimaldavad
segamatut kasutamist ka päeva ajal.
Muidugi on ka Tartu College' i ruu­mid
ühisarhiiviks kasinad. Aga väga
palju on arhiivides samu asju. Tartu
arhiivis läheb pidevalt uusi asju mik-rolindile.
Selliseid originaalmaterja­le
võib hädakorral ka mujal hoida.
Duplikaate on ehk võimalik hoida
teistes eestlaste poolt omandatud
hoonetes.
MIDA TEHA '
KULTUURIMUUSEUMIGA?
Kultuurimuuseumi mõte tundub
meile veel võõras. Aga kui oleks
teostatav ühisarhiivi loomine Tartu
College'is, siis jääksid praeguse
Keskarhiivi ruumid vabaks või pea­aegu
vabaks Eesti Majas. Seal, on
juba praegu Eesti Etnograafilise Rin­gi
etnograafia tuba. Muusikalised
materjalid on juba praegu hulgalis<
arhiivide juures. Praegune Keskar­hiivi
ruum eestlaste elutsentrumis
oleks kujutava kunsti materjalide
paigutamiseks kõige paremini kasu­tav
Eesti Maja ürituste läbiviimisel.
Nii saaksime võrdlemisi väikeste
majanduslikkude ressurssidega kogu
<ompleksküsimuse lahendada.
Lõpuks soovitab Konverentsi Kor­raldav
Toimkond, et mõtleksime ühe
komisjoni loomisele täna siin, See
kogu peaks esitatud mõtteid ja suun­di
arvesse võttes välja töötama rea­listliku
plaani edaspidiseks tegutse­miseks.
Sellise komisjoni tööst peak­sid
eriti need organisatsioonid juhti­vamalt
osa võtma, kes praegu vastu­tavamat
osa etendavad meie kultuu­rivaramu
hoidmisel ja arendamisel.
Me oleme nõnda palju suuri asju
algatanud ja ühisjõuga teostanud.
Sellepärast usun, et ka see konve­rents
viib meid ühisele ülesehitavale
teele, kindlad sihid silme ees.
Demohstratsioonid
Punaarmee Koori
vastu 23. ja 24.
veebruaril
Moskva rahurünnaku raamides
on saabunud Kanadasse Punaar­mee
laulukoor, esinedes esmalt
Quebec'! linnas („Rendez-Vou8
87"). 200-lisele laulukoorile kaas­neb
200-Iiikmeline orkester, tant-sugrupp
ja KGB valvureid. Neil on
Kanadas 23 esinemist kuu aega
kestva ringreisi kestel.
Torontos esinevad punaarmeen-lased
Massey HalHs 23 • 24. veeb­ruaril.
Punasõdurite propagandareisi
kuludest maksab suure osa Kanade
valitsus (s.t. maksumaksjad).
Pärast Punaarmee rünnakut Af­ganistanis
teatas Kanada valitsus,
et suhteid Moskvaga on kitsenda­tud,
eriti tehnilis ei, akadeemilisel
ja kultuurilisel alal.
Nagu Bob MacDonald ütles aja­lehes
„Toronto Sun" on Kanada
valitsus nüüd alustanud uue „koos-tööajastuga"
sovjettidega, kes on
tapnud Afganistanis üle miljoni tsi-viilelaniku
ja 80.000 vabadusvõitle­jat.
Viis miljonit afgaanlast on põ­genenud
kodumaalt. Üle 45.000
sovjeti sõduri on seal langenud
võitluses, mille lõppu ei ole näha.
Vene sõjaväelaste esinemise
vastu Kanadas protestivad Afgaan-laste
Ühing Kanadas ja Rahvusva­heline
Musta Päeva komitee
{„Black Ribbon Day committee"),
kelle esimees on Markus Hess, kes
taotleb Kanada valitsuse toetuse
lõpetamist sovjeti sõdurite esine­misele
Kanadas ja soovitab sovjet-tide
esinemise tulu annetamist
„Afganistani arstiabi organisat­sioonile''
(Afghanistan Medical
Relief Orgariization ), kes toob vi­gastatud
Afganistani lapsi Kana­dasse
arstiabi saamiseks.
Kanada valitsuses on protestihää­li
sovjettide Kanadas esinemise
vastu. Parlamendi liige Alex Kindy
ütleb: „JKanada ei tohiks kutsuda
punaarmeelasi siia."
Demonstratsioonid Torontos toi­muvad
esmaspäeval, 23. veebruaril
lkl. 5.30 õ. ja kl. 8.15 õ. ja teisi­päeval,
24. veebr. kl. 5.30 õ. Massey
HalVi ees. Korraldajateks on balti
ja idaeuroopa rahvusgruppide ja
Musta Lindi Päeva Komitee. Es­maspäeval
teise kontserdi eelse
demonstratsiooni (kl. 8.15) korral­dab
Canadian Coalition for Peace
through Strength.
, TEADAANNE
Demonstratsioon Punaarmee
Koori esinemise vastu teisipäeval
24. veebruaril algab kell 5:30 õ.,
mitte kell 8:00 õ. hagu varem tbata-
Rootsist Esto'le
ümbermaailma"
reisidega
STOCKHOLM (EPL) - Esto:-88
reisitoimkond „Kangaroo" pakub
kolme konkreetset reisivõimalust
Melbourne'i, millised kõik on üht­lasi
ümbermaailma-reisideks. Va­lida
jääb, kus pidada jõulusid, kas
kodus Rootsis, Austraalias või va­hepeatusel
paradiislikus Havais.
Kõigi nende kolme reisi hinnaks
on 9700 krooni. Kuna reis toimub
kõigi alternatiivide juures korralis­te
lennuliinidega, siis on kohtade
arv igale alternatiivile piiratud.
KORRALDAJAD
SOBIV KINGIKS
m ä l e s t u s k o gu
TUNDMATA
TULEVIKKU"
S. VEIDENBAUM
Väljamüügihind $10.00
Or call toll-free
Zenith 96000 •
Officehours;
Monday to FViday,
8 a.m. to 5p.m.
of
Ontario Hon. Alvin Curling, Minister
Teie soovikohaselt
valmistame uutele ehitustele
v5i asendame olemas-m
Täiustage oma kodu kallutavate
ja pööratavate PVC akende,
lükatavate uste, klaasuste
(French doors), rull-luukide
ja eesustega.
Lähema informatsiooni saamiseks
palun helistada. .
146 Bathgate Drive, West Hill, Ontario M1C1T5 (416) 282-155a
Arvo Pesti ja
Heiki Ahoneii
vabanesid
STOCKHOLM - Eesti Poliitvan-gicje
Hooldustoimkonnalt saadud
andmeil on hiljuti Venemaal vaba­nenud
vanglaist inimõiguste nõud­jad
Arvo Pesti ja Heiki Ahonen, kes
kandsid pikaajalisemfjiid karistusi.
Arvo Pesti on vabanenud umbes
paar nädalat tagasi. Temalt on saa­bunud
kiri vabanemise kohta. Hei­ki
A,honeni kohta on tulnud teade
nädal aega tagasi. Varem vabane­nud
Lagle Parek elab nüüd Tartus
oma ema juures.
ARUTLUSKOOSOLEK
5,Gorbatshov5
Eesti ja meie"
Gorbatshövi võimuletulek Mosk­vas
on näiliselt käärima pannud N.
Liidu kultuuri-, majandus-, ja polii­tikaelu.
Teadmatagi üksikasju
suundade laadi ja kestvuse kohta
on ilmne, et toimuval võib olla ka
tähtsaid tagajärgi Eestile, eestlasi-le
ja seega ka meie poliitilisele
tegevusele.
Kotkajärve Metsaülikooli ja To­ronto
ülikooli Eesti õppetooli ühis-korraldusel
leiab aset laupäeval,
28. veebruaril algusega kell 10:00
hommikul Eesti Maja väikeses saa­lis
avalikkusele avatud arutelu as­jaosaliste
küsimuste üle, teemal
„Gorbatshov, Eesti ja meie".
Ülevaate üldsuundadest Mosk­vas
annab dr. Tõnu Parming," kes
aastail 1984-1986 töötas vastutaval
kohal N. Liidu-Ida-Eurdopa alal
USA Välisministeeriumis. Toimu­va
võimalikku tähendust Eestile
käsitleb seal parteilasena kõrgel
kohal olnud Aarne Vahtra, kes mõ­ned
aastad tagasi tegi valiku vaba­duse
heaks ja äsja ümber asus
riisist Torontosse.