Meie Elu = Our life, February 19, 1987

              Kui Eesti Vabariigi aastapäeva ak­tuselt
tulime, istusime oma kogu pe­rega
koos elutoas ja vahetasime mõt­teid
ning muljeid'aktusest, Vanaisa
arvas, et aktus oli kõigiti hästi kor­raldatud
ja toimunud. Ta oli samuti
rahul lastega ja tähendas, et noorte
kohus on käia igal pastal, koos va­nadega,
meie põlisel isamaa sünni­päeva-
pidulikul aktusel. Ta oli se!
päeval nagu eriti kõnehoogu sattu­nud
ja meie nooremad kuulasime
huviga oma issi juttu. Vanaisa-issi
ütles, et noortel, meiesugustel, puudu­vad
mälestused Eestist, seepärast tu­leb
igat juhust kasutada, et rohkem ja
rohkem kuulda ning tundma õppida
"oma maad, omal päriskodu saatust.
Meie maa ajalugu on pikk ja huvitav,
kirjandus, kunst kõrgelt hinnatud.
Iga suuline, kui ka trükisõna selgitus
sel alal laiendab noorte silmaringi.
Teadmistega isademaäst ja emakee­lest
austate oma esivanemaid ja teisi
lähedasi.
Mina, ta tütretütar, tean küll, kus
NELIAPÄEVAL, n. VEEBS^UAKIL - THURSDAY, FEBEUARY 19
Armeista emakeelt!
Emakeel ei ole ega tohi olla nagu
vastumeelne koorem, mis eneselt
maha raputatakse või väärtuseta ese,
mis kõrvale heidetakse ja varsti
unustatakse! Ei.sugugi mitte, vaid
emakeel on üks kallimaid varasid,
mis Jumal meile, meie esivanemate
kaudu, on andnud. See on keel, mil­lest
Ado Reinvald tunnistab nii liht­salt
ja südamlikult:
Sel keelel ema kiigutas
mind õhtul magama,
sel keelel rääksin eluaeg
ma Taevaisaga.
Nagu isa ja ema ning esivanemate
halvakspanemine ja põlgamine on
paha ja inetu tegu Jumala ja inimeste
ees, nii on seda ka emakeele hal­vakspanemine
ja põlgamine.
Rohkem kui 70 aasta eest õppisin
järgmise laulusalmi:
,,Laps, enam kui muud'
sa armasta oma kodu —
isa ja emaga.
Ja oma kallist isade-kodumaad
ning üle kõige Jumalat."
Juh. Kõpp
„Meie Elu" nr. 8 (1928) 1987
EI KUSTU
Ms rahva mälust ei aeg kustu,
mil Maarjamaa pinnale tungis ilma
mil allutati me hõim.
õelaim võnM,
Me rahva mälestusis ei iial mustu
tee pagulusse, tee võõras, vaevarikas
süda valusas nördimuses, ikkes.
Iial südameist eestlastel hääbu, vao
sõdalaste võitlusel viimasel loojangu
ega hingemälestusist kao.
Meid iial ei vaenlane lämmata suuda,
ega röövida, alla heita, tugevat
eestlust kaotada, hävitada muuta.
1 . HELLA LEIVAT
Mu juured on Eestis
asub Eesti, ta pealinna ja muudki
veel, kuid issi seletas, et malü värs­kendada
tuleb sellegipoolesi. Ta se­letas
huvitavalt, et igale rahvale, iga­le
linnu- ja lobmalligile on Taevaisa
andnud oma elamispiirkonna. Eesti
rahvale dn Kõige-Kõrgeim andnud
põliskodu toredale Läänemere ranni­kule.
Meie aga olime sunnitud sealt
lahkuma, põgenema saatanliku, suu­re
ülemvõiriiu, vabaduse verivaenla-se
eest. Rändlinnud ka lahkuvad en­ne
talve tulekut oma kodumaalt aju-tiselcš
soojale maale. Nad jätavad
pesad maha, kuid kevadel tagasi tui- meie rahva lootusi, soovi vabaduse-les
ehitavad rändlinnud suure hoo ja le! Teie peate omaks võtma eesti
rõõmuga uued, ilusad pesad. Niimõt- rahva ideid, ideaale, et eesti nooruse-lesid
1944.a. sügisel kõik eesti põge- le kuulub Vaba Eesti pind!
nikud ning ka need, kes metsadesse Meie, lapsed, ei hakanud muidu-end
peitsid. Kuid nieie ooteaeg on ve- gi selle poolpühalikus koduses mil-ninud,
veninud. Siiani pole meie jöös vallatusi tegema ega vanaisa
maale ega rahvale vabadus-kevad jutulõnga mujale suunama. Küsisin
saabunud. Meie eestlased oleme oi- hiljem mempelt, miks issu kodus
nud ajaloo vältel sitked ja tugevad, veel teise sünnipäeva-aktuse pidas?
Meie' rahvast ja rahvustunnet pole Vanaema arvas, et küll see tal juba nii
suutnud murda ükski šuTvõim ega olivarem kavatsetud. Ta suur soov
türann. Meie ootame ja loodame! on: ,,Meie noorus jäägu eestlas-
Meie ridades on neidki, kes väsi.-- teks!"
vad ootuse^, nõrkevad. Meie noored
aga peavad olema tugevad lootuses!
Teie, noored, peate edasi kandma
Nõustusime:, eesti südames ei kus­tu
lootus!
. HELLA.LEIVAT .
«0
Kas sa tead mis oi|! südametunnis­tus?
Muidugi tead, sest aegajalt iga­üks
meist ön kuulnud enda sees süda­metunnistus
häält. Meie ütleme va­hest:
,, Süda valutab, süda on kurb"
või. Süda on rõõmus ja rahul". Va­hest
me ütleme kellegi kohta, et„te-mal
on tige süda, "selle| inimesel ei ole
üldse südametunnistust".
Südametunnistusel ei ole kuju, aga
ometi on ta silur ja tugev tegelane
meie sees — aga kus kohas just, kas
keegi teab...? Kas ta on südame
sees, meele sees l^õi kus? Kui ta asuks
südame sees, siisj nüüd moodsal ajal
südame operatsiooni ajal võiks ta
viga saada. Või, kui ei ole südames,
siis võib ta mõne muu lõikuse puhul
koguni meie seest välja lipsata ja
olemegi temast ilma? Ei, südametun­nistusel
ei ole kuju.
Aga, südametunriistus on meis ja
peab kõvasti kontrolli meie tegude
üle. Kui oleme halba teinud,ta noo­mib,
ei anna rihu, võtab öösel unegi
meilt. -Nii juhtub halbade tegude pu­hul.
Kui oleme valetanud, varasta­nud
või kellelegi kurja teinud, käib ta
meie kõrval ja tuletab eksimusi meel­de.
Küi oleme need heaks teiiiud, siis
tunneme, keegi na^u võttis suure
koorma meilt ja me võime rõõmu
päi:ast kas või hõisata.
Meil kõigil on südametunnistuse­ga
tegemist. KoiDlis on meil tihti si­semine
sõda, eriti neil päevil, kui
ülesanded tegemata. Kodus oli liiga
palju huvitavaid tegevusi Ja TV-s oli
palju põnevaid filme, aega lihtsalt ei
jäänud koolitööks. Aga kell heliseb,
õpetaja tuleb, küsib meie teadmisi,
peame näitama kodutöid. Kõik on te­gemata,
Aga — viimasel minutil
võiks ju veel asja parandada, sest
milleks on üks hea sõber, või tark ja
^hoolas klassikaaslane, ah, milleks?
Muidugi selleks, et meid viimasel
minutil hädast aidata ja aitabki. Aga
natukene hiljem südametunnistus
hakkab noomima, et vaata, sa vale­tasid
õpetajale, varastasid teise tead­misi.
Muidugi, mbie ei taha seda
kuulda, aga kuhiji me läheme selle
eestv..? Jookseme õue,, mängime
palli, isegi naerame koos sõpradega,
aga ikka ei aita, ikka noomib. Lä­heme
tuppa, ta tuleb meiega kaasa,
otsime vabandusi, katsume temast
lahti saada — võimatu. Siis anname
alla, teeme koolitööd, vabandame
õpetaja ^es, lubame vanematele olla
sõnakuulelikud^ õdedele-vendadele
head, sõpru ja vaenlasi armastada,
head teha, kui seda tarvis.
; Isegi suurtel kurjategijatel on sü­dametunnistus,
aga nad on seda alla
surunud ja nii on neist lõpuks süda­metud
kurjategijad saanud kes teist
inimest enam ei arvestagu Nad on
külmad, kalgid ja nad tunnevad rõõ­mu
kuritegudest. I
. , Ka riikide valitsejad on sageli
südametunnistuseta, siis kuinadtei-j
isi rahvaid alla suruvad, neilt väevõi­muga
nende õnneliku vabaduse ja
iseseisvuse võtavad. Meie teame se­da,
sest oleme kaotanud oma vaba
esivanemate maa.^Meie kodumaal ei
ole vabadust, ka ihitte südametunnis-tuse
vabadust. Südametunnistusel
mis asub igal inimesel sügavas süda­mes,
ei ole, vabadust. '
Kui misjonärid on kohanud metsi­kuid
rahvaid, kes ei tea midagi rii­kide
ega Jumala seadustest, siis on
selgunud, neil on ikkagi südametun­nistuse
hääl, kes ütleb mis õigus ja
mis vale. Kui Jumal lõi inimese, ase­tas
südametunnistuse temasse, et ta
võiks "vahet teha hea ja kurja vahel.
Vahest, me lubame oma kaasini­mestele
midagi, aga ei täida. Me
teeme oma südame külmaks ja kaU •
giks. Meie ei arvesta, et teisedvõivad
selle tagajärjel kurvastada, muretse­da,
või koguni õnnetusse langeda.
Niisugusel juhul ei ole inimesel sü­dametunnistust.
See on meie endi teha, kuidas oma
südametunnistusega tegelda. Kas
me kuuleme tema õigeid ja häid ma­nitsusi,
järgneme neile ja meist saa­vad
head inimesed. Võimele ei hooli
oma heast südametunnistuse hää­lest,
surume alla — ja mis meist siis •
saab...? Ükski halb tegu ei ole seda
väärt, et seda teha, et oma head
südametunnistust rikuksime. Kuule­me
ainult head südametunnistuse
häält endas, et õnnelikud olla.
V.A. KIMBERG-KOTKAS
Mõmm — Mõmm-
Minul on karu, kelle nimi on
Mõmm-Mõmm. Ta on sama vana kui
mina ja istub alati minu raamafüklu-lil.
Tal on üks kõrv veidi viltu ja ta
nina on veidi näritud. Ta valvab mind
õhtul kui magan ja päeval kui ma .
teen kodutööd.
Aga see imelik asi, mis meil on
ühine, et tema väikesed silmad vaa­tavad
mind, nagu teaks ta mida ma
mõtlen. Seepärast arvan ma, et ta
mulle nii väga meeldib.
KIA PUHM
Toronto Eesti Kool
Kuidas jaan
eestlaseks
Eesti rahvale on vaga tähtis, et
meie noored jäävad eestlasteks ja oo­tame
oma kodumaale vabadust. Kui
unustame oma keele, mida oleme
oma kodudes ja eesti koolis õjipinud,
siis ei ole meist tagasiminejaid sinna
põlisesse eestlaste maale, mida prae­gused
võõrad okupeerijad valitsevad
ja kurnavad. Need olid meie esiva­nemad,
kes hoidsid meie keelt ..ja
raskustega võitlesid vapralt ja saavu­tasid
meie maale vabaduse ja ehitasid
üles eesti Vabariigi. See kõik oli teh­tud
ja kavatsetud tulevaste põlvkon­dade
huvides, meie praeguste noor­te
hüvanguks.
Mina leian, et kõik eesti perekon­nad
võõrsil peaksid kodudes rääkima
eesti keelt!
Mina isiklikult püüan palju lugeda
eestikeelseid raamatuid ja õppida
isdasi eesti keelt, nii palju kui seda on
võimalik.
Kas sina ka nii teed ja mõtled? -
Endine Eesti Kooli õpilane
M.E.
Belle jutu ma lugesin inglise kee­les
oma klassile.
Ma olen sündinud Kanadas, aga
olen vanematelt pärinud eesti vere ja
olen ikkagi eestlane. Olen seda maad
külastanud, kust minU vanemad ja
mina pärinen. See on ilus maa. Ta
asub Põhja-Euroopas. Lõuna pool
Soomet, lääne pool Venemaad ja
põhja pool Lätit. See maa on nagu
poolsaar Balti meres.
Eestlased räägivad oma eesti keelt,
mis on üks vanematest kultuurkeeltest
maailmas. Eesti sõnarohkes keeles
on palju helisevaid täishäälikud. Ka
mina räägin seda keelt päris hästi,
sest käin ka eesti koolis. Eesti üldine
kultuur on samal kõrgel tasemel na­gu
mujal Lääne-Euroopas.
Eesti linnades leidub vanu kesk­aegsed
ehitusi ja lossimüüre, mis on
arhitektuuriliselt huvitavad. Eesti
pealinnas, Tallinnas, on vanalinna
osa, mis on kõikide turistide huvi­objekt.
Tallinnas asub „Rae-apteek",
see on vanim apteek kogu Euroopas,
asutatud 15. sajandil.
Eestlaste rahvustoidud on, mida
Lõuna-Euroopas ei leidu: tume ruk­kileib,
magushapu hele rukkileib,
hapukapsas, magushapukapsas,
<amajahu, kaerakiisel ja verivorstid.
Eestlaste magustoidud: koogid, küp-sised
on maitsevamad küi mujal iU
mas, sest nad ei sisalda üleliia suhk­rut.
Meie kodused toidud on kõik
eestipärased.
Eesti rahvarõivad on imeilusad,
igal maakonnal erinevad. Enamus
eesti rahvapluuse on käsitsi tikitud
lilleliste,kaunistustega. Seelikud on
triibulised, rõõmsates, heledates vär­vides.
Minul on ka oma vanavane­mate
kodukoha rahvarõivad.. Kui
rahvatantsu käin tantsimas, kannan
neid riideid.
Oma vanavanematelt olen kuul­nud
ja samuti eesti koolis õppinud
meie rahvuskangelasest Kalevipo­jast,
kes oli suur, tugev ja kangekael­ne
eestlane. Mul on kahju, et ta oma
mõõk sai talle saatuslikuks.
Ma tean, et minu vanavanemad
armastavad veel ikka seda maad,
Eestit, kust nad tulid ja kus ka asu­vad
kõikide eestlaste juured.
Kanada on kultuur-maa, mille juh­tivad
isikud" toetavad etniliste rah­vaste
kultuuri. Sellega tõuseb ja ri­kastub
aegade vältel ka Kanada kul­tuur,
etniline kultuur tõstab kanada
kunsti ja vaimset elu.
KÄTRIINAKÜNG
Toronto Eesti kool
Ristsõna noortele
Kaks hiirt
Tere! Minu nimi on Kiiri ja mul on
kaks hiirt. Ühe nimi on Tiia ja teisa
nimi Piia. Nad räägivad ja tantsivad,
kui mina olen koolis. Kui aga ma as­tun
tuppa, nad jäävad vakka. Ei tea
miks?
Võib-oUa ma ostan veel ühe karu
või kaelkirjaku. Kui mul oleks karu,
siis saaksin tema seljas poodi sõita.
Temale aga see ei meeldiks,..
Kui mul oleks kaelkirjak, raa viik­sin
ta kooli ja näitaksin teistele las­tele.
Tema aga ei mahuks mu tuppa.
Ma arvan siiski,et hoian oma h i i r i . . .
ALISSA PUHM
Toronto Eesti Kool
Vastlapäev
Iseseisvuse
väärtusest
Iseseisvuse võitlust võjideldes pea­me
igaüks omal kohal tegutsema kõi­gi
meie võimete ja võimaluste ulatu­ses.
Teame, et iseseisvus oli väärtus
meie rahvale, mida miski ei suuda
ületada. Selle ajutine, kaptamine on
kasvatanud ainult kindlamat tahet,
mõtestanud ning süvendanud meie
Mida sügavamalt tunnetame ise­seisvuse
väärtust iseendis, seda tead­likumalt
ning tahtlikumalt kanname
ka kohustusi. See võitlus ei toimu
mitte ainult välistes ega vormilistes
aktides, vaid ka sisetunnete ja ela­muste
ääsitules, mis puhastab ja val-
17. veebruar, vastlapäev ja kata-liiklaste
viimane lõbus pidu paastu-aja
algul. Siis süüakse Viimast päeva vankumata püüdlusi seürväämse
liha, lõbutsetakse ja karnevaalitaksö. taas-saavutamiseks.
Meil oli karneval tundmata lõbi.
Eesti vastlakombed sihivad peami­selt
põllunduse ja karjanduse eden­damisele
ja saagi suurendamisele, i
Üldtuntud oli meil liulaskmin^fe
vastlapäeval. Liugu lasti kelkudega
või regedega mäekallakust alla. Tihti
lauldi sealjuures: „Täna liiigu lase- gustab meid ^ndidl ^"šuüdaksii^
me, hõissa meil on vastlad. Seljas tõeliselt väärida iseseisvust
kasuk lumine, jalas valged pastlad! .
Õhtul oaleemekest, sc öme seajalgi|, —_
hammastega anname neile tubli ta -
gu!"Tihti tehti vastlasõitu lihtsalt hc^
busõidukiga. Rahva ebausuline põh­jendus
oli:i:es laseb kõige pikema liu
või saab piKema sõidu, sel kasvavaid
pikemad linad. Karjaõnne kindlustas
seajala kontidest „vurri" tegemine ja
sellega vuristamine.
Head ja lustilist vastlasõitu!
Väiksele
^imsamehele
Ve@l külmalilled õitsevad,
neid näha mulgi püüd.
Kaugelt kostib kutsuv hüüd: \
pea saabub jälle kevad!
Nii ma ronin ülesmäge.
Väärt on suur ja väike võit,
kõrgem mägi — pikem sõit
osi all, avatlev ja äge.
Kord hüppan ma üle kivist,
kord vilksan mööda puuderivlstl,
alt üle lookapaindund pajust
ega hooli ühest lumesajust.
Õhtuks väsinud kui ramp
on meie rõõmus suusakamp,
ka kuhu tütarlapsi igat —
sorti on meie kampa segat
VAHVA SUUSAMEES
PÕIKI: i f Eesti poisi hüüdnimi. 4.
Lange komistamisel maha. 8. Väga
suur ja avar. 10. Minu. 11. See sona
öeldakse siis kui millegagi nõus ei
olda. 12. Ei ole peal. 14. Hirmus,
inetu, mitte kena. 18..Öeldakse, et see
juhtus... ja näidatakse näpuga sin­napoole.
20. Väga järsk tuulepuhang.
21. Eesti keeles sidesõna, prantsuse
keeles ,,ja". 23. Ameerika osariigi,
kus loeti ,,Gettysburg Address",
ametlik lühend. 24., Seda peab
igaüks omale otsima, et aeg igavaks
ei läheks. 28. Üksiklane, mitte kelle­gagi
seltsiv. 29. Mingi asja mis alles
poest toodud ja veel kasutatud ei ole.
PÜSTI: 1. Selline on laps vanema­tele;
sama mõiste nagu kallis. 2. Selle
tõttu liiguvad pilved. 3. Sinu. 4. See
viib mänguväljakul head hoogu an­des
üsna kõYgele. 5. Inglise Ühen­datud
Kuningriik — ingliskeelne lü­hend.
6, Kõige lihtsam eestikeelne
kaassõna. 7. Kanada lõuna-naaber
- lühend. 9, Meie, 13. Harilikus
heliredelis on see kuues noot ehk
„A''. 15. Imestushüüe. 16. Seda pea­vad
poisid oskama siduda. 17.' Te
^ole surnud. 19. Väike tekib siis kui
tuletikku tarvitatakse, suur on seoses
tulekahjuga. 22. Televisiooni lühend.
24. Teie. 25. Tema — saksa keeles.
26. Ameerika osariigi, kus peamiselt
toimub,.Tuulest viidud" tegevustik,
ametlik lühend. 27. Kaksikvokaal, ka
otsimishüüe.
(Koostanud E.V.)
LAHENDUS
•nn 'iz
'VO '92 •'Sa '9Z "äi -^Z ' A l 'ZZ ' W
'61 -a^Bia 'LI 'nsdn '91 10 'Sl '^1
'El -m '6 'sn 'i 'B)i '9 'm 's '^in^
-ns 'Z 'ainnjL 'Z 'SBUIJV ' l '.IXSnd
'9nn '6Z QZ 'jsnÄaSaj
'n 'Yd "G2 'm 'iz '\n 'oz 'IBBS "BI
'^m'n wzi 'm'11'm '01'm-
-luinnn '8 'n>|n>i 'i^ 'siy ' l :i^IOd
lg „Meie Mopred" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu
üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reikman. Toimetuse
iaadress: c/o He|a L e i v a t , ^ . . ^ 1 6 Cortland Ave./Toronto^
Ont.
K O T K A S
Kotkas on suur ja Vägev lind. Kot­kad
söövad kalu, hiiri, jäneseid jne.
Kotkastel on terav ja hea nägemine.
Nad on väga kiire lennuga ilusad ja
uhked linnud. Kotkas saab nelja-aas-taselt
täiskasvanud linnuks. Kõige
ilusamad kotkad on kuld-kotkas ja
bald-kotkas. Nende pesad on tehtud
puust ja rohust, see on sama suur
nagu väike Volkswagen. Pessa mu­nevad
nad kaks muna. Kotka eluiga
võib kesta kuni kolmekümne viie
aastani. Eestlasi ongi mõnikord võr­reldud
kotkastega.
TOOMAS M.K.
Toronto Eesti Kool