1980-07-17-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NEUAFÄEVÄL, n. jmutli - THmSDAY. JÜLY 17 ,>leieEiu'V.nr.29 (lS87y
anaat
11 ILU" — „Oüi MFI">»- EsteniQii^^^^^^
Publishedtjy Estonian PublishingCo.Torom
nian Höitse, 958 Bfoadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
Töinie:tajk:,H. Rebane ja S. Veiden^^^
Yorgis JB. Parmingy 473.Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU •'väljaandjaks pn Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.;Ä.Weileri algatusel 1^^^
„Meie Elu" toimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Avö., Toronto, Orit.M4K 2R6 Canada — Tel.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp,, kl. 9 h.
-5 p.L, esmasp! ja neljap. kl. 9 E-S õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l;
Tellimisbinnad: Kanadas ^ la. $27.00, 6 k. §14.50, 3 k:
19.00. USA-sse^ 1 a. $29.00 6k. $15.50,3 k. 9.50. Ülemere-maades^
e: 1 a. 133.00,6 k.117.0Õ, 3 h 110.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse:
1 a. $32.75, 6 k.
Üksiknumber —.50(^.
Kuulutušhinnad: 1 toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
l]|lllinit3!ilBlliiilllliiili9ÜISHIIIIIIIIIilllIi!lillllllllllH^
vaatlpjäd kardavad
kolmanda maailmasõja puhkemist
eeloleva viie aasta jooksul. Kui see
osutub tõeks, oleks see kolmas süur-võitlus,
mida meie vanem generatsioon
oma silmaga näeks.
Potentsiaal on loiemas. Kaš lepped
või mitte lepped, Nõukogude Liit
ehitab oma sõjajiotentšiaali tohutu
kiirusega, millel peab olema kindel
eesmärk. Kui tsaari Venemaal oli
vallutusiha ja suurusehullustus, siis
Kremli isandail on levitada oma teisiti
vastuvõtmatut rezhiimi ja endiselt
rahuldada oma suurusehullust.
Ida-Euroopa maade sissevõtmine
Teise maailmasõja aegu, poliitiline
ekspansioon mitmetele mandritele
ja paljudesse maadesse on selliseks
Hunnuseks. Ning nüüd lõpuks Afga-inistan.
...'] . •
Kunagi meie ku*jutaslme siinkohal,
et Piibliga ei võidelda kahurite
vastu. Nüüd peame lisama^et ainult
tugevarelvalise valmisolekuga on
võimalik maailma uuest sõjast päästa
ja päästa üldse kommunismist.
Tugev vasturelvastus on tänapäeva
käsk Ja mitte enam edasirtagaši kõikuvate
läbirääkimiste ainevald.
Ameerika Ühendriigid on olnud
kõikuvate arusaamade paik, kus on
vabaduse põhimõtte nimel räägitud
Ja räägitaksiB relvastuse poolt ja vastu,
kus ühed lähevah suure kohusetundega
võitlusse ja teised neid halvustavad.
President Woodraw Wilson
kõikus kaks aastat enne ku^suvai-
^s Esimeses maailmasõjas iitlaste-ga
keisri Saksamaa agressioonile
vastu astudäV Ka siis oli relvastus
küsimuseks, üks eelmisi presidente,
Theodore Roosevelt kirjutas sel ajal:
Ühendriigid peavad kiiruga üles ehitama
oma relvastuse, sest Am.
Ühendriigel olid siis vaid puupüssid
ja telefonipostidest lõigatud harju-iüskahurid,
mülistega Wilhelm II
moodsa relvastuse vastu ei saa minna.
; 1 - .
Ühendriige olukord oli umbne:
treenimata mehed, peagu olemata
relvastus ja transport ning tulemuseks
suiired inimohvrid, mis ajakohase
relva ja treei^ingu juures võinuksid
v^hem^d olla. Wilson oli sõt-tia
sekkumise vastane koos teiste intellektuaalidega,
kes^ arvasid, et 20.
sajandil ei saa relvastatud barbaär-
LUGEJA KIRJUTAB
f,M^^^ Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõttjeävaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe šeisukoh-tadeqa.
Palume kirjutada kohku-võtlikult
^ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õiguse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning inittesohivme
korral jätta avaldamatü.
Eiöle^syauai
,,Meie Elus'' 3. juulil on E.Toigerl
vastus mulle prantsuse empressi Jo-sephine
kohta. Ka tänapäeva ajaloo
raamatutest loeme ebatäpsusi, kuid
selle üle ei^tarvitse muret tunda. Õli
ja tõde tõusevafl pinnale!
Näiteks Suctonius väidab, et Nee-ro
süütas Rooma linna põlema. Filmis
näidatakse kuidas see sündis ja
millise naudinguga ta põlemist jälgis.
Tacitus. enam liisutavam ajaloos,
ütleb, et keiser Neero ei teinud seda
ja viibis sellel ajal kaugel linnast
(umbes 56 klm^)
Samuti on vaielday, kas iirlased
tõid kartuli 'esimesena Ameerikasse?
Ja nii edasi.
Kolmandaiks seisab praegu ÜSSR
ajaloo raamatutes, et Eesti riigi töölisklass
palus neid .i.kurnajatest" vabastada
ja töörahvale paradiisi
tuua". Paljud turiktid usuvad seda.
El
MINGIT
Vaiatu
V Ühö pead Hieist alla il
DgauiiSMMEIE ELU^toilija
m sisukamale ajalehala.
Qiitiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Tammark — tuntud eesti va^
badusvõitieja Wisconsenis, avaldas
jutuajamises Lake Geneva ajalehega,
et USA peab avaldama tugeyamat
vastupanu Moskva poliitikale, kuna
ameeriklaste passiivsus kommunismi
suhtes on muutumas kardetavaks
demokraatiale sellel mandril ja mujal.
0. Tammark selgitades Nõukogude
agressiivset poliitikat nõudis,
et USA peaks olümpiaboikoti kõrval
siiski tegema midagi enamat, et venelastele
Afganistani pärast näppudele
anda. Kui seda ei sünni, siis
võib tulla Moskvalt varsti ^uusi maade
ja rahvaste anastamisi: PeaksaM
vestama, et Nõukogude suur nõrk
külg on nende vilets toiduprobleem.
Afganistani võitlejaid tuleks tõhusamalt
abistada aga yälišminister Mus-kie
kõneleb ..vahekordade normaliseerimisest
N. Liiduga", ütles Tam-mai^
k. Ta märkis ära ka Balti prob^
leemi, samuti seda, et Ameerika
Hääl (VOA) peaks ööd ja päevad
'töötama oma saatejaamadega, et
mitte lasta Moskval vähearenenud
maade rahvaid oma rüppe kiskuda.
sus enam eksisteerida ja maailm bn
oma õppetunni saanud.
Kuid ei saanud, sest tuli Teine
maailmasõda, kus moodsalt relvastatud
oli vaid Saksamaa. Vastastel
puudus alul moodne relvastus, kuid
olemasolev ei olnud enam puupüssid
ja -suurtükid, õnneks. Kuid ka sellest
teisest ' õppetunnist ei olnud
Ameerikale küllalt. Sõjast saabudes
asuti oma olemiasoleyät relvastust
hoolega likvideerima, naguici tuleks
sõda enam kunagi.
Siitpeale on siiski tohutult kulutatud
hoopis uuematele relvaliikidele,
õnneks. Kuid veelgi tohutumalt on
kulutariud Nõukogude Lüt, kus mitmes
relvaliigis ollakse läänest üle.
Kui ei taheta uuesti olla „puüpüssi-de"
olukorras, siis on ainuke võimalus
oma moodsad relvad viia tasemele
kvarititatiivselt ja kvalitatiivselt,
et Kreml ei julgeks jätkata agressioone.
Siin seisabki demokraatia
vastamisi diktatuuriga: diktatuur
saavutab eesmärke oma rahva kannatuste
ja puuduste arvel; demokraatia
peab arvestama patsifistlikke
intellektuaale, neid kes igasuguse
hinna eest tahavad enda nahka sõjast
päästa j a lõpuks kapitali omanikke,
kes tahavad ainult rikkusi teenida,
kas sõjas Või rahus.
Woodraw Wilsoni ajal oli Ühendriigel
julge ja arusaaja üksikvõitle-ja
Theodore Roosevelt —, kes peagu
üksinda selgitas, kihutas, protesteeris
ja arvustas administratsiooni
tema passiivsuses, kuni ta suutis rahvale
selgeks teha, et kui Ühendriigid
lasevad Euroopal Sfeiksamaa kätte
langeda, siis on järgmine kallaletung
Ameerika Ühendriikidele,
Nüüd on olukord umbes sama ohu
küsimuses. Nüüd on Nõukogude
Liit see, kelle süljenäärmed vesistuvad
Lääne-Euroopa järgi paljude
teiste maade kõrval. Niiüd Ameerika
Ühendriigid peavad end kiiresti korda
seadma, et väljakutset vastu võtta.
Ühendriigid peavad jallekordselt
,,puüpüssid" asendama kõige niood-
^ samaga, ühendriigid peavad ka suunama
kaubandust sihiga Nõukogude
Liidu kestvaks majanduslikuks madalseisuks
ja seda kas või paljude
?a kodus. • •
llilliliillltll8llllllllllill!tlllillillll8IIS3tiIIS!lllll
valimisi USA-s iselpomustäb valimiste kestvus, mlt-mefaasiline
teostamine ja võimalus uudiste levitajatel, ajakirjandusel,
TV- ja raadiojaamadel Mäletajaid oluliselt mõjustada. Käesolevate
presidendi valimiste tagapõhja ja praeguste presidendi
kandidaatide valimisvõitlust ja selle tagapõhjal on selgitanud Tho-mas
Ferguson ja Joel Rogers, kes mõlemad pn poliitilise teaduse
USA ülikoolides. Nende uurimuse tulemus ilmus mõni
USA „National Magazfaie'is". Sellelt tagapõhjalt lahtudes
tuleks vaadelda ning hinnata USA
ist käituniist liing valimisvõitluse kampaaniat.
s
Presidendikandidaat peab olema
isiklikult küllalt jõukas ning nimekas,
et hakata tähelepanu võitma.
Toetused partei ja elanikkonna
poolt hakkavad tulema alles süs, kui
kandidaat on enesele teatud populaarsuse
saäyutanud. Teiseks ori oluline
hästi organiseeritud ning juhi-llllllllilllllillllllllllllliilllinillllllilHilllilllliilllllH
; - : Eesti. Sihtkapital ICanadas ,
Annetused ja testamendi-pärandüsed
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. '
Toronto, Ont. M4K 2R6
KOMMUNISTmEGA
K. Päts-1918.
Turist ei süvene iihegi maa ajaloosse
põhjalikult. Seda ei tee ka mina.
Mõnede USA kongressi liikmete^, silmad
avanesid alles nüüd, kui Sovetid
rullusid üle Afganistani,
Ma ei saa uhtuda ka selle E.T. arvamisega,
et Vaikse ookeani lõunapoolsed
saared oleksid kuigi head
pensionäridele. Nende rohelise kala
supp maitseb küll hea, aga elu on
seal nii igav, et kui üks abielu pooltest
sureb, siis teine laseb kuuli pähe.
Olen sealsest elust olust üsna
teadlik, kuna eelviimane Fidzhi saarte
yalitseja juhtus olema mü sugulane
abiellumise teel. Fidzhi 1 sündis
nieile ka kaks uut sugulast juurde.
• : , • Eha Tarmet-Toombierg •
Mulle juhtusid kätte teie lehe
„Meie Elu" numbrid 45 jä 48 .möödunud
aastast ning lugesin suure huviga
artikleid „Lugeja kirjutab"; just
see „pärisnaiste ja liignaiste" vahelised
intriigid andsid mulle tõuke ^ ka
paar rida selle üle kirjutada.
Ilus on küll, kui üks eesti mees
omale saab „pärisnaise" elukaaslaseks,
et rahvustunnet säilitada. Aga
kas see alati ka paika peab, nagu lehes
nr. 45 on mainitud, et ,,müula-sešt
naine" ori eesti keele ära õppinud
ja seda edasi andnud ka järeltulevale
põlvele ning teiselt poolt on
mitmedki eesti ema lapsed kes ei saa
sõnagi aru sellest „armsäst emakee?
lest". Kas siis sellepärast peaks need
eesti emad kohe hukka mõistma!
Kahjuks oli mul endal ka elukaaslaseks
,,muulane" paljudeks aastateks,
olgugi et see kukkur just kõige
paksem pobiud ja viimaks manalasse
läks peale seda rasket eluvõist-lusrada
käies. Ning ärge „armsad
eesti naised" mõelge, et selles raskes
eluvõitluses mingeid hellitusi
ette tuli.
Nüüd kus olen jällegi üksinda seda
elurada käimas, oleks s<X)v seda
jagsida ühe„päris naisega" sest ma
ei pea ennast veel mitte päris ,,^3-
naks kännuks", et seda lõppuüksin-da
läbi käia. Aga paraku on ees jällegi
vana probleem, mida pidin ka
tookord läbi tegama. Just, kust ön
võimalik seda „päris naist" saada,
kui elukohaks on mul paik kus neid
ei leidu, lõigus on, et tänapäev tea-;
tud kaugjused või vahemaad mingit
rolli ei mängi, aga siiski üht naist
kosida maa- ja mere taganttoob teatuid
raskusi ette, millega on selle
taotlemine peaagu võimatu. Küsimuseks
on veel; kas see „päris naine"
on üldse nõus oma elu elama sellises
kohas, kus puuduvad teatud lõbud
ja mugavused, millega ta on siiani
harjunud. Teiseks peab tahet olema,
et mitte oma emakeelt unustada
ning sellega ka ise ,^muulaseks"
muutuda. Mis on "paraku tõsi, kui
aastate jooksul pole võimalust oma
emakeelt kuulda. Teil seal suurtes
linnades pole seda karta, aga pidage
meeles, et see maailm ori suur ja lai
ning igalühel pole võimalust nendes
heades^ kohtades elada. Ja eesti mehi
leidub ka mujal .sellel suurel maamunal.
Esitan nüüd küsimuse; Kas
leidub veel mõnda armast eesti
naist, kes oleks noüs oma elust tea^
tud voorused ohverdama ja kusagile
maakolkasse ümber kolima, et ühte
eesti meest päästa „muulaste" küii-sist?
Vist küll mitte. Nn et kui mä
tõesti päris ,,vanaks kännuks" ei taha
jääda, pean paraku, jällegi yaliikü
tegema „müulaste" hulgast, fe minu
nõrgal momendil käepärast olemas,
et tema võluvõi-kudesse takerduda,
ilma enne järel vaatamata, kas
see kukkur küllaltki täidetud on.
tud propagandaaparatuur, et kandidaati
ülemaalis;elt tutvustada ja eelvalimistel
edukalt esitada. Kolmandaks
kandidaadil peab olema toetus
nende poolt, kes kontrollivad ajakirjandust,
TV- ja raadiojaamade saateid.
Seda gruppi nimetatakse ^varjatud
jõuks'' (Hidden forces in the
making of a president). T. Ferguson
ja J. Rogers loevad selleks varjatud
jõuks rahvusvahelist rahameeste
gruppi USA-s, Euroopas ja Jaapanis.
See, kolmele suurtööstuslikule
maale toetuv „Trilaterai komisjon"
'kutsuti ellu 1970. a- David Rockefel-leri
algatusel vabakaubanduse kaitseks.
Põhjuseks oli president Nixoni
poolt tehtud mõned kitsendused vä-liskaupade
pääsemisel USA turule.
Ta nägi ette teravat, võistlust väliskaubanduse
alal ja importkaupade
valgumist USA turule, yäliskaupade
sissetoomise piiramine oli mõeldud
oma tööstuse kaitseks. Triläteral
Komisjon luges seda vabakaubanduse
piiramiseks. Tema poolt kontrollitud
ajakirjandus, TV ja raadio hak^
kas president Nixoni majariduspolii-tikat
ründama, tema administratsiooni
tegevuses vigu otsima ja tulemuseks
oli Nixoni lahkumine presidendi
toolilt:
TRILATEML:KOMISJON ^
Triläteral komisjon koosneb raha-rnaailma
tugevariiatest esindajatest.
Sinna kuuluvad Lääne-Euroopast,
Jaapanist ja USA^t mõjuvõimsamad
isikud tööstuse, majanduse ja
panganduse alalt, nagu M. Blumen-thal
— Bendix korporatsiooni esimees,
G. Fraukiin — kauaaegne USA
välissuhete komisjoni esimees, B.
McGeorge — Ford Foundation president,
B. Manning ^ USA välissuhete
komisjoni esimees, Z. Brzezins-ki,
president Carteri nõuandja välis-
• poUitilisel alal, K. Carstens — Laäne-
Saksamaa president ja K. Miyazawa
— Jaapani välisminister. Hiljem lisandusid
nendele Heviette-Packardi,
General Motors, Caterpillar Trac-tors,
Exxon, Honeywell, Kaiser Resources,
Texan Instruments, Coca-.
Cola, Time Inc., CBC, Ford Corporation,
Volksu^ageri, Toyota, Fiat, Rolls^
Royse, Rockefeller Brothers Foundation,
Marshall Foundation in Ger-many,
Bank of Amerika, Lloyds of
England, Bank of Tokyo, The Nev^
York Times,- Washington Post, Ja-pan
Times, Die Zeit ja paljud teised
suurtööstuste; pankade, ajalehtede
TV, raadiojaamade esindajad ja poliitiliselt
tuntud Isikud. Toodud loetelust
võib järelduse teha, et Triläteral
Komisjon on võim mis saavutab
oma eesmärgi kui ta midagi pooldab
ning toetab või maha teeb.
PRESIDENDIVALIMISI
MÕJUSTAVAD MAJANDUSLIKUD
PEOBLEEMID
Rahvusvaheline vabakaubandus,
: mida kaitseb Triläteral Komisjon, on
raskustes. Peamine põhjus seisneb
selles, et Euroopa ja Jaapani tööstus
toodavad kõrge väärtusega tooteid
ja odavama hinnaga kui USA tööstus,
kus hinnad on kruvitud kõrgele
alaliste streikide ja palganõudmiste-ga.
Hinnad on tõusnud inflatsiopnili-selt
kõrgele jä ei ole enam tasakaa-
' lus rahva ostujõuga. Laod on kaupa
täis ja ostja valib sageli välismaa
kauba, mis on parem ning odavam,
Tulemuseks on tööstuskriis USA-s,
mis ennast tunda annab ka Kanadas.
I GEISLINGEN („MeIe Elu"
j kaastööliselt) — Selle pealkirja
I ja alapealkirja all ,jCuidas
I Moskva annekteeris Baltikumi"
i avaldas Münchenis ihnuv „N&-
§ tional-ZeUuhg" oma esiküljel
I ialut&tatud pikema artikli Balti
I riikide okupeerimise 40. aasta-i
päeva puhul.
I Kirjutis juhatatakse sisse Mo-
1 lotovi tsitaadiga, milles avaldub
1 Moskva vallutuspoliitika. Nii üt-
1 les Molotov 40 a. tagasi Balti rii-i
kide okupeerimise eel Leedu vä-
E lisminister Kreve-Miokiviciusele:
1 ,,Nüüd oleme meie kindlamini
5 veendunud kui kunagi yarem, et
1 . meie suur seltsimees Lenin ei ek-
I sinud kui ta kinnitas ejt H Maa-
= ilmasõda aitab meid kogu Eu-i
roopas võimule nii nagu I Maa-i
ilmasõda aitas meil Venemaal
M M
i " võimu haarata."
1 Edasi tuuakse kirjutises Balti
I riikide üksikasjaline käik krono-
I loogilises järjekorras, alates
1 Eesti' välisminister Selteri läbi-
1 rääkimistest Moskvas kuni
1 massdeporteerimiseni 1941. a.
i juunis.
1 Leht käsitleb artikli raames
1 ka Inglismaa hoiakut Balti riiki-
I de okupeerimise puhul märkides
1 muu hulgas:
I Iriglismaai vaadeldi N. Liidu
I laiutamisele Läänemere ruimiis
I positiivselt. Winston Ghurchill,
1 tookord mitte üksi peaminister,
i vaid ka admiraliteedi esimene
1 lord, seletas 27. okt. 1939, et vastupanu
nõukogude tugipunktide
nõudmisele Läänemere ruumis
„ei seis;a Briti huvides". Need
tugipunktid rajatakse- ainult
Saksamaa vastu ja ainult Saksamaa
on seal vaenlane. „Suur-
Britannial jä Venemaal on tõepoolest
ühine huvi ja nimelt sulgeda
võimalikult siiur osa Läänemerest
'sakslastele," kuulutas
Churchill Briti kabinetile.
Artikkel, milles toodud andmed
vastavad kõik ajaloolistele
tõdedele, lõpetatakse kokkuvõt-
•tega: ' : \
„Rahulike vahenditega" annekteeris
Nl Liit ümmarguselt
168.6Ö0 ruutkilomeerit iieutraal-seteit
ja iseseisvatelt riikidelt,
mis vastab suuruselt Liiduvabariigi
alale Maini joonest kuni
Lääne- ja Põhjamereni või pool-teistJkordsele
„D0R"-i piridala-
Ka „Bayernkurier"> mis- ilmub
samüti^^Münchenis, avaldas
Balti riikide orjastamise 40! aastapäeva
puhul vastava kirjutise,
kus esitatakse jällegi ajaloolised
tõed koos teatega; et vangistatud
ja N. Liitu küüditatud Konstantin
Päts ja Karlis Ulmanis on
surnud N. Liidus. Leht märgib
lõpetades:
„Et lätlased, eestlased Jä leedulased
ka nüüd oma vabaduse
eest võitlevad, seda ei saa keegi
neile pahaks panna. Nad vaja^
vad moraalset toetust."
s
iliiiiiHiiiiiiiHie9i^ininiuii9i39ii3iiiiiimiiiiiii»i3iiiiii^
USA presidendi kandidaadid seisavad
dilemma ees, kas toetada vabakaubandust,
või piirata seda oma
tööstuse kaitsniiseks. Ühte poolt toetab
Triläteral Komisjon ja teist rahvuslikud
organisatsioonid, eriti tööliste
unionid ja farmerid. Võitjaks
osutub presidendikandidaat, kes oskab
oma kätte koguda paremad, rahva
meeleolu peegelduvad kaardid.
ANDERSfÖN, REGAN JA GARTEE •
John Anderson on iseseisev presidendikandidaat,
küllalt jõukas ja
Triläteral Komisjoni liige. Ta tõenäoliselt
on arvamisel, et enamik
juhtivaid isikuid tööstuse, majanduse
ja panganduse alal kuulub juudi
rahvusesse ja seepärast ta valis oma
isiku populariseerimiseks välismaal
esimeseks Iisraeli; Ta deklareeris
seal, et USA presidendiks saades ta
loeb Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks
ning viib USA saatkonna Tel
Avivist Jeruusalemma. Raske on en-nust-^
a millist mõju see teadaanne
valimiskampaaniale avaldab. Kõrvalt
vaaaatüna naib, et see teadaanne annab
siiski rohkem võimalusi Ander-sonirvälispoliitika
'rüridamiseks kui
kaitsmiseks. Juba praegu pn tunda,
et teadeteagentuurid ei pane seda
eriliselt suure kella külge positiivses
mõttes ja palestiinlased koos araablastega
on sellele soovile kategooriliselt
vasta. Nähtavasti J. Anderson
tegi siin sama vea, mis Kanada valimistel
Joe Clark.
Ronald Reagan on vabariiklaste
partei kandidaat ja teatud määral
kahevahel, kuramalt poolt enesele
toetust kindlustada. Ta valis vabariiklaste
partei koosoleku asukohaks
Detroidi, et näidata oma tõsist tahet
sealse autotööstuse olukorra paran-dariiiseks,
ilma andmata erilist lubadust
autotööstuse ' väljaaitamiseks
maksumaksjate rahadega. Teisest
küljest ta püüab enesele võita farmerite
poolehoidu, lubades tiihista-da
teravilja saoktsioonid N. Liidu
vastu ja müüa N. Liidule vilja niipalju
kui see soovib. Ta püüab üles
ehitada Ameerika idealismi, meeldida
töötavale rahvale, keskklassile,
noortele ja vanadele. Hästi juhitud
propagandaorganisatsiooni juures ta
populaarsus võib tõusta vajalisel
määral, et presidendi tooli enesele
kindlustada. Sanktsioonide lõpetamine
N. Liidu vastu- igatahes ei ole antud
momendil populaarne USA-s. See
viitab Reagani lühinägelikule välispoliitikalt
ja annab teistele kandidaatidele
yõimaluse teda rünnata.
Praeguse võidujooksu juures relvastuse
alal järelandmiste tegemine.N.
Liidule on välispoliitiliselt USA-le
kahjulik.
Jinimy Carter praeguse USA presidendina
on raskesti' rünnatav prae-
, guste tagasilöökide pärast USA tööstuses
ja majanduslikus elus. Ta pooldas
riigikaitse vähendamist, deten-tet
ja strateegiliste relvade vähendamise
kokkulepet N. Liiduga. Ta valitsuse
ajal on ÜSA kaotanud mitmed
tugipunktid Aasias, Aafrikas ja
Kesk-Ameerikas. USA saatkonna personali
peetakse pantvangidena Iraanis
kinni juba 250 päeva ja president
avaldab saamatust nendele vabaduse
nõudmisel. USA on. välispoliitiliselt
naeruväärses olukorras, kuid sellega
lepitakse, sest drastilisemate abinõude
kasutamisele võtmine võib esile
kutsuda ettenähtamatuid tagajärgi.
Ne|d kardetakse. Carter püüab vabakaubandust
kaitsta jä jalul hoida
raskustbsse sattunud autotööstust,
lubades kulutada selleks 2.5 miljardit
dollarit maksumaksjate raha.
Sellega ta kindlustab enesele Triläteral
KonpLisjoni toetuse ja viimane
teeb omalt |>oolt kõik, et USA tööstuskriisi
leevendada ja tema sõjalist
võimsust suurendada. Viis Triläteral
Komisjoni liiget kuuluvad Carteri )ä-hemate
nõuandjate hulka ja see tõenäoliselt
aitab kaasa, et Carter, võibolla,
ka tuleval aastal istub presi^en-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 17, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-07-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800717 |
Description
| Title | 1980-07-17-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NEUAFÄEVÄL, n. jmutli - THmSDAY. JÜLY 17 ,>leieEiu'V.nr.29 (lS87y
anaat
11 ILU" — „Oüi MFI">»- EsteniQii^^^^^^
Publishedtjy Estonian PublishingCo.Torom
nian Höitse, 958 Bfoadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
Töinie:tajk:,H. Rebane ja S. Veiden^^^
Yorgis JB. Parmingy 473.Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU •'väljaandjaks pn Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.;Ä.Weileri algatusel 1^^^
„Meie Elu" toimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Avö., Toronto, Orit.M4K 2R6 Canada — Tel.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp,, kl. 9 h.
-5 p.L, esmasp! ja neljap. kl. 9 E-S õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l;
Tellimisbinnad: Kanadas ^ la. $27.00, 6 k. §14.50, 3 k:
19.00. USA-sse^ 1 a. $29.00 6k. $15.50,3 k. 9.50. Ülemere-maades^
e: 1 a. 133.00,6 k.117.0Õ, 3 h 110.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse:
1 a. $32.75, 6 k.
Üksiknumber —.50(^.
Kuulutušhinnad: 1 toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
l]|lllinit3!ilBlliiilllliiili9ÜISHIIIIIIIIIilllIi!lillllllllllH^
vaatlpjäd kardavad
kolmanda maailmasõja puhkemist
eeloleva viie aasta jooksul. Kui see
osutub tõeks, oleks see kolmas süur-võitlus,
mida meie vanem generatsioon
oma silmaga näeks.
Potentsiaal on loiemas. Kaš lepped
või mitte lepped, Nõukogude Liit
ehitab oma sõjajiotentšiaali tohutu
kiirusega, millel peab olema kindel
eesmärk. Kui tsaari Venemaal oli
vallutusiha ja suurusehullustus, siis
Kremli isandail on levitada oma teisiti
vastuvõtmatut rezhiimi ja endiselt
rahuldada oma suurusehullust.
Ida-Euroopa maade sissevõtmine
Teise maailmasõja aegu, poliitiline
ekspansioon mitmetele mandritele
ja paljudesse maadesse on selliseks
Hunnuseks. Ning nüüd lõpuks Afga-inistan.
...'] . •
Kunagi meie ku*jutaslme siinkohal,
et Piibliga ei võidelda kahurite
vastu. Nüüd peame lisama^et ainult
tugevarelvalise valmisolekuga on
võimalik maailma uuest sõjast päästa
ja päästa üldse kommunismist.
Tugev vasturelvastus on tänapäeva
käsk Ja mitte enam edasirtagaši kõikuvate
läbirääkimiste ainevald.
Ameerika Ühendriigid on olnud
kõikuvate arusaamade paik, kus on
vabaduse põhimõtte nimel räägitud
Ja räägitaksiB relvastuse poolt ja vastu,
kus ühed lähevah suure kohusetundega
võitlusse ja teised neid halvustavad.
President Woodraw Wilson
kõikus kaks aastat enne ku^suvai-
^s Esimeses maailmasõjas iitlaste-ga
keisri Saksamaa agressioonile
vastu astudäV Ka siis oli relvastus
küsimuseks, üks eelmisi presidente,
Theodore Roosevelt kirjutas sel ajal:
Ühendriigid peavad kiiruga üles ehitama
oma relvastuse, sest Am.
Ühendriigel olid siis vaid puupüssid
ja telefonipostidest lõigatud harju-iüskahurid,
mülistega Wilhelm II
moodsa relvastuse vastu ei saa minna.
; 1 - .
Ühendriige olukord oli umbne:
treenimata mehed, peagu olemata
relvastus ja transport ning tulemuseks
suiired inimohvrid, mis ajakohase
relva ja treei^ingu juures võinuksid
v^hem^d olla. Wilson oli sõt-tia
sekkumise vastane koos teiste intellektuaalidega,
kes^ arvasid, et 20.
sajandil ei saa relvastatud barbaär-
LUGEJA KIRJUTAB
f,M^^^ Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõttjeävaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe šeisukoh-tadeqa.
Palume kirjutada kohku-võtlikult
^ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õiguse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning inittesohivme
korral jätta avaldamatü.
Eiöle^syauai
,,Meie Elus'' 3. juulil on E.Toigerl
vastus mulle prantsuse empressi Jo-sephine
kohta. Ka tänapäeva ajaloo
raamatutest loeme ebatäpsusi, kuid
selle üle ei^tarvitse muret tunda. Õli
ja tõde tõusevafl pinnale!
Näiteks Suctonius väidab, et Nee-ro
süütas Rooma linna põlema. Filmis
näidatakse kuidas see sündis ja
millise naudinguga ta põlemist jälgis.
Tacitus. enam liisutavam ajaloos,
ütleb, et keiser Neero ei teinud seda
ja viibis sellel ajal kaugel linnast
(umbes 56 klm^)
Samuti on vaielday, kas iirlased
tõid kartuli 'esimesena Ameerikasse?
Ja nii edasi.
Kolmandaiks seisab praegu ÜSSR
ajaloo raamatutes, et Eesti riigi töölisklass
palus neid .i.kurnajatest" vabastada
ja töörahvale paradiisi
tuua". Paljud turiktid usuvad seda.
El
MINGIT
Vaiatu
V Ühö pead Hieist alla il
DgauiiSMMEIE ELU^toilija
m sisukamale ajalehala.
Qiitiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Tammark — tuntud eesti va^
badusvõitieja Wisconsenis, avaldas
jutuajamises Lake Geneva ajalehega,
et USA peab avaldama tugeyamat
vastupanu Moskva poliitikale, kuna
ameeriklaste passiivsus kommunismi
suhtes on muutumas kardetavaks
demokraatiale sellel mandril ja mujal.
0. Tammark selgitades Nõukogude
agressiivset poliitikat nõudis,
et USA peaks olümpiaboikoti kõrval
siiski tegema midagi enamat, et venelastele
Afganistani pärast näppudele
anda. Kui seda ei sünni, siis
võib tulla Moskvalt varsti ^uusi maade
ja rahvaste anastamisi: PeaksaM
vestama, et Nõukogude suur nõrk
külg on nende vilets toiduprobleem.
Afganistani võitlejaid tuleks tõhusamalt
abistada aga yälišminister Mus-kie
kõneleb ..vahekordade normaliseerimisest
N. Liiduga", ütles Tam-mai^
k. Ta märkis ära ka Balti prob^
leemi, samuti seda, et Ameerika
Hääl (VOA) peaks ööd ja päevad
'töötama oma saatejaamadega, et
mitte lasta Moskval vähearenenud
maade rahvaid oma rüppe kiskuda.
sus enam eksisteerida ja maailm bn
oma õppetunni saanud.
Kuid ei saanud, sest tuli Teine
maailmasõda, kus moodsalt relvastatud
oli vaid Saksamaa. Vastastel
puudus alul moodne relvastus, kuid
olemasolev ei olnud enam puupüssid
ja -suurtükid, õnneks. Kuid ka sellest
teisest ' õppetunnist ei olnud
Ameerikale küllalt. Sõjast saabudes
asuti oma olemiasoleyät relvastust
hoolega likvideerima, naguici tuleks
sõda enam kunagi.
Siitpeale on siiski tohutult kulutatud
hoopis uuematele relvaliikidele,
õnneks. Kuid veelgi tohutumalt on
kulutariud Nõukogude Lüt, kus mitmes
relvaliigis ollakse läänest üle.
Kui ei taheta uuesti olla „puüpüssi-de"
olukorras, siis on ainuke võimalus
oma moodsad relvad viia tasemele
kvarititatiivselt ja kvalitatiivselt,
et Kreml ei julgeks jätkata agressioone.
Siin seisabki demokraatia
vastamisi diktatuuriga: diktatuur
saavutab eesmärke oma rahva kannatuste
ja puuduste arvel; demokraatia
peab arvestama patsifistlikke
intellektuaale, neid kes igasuguse
hinna eest tahavad enda nahka sõjast
päästa j a lõpuks kapitali omanikke,
kes tahavad ainult rikkusi teenida,
kas sõjas Või rahus.
Woodraw Wilsoni ajal oli Ühendriigel
julge ja arusaaja üksikvõitle-ja
Theodore Roosevelt —, kes peagu
üksinda selgitas, kihutas, protesteeris
ja arvustas administratsiooni
tema passiivsuses, kuni ta suutis rahvale
selgeks teha, et kui Ühendriigid
lasevad Euroopal Sfeiksamaa kätte
langeda, siis on järgmine kallaletung
Ameerika Ühendriikidele,
Nüüd on olukord umbes sama ohu
küsimuses. Nüüd on Nõukogude
Liit see, kelle süljenäärmed vesistuvad
Lääne-Euroopa järgi paljude
teiste maade kõrval. Niiüd Ameerika
Ühendriigid peavad end kiiresti korda
seadma, et väljakutset vastu võtta.
Ühendriigid peavad jallekordselt
,,puüpüssid" asendama kõige niood-
^ samaga, ühendriigid peavad ka suunama
kaubandust sihiga Nõukogude
Liidu kestvaks majanduslikuks madalseisuks
ja seda kas või paljude
?a kodus. • •
llilliliillltll8llllllllllill!tlllillillll8IIS3tiIIS!lllll
valimisi USA-s iselpomustäb valimiste kestvus, mlt-mefaasiline
teostamine ja võimalus uudiste levitajatel, ajakirjandusel,
TV- ja raadiojaamadel Mäletajaid oluliselt mõjustada. Käesolevate
presidendi valimiste tagapõhja ja praeguste presidendi
kandidaatide valimisvõitlust ja selle tagapõhjal on selgitanud Tho-mas
Ferguson ja Joel Rogers, kes mõlemad pn poliitilise teaduse
USA ülikoolides. Nende uurimuse tulemus ilmus mõni
USA „National Magazfaie'is". Sellelt tagapõhjalt lahtudes
tuleks vaadelda ning hinnata USA
ist käituniist liing valimisvõitluse kampaaniat.
s
Presidendikandidaat peab olema
isiklikult küllalt jõukas ning nimekas,
et hakata tähelepanu võitma.
Toetused partei ja elanikkonna
poolt hakkavad tulema alles süs, kui
kandidaat on enesele teatud populaarsuse
saäyutanud. Teiseks ori oluline
hästi organiseeritud ning juhi-llllllllilllllillllllllllllliilllinillllllilHilllilllliilllllH
; - : Eesti. Sihtkapital ICanadas ,
Annetused ja testamendi-pärandüsed
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. '
Toronto, Ont. M4K 2R6
KOMMUNISTmEGA
K. Päts-1918.
Turist ei süvene iihegi maa ajaloosse
põhjalikult. Seda ei tee ka mina.
Mõnede USA kongressi liikmete^, silmad
avanesid alles nüüd, kui Sovetid
rullusid üle Afganistani,
Ma ei saa uhtuda ka selle E.T. arvamisega,
et Vaikse ookeani lõunapoolsed
saared oleksid kuigi head
pensionäridele. Nende rohelise kala
supp maitseb küll hea, aga elu on
seal nii igav, et kui üks abielu pooltest
sureb, siis teine laseb kuuli pähe.
Olen sealsest elust olust üsna
teadlik, kuna eelviimane Fidzhi saarte
yalitseja juhtus olema mü sugulane
abiellumise teel. Fidzhi 1 sündis
nieile ka kaks uut sugulast juurde.
• : , • Eha Tarmet-Toombierg •
Mulle juhtusid kätte teie lehe
„Meie Elu" numbrid 45 jä 48 .möödunud
aastast ning lugesin suure huviga
artikleid „Lugeja kirjutab"; just
see „pärisnaiste ja liignaiste" vahelised
intriigid andsid mulle tõuke ^ ka
paar rida selle üle kirjutada.
Ilus on küll, kui üks eesti mees
omale saab „pärisnaise" elukaaslaseks,
et rahvustunnet säilitada. Aga
kas see alati ka paika peab, nagu lehes
nr. 45 on mainitud, et ,,müula-sešt
naine" ori eesti keele ära õppinud
ja seda edasi andnud ka järeltulevale
põlvele ning teiselt poolt on
mitmedki eesti ema lapsed kes ei saa
sõnagi aru sellest „armsäst emakee?
lest". Kas siis sellepärast peaks need
eesti emad kohe hukka mõistma!
Kahjuks oli mul endal ka elukaaslaseks
,,muulane" paljudeks aastateks,
olgugi et see kukkur just kõige
paksem pobiud ja viimaks manalasse
läks peale seda rasket eluvõist-lusrada
käies. Ning ärge „armsad
eesti naised" mõelge, et selles raskes
eluvõitluses mingeid hellitusi
ette tuli.
Nüüd kus olen jällegi üksinda seda
elurada käimas, oleks s |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-07-17-02
