1985-02-21-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tlOiial Librar^-of
Collection Developr
395 l/ellfogton stro
TE A J A L E H T PAGULUSES
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 8 fl825) 1985 NELIAPÄEVAL, 21. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 21 XXXVI aastakäik
se toetus
Professori leidmiseks Toronto ülikooli JM^rde loodavale eestiainelisele õppetoolile avaldatakse
ametlik kuulutus tõenäolikult aprilli lõpus, ütles prof. dr. Olev Trass „Meie Elule" antud informatsioonis.
Üle 20-ne õpetlase on senini huvi tundnud, neist enamus USA-st. Õppetooli finantseerimise osas on
halvaks uudiseks milmekultuuriministeeriumi informatsioon, et summasid toetuste andmiseks on kärbitud,
meid on järjekorras tahapoole lükatud Ja meie tegevust tahetakse piirata ainult „etnilise" tegevu-
•gega.;••.
Selles osas jõudsime küll enamvähem
vastuvõetava kompromissini,
Uurime eestlasi Kanadas jä nende
siia asumist, mida aga ei saa teha ilma
tagapõhjata- nii siis vajavad olud:
ja ajalugu Eestis samuti õppetooli
tähelepanu, samuti rahva ,,juurte"
— rahvaluule jne; uurimine. Arvestades
uusi nõudeid, peame ka sisse
andma uüe esimese kolme aasta tegevuskava,
põhjalikuma varem esitatud
kavast.
Kõige ebameeldivam oli aga ministeeriumi
esindajate väide, et kui õppetool
juba olemas, siis Ottawast
enam toetust ei saa. Selles osas nõuame
selgitavat informatsiooni. Otsustasime
aga vahepeal professon koha
välja kuulutamise edasi lükata aprilli
lõpuni.
Õppetooli komitee praegune arvamine
ön, et kui Ottäwa-küsimus laheneb
ministeeriumi akadeemilise
komitee koosolekul aprilli alguses,
siis kuulutatakse otsekohe õppetooli
koht vabaks ja algab kandidaatide
leidmine ja valimine. Otsus võib langeda
küllaltki ruttu, kuid pole enam
reaalne arvestada professori ametisse
astumisega 1985-a. sügisel, — see
lükkab paratamatult edasi suve või
sügiseni 1986.
Küll tahab aga komitee käiku saada
eesti keele kursused juba ee'oleval
sügisel. Need, kursused on siis ülikooli
korralises õppeprogrammis nn.
„credit" kursustena. Administratiiv-.
ne asupaik oleks slaavi keelte ja kirjanduse
osakonnas,kus, osakonna
nimest hoolimata, asub ka ungari
õppetool.
Neljapäeval, 14. veebruaril pidasime
koosoleku prof. C.H. Bedfordiga,
kes on slaavi keelte ja kirjanduse
osakonna -esimees. Tema paneb
veebruari lõpus „rattad liikuma", et
saada osakonna ja siis fakulteedi
heakskiidu, mis on vajalik iga „cre-dit"
kursuse jaoks. Tõenäolikult õpetajaks
või„tutor" on dr. Vello Salo,
kes praegu õpetab eesti keelt School
of Gontinuing Studies juurres 15-l.e
õpilasele.
Toomver, dr. prof.Endel Tulving ja
prof. Olev Trass. Hiljem valiti direktoriteks
ka prof. emeritus Karl Aun,
(Wilfrid Laurier Ülikoolist Waterloo'
s), T.E. Ühispanga esimees Villem
Noolandi ja Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esimees Laas Leivat. Rida
teisi isikuid paluti sihtasutusega eri-ülesannetes
kaasa töötama.
Tartu College'i aastakoosolek kiitis
heaks kevadel 1984 lisaks
1300,000 annetusele ka $400.000
laenu tegemise õppetooli rakendamiseks.
See kava jättis, lisaks oodatud
1300,000-le Ottawast, veel SIOO.ODO,
mis v^ja kokku panna. Kokkulepe
ülikooliga nägi ette õppetooli rakendamist
peale S700.000 laekumist; ülikool
oli nõus jääma botama Ottawa
toetust, ja lisasummal eesti ühiskonnalt.
'^/htašutusel on nüüd tulumäks^^
vabastamise number, nii et kõik toetused
on maksustatavast sissetulekust
maha võetavad. Rahalist toetust
eestlaskonnalt on vaja õige mitme-teks
otstarbeteks. Laekumised võimaldaks
Tartu College'i värsket võlakoormat
vähendada või annaks
summasid millega, halvemal juhul,
valitsuse toetust asendada [ligi pool
sellest maksaks siis valitsus ikka,
' kuigi kaudselt). Samuti võimaldaksid
lisasummad sihtasutu^sel anda stipendiume
ja abi üliõpilastele, kes
töötavad õppetooli juures, ja toetust
muule õppetooli sihte edutavale tegevusele..
Varsti jõuab allakirjutamiseni leping
Toronto ülikooli ja eesti õppetooli
sihtasutuse vahel nn. „Trusl
Fund'i" loomiseks, mida ülikool haldab
eraldi oma muudest varadest.
Allakirjutamisele järgneb raha üle
kandmine. Õppetooli ja selle tegevuse
majandamine peab toimuma täielikult
põhisumma protsentidest ja uutest
laekumistest. Kulude hulgas on
õppetooli professor palk, võimaliku
keeleõpetaja ja sekretäri palgad, raamatukogu
materjalide muretsemise
ja muud kulud.
Tshernenko
elupäevad loetud
Los Angeles „Times" kirjutab, et
USA vastuluure andmeil on Moskvas
avaldatud arvamist, et president
Konstantin Tshernenko elupäevad
ön loetud ja ta elab kõige
rohkem veel 6 kuud. President
Tshernenkol olla emfüseema, mille
paranemiseks ei ole lootust.
Tshernenko on olnud haiglane
alates presidendiks valimise ajast.
Teda ei ole nähtud avalikkuses alates
27. dets. möödunud aastast. Läänes
oodatakse põnevusega, kas
Tshernenko ilmub käesoleva kuu
viimasel nädalal oma piirkonnas
valijate ette, et lasta end seada üles
kandidaadina järgmisteks Ülemnõukogu
valimisteks.
Konstantin Tshernenkp on N.
Liidu president^ kommunistliku
partei esimene sekretär ja riigikaitse
nõukogu esimees, mis on võrdne
relvastatud jõudude ülemjuhataja
nimetusega. Kes võiks olla tema
asendaja nendes võtmepositsioonides,
ei ole veel teada.
Esto Austraalias
EESTI ÕPPETOOLI SIHTASUTUS'
Meie rahvusgruppi osas on pearõhk
olnud raha muretsemise eeltöödel.
Selleks loodi kevadel 1984 sihtasutus
„Chair of Estonian Studies
Foundation'; mille esimees on arhitekt
E. Tampõld, sekretär adv. Tõnis
Laar ja laekur T^rtu College'i mä-nedzher
Ervin Mägi. teisel asutajad
direktorid olid dr. Silvia Meema, Ülle
Jutuajamine Tiiu Kroll-Simmuliga
Ühenduses järgmiste Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamise
võimalusega Austraalias 1988. a. pöördus „Meie Elu" olukordade
selgitamiseks sealse eesti ajalehe „Meie Kodu" peatoimetaja ja
Sydney Eesti Seltsi esimehe Tiiu Kroll-Simmuli poole, kes ön osa
võtnud kõigist senistest Esto'dest. Tiiu Kroll^^immul vastas küsimus-telefoni
teel esmaspäeval, 18. veebruaril.
väljaspoolt tulijaile kõige lähemaks
punktiks. Melbourne on Sydneyst
veel 900 km edasi lõunasse ja juba
ühe otsa lend sinna maksab ^300.
Austraalia eestlaste seisukohalt vaadates
on Melbourne kompromissina
Sydney ja Adelaide vahemaal. Kõikides
neis kolmes eestlaste linnas on
senini Austraalia Eesti Päevi korraldatud.
Sydneys on need ulatunud üle
1000 osavõtja, Melbournes alla seda
ja Adelaides 600 eestlaseni.
POLIITILINE MÕ)U NULL
Tiiu Kroll-Simmul märkis, et Melbourne
suuremaJcs miinuseks on väga
vähene sealsete eesti noorte arv.
Estot saaks seal läbi viia vaid jõulu
Ta ütles, et ÜEP korraldamise
küsimus Austraalias on keeruline.
Melbourne eestlased teatasid oma
nõusolekust 5. ÜEP korraldamiseks
Ü.E. Kesknõukogule enne kui Austraalia
Eesti Seltside Liidu esinduskogu
kokku tuli. Kuna teatati, et
Austraalia saab vaid ühe asukoha
ettepanekuga välja tulla, siis sai koosolek
vaid juhtunut kinnitada. Koosoleku
ajal ei olnud selge, kes ÜEP
etteotsa asuks või kus ruumides seda
võiks läbi viia. Loomulikult aitaks
pr. Kroll-Simmul jõudumööda Esto
korraldamiseks Melbournes kaasa,,
kui selline otsus peaks tehtama, kuid
palju Austraalia eestlasi oleks siiski
tahtnud näha pidustuste läbiviimist
parema meelega maa suurimas eestlaste
keskuses, Sydneys; mis on ka
Lech Walesa laseb
end arreteerida
Poola töölistel on kavatsus korraldada
28. veebr, sümboolne
streik valitsuse otsuse vastu tõsta
toitäijnete hinda. Streigi õhutajate
seas on ka endine „Solidaarsuse"
juht Lech Walesa. Ta teeb kihutustööd
avalikult streigi kasuks ja on
seletanud, et politsei võib teda
arreteerida, kui ta selleks põhjust
leiab. Walesa arvates peab tööliskonnal
olema õigus avaldada oma
arvamist valitsuse otsuste kohta.
Walesa kolm kaaslast on juba arreteeritud
ja Walesat ennast on kuulatud
üle politseis ning hoiatatud,
et ta ei agiteeriks valitsuse korralduste
vastu.
Streigi organiseerijaks on „Soli-daarsuse"
põrandaalune juhtkond,
keda politseil pole läinud korda
avastada ega arreteerida.
ja uue-aasta vahemikus puht klimaa-tilistel
põhjustel. Siis on austraallased,
kaasa arvatud ka eestlased puhkusel.
Eestlaste seisukohalt oleks
selline aeg hea, kuna kõik on ju vabad,
kuid välispoliitiliselt pole Eesli
Päevad Melbournes senini mingit tähelepanu
saavutanud. Inimeste mõtted
on pühade juures ja paljud reporterid
samuti puhkustel.
Ta ei näe, et ÜEP puhul Melbournes
see teisiti saaks olla. Meie poliitiline
mõju väljaspoole oleks lihtsalt
null. Kuna ÜEP asukoht oleks
(lärg Ihk. 3) '
T l nr 11 I N S T I T U UT
I AK I U 310BLOORST.WEST
TORONTO, M531W4
Sissekäik: Madison Avenuo — Spadina jaam
S^oored võrkpallB-hniviiised
TERR ,^KUNGLA" ©sitab suyresmeniis®
7Ö.
750 Fi Ave. E.
TREENIiyGOHTÖ
märts 4, 1985 a.kpll 7.30-9.30 õhtul
Ment Sonior Pubiic School, 980 Dufferin Sl
(Dufferin & Blocr)
KALEVI VORKPALLi^K^^
KUTSUB TEIDl
ja
Sooviitte õpetada Eesti noortele, tüdrukutsle i
s. usinuses õig®t vÕrkpallHQhnikat, nõnda
r. £. AlAHDUSKLUBI
Neljapäeval, 28. veebr. 1985
kell 7,30 õ.
Eesti Majas
Loeng:
MILJAJUKKUiVS
„AEDVIUADE
TOITE VÄÄRTUS"
KÕIK TERETULNUD
Loeng:
. Arvo Kimmel - Ottawast
^Föderaalvalitsuse sotsiaalpoliitika,
võimalikud muudatused,
nende mõju eeste
ühiskonnale ja meie reagee-rimSse
võimalused"
Pühapäeval, 10. märtsil kell 1.00 p.l.
D^ohv ja jutlemine
GiÕIK ON KUTSUTUD
ETTEKANNE
TERVISHOID ja KARSKLUS
Broadview Ave. kirikus laupäeval, 23. veebr.
kell 11.00 e.l.
. tol. 233-2 233-6482 - Vivi Holmberg Kõneleb OLEV TRALLA • Kõik teretulnud!
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 21, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-02-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850221 |
Description
| Title | 1985-02-21-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | tlOiial Librar^-of Collection Developr 395 l/ellfogton stro TE A J A L E H T PAGULUSES Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 8 fl825) 1985 NELIAPÄEVAL, 21. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 21 XXXVI aastakäik se toetus Professori leidmiseks Toronto ülikooli JM^rde loodavale eestiainelisele õppetoolile avaldatakse ametlik kuulutus tõenäolikult aprilli lõpus, ütles prof. dr. Olev Trass „Meie Elule" antud informatsioonis. Üle 20-ne õpetlase on senini huvi tundnud, neist enamus USA-st. Õppetooli finantseerimise osas on halvaks uudiseks milmekultuuriministeeriumi informatsioon, et summasid toetuste andmiseks on kärbitud, meid on järjekorras tahapoole lükatud Ja meie tegevust tahetakse piirata ainult „etnilise" tegevu- •gega.;••. Selles osas jõudsime küll enamvähem vastuvõetava kompromissini, Uurime eestlasi Kanadas jä nende siia asumist, mida aga ei saa teha ilma tagapõhjata- nii siis vajavad olud: ja ajalugu Eestis samuti õppetooli tähelepanu, samuti rahva ,,juurte" — rahvaluule jne; uurimine. Arvestades uusi nõudeid, peame ka sisse andma uüe esimese kolme aasta tegevuskava, põhjalikuma varem esitatud kavast. Kõige ebameeldivam oli aga ministeeriumi esindajate väide, et kui õppetool juba olemas, siis Ottawast enam toetust ei saa. Selles osas nõuame selgitavat informatsiooni. Otsustasime aga vahepeal professon koha välja kuulutamise edasi lükata aprilli lõpuni. Õppetooli komitee praegune arvamine ön, et kui Ottäwa-küsimus laheneb ministeeriumi akadeemilise komitee koosolekul aprilli alguses, siis kuulutatakse otsekohe õppetooli koht vabaks ja algab kandidaatide leidmine ja valimine. Otsus võib langeda küllaltki ruttu, kuid pole enam reaalne arvestada professori ametisse astumisega 1985-a. sügisel, — see lükkab paratamatult edasi suve või sügiseni 1986. Küll tahab aga komitee käiku saada eesti keele kursused juba ee'oleval sügisel. Need, kursused on siis ülikooli korralises õppeprogrammis nn. „credit" kursustena. Administratiiv-. ne asupaik oleks slaavi keelte ja kirjanduse osakonnas,kus, osakonna nimest hoolimata, asub ka ungari õppetool. Neljapäeval, 14. veebruaril pidasime koosoleku prof. C.H. Bedfordiga, kes on slaavi keelte ja kirjanduse osakonna -esimees. Tema paneb veebruari lõpus „rattad liikuma", et saada osakonna ja siis fakulteedi heakskiidu, mis on vajalik iga „cre-dit" kursuse jaoks. Tõenäolikult õpetajaks või„tutor" on dr. Vello Salo, kes praegu õpetab eesti keelt School of Gontinuing Studies juurres 15-l.e õpilasele. Toomver, dr. prof.Endel Tulving ja prof. Olev Trass. Hiljem valiti direktoriteks ka prof. emeritus Karl Aun, (Wilfrid Laurier Ülikoolist Waterloo' s), T.E. Ühispanga esimees Villem Noolandi ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Laas Leivat. Rida teisi isikuid paluti sihtasutusega eri-ülesannetes kaasa töötama. Tartu College'i aastakoosolek kiitis heaks kevadel 1984 lisaks 1300,000 annetusele ka $400.000 laenu tegemise õppetooli rakendamiseks. See kava jättis, lisaks oodatud 1300,000-le Ottawast, veel SIOO.ODO, mis v^ja kokku panna. Kokkulepe ülikooliga nägi ette õppetooli rakendamist peale S700.000 laekumist; ülikool oli nõus jääma botama Ottawa toetust, ja lisasummal eesti ühiskonnalt. '^/htašutusel on nüüd tulumäks^^ vabastamise number, nii et kõik toetused on maksustatavast sissetulekust maha võetavad. Rahalist toetust eestlaskonnalt on vaja õige mitme-teks otstarbeteks. Laekumised võimaldaks Tartu College'i värsket võlakoormat vähendada või annaks summasid millega, halvemal juhul, valitsuse toetust asendada [ligi pool sellest maksaks siis valitsus ikka, ' kuigi kaudselt). Samuti võimaldaksid lisasummad sihtasutu^sel anda stipendiume ja abi üliõpilastele, kes töötavad õppetooli juures, ja toetust muule õppetooli sihte edutavale tegevusele.. Varsti jõuab allakirjutamiseni leping Toronto ülikooli ja eesti õppetooli sihtasutuse vahel nn. „Trusl Fund'i" loomiseks, mida ülikool haldab eraldi oma muudest varadest. Allakirjutamisele järgneb raha üle kandmine. Õppetooli ja selle tegevuse majandamine peab toimuma täielikult põhisumma protsentidest ja uutest laekumistest. Kulude hulgas on õppetooli professor palk, võimaliku keeleõpetaja ja sekretäri palgad, raamatukogu materjalide muretsemise ja muud kulud. Tshernenko elupäevad loetud Los Angeles „Times" kirjutab, et USA vastuluure andmeil on Moskvas avaldatud arvamist, et president Konstantin Tshernenko elupäevad ön loetud ja ta elab kõige rohkem veel 6 kuud. President Tshernenkol olla emfüseema, mille paranemiseks ei ole lootust. Tshernenko on olnud haiglane alates presidendiks valimise ajast. Teda ei ole nähtud avalikkuses alates 27. dets. möödunud aastast. Läänes oodatakse põnevusega, kas Tshernenko ilmub käesoleva kuu viimasel nädalal oma piirkonnas valijate ette, et lasta end seada üles kandidaadina järgmisteks Ülemnõukogu valimisteks. Konstantin Tshernenkp on N. Liidu president^ kommunistliku partei esimene sekretär ja riigikaitse nõukogu esimees, mis on võrdne relvastatud jõudude ülemjuhataja nimetusega. Kes võiks olla tema asendaja nendes võtmepositsioonides, ei ole veel teada. Esto Austraalias EESTI ÕPPETOOLI SIHTASUTUS' Meie rahvusgruppi osas on pearõhk olnud raha muretsemise eeltöödel. Selleks loodi kevadel 1984 sihtasutus „Chair of Estonian Studies Foundation'; mille esimees on arhitekt E. Tampõld, sekretär adv. Tõnis Laar ja laekur T^rtu College'i mä-nedzher Ervin Mägi. teisel asutajad direktorid olid dr. Silvia Meema, Ülle Jutuajamine Tiiu Kroll-Simmuliga Ühenduses järgmiste Ülemaailmsete Eesti Päevade korraldamise võimalusega Austraalias 1988. a. pöördus „Meie Elu" olukordade selgitamiseks sealse eesti ajalehe „Meie Kodu" peatoimetaja ja Sydney Eesti Seltsi esimehe Tiiu Kroll-Simmuli poole, kes ön osa võtnud kõigist senistest Esto'dest. Tiiu Kroll^^immul vastas küsimus-telefoni teel esmaspäeval, 18. veebruaril. väljaspoolt tulijaile kõige lähemaks punktiks. Melbourne on Sydneyst veel 900 km edasi lõunasse ja juba ühe otsa lend sinna maksab ^300. Austraalia eestlaste seisukohalt vaadates on Melbourne kompromissina Sydney ja Adelaide vahemaal. Kõikides neis kolmes eestlaste linnas on senini Austraalia Eesti Päevi korraldatud. Sydneys on need ulatunud üle 1000 osavõtja, Melbournes alla seda ja Adelaides 600 eestlaseni. POLIITILINE MÕ)U NULL Tiiu Kroll-Simmul märkis, et Melbourne suuremaJcs miinuseks on väga vähene sealsete eesti noorte arv. Estot saaks seal läbi viia vaid jõulu Ta ütles, et ÜEP korraldamise küsimus Austraalias on keeruline. Melbourne eestlased teatasid oma nõusolekust 5. ÜEP korraldamiseks Ü.E. Kesknõukogule enne kui Austraalia Eesti Seltside Liidu esinduskogu kokku tuli. Kuna teatati, et Austraalia saab vaid ühe asukoha ettepanekuga välja tulla, siis sai koosolek vaid juhtunut kinnitada. Koosoleku ajal ei olnud selge, kes ÜEP etteotsa asuks või kus ruumides seda võiks läbi viia. Loomulikult aitaks pr. Kroll-Simmul jõudumööda Esto korraldamiseks Melbournes kaasa,, kui selline otsus peaks tehtama, kuid palju Austraalia eestlasi oleks siiski tahtnud näha pidustuste läbiviimist parema meelega maa suurimas eestlaste keskuses, Sydneys; mis on ka Lech Walesa laseb end arreteerida Poola töölistel on kavatsus korraldada 28. veebr, sümboolne streik valitsuse otsuse vastu tõsta toitäijnete hinda. Streigi õhutajate seas on ka endine „Solidaarsuse" juht Lech Walesa. Ta teeb kihutustööd avalikult streigi kasuks ja on seletanud, et politsei võib teda arreteerida, kui ta selleks põhjust leiab. Walesa arvates peab tööliskonnal olema õigus avaldada oma arvamist valitsuse otsuste kohta. Walesa kolm kaaslast on juba arreteeritud ja Walesat ennast on kuulatud üle politseis ning hoiatatud, et ta ei agiteeriks valitsuse korralduste vastu. Streigi organiseerijaks on „Soli-daarsuse" põrandaalune juhtkond, keda politseil pole läinud korda avastada ega arreteerida. ja uue-aasta vahemikus puht klimaa-tilistel põhjustel. Siis on austraallased, kaasa arvatud ka eestlased puhkusel. Eestlaste seisukohalt oleks selline aeg hea, kuna kõik on ju vabad, kuid välispoliitiliselt pole Eesli Päevad Melbournes senini mingit tähelepanu saavutanud. Inimeste mõtted on pühade juures ja paljud reporterid samuti puhkustel. Ta ei näe, et ÜEP puhul Melbournes see teisiti saaks olla. Meie poliitiline mõju väljaspoole oleks lihtsalt null. Kuna ÜEP asukoht oleks (lärg Ihk. 3) ' T l nr 11 I N S T I T U UT I AK I U 310BLOORST.WEST TORONTO, M531W4 Sissekäik: Madison Avenuo — Spadina jaam S^oored võrkpallB-hniviiised TERR ,^KUNGLA" ©sitab suyresmeniis® 7Ö. 750 Fi Ave. E. TREENIiyGOHTÖ märts 4, 1985 a.kpll 7.30-9.30 õhtul Ment Sonior Pubiic School, 980 Dufferin Sl (Dufferin & Blocr) KALEVI VORKPALLi^K^^ KUTSUB TEIDl ja Sooviitte õpetada Eesti noortele, tüdrukutsle i s. usinuses õig®t vÕrkpallHQhnikat, nõnda r. £. AlAHDUSKLUBI Neljapäeval, 28. veebr. 1985 kell 7,30 õ. Eesti Majas Loeng: MILJAJUKKUiVS „AEDVIUADE TOITE VÄÄRTUS" KÕIK TERETULNUD Loeng: . Arvo Kimmel - Ottawast ^Föderaalvalitsuse sotsiaalpoliitika, võimalikud muudatused, nende mõju eeste ühiskonnale ja meie reagee-rimSse võimalused" Pühapäeval, 10. märtsil kell 1.00 p.l. D^ohv ja jutlemine GiÕIK ON KUTSUTUD ETTEKANNE TERVISHOID ja KARSKLUS Broadview Ave. kirikus laupäeval, 23. veebr. kell 11.00 e.l. . tol. 233-2 233-6482 - Vivi Holmberg Kõneleb OLEV TRALLA • Kõik teretulnud! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-02-21-01
