Meie Elu = Our life, April 24, 1980

              NELJAPÄEVAL, 24. APRILLEL - „Meie Elu" nr. 17 (1S7S)
BCIB
Matlisein
;JN>MEMORIAM
Metsateadlane Voldemar Mätiisen
suikus surmale peale rasket haigust
2. aprillil Albertas. Lahkunu sängita­ti.
Kanada maamulda leinavate pere­konnaliikmete,
arvukate sõprade ja
tuttavate saatel Eckvilles. ..
.Voldemar Matiisen sündis "6, ok­toobril
1901. a. Tallinnas, kus ta sai
alg- •kui ka keskhariduse. 1 Tema koo­litee
sai, katkestatud Vabadussõja tõt­tu,
millest ta koolipoisina osa võttis
ja ka rindel viibis. Õppursõdurina ta
jätkas oma pooleli jäänud, õpinguid
Jakob Westholmi eragümnaasiumis,
mille lõpetas 1919. aastal selle kooli
esimeses lennus. Teenis suurtükiväes
kuni sam^ aasta novembrini, mil as­tus
E. V. Sõjakool,! mille lõpetas oh­vitserina
1921. a; septembris kooli
esimeses lennus. Ohvitserina teenis
suurtükiväes Viljandis. 1922. aasta
sügisel ta immatrikuleerus • E. V.
Tartu Ülikooli Põllumajandusteadus­konna
Metsapsäkonda, mille lõpetas
raetsäteadlase kraadilga. Asus Põllu-töpministeeriumi
,. Riigimetsade Va­litsuse
teenistusse, algul metskonna
metsaüleman^ ja hiljem keskasutu- '
•ses Riigimetsade Valiisuse abidirek­torina.
Selle asutuse personaalkoos-seis
oli ministeeriumi suurim ja sel- •
le'organiseerimisel oli kadunud suu-
; ri teeneid. Sellel :ametkohal püsis ta •
aastaid kuhi idast tulnud kommü-
. nism ja Vene okupatsioon hävitas
kõik omariikluse senised haldusalad.
Ta sunniti oma seniseist ülesandeist
:loobüma 1941. a. algul- Vahelduvate
Vene-Saksä okupatsioonide tagajär­jel
oli ta sunnitud kodumaah lahku­ma
nagu kümhed-tuhanded teisedki
eestlased. Jõudes Rootsi 1944. aastal, .
ta leidis tegevust ^Lää.ne-I^ootsis talle
armsaks saanud metsanduse alal.
. Tema abikaasa.Rita, kesoli Tallin-näs
-tuntud hambaarst töötas seal sa­mal
ajal, tunnustatud hambaarstina.
: Rootsist viis nende tee nõid kaugele
Kanada lääneprovintsi Albertasse,
kuhu kadunu asutais talle omasel
energilisel pealehakkamisel ja varem
seal asuvate venddae,.Arnoldi ja Alf-redi,
kaasabil Eckvillesse omale .talu.
Hiljem avastati" sellesj piirkonnas
maapõues õli ja tema maadele -puu-
. riti kolm õhkae^u.: K^una oli, kui
maapõue vara kuulub riigile, siis te-,
. mai sellest majanduslikku kasu ei ol­nud.
Küll aga takistas ja segas see
tema talupidamist, kuna teed, õlito-rustik.
ja pumbajaam tükeldasid ta­lumaad
mitmeks osaks. Selle kom­pensatsiooniks
maksti ühekordne ta­su,
kuna maaalade kasutahiise eest
makstakse, renti. Al^gul õli kadunu ka
British-American Oil iCo.. teenistuses
tema oma kui ka naabri maadel asu­vate
puurkaevude pumbajaama käiv =
vitamisel ja arvepidamisel..
. Ajäloohse k(pguteose,,Eestlased
Kanadas" kaasautorina on kadunul
suuri teeneid. Tema poolt kogutud
: süstemaatilised andmed tabelite ja
kirjelduste näol annavad, põhjaliku
ülevaate, lääne Kanadasse asunud \
"eestlaste elust., '
Kadunu lutus ÜS; Räimlaga 1^23; •
aastal Tartus. Paguluses oli- tema pi-w
devalt ühenduses ÜS Räimlaga,; vaä-.
.tarnata kaugustelei Ta oli oma s.õb-
•raliku ja. positiivselt'ellusuhtuva ise­loomu
tõttu kõtgelt hinnatud nii
oma tööalal kui ka laialcjases sõprus-.
• ringis. Ta oli. erilise loodusläheldase
. orienteerimisega, temakiindumus
maasse ja. loodusesse olidki oõhju-
. seks miks temast kujunes metsatead-
.. ;lane.'
1978. a. augustis ta haigestus. Red
Deeri' haiglas ja Edmpntoni Cancer-
Instiuudis ravil olles avastati paha­loomulise
kasvaja algeid.siseelundi­tes
ja kontides. Selle kurja haiguše-ka
kadunu võitles kuni k.a. 2. april-
; lini,rnil ta suikus surmale.;
. Kadunut jäävad leinama tema äbi-
Elmar Jaska on üks neist eesti
teadlastest kes rahvusvaheliselt on
tähelepanu äratanud. Tema erialali­sest
tööst on eestlaste seas vähe
kuuldud kuna me pole enam põllu­rahvas,
ja mõnelegi võib tunduda ül­latusena,
tema tagasihoidliku vaikse
teadlase iseloomu juures, et.ta ava-likelu
tegevus Saksamaal oli nii ula­tuslik
ja olulise tähtsusega põgenike
raskel ajal, nagu allpool selgub.
Dr. E. Jaska sündis 2. mail 1910. a.
Viljahdimaal. õppis Tõrva gümnaa­siumis
ja hiljem Tartu Üliikooli põl-lumajandus-
ieaduskonhas, mille lõ­petas
1932 a. Omas magistri kraadi
agraarökonoomia erialal 1937 a. ja
kaitses doktori väitekirja „Agraar-kriisi;
mõjustusi eesti põllumajandu­sele"
1938 a. Täiendas end omal eri­alal
Jena ülikoolis 1945 a., Carletoni
ülikoohs, Ottawas 1953 a. Ja Chicago
Ülikoolis 1954 a. f
Pärast Tartu Ülikooli lõp^^amišt
töötas dr. Jas'ka algul Põllutfiökoja
Raamatupidamistalituses, kuid juba
1933 a. kutsuti ta Riigi Statistika
Keskbüroo põllumajandus-osakonna
referendiks ja nõunikuks Konjunk-tuurinstituudi
juurde. Enne lahku­mist
kodumaalt oli ta Tallinnas Põl­lumajanduslike
Ühistute Keskliidu
abidirektoriks.
Saabudes 1944 a. Saksamaale, töö­tas
juubilar algul Jenas Fr. Schilleri
Ülikooli agraarökonoomia instituu­dis
kuid juba 1946 a. oli ta aktiivselt
tütart syrmatö
Möödunud nädalal toi^^
ma, mille tulemusena tõsteti süüdistus Tiit Bolmberg'! vastu, kes
ähvardas surmata oma 4 aastase tütre. Politsei ründas pärast kolm
tundi kestnud asjatuid veenmise katseid. Seejuures sai üks
seinik vigastada.-; , ^-
^ ^ ^ ^ ^ ^ f f l Tiit Holmberg elas Craighurst Ave. ^^^^^^8 asuvas majas oma abikaasa ja tütre-ga.
Politsei andmetel oli esmaspäe­val
tekkinud kodune tüli jä naabrid
nägid alusriietes meest tänaval aja­mas
taga oma naist. Siis ta pöördus
koju tagasi.
Kohale kutsutud politsei kõneles
Tiit Holmberg'iga läbi katkise elutoa
akna, kuid tõrnbüs tagasi, 'kui see äh­vardas
surmata oma tütre ja enda.
Ta hoidis last ühe 'käega ja teises oli
tal klaasikild. Läbirääkimised jatku-
I '
Kaks tundi kestnud asjatute veen-miskatsete
Järele politsei lõi sisse
esiukse, kuid inspektor James Oliveri
seletuse järgi ,,Štar'ile" Hölmberg
pani uuesti klaasikillu tütre kaelale
ja kordas endiseid ähvardusi. Ta lõi­kas
ka korduvalt oma käsi. Seersant
Pat Kelly saatis siis elutoast välja
teised politseinikud. Holmbergi abi­kaasa
palus asjatult tütre eest.
Seersant Kelly ulatas siis haavatu­le
käteräti ja sanial ajal ründas te­da,
seejurues murdes oma parema
käe. üks politseinikest viis lapse ema
Detroidi Läti Korporatsioonide Liit (Latvtešu Korporaciju Kopai
Detroita) korraldab igal aastal oma sõjasangari kolonel Kalpaks'i
balli ja sellel aastal palus siin esmakordselt Eesti Korpöratsioo-nide
Liidu esindajaina osa võtma Raimond Trälliai't koos abikaas
^saga (Korp! Frat. Tartuensis)> kes esines inglise keelse lühitervi-tusega.
Ballist võtsid ka osa Toronto ja Hamiltoni LK liikmed.
Ball toimus Soüthfiöldis,,RamadaInnl" moodsas bällisaate
Pildil prouad: A. Deksriis, A. Tralla ja E.Rud2itis. Seisavad: L|CO
senior ÄrtursDeksnis, Raimond Tralla (Frater Tartu ja Si^
osavõtmas kaasmaalaste organisatsi- Rudzitis (Selonus), kes on ka Läti Seltsi ja
oonidest Aijgsburgis^n^ teda ^uste Komitee esimees,
algul ajalehe „Eesti Rada peatoime­tajana
ja hiljem selle ajalehe välja­andjana
(1946—1949). Samal; ajal oli
ta D.P. (Displaced Persons) ajakirja­nike
liidu abipresidendi'ks. -Kahe äas- .
ta kestel täitis dr. Jaska ka Eesti
Rahvuskomitee, esimehe ülesandeid
Augsburgis (1946, 1947). Tema tege­vus
Saksamaal katkes 1949 a. kui saa­bus
Kanada valitsuse kutse tulla Ot-tawasse
oma erialalisele tööle.
1949 a. alates töötas juubilar Otta­was,
Kanada Põllumajandusminis­teeriumi
Majandusosakonnas eri­teadlasena
ida-euroopa põllumajan­duse
alal ja 1969—1978 a. sama minis­teeriumi
Rahvusvahelise Koostöö Ta-htuses
(^International Liaison Ser­vice)
paMumajandussektori Juhataja­na.
Tema tööks oli jälgida välismaa­de
agraarpoliitikat, programnie ja
•plaane, ning analüüsida ja hinnata
nende võimalikku mõjustust Kanada
põllumajandusele. Tema ülesandeks
oli ka ministeeriumi ajakirja ,Agri^
culture Abroad" toimetamine. See
põllumajahduslik ajakiri, mis trüki-
: takse 'ka prantsuse keeles, saavutas
dr. Jaska toimetamisel (1964—1978)
eriteadlaste tunnustuse kui üks pare-sid,
kui saabusid Holmbergi advp-
'kaat ja arst. Need läksid maja juur- juurde naabermajja.
de ülestõstetud kätega, näidates, et Tiit Holmb^erg on 35-aastane ja
neil pole relvi. Püssidega politseini- töötas maksuametis grupimänedzhe-kud
piirasid hoonet. V - rina.
Soovin y&badušsõia^üeqse'^^^^^
Teatan, et sel päeval, 1969. a. kutsusin Torontos ellu iseseisva
Jiäride klubi peamiselt lootusega neile vanuse varjupaiga kavandami­sel
kaasatöötamiseks.
28. veebr. 1970. a. muudeti see klubi all-ühikuks' Abistamiskomiteele.
Seda alluvust pühitseti tänavu eksikombel klubi 10. aastase šünnijuu-bellsia
E. Vabariigi iseseisvusele määratud päeval.
• HILDA LEPNLi ''
Eesti Pensionäride Klubi ellukutsuja
ning esimene juhataja Torontos.
Aasta 1980 on Seedriorule juubeli­aastaks.
5. Juunil möödub 25 aastat
ajaloolise otsuse — omandada prae­gu
Seedrioruna tuntud maaala —
langetamisest. Juubeli tähe all peeti
pühapäeval, 13. aprillil ka korraline
Seedrioru aastapeakõosolek, mis
Seedrioru peahoonesse oli kokku
toonud 83 täisvolitusega sihtasutuse
lõppfaasi. Peatoimetaja Dr. Karl Aun
kinnitas koosolekul, et raamat peab
saama sisult ja kujunduselt igati ees­kujulik
ja selle kvaliteet peab talle
garanteerima ajaloolise väärtuse.
' Juubeliraamatu levitamisel-müügil
on toimetus ette näinud järgmised
suunad: Seedrioru tegevliikmed (kõi­gile
üks eks. reserveeritud), Seedri­oru
pere oma linnade seltsides,
maid agraarpoliitüisi küsimusi kasit-
• • , • ..^ , , ,. dustes j.m., Seedrioru noorteikodu
Koosolek algas luhipalvusega ^bi- kasvandikud ja nende vanemad;
praostT. Nõmmikult Päeval^orra ra- Seedrioru sõbrad laiemas ringis (Su-kendamisele
asumisel koosolek üks- ..ihari külalised J.t.). Raamatu :hin-
. meelselt kntis heaks juhatuse Poolt ^^^^ ^ „ ^^^^^ähtud 112.
esitatud 1979. a: tegevuse- ja majan- Ka valimised põhikirja järgi kul-dusaruanded,
samuti 1980. a. tegevus- üksmeelselt, aklamatsiooniga.
'kava jä.eelarve. Peamiselt juba'kõik­jal
Vajalike korrastus- ja ködukau-.
nistamištööde läbiviimiseks- organi­seeritud
tälgutöödel oli 1979. a. 103
talgulise arvele kirja .pandud 3103
. töötundi..üidpanus seisuga 31. dets.
Juhatusse (8 dire'ktorit) valiti ja
ametid määrati peakoosolekule järg-heriud
uue Juhatuse kosolekul järg­miselt:
esimees — Voldemar Tarn-
27v aprillist kuiii 24.
Linnapea on proklameerinud suvise Icellaaja Toronto lin­nas
1980. aastaks. Üleminek suvisele kellaajale toimub
Palutakse kellad üks tund edasi lükata.
memägi (St. Cath:); abiesimehed —
, . , , n r / 1A^A^ Härnald Toomsalu (Ham.), Rein
lleevvaaiida aajaiaKkiirrjiuu mmaaaaiillmmaass . .^^ ,5 T^^^'^,^^'^^^ f^-^^^l,'''' V'oJ ltre(Kit.) ja Väino Einola(Lon.);
Dr. E. Jaska poolt trükis avaldatud sekretär — Harry Pärkma (Lon.);
teaduslike tööde ja artiklite i^rv ag­raarökonoomia
alal on silmapiiistvalt
suur. Kodumaal ja pagulusel ilmu­nud
tööde arv- ulatub üle 3(}0. Tema
viimastest töödest tuleks eriti esile
tõsta uurimused investeerimisest N.
Ludu põllumajanduses ja põlluma­janduse
seisukorrast Eestis. Ko'kku-võtedmõlematest
töödest on avalda­tud
..Agriculture Abroad" (No. 1, 2,
• 1979). • . ' • .
Dr; E. Jaska töö Kanada Põlluma­jandusministeeriumis
on leidnud
kõrge hinnangu ja tunnustuse, müle-tõttu
ka tema puhkepaigale minek
toimus alles möödunud aastal. Ta on
esindanud Kanadat ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni (ECE) Põlluma-jandüskomitee
koosolekutel Genfis
(1972, 1973) ja ÜRO Toidu ja Põllu-ma
j andus-organisatsioorti (FAO)
konverentsil Lausannes (1974). Samu­ti
on ta aktiivselt võtnud osa Kana-jas
leiame 474 mehe ja naise.mme. j^ekur Hugo Allisma (Kit.); Noorte-
Seedrioru noortekodu J979, kus juha- kodu korraldus - Hillar Ämolins
^ j a ^dl Kunda Jlist-ppen^ eriÜlesannetes - Kalju
: Varangu (St. Cath.). Koapteeritüd
liikmeina kuuluvad juhatusse Jüri
Armilde Tammer, pakkus 61 lapsele
Kanadast ja .UŠA-st neljaks nädalaiks
suvisest looduses huviküllast tege­vust.
Suvihari J 979 raames vabaõhu­laval
Põhja-Ameerika Rahvatantsu
Päeva suurlavastusena esitatud, rah-'
1 Soome
istil
vakunsti poimik „ aanikule toi tege- • valiti Edgar Kink, Albert iepson ja
lastena kokku USA-sl ja Kanadast, h- Tammi Ruütopõld. Juubelikoosole-gemale;
200 noort rahvatantsijat ja kui oli aeg tagasi vaadata ja välja
Õnnestus kõigiti.
„§UVIHARI 1980"
, Detroidi Soome Meeskoor „Finlan-dia"
aästanköntsert toimub Detroidis
pühapäeval, 4, nlaU algusega kell 3
p.l. Soome uues majas (Finnish Cul-turalCenter)
35200 West 8 Mile Road-il,
Farmington Hills/Michigan, 48024.
Soome Meeskoori esimees kutsus
tõsta neid, kellel silniapaistvaid tee-- bass-bariton Raimond Tralla: kont-
Juurand (majandus ja arvepidami­ne),
Heinrich Karu (volinik Londo­nis)
Ja Richard Valdov (esindaja-vo-linik
Buffalos). Revisjoni-Jcömisjoni
. V.; HENDERSON
City Clerk
Ä I B Ä L L
10. mail
. V.Sillart tel. 483.195S
JJ
kaasa Rita, tütar Edda perega, poeg da esindajana Majandusliku Koostöö
Hendo ja poeg Aarne perega, vennad Ja Arengu Organisatsiooni (OECD)
Alfred -ja Arnold, arvukas sõprade
ning ÜS Raimla pere. . • l ,
Puhka fahuvarmas Volli! . ,; .
/ J. E . Ilmas.'
jfjr Neljap., 24. aprillil Äiandusklubi
loeng — A. Haavaniit ,,Floridast ta­gasi
Kanada kodu aeda". Algus kl.
,8 õ.^
iftr Laup., 26. aprillil,kl. 11 h. t.: E.
Adventkoguduses kõne „Tervishoid
ja kristliku iseloomu kujundamine".
i[ Laup., 26.,apr. Apostliku õigeusu
koguduse näkemüük perekonnaõhtu
Peetri kiriku saalis algusega kl. 5 õ.
^ Laup., 26. aprillil Hamiltoni Eesti
Sehsi 30. aastap. juubelikontsert
First Place auditooriumis, 350 King
St. East, Hamilton. Algus kl. 7 õ
^ Pühap., 27. aprillil Aino Kure kla
veristuudio õpilasõhtu tartu
Is algusega kl. 12 p,
põllumajandusosakonna uurimis­tööst
Pariisis (1977, 1978); Lisaks sel­lele
on ta võtnud osa arvukaist rah­vusvahelistest
põllumajanduslikest
konverentsidest, Kanadas, Ühendrn-kides,
Mehhikos ja Prantsusmaal,,
ning Vabade Eestlaste Põllumajan-dusliidu
delegatsiooni liikmena Eu­roopa
Põl lumä j anduslndu koosoleku-!
kuiest Belgias ja Hispaanias.^
Dr. E. Jaska ön Ameerika Põlluma-jandusökonomistide
Seltsi, Rahvus­vahelise
Agraarökonomistide Örgani-salsiooni
ja Balti Teadusliku Ühingu
Hige. Akadeemiliselt kuulub juubilar
neid Seedrioru tegevuspõldudel ja
rteile tänu Ja tunnustust avaldada
Laupäeval, 28. juunil peetav tradit- peakoosoleku poolt auliikmelss või
siooniline „SUVIHARI 1980" on kä- sõprusliikmeks valimisega,
vändatud juubeliaasta suurüritusena ' .
Eesti Vabariigi peakonsul USA-s
Ernst Jaaksoni Ja Eesti Vabariigi au-
: peakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo
patronäazhi all. Piduli'kü aktuse ka­vas
on vaimulik talitus (piiskop Karl.
Raudsepp), kõne (dr. Karl Aun),, või­dutule
süütamine (aupea'konsul Il­mar
Heinsoo) ja. vabaõhtukontsert
,sopran Valve Tali). Peopäeva „nae-laks"
on arvult 12.-nes vabaõhueten­dus
Seedrioru vabaõhuteatris. Eesti
Rahvusteater esitab August Gailiti
romaani „Toomas Nipernaadi"- aines-,
tikule rajatud Ilmar Mikiveri drama-" pildistamine^^:(
tiserietud ja Lydia Vohu kui lavasta- ja siis pidulik;iperekondlik ühislõuna;
ja poolt vabaõhulava nõuetele sea- millest külalistena osa võtsid tegev-tud
laulumängu .Nipernaadi teelahk- liikmete abikaasad. Lõunat organi-mel".
Nimiosas mängib-laulab Heinz seerinud perenaised Armilde Tam-
Riivald, kes sama osa kandjana niee- mer ja Siina Pertens oma abilistega
nub kõigile kes ka^sa elasid naiden- pälvisid rikkalikult-maitsvalt pakutu
di esiettekandele P.-A. Eesti Päevadel eest kõigi kütuse.
1968;:New-Yorgis. Jün Mandre:poolt ' .H^P.-.
loodud viisiderikkamuusika raken^ : " •
Aklamatsiooniga valiti Seedrioru
auliikmeiks dr. Roman Toi, Vello
Hubel, Juhan Jõesaar, Heinrich Ka­ru
ja Maks Pertens. Sõprusliikmeiiks
valiti Toronto Eesti Meeskoor, Ha­miltoni
Eesti Seltsi Segakoor, Hamil­toni
Eesti Rahvatantsurühm „Kanda-li"
ja Hamiltoni iEesti Võitlejate
serdi solistiks, kes esitab eesti "ja
soome heliloomingut. R. Tralla on
olnud ka Juba varem neile solistiks
ja samuti on soome hõimuvelled
oma kooriga kaunistanud varemalt
meie Eesti Vabariigi aastapäeva ak-tusi
ja ika pidudest osa võtnud. „Fin-
STOKHOLM -
Helsingist kuuleb
' ooper Tallinnast
Nagu ,,Teataja"
annab „Estonia"
Soome pealirihas
; külalisetendusi mailcuü viimasel nä-jdalal
esmasp., 26. maist kuni reede,
:i30r maini.
i Kavas on Donizetti„Rügeitiendi tü-landial"
on 'kavas järjekordne kont- 1 t a r i j a Verdl „Attila",/kimibbi 2 eten-sert-
matk Soome' järgneva aasta va- jdust, ja Eino Tambergi ,,eyrano de
Asjalik ja üksmeelne koosolek lõp­pes
hümniga. Koosolekule järgnes
rasuvel ja on loota, et sellest osa võ­tavad
ka meie 'kaasmaalased lauljal- :
na koori ridades!
Koori esimees A. Lehikoinen on
mõlemi Soome, sõdade veteran ja oli
leitnandina 'kompanii ülemaks ning
on alati meie riiklike tähtpäevade pu­hul
soojade tervitustega kommunis­mivastast
võitlust kiitvalt hinnanud.
Samuti ka suure austusega hinda-nud
eestlaste vabatahtlike panust
Soome Armee ridades J.R. 200 koos­seisus.
Koori juhatus palub meie eestlas­te
rohket osavõttu sellest kontser­dist,
et hoida elavana meie ,,Hõimu-/
silda". : :
Bergerac".!
Viimati esines „Estönia" ooperi- ja
balettietendustega Helsingis 1967. a.
mais.
korp! kotalia .perre. Koos abikaasa ; damise eest nii solistide (H. Riivald,
Erika Veskimets, Valve Tali,.Leida
Järvi j.t.) kui ka koori (Hamiltoni
Eesti Seltsi. Segakoor ja ,,Helleta-jad")
poolt hoolilseh. muusikajuhina
Aimega on neil kena kodu Ottawa,
ühes pargipiirkonnas, kuna tütar Lii-vi
koos abikaasa Tõnuga elavad To-
/Tüntos.\ ,
' •/ • E . Ärüja
27. aprillil Helmi Betlemi
Ja Lembit Avessöni vaimulik kont­sert
Peetri ^kirikus .algusega kl. 6 õ.
iti Pühap., 27.1aprillil kuni 10. maini
Timmase uued tööd Gustafsson Gal-lery,
303 Main Str. N. Brampton^ Ont,
•jtr Teisip., 29. apr. Pensionäride Klu­bi
tervisvõimlemise rin^ pärastlõu­na
kohv Eesti 'Majas älg|isega"kl.. 3: p.
^ Reedel, 2. mail Akadeemilise Ko­du
korraldusel Mai vastuvõtt Tartu
CoIIege'is algusega kl. 8 õ.
iie Laup, 3. mail Peetri koguduse
ruumes ,^älestuste radadel" alguse­ga
kl. 7 õ.
^ Esmasp., S. mail dr. Leon tretja-kewitsch
loeng „Vatikani poliitika
venelaste suhtes 1921—1933"
€olIege'is algusega kl. 730 õ.
Seedrioru noortekodu 1980 avab
uksed 25-daks hooajaks pühapäeval
6. juulil neljaks nädalaks. Laste re-tantsijate
Ma..a,,;PuHa„e Klubis, f^^mät"^,^^S:'^ iJr Laup., 10. mail ..Kungla" rahva-
MaiballFuriane Klubis,
7065 Islirigton Ave. algusega kl 6 õ.
Toronto Eesti Seltsi juhatus tänab
kõiki Toronto Eesti Seltsi Hikmeid
Olaf Kopvillem. Tantsurühma Ha- J? külalisi, kes aitasid kaasa.Toron-miltorti
E.R.R. ..Kandali" ridadest or- ^"^^sti ^^^^^^ kevadpeo heaks korda-ganiseerib
Härnald Toomsalu. Lava-^ 1^ aga eriti neile lahkeile lo-
•kujundus on Elmar Silma vilunud terii võitude annetajaile':
Ji Ratase kellasepaäri, Scandina-vian
kinkeäri, .Eesti Abistamiskomi­tee,
„Meie Elu", Pensionäride Klubi,
Frnda Terts, Sinaida Päike; Elli Terts
ja Hilda Äinslie.
Ei saa ka tänu ütlemata Jätta meie
tublile baarimehele Otto Pajur'ile ja
kunstnik Joann Saarniifule nägusa
dekoratsiooni eest. _ ;
Toronto Eesti Seltsi Juhatus tea­tab,
et Toronto Eesti Seltsi raamatu
Viinione VÕI
li
HAU MD
„Mida see kärbes mu supis teeb?"
käratab külaline kelnerile. Viimane
takseerib kärbest ning konstateerib:
„Mulle näib, et ta treenib seliliuju-mist."
'
„Miks sööb ametnik hommikul
töölaua taga pool saiakest?"
„Et tal vähemalt kõht töötaks."
. Isa näitab pojale loomaaias: •
„Näe, siin on jaaguar." :
„Ära aja udu, vana. Kus tal rattad
:;on?",
Umbes 31.000-lepensiohärile tuleb Üks karvane teisele:
Kesköises mälestussamba, esisel.
peetavas Saates „Mõt'telennul kodu­maale
..." esineb kirjanik Salme Ek-baum.
Tantsuks vabaõhu-tantsuväl-.
jakul mängib taas-Georg Iltali kapell.
MOOirtEKODU ' \
va jubeliraämatu„SEEDRIORU 1955 kogu: suletakse 24. aprillil suvevahe-kirjastamine
on jõudmas ^ aj^^^v
sel 'kuul väiksem tshekk kui oodatud,
sest nad unustasid esitamata avaldu­se
lisapensioni-saarniseks enne 31.
märtsi. Nad saavad ainult põhipen-sioni
1186.80. Maksimum lisapension
üksikule on |153.35 ja abielulistele
..$127.51..; .•
Lisapensioni saajatele saadeti vara­kult
kaks meeldetuletust. Selle kuu kuvad juba Afganistanist — Päkista-lõpus
saadetakse vumaneavaldus-leht,
mis "tuleks kõigil selle saajatel
täita ja kohe tagastada. Neile, kes se­da
teevad, makstakse lisapension ta­gant
Järele. Kes avaldust ei tee, kus­tutatakse-
lisapensiooni saajate ni­mistust.
„Sa haised jõle võikalt, Charly.
Kas sa ei tahaks vanni minna?'
„Ei ole võimalik. Mu parka tõmb­lukk
oh roostes.' '
Rõõmusõnum „DDR"-ist:
,.Olümpiamängud . Moskvas on
päästetud. Nõukogude üksused lah-ni
suunas.
Silt ühe itaalia jälgrattaäri vaate­aknal:
„Esinäame ainult neid jalgrattaid,
mida kõige sagedamini varastatak­se."'
^ r • :.