Meie Elu = Our life, February 19, 1987

              NELJAPÄEVAL, 19. VEEBRUARIL - ™URSDAY, FEBRUAEY 19 ,;MeieElu" nr. 8 (1928) 1987
„MEIE ELU".>- , , 0 Ü R LIFE" Estonian Weekly
Published by Estdnian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broädview Ave., Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6.
\, ' Tel. 466-0951
Toimetajad: ^ . Rebane ja S.Veidenbaüm. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA.
^ ^ Tel. (201) 262-0773.
,,Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toinletus ja talitus Eesti,Majas, 958'Broädview
Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6 Can,ada. - Tel. 466-0951.
„ M E I E E L U " kontor ajatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Ešmksp., kolmap. ja reedel k l . 9 hm. - 5 p.L, teisip.
ja neljap. k l . 9 hnji. - B õhtiij. Laupäeviti avatud k l . 9 hm. -1 p.l.
„ M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $43.00,6 k. ^24.00,
3 k. S15.00. © USA-sse l a . $47.00, 6 k. .$25.00, 3 k. $16.00.
# Ülemeremaadesše 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. B
Kiripostiliša: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3; k.. $7.00.
U S A - s s e l a . $33:00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupoiilisa üle-meremaadesse:>
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
ÜKSIKNUMBER.- 75(!; •
K U U L U T U S R I N N A D : 1 toll Ühel veerul - esiküljel $6.00,
tekstis $5.00.
0 0 0
I
0 ; oa 00
Kuuskümmend Üheksa aastat ta­gasi
sündis Eesti Vabiriik läbi võit­luste
ja see on eesti rahva suurim
ajalooline fakt. Nüüd pühitseme
Eesti Vabariigi aastapäeva ühe
väärikama ja tõsisema pühana ja
seeon meie ilusam traditsioon. See
on meenutup ajaloolisest faktist,
mil näitame oma värve, tunneme
uhkust, et oleme iseseisvuse saavu-,
tanud rahva liikmed ja tutvustame
eesti rahva poliitilisi õigusi ka teis­tele
rahvastele.
Aga meie võitlus kestab üha eda­si.
Eesti territoorium ja rahvas on
endiselt okupeeritud, seal valitseb
okupeerija käsk ja keeld ning ma­janduslik
ekspluateerimine, et toi­ta
piiritaguseid näljaseid hulki.
Võitlus eesti rahva vabastamise pä­rast
kestab üha edasi ja arvatavasti
pikemat aeg^. Võideldes oma õi­guste
eest, ei ole meil kedagi hä­beneda,
sest õigus on õigus ja sel­leks
peab ta ka jääma. Need, kes ei
tunnusta ühe iseseisva rahva õigu­si,
ei ole käise õiguse väärilised.
Meie iseseisvuse saavutas relva-võitluses
meie vapper sõdalane ja
tema kõrval kodurindel eesti nai­ne.
Siinkõrval teostasid vaimset-poliitilist
võitlust meie rahvuslikud
suurmehed, kes olid (!)mamõttelaa-dis
küpsenud arusaamisele, et ees-,
ti rahva pärandiks peab olema oma
poliitiline struktuu|r koos majan­duse
ja haridussüsteemiga, kust
kerkib üha uus vaimue|iergia, kes
liitub juhtidega ja seda toetab
püüdlustes, mis oli koidikul paist­mas.
Meie Vabadussõda ja saavutu­sed
olid omaette ime koos järgneva
rahulefiinguga. Kuid teiseks imeks
oli meie inimeste vaimne võime­kus,
sest-Eesti Vabariigi sündides
leidus meil kohe mehi ja naisi, kes
suutsid ülesannete juurde asuda ja
riiklikke yajadusi ehitada. Olles
kaasa elanud Eesti Vabariigi esiV
mesest kuni viimase päevani, ker­kib
ka nüüd ajalooteoseid lugedes
hingesügavusest imetlus ja lugupi­damine
mitte ainult meie poliitilis­te
suurkujude, vaid paljude võime­kate
inimeste vastu, kes endohver-davalt
asusid ülesannete juurde.
See oli haritud kaader, kelle töö
tulemusena kerkis majaMuslikult
ja poliitiliselt terve Eesti Vabariik.
69 aastat hiljem, elades
kultuurmaades läänes ja selle hari­dus-
ja kultuurisüsteemis, otsib
silm nagu asjatult uusi ja haritud
rahvusvõitlejaid, kes kannaksid
meie värve ja esineksid meie ni­mel.
Silm otsib suurkujusid, kes on
valmis võitlema mitte ainult eesti
rahvuslike huvide eest vaid ka
meid ümbritseva poliitilise igno­rantsuse
ja aatevähesuse vastu.
Meie iseseisvuse-eelne mees
julges võidelda Vene kolossiga.
Lääne suurmaade poliitikud ei julge
tõe ja õiguse nimel välja tulla prae­guse
haige Nõukogude Liidu vastu.
Seniks kuni meil ei ole silmapiirile
kerkinud võitlevaid suurmehi, se­niks
peame arvama, et neid ka ei
ole. Oleme ka ise vajunud lääne
intellektuaalsesse halli massi, kui­gi
asjata.
Tõsi, meid ei ole palju. Kümme
tuhat eestlast ei suuda veel luua
poliitilisi geeniusi ja võitlejaid.
Aga meie ometi oleme head tööta­jad
issanda kesapõllul ja ka see oo
midagi
Meie inimesed paguluses on aas­tatega
palju teinud, kuid paljugi on
ikka veel tegemata. Kultuurikonve-rentsil
14. skp. Torontos kerkisid
üles meie arhiivide tulevane saa­tus
ja ka kunstimuuseumi saamise
küsimus. Need on olulised ja suu­red
küsimused, mis põrkavad ikka
finantseerimise küsimusele, sest
nii arhiivid kui ka kunstimuuseum
vajavad põranda- ja seinapinda.
Mõlemad kiisimused on praktili­seks
aluskiviks mineviku jäädvus­tamiseks
tulevastele põlvedele
nende arvatavas rahvuslikus töös.
Konverentsil paistis, et selles
puudus terviklus, kuna silmapaari
vahele olid jäänud mitmed alad ja
organisatsioonid, kes on huvitatud
sellest tööst. Need äiad ja organi­satsioonid
tuleb heatahtlikus koos­töös
juurde tõmmata, sert teisiti
jääks töö arengusuund lüi klikuks
ja mitmetest olulistest aladest
möödaminevaks. Need soovid ma­huvad
hästi ka käesoleva Vabariigi
märkimise mõtetesse. Nende soo­vide
täitumiseks võime ainult soo­vida
Head Vabariigi aastapäeva töö­tajaile
ja lugejaile.
V.
OVER 50 YEARS OF CM SALES AND SERVICE
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E. Scarborough, Ont. MIS 4L9^
hüpoteeklaenud
Helle Sannil
^^skvalitsusi
tülümakiürevident
Eesti Kunstimuuseumi problee-ipidest
kõneles Eesti Kunstide Kes­kuse
kujutava kunsti ala korraldaja
Abel Lee. Ta ütles, kokkuvõetult:
Toronto on nii Kanadas kui ka
ülemaailmselt suurim eesti kultuuri­liste
tegevuste keskus. Peame plaa­nitsema
kuidas maksimaalselt ra­kendada
meie saavutusi meie rahva
heaks mitte üksi praegu, vaid pilgu­ga
kaugemasse tulevikku. Minuüles-anne
on teiega jagada mõtteid Kanadas,
ja väljaspool kodumaad üldse, eesti
kunstnike poolt loodud kunstivarade
suhtes. "
Põhimõtteliselt peaksime pidama
silmas, et väljaspool oma ühiskonda
esinevad grupid ja indiviidid alati
sobival.moel rõhutaksid oma rahvus­likku
päritolu ja et esinemised ja
näitused, kuhu kutsutakse mõjukaid
kultuuri- ja poliitikainimesi, peavad
olema p&rima võimaliku kvaliteedi-,
ga, muidu võime saada endile miinu­se,
märgi, mida on raske kustutada,
Eesti Kunstide Keskuse Kunstiko­gu
on aastate jooksul ostude ning
annetuste läbi kogunud ligi 200 mit-'
mesugustes tehnikates kunstiteost,
peaaegu ülemaailmselt. Senini oli
selle kogu edasiarendamine ja muu-seümiline
organiseerimine pidurdu­nud
ruumide ning peavarju puudu­mise
pärast. Siinjuures võin rõõmus­tavalt
teatada, et möödunud suvel
lubas prl. Hella Vallner oma majas
ruumid koduks eesti kunstikogude­le.
•
KOLM RÜHMA
KUNSTIMATERJALI
I Olemasoleva kunstimaterjali või­me
jagada kolme rühma: 1. Teosec
mis sobivad muuseumilisse kogusse,
^. Teosed milledest saab koostada
eesti kunsti esindusliku valikkogu, li^jj^lfr
ikeed kaks gruppi katavad teineteist
osaliselt. 3. Teosed mis kyaliteediltei ~ ~ —
Vasta kummagi kogu nõuetele. -
, Väga vähesed kunstitööd on esin­duslikult
raamitud. Raamimine on
küll kulukas, kuid on niõeldamatu, et
avalikkuse ette saaks tuua halvasti
raamitud teoseid. Olemasolevast
saame, väikese; kuid üsna tiheda
müuseumilise valiku; olemasolevas
ei ole siiski mitte küllaldaselt l^a-kvaliteedilist
loomingut esindusifku
valikkogu ja kunstinäituse korrada-
.miseks.
Osana kunstimuuseumi proje.ltist
on Eesti Kunstide Keskus valmista­nud
diapositiivid eesti \ kunstlike
loomingust. See program"m pekb jät­kuma
ja laienema, sest me vajime
diapositiive järgnevateks eesmärki­deks:
, ^.
1. Diapositiivid tuleb valmistada
. muuseumi - 'ning esindusliku kuns­tikogu
materjalidest nende kartotee­giks
ning kataloogimiseks.
2. Et täielikult dokumenteerida
eesti kunstiloomingut, peaks kunsti
muuseumi jaoks 'valmistatama iia-'
positiivid mitmesuguste olemasole­vate
kunstikogude paremikust, Näit.
Eesti Maja kunsti kogust, samuti mit­mesuguste
organisatsioonide, kiri­kute
ja ka eraisikute kogudest. .
srOiapositiivid peaks valmistata­ma
ka kõikide kunstnike loomingu
paremikust. Selle programmiga ole­me
halvasti hilinenud, sest teosed on
Jcunstnike käest laiali läinud.
'\ Diapositiivid peab valmistatama
kolmes eksemplaris,' milledest tiks
juures peab talletatama ka diaposi­tiivide
ja videofilmide kogud, selleks
on vajalikud sahtlid ja kapid (filing
cabinets).
Tähtis osa muuseumis on ka arhii-viline
materjal, kunstnike ning
kunstiteemalised raamatud, ajakir­jad,
fotod jne., samuti väljalõiked
kommentaaridest eesti kunsti ning
kunstnike kohta, Selles suhtes peab
arendama tihedat koostööd eesti ar­hiividega
ning meie vanima Runsti-organisatsiooniga.
Eesti Kunstnike
Koondisega Torontos.
Lõpuks veel sõna kunstikogu
laiendamisest. Muuseumilised kuns­tikogud
suurenevad traditsionaalselt
annetuste läbi nii kunstnikelt kui ka
eraisikutelt. Ka praegune kogu on
suurel määral sellisena kasvanud.
Annetused peavad siiski toimuma
koostöös muuseumi kogu valikkomi-teega.
Meil ei ole ruumi ega aega
nõrgakvaliteedilise materjali kogu­miseks..
Meie ühiskonnast ei ole tõusnud
majandusliku jõuga üksikisikut, kes
(unstikogu arendamise oleks oma
eriprojektiks võtnud, võib-olla see
veel toimub. Peame lootma ühiskon­na
toetusele.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broädview Ave., Toronto,
Ontario M4K"2R6
ühenduses on jõud
KINKfGE LASTELE PAfyGAARVEDS
SIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE
POOLNE KINK /
Dtmformatsiooniks helistag®
465-4659
(Pank avatud Gtsmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
VAJATAKSE
AMeTNIKKy
eesti- ja ingtiskeele oskusega. Kirjalikud avaldused eluloo
kirjeldusega saata Toronto Eesti Ühispanga' juhatusele.
TOROiyTO EESTB ÜHISPANK
958 Broädview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
EESTI uiiim
esiifidaja
-9911
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT .
M2R 2S9
Omanik LINDA SEPIP
Avatud 7.päeva nädalas-
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
® Ülelinna kohaleviimine LTD
\
valik kuulu
mi kogusse
<s Eesti kunsti muuseu-jeine
valik oleks üle­maailmselt
eesti kultuurisündmuste­le,
näiteks Eesti Päevadele saatmi^
seks. See esitaks eesti kunstiloomin­gu
variatsioonirikkušt ning tugevust.
Se.e ühendaks ja õhutaks ka kunst­nikke
erinevates maailmanurkades
Kolmas valik diapo-sitiive peaks
saadetama vahetuse korras Rootsi
Eesti Kultui^ifi Fondile, kelledel ori
oma organiseeritud kunstikogu. Ne­mad
on meile juba saatnud valiku
oma diapositiive, ning meie võlgne­me
nendele omapoolse. Olles ainult
\ pealiskaudselt tuttav eesti kunstnike
loominguga väljaspool kodumaad,
näib see siiski olevat paljusügavarn
: ja tugevam kui meie üldse arvame
\ ning diapositiivide programm näib
: olevat ainuke võimalus seda laiemalt
tutvustada.
. Hella Vallneri poolt meile lubatud
ruum on väga suure tähtsusega kuns­tikogude
arendamisel, kuid see ei •
lahenda veel kunstimuuseumi prob-
• leemi. Vajalik on ka näituste ruum,
kus permanentse väljapanekuna /
oleks muuseumi kogu. Selles ruumis
peab olema hea valgustus ja ta peab
olema, küllalt esinduslik, et sinna
i võib kutsuda ka väliskülalisi, • -
KUNSTIMUUSEUMI KOGUSSE
i KUULUVAD:'
1. Maalid mitmesuguses menetlu­ses.
2. Kunst paberil, kas graafilistes
või paberile sobivates maalimisteh-
. nikates. 3. Kolmedimensionaalne "
: looming mis haarab skulptuuri, ke-i
raamika, klaasi, puu või mistahes
materjalis loomingu. 4. Muuseumi
lOOVITE VASTULAUSET SISSE
ANDA OMA KINNISVARA
HINDASVIISE KOHTA?
Veel on aega 1986. a. kinnisvara hinnangu kohta vastulauset sisse
anda, kui teie an/ates te kodu.või änline kinnisvara on hinnatud
vääriti.
Kinnisvara hinnang on tähtis, kuna sellest oleneb teile määratud
kinnisvaramaks (Property Tax). Hindeväärtus korrutatud teie linna
)a kooli „mill rateiga" ongi teie 1987. a. kinnisvaramaks.
Hindamise teated (Notices of Assessment) on juba saadetud neile'
majaomanikele ja üürnikele, kelle kinnisvara hinnangud on niüu-tunud
möödunud aasta jooksul. Teie ümbruskonna avalikel istungi­tel
oli teil võimalus esitada küsimusi kinnisvara maksustamise
kohta. Avalike istungite kuupäevad ja kohad teatati ühes eelmises
kuulutuses. (Meie Elu #4, 22.. jaan. 1987).
Hinderegister e. kataster (Assessment Roll) on juba saadetud teie
omavalitsusele 1987. a. kinnisvaramaksu määramiseks. Informat­siooni-
saamiseks saate seda näha linnavalitsuses (Municipal
Office). Kui teie arvates te, kinnisvara on hinnatud väänti, võite
vastulause sisse anda või postitada kuni 26. veebruarini 1987
(Assesshient Review Board'ile). Pange tähele, et teil on õigus
vastulauset sisse anda ka siis, kui te ei ole saanud hinda­mise
teadet (Notice of Assessment).
SISSEANDMISE Vlli\^ANE TÄHTPÄEV OH
26. VEEBRUAR 1987.
Assessment Review Board on erapooletu ja on vastutav Attorney
General of Ontano'le. Andes vastulause sisse, on teil siis veel üks
võimalus õiglasele kinnisvara hindamisele, mis oleks võrreldav
ümbruskonna taoliste kinnisvaradega. Revisjonikomisjonis
(Review Board) asjaajamine on informaalsem ja rahulikum kui
tavalises kohtus. Teid võib ka' esindada advokaat, sõber või
sugulane, kui te nij soovite.
Vastulause sisseandmise hõlbustamiseks on formuland saadaval
(Notice of Appeal Forms) Assessment Review Board'is. Neid saate
kohalikus hindamiskomisjonis (Regional Assessment Office) või
linnavalitsuse büroos (Municipal Office). Te võite ka kasutada hin-damisteate
(Notice of Assessment) tagakülge või saata kin vastu­lause
põhjusega, lisades kinnisvara aadressi ja hindenumbri (roll
number). Vastulaused (Appeals) saata allpool mainitud Regional
Registrar of the Assessment Review _Board'ile.
Ontario
Ministry
of
Revenue
FOR;
The Cities of Toronto,
Etobicoke and York
CONTACT:
Regional Registrar •
ASSESSMENT .
REVIEW BOARD
MINISTRY OF THE
ATTORNEY GENERAL
80BloorSt.W.,Ste701
Toronto, Ontario M5S1L9
FOR:
The Cities of North York &
Scarborough and the
Borough pf East York
CONTACT:
Regional Registrar
ASSESSMENT
REVIEW BOARD
MINISTRY OF THE
ATTORNEY GENERAL
Sheppard Centre
2 Sheppard Ave. E.,Ste 605
North York, Ontario M2N5Y7
Translation By This Publication from Text Provided by the Ontario Ministry of Revenue
• • BQ
„Meie Elu*' nr. 8 (l|
tsmmmmmmmmmmmmmmmmmmummm
Mineviku tui
(Algus esil
Eestlased Kanadas'!
metamisel, Koguteo|
läks pikemaks, kiiii
olid visad saabuma,
autoreid, kos saatsidi
geaogselt,
Mis puutub odaspl
oma togovusfi ajal
väljaandmisest loobi
siis võimalik moin tol
da järgnovatnlepõlv
öelda, et rahvas, kos
lugu. on nagu inim(j
tanud mälu. Moioajij
riat tuleb jätkata, IIi
hõlmama vähomaltl
perioodi, Võiks kiul
inas kõido vqiks ilm
EESTI ARHIIVID l|
Edasi kandis Ello
driikidos, Lakowoo
Arhiivi juhataja Itoi
kuvõtliku ül(n'aalo
väljaspool Kostil, i
kii'jalikult. Roloront
konna togovuso dc
arhiividosso paiguti
peatus siis orimaad(^
raalias loodi Kosti
aastal soalso Kosti St
de. Seda arhiivi
soo arhiivina", kun
on olnud sollo arhi
korraldajaks mu\, [
Salasoo on sollo a
ühoks ooskujulikur
maks pagulusos. K(
raalias hoono on ohi
rahadega.
Rootsis on hästi
Arhiiv, Kosti Kosk
Arhiiv ja kõigo no|
Rootsi • Koštlasto
juures asuv, Kosti K
ühendriikide l'',o
Kakewoodis arhii\'
orihooiHis, }<|us koosi
(ehitusega or niiiid a
jalga ruumi,' Matcnj
tud. Peale Lakowl
IJSA-s veel erialasel
ja lonnuala iniiiiv.
mitte-oosti iirhiivid.l
Arhiividele saabij
kohta märkis 11, Tail
saabub raamatuid w
soid materjale, Kq
referanl arhiividel
huvidele lugeva m;
loomine. 2. Maleij
suurema rõhu asell
taalmat(M'jalid<]h;.
leidmine.
TARTU INSTITU
Kanada arhiivide»
on uut arhiivide
Tartu (lollege'i ruun]
vi juhataja dr. Kndi
kis, (M peale kahe ar
yeel teisi ee.stiaineli
raamatukogusid. K
on kõige suurem e
Toronto Ülikoolil
Ka Metro kes kraan
na palju i^estikee
kaasa arvatud kogu
set kirjandust. Kini
sid kasutavad aga
Mujal Kanadas oi
koolil suurem eest
kogu. Kosilased kii
raamatul.
Kõneleja andis iil
tituudi Arhiivist. A:
nenud rohkesti mai
devalt korrastamisi
ruumipuudus, Praoi
ruutmecftrit pinda. \<
dada läheks vaja 'H
Kõneleja rõhuta
sust ja käsitas siis):
majanduslikku kan
statistliste andmete
gev. Aga oma ii hiid
ja rahvusliku tegev
nab eestlaskond ni
hem kui tofwad s(!(
nädalased: 1: 4,9 pr
tulust üksikisikute
sendi vastu a-liikm
de juures. Meie c
palju suuromaks ;i!
vuse toetamiseks k
Kdasi käsitas rofi
hiivimaterjalide in
bibliografeerimist
du. Arhiivides on
palju kaasatöötam
see töö on huvitav,
EESTI KESKARH;
Kesti Keskarhiivi
Antik oma sõnavõ
rahva suurt-vainui|
kultuurilist vaimir
kujunes eesti rahv
eestlaste poliitilin
rahvuskultuurilist lj
rohkem tundma. '
Kesti keskarhiiv]
Antik kirjaliku iile^
arhiivile, algul Ke;
nime all, pandi aluj
ses 1 Kesti Päevade
raamatu- ja dokumj
terjalidega. Keskai
"materjalide kogujal
oli, vahepealse vahi
aastani Karl Kerinf
praegune juhataja,
materjale palju ja m[
isikule erifonde. S'i
on Londoni saatkol